Jätta ringkonnakohtus kantud Aktsiaselts PlusPlus Capital kanda.
menetluskulud
Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus pärast lõpplahendi jõustumist. Edasikaebamise kord
kindlaks
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Viru Maakohtule hagi Galina Novikova (kostja) vastu. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1820 eurot, intressi 164 eurot 86 senti, lepingutasu 15 eurot, haldustasu 4 eurot 80 senti, võla sissenõudmiskulu 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 141 eurot 96 senti ning viivise põhivõlalt alates
1.oktoobrist 2019 kuni põhivõla tasumiseni määras 0,06% päevas. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lux Eesti OÜ ja kostja sõlmisid 12. novembril 2018 osamaksetega müügilepingu nr L07626. Lux Eesti OÜ loovutas kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu faktoorile, so Inbank AS-le. Kostja kohustus tasuma kauba eest maksegraafiku alusel igakuiste maksetega kaheteistkümnendaks kuupäevaks. Esimese osamakse 97 euro 40 sendi tasumise tähtaeg oli
12.jaanuaril 2019. Viimase osamakse 97 euro 16 sendi tasumise tähtaeg on
12.detsembril 2020. Intressimäär on 12,9 % aastas. Kostja maksis lepingu sõlmimisel sissemakse 160 eurot. Kostja ei tasunud ülejäänud osamakseid. Kostjal ei olnud õigust lepingut tühistada. Kostjale jäetud lepingudokumentides olid kirjas lepingupoolte andmed, kauba maksumus ja selle eest tasumise tingimused ning muud lepingutingimused. Kostja kinnitas allkirjaga, et ta on lepinguga tutvunud, talle on antud piisavalt selgitusi ning ta nõustub lepingu sõlmimisega. Kostja märkis lepingus, et ta töötab kassapidajana, tema sissetulek on 400 eurot kuus ja tal puuduvad krediidikohustused. Osamakse suurus oli 1⁄4 kostja sissetulekust. See ei olnud kostja jaoks liiga suur. Lux Eesti OÜ esindaja ei kasutanud kostja lepingu sõlmimisele kallutamiseks ebaausaid, sh eksitavaid ega agressiivseid, kauplemisvõtteid. Lux Eesti OÜ esindaja andis enne lepingu sõlmimist kostjale lepingueelse teabe. Lux Eesti OÜ esindaja järgis vastustundliku laenamise põhimõtet ja hindas enne lepingu
sõlmimist kostja krediidivõimelisust. Kostja esitas andmed oma töökoha, sissetuleku ja kohustuste kohta. Lux Eesti OÜ esindaja ei saanud teada, et kostja ei tööta. Hageja ei vastuta selle eest, et kostja esitas teadlikult valeandmeid. Lux Eesti OÜ esindaja kontrollis, et kostjal ei olnud lepingu sõlmimise ajal maksehäireregistris kehtivaid võlgnevusi. Inbank AS teavitas 7. mail 2019 kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei täida hiljemalt
20.maiks 2019 võlgnevuse tasumise kohustust. Kostja ei täitnud kohustust. Inbank AS ütles lepingu 23. mail 2019 üles. Inbank AS saatis lepingu ülesütlemise hoiatuse ja ülesütlemise teatise kostja e-postile e-tähtkirjana. Kostjal oli võimalus nendega tutvuda. Lepingu ülesütlemise avalduse saab esitada ka kohtumenetluse ajal. Kui kostja ei saanud lepingu ülesütlemise teatist enne kohtumenetlust, sai ta selle koos hagimaterjalidega. Inbank AS loovutas 27. mail 2019 oma nõuded hagejale. Inbank AS ja hageja teavitasid kostjat nõude loovutamisest kirjalikult. Kostja ei ole kaupa Inbank AS-le tagastanud. Kostja põhivõlgnevus on 1820 eurot, intressi võlgnevus 164 eurot 86 senti, lepingutasu võlgnevus 15 eurot ja haldustasu võlgnevus 4 eurot 80 senti. Inbank AS loovutas nõude kostja vastu hagejale. Hageja volitas PlusPlus Baltic OÜ-d nõudma kostjalt võlgnevuse sisse. PlusPlus Baltic OÜ edastas hagejale teadaolevale kostja aadressile XXXXXXXXXXX kolm võlateatist. Hagejal tekkisid sellest võla sissenõudmise kulud 35 eurot. Lepingu kohaselt on viivise määr 21,93% aastas või 0,06% päevas. Hageja arvestab viivist põhivõlalt alates 24. maist 2019 kuni 30. septembrini 2019 kokku summas 141 eurot 96 senti.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja tühistas 21. detsembri 2018 avaldusega Lux Eesti OÜ ja kostja vahel 12. novembril 2018 sõlmitud osamaksetega müügilepingu nr L07626. Tehingu tühistamise alused on lepingu tühistamise avalduses märgitud. Kostja edastas lepingu tühistamise avalduse nii Lux Eesti OÜ-le kui ka Inbank AS-le, kes kinnitasid avalduse kättesaamist e-kirjadega. Kostja teavitas tehingu tühistamisest ka hagejat. Leping on algusest peale kehtetu. Inbank AS-l ega hagejal ei ole kostja vastu nõudeid. Kostja tühistas tehingu olulise eksimuse ja pettuse tõttu, kuna Lux Eesti OÜ esindaja kandis lepingusse kostja töökoha kohta valed andmed. Kui Lux Eesti OÜ esindaja ei oleks märkinud valesid andmeid, ei oleks lepingut saanud sõlmida. Lux Eesti OÜ müügitaktika põhineb ebaeetiliste ja agressiivsete müügivõtete kasutamisel ja klientide psühholoogilisel survestamisel. Lux Eesti OÜ survestas kostjat lepingut sõlmima. Krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ning jättis tarbijakrediidilepingu sõlmimisel kostja krediidivõimelisuse hindamata ja kostja esitatud andmed kontrollimata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine on piisav selleks, et leping tühistada. Kostja ütles lepingu sõlmimisel Lux Eesti OÜ esindajale, et ta on töötu, kuid Lux Eesti OÜ esindaja märkis lepingusse kostja endise töökoha andmed. Lepingu sõlmimise ajal oli kostja sissetulek õppetoetus 220 eurot kuus. Krediidiandja ei kontkontrollinud kostja sissetuleku ja kohustuste kohta esitatud teavet ega nõudnud kostjalt pangakonto väljavõtte esitamist. Kostja pangakonto väljavõttelt oleks ilmnenud, et kostja ei saa töötasu. Sellest, et kostja tasus esimesest sissemaksest üksnes 60 eurot, saab ka järeldada, et kauba soetamine ja osamaksete tasumine käib kostjale üle jõu. Hageja väide, et kostja tasus esimese sissemakse 160 eurot, ei ole õige. Kostja tasus 60 eurot. Pärast lepingu sõlmimist pöördus Lux Eesti OÜ müügiesindaja kostja poole nõudega, et kostja
maksaks talle täiendavalt 100 eurot, mille ta väidetavalt tasus kostja eest Lux Eesti OÜ-le. Kuna kostja ei palunud müügiesindajalt makse teostamist, keeldus kostja talle raha maksmisest. Kostjal ei ole võimalik müügieset tagastada, kuna Lux Eesti OÜ ega Inbank AS ei soovi seda vastu võtta. Kostja märkis 21. detsembri 2018 avalduses, et ta on valmis lepingu alusel saadud tolmuimeja Lux Eesti OÜ-le tagastama, kui Lux Eesti OÜ tagastab kostjale lepingu sõlmimisel sissemaksena tasutud 60 eurot. Kuna Lux Eesti OÜ ja Inbank AS jätsid sissemakse 60 eurot kostjale tagastamata ega saatnud oma esindajat kaubale järele, on nad sattunud vastuvõtuviivitusse. Kostja ei ole hagiavalduse lisas 1.1 nimetatud teenuselepingut ja maksegraafikut sõlminud. Neil puudub kostja allkiri. Kostjale ei edastatud lepingu ülesütlemise hoiatust ega lepingu ülesütlemise teatist. Inbank AS saatis lepingu ülesütlemise hoiatuse ja teatise e-tähtkirjaga lepingus nimetamata kontaktandmetele. Kostja ei kinnitanud nende kättesaamist. Puudub alus eeldada, et kirjad on kostjani jõudnud. Isegi, kui teated e-tähtkirjade saabumise kohta oleksid jõudnud kostja e-posti aadressile, ei saaks e-tähtkirjade sisu lugeda kostjale kättetoimetatuks. Postiasutuse poolt saajale e-tähtkirja kohta edastatav teavitus ei sisalda teavet e-tähtkirja saatja ega selle sisu kohta. E-tähtkirja vastuvõtmiseks peab saaja end ID-kaardi või Mobiil ID-ga e-teeninduses identifitseerima. Kostja ei sisenenud e-teenindusse ega avanud e-tähtkirju. Kostjal ei olnud seega mõistlikku võimalust e-tähtkirjade sisuga tutvumiseks. Inbank AS tüüptingimus, mille kohaselt tuleks lepingu ülesütlemise hoiatus ja teatis lugeda kostjale kättetoimetatuks sõltumatult sellest, kas need jõudsid kostjani ning kas kostjal oli mõistlik võimalus nendega tutvuda, on tühine. Lepingut ei saa lugeda hagimaterjalide kättetoimetamisega ülesöelduks, kuna tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused ei ole täidetud. Inbank AS ei teavitanud kostjat nõude loovutamisest. Hageja ei esitanud kostjale senise võlausaldaja väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta. Isegi, kui Inbank AS-l oleks kostja vastu nõue, oli kostjal enne hagi esitamist õigus keelduda kohustuse hagejale täitmisest. Kostja sai kätte 28. mai 2019 nõude loovutamise teatise ning 2. juuli 2019 võlanõude. Kostja esitas neile 3. juunil 2019 ja 3. juulil 2019 vastuväited. Kostja ei ole saanud kätte hagiavalduse lisas 4.1 nimetatud nõude loovutamise teatist ega hagiavalduse lisas 5 nimetatud võlateatiseid.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 28. jaanuari 2020 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus märkis, et määrab kohtukulude suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Kostja tühistas 21. detsembri 2018 avaldusega 12. novembri 2018 osamaksetega tasumise müügilepingu nr L01626. Leping on algusest peale kehtetu. Inbank AS-l ega hagejal, kellele Inbank AS loovutas lepingust tulenevad nõuded, ei saa olla kostja vastu võlanõudeid. Lepingu tühistamist ei vaidlustatud. Tühistamisavalduse kohaselt kasutas Lux Eesti OÜ esindaja kostja müügilepingu sõlmimisele kallutamiseks ebaausaid kauplemisvõtteid, mis on tarbijakaitseseaduse järgi keelatud. Lux Eesti OÜ esindaja pidi teadma, et kostjal ei ole piisavat sissetulekut põhjendamatult kalli tolmuimeja ostmiseks ja 160-eurose sissemakse tegemiseks. Lux Eesti OÜ esindaja kallutas kostjat ikkagi lepingut sõlmima. Kostja maksis esimesest sissemaksest 60 eurot ja Lux Eesti OÜ esindaja 100 eurot selleks, et tehing saaks teoks. Lux Eesti OÜ esindaja soovitas kostjal näidata töökohana XXXXXX OÜ, kus kostja lepingu sõlmimise ajal tegelikult ei töötanud.
Kostja töötas XXXXXX OÜ-s perioodil juuni kuni august 2018. Töötasu väljamakseid tehti perioodil juuli kuni september 2018. Kostja asus XXXXXX OÜ-sse uuesti tööle alates veebruarist 2019. Lepingu sõlmimise ajal oli kostja sissetulek õppetoetus 220 eurot kuus. Kostja ei olnud lepingu sõlmimise ajal suuteline tasuma lepingujärgseid osamakseid. Kostja pidi arvestama ka sellega, et lisaks osamaksetele, pidi kostja olema suuteline ostma Lux Eesti OÜ-st ainult selle tolmuimeja mudelipõhiseid kulumaterjale, mille hind ületab tavatolmuimejate kulumaterjalide hinna mitmekordselt. Asja materjalidest ei nähtu, et Lux Eesti OÜ esindaja oleks seda lepingu sõlmimisel kostjale selgitanud. Kostja ei allkirjastanud hagiavaldusele lisatud teenuselepingut ega maksegraafikut. Kostja ei ole teenuselepingut ja maksegraafikut seega sõlminud. Kostjale ei edastatud hagiavalduse lisades 2 ja 3 nimetatud lepingu ülesütlemise hoiatust ega lepingu ülesütlemise teatist ega hagiavalduse lisas 5 nimetatud võlateatiseid. Kuna tahteavaldused muutuvad TsÜS § 69 järgi kehtivaks kättesaamisega, ei oleks lepingu ülesütlemine kehtiv isegi juhul, kui kostja ei oleks lepingut eelnevalt tühistanud. Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib TsÜS § 90 lg 1 järgi seaduses sätestatud korras tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. Tühistatud tehingu järgi saadu tuleb TsÜS § 90 lg 2 järgi tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja on palunud teatada, kuhu ja kellele tolmuimeja tagastada, ning öelnud, et pole seda kasutanud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse. Hageja palub tühistada maakohtu otsus ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub jätta hagi- ja apellatsioonimenetluse menetluskulud kostja kanda. Maakohus viitas, et Lux Eesti OÜ esindaja kasutas kostja müügilepingu sõlmimisele kallutamiseks ebaausaid kauplemisvõtteid. Kostja ei ole aga selgitanud, milliseid ebaausaid kauplemisvõtteid kasutati ega esitanud selle kohta tõendeid. Isegi kui Lux Eesti OÜ esindaja kasutas ebaausaid kauplemisvõtteid, ei too see kaasa tehingu tühisust. Maakohus leidis, et lepingu tühistamist ei ole vaidlustatud. Lux Eesti OÜ ei ole lepingu tühistamisega nõustunud, kuna selleks puuduvad alused. Kostja ei tõendanud, et tehing on tehtud eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul. Tehingu tühistamise avalduse esitamine ei too seega kaasa tehingu tühisust. Hageja ei ole nõus maakohtu seisukohaga, et Lux Eesti OÜ esindaja pidi teadma, et kostjal ei ole piisavat sissetulekut põhjendamatult kalli tolmuimeja omandamiseks ja 160-eurose sissemaksu tegemiseks ning et kostja oli lepingu sõlmimise ajal maksejõuetu. Maakohus ei põhjendanud, kuidas pidi Lux Eesti OÜ esindaja teadma, et kostja on töötu. Inbank AS ei rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtetet ja kontrollis kostja krediidivõimelisust piisavalt. Kostja märkis lepingus, et ta töötab XXXXXX kassapidajana ja tema sissetulek on 400 eurot kuus. Igakuine osamakse moodustas 1⁄4 kostja sissetulekust. Kostja märkis, et tal puuduvad igakuised krediidimaksed. Lepingu sõlmimise seisuga ei olnud kostjal maksehäireregistris kehtivaid võlgnevusi. Kostja kinnitas, et lepinguga võetav kohustus vastab tema finantsolukorrale ning et tema esitatud andmed ja dokumendid on tõesed ja terviklikud. See andis Inbank AS-le aluse arvata, et kostja majanduslik olukord võimaldab tal osamakseid tasuda. Inbank AS-le ei saa ette heita vastustundliku laenamise põhimõtte rikkumist olukorras, kus kostja ise esitas ebaõigeid andmeid. Inbank AS ei saa eeldada, et temale esitatud andmed
ei ole õiged. Kostja pangakonto väljavõtte nõudmine ei oleks viinud soovitud tulemuseni, kuna kostja soovis teist lepingupoolt eksitada ja käituda VÕS § 14 tulenevate nõuete vastaselt. Kuna kostja oli krediidivõimeline, ei ole leping heade kommete ega avaliku korraga vastuolus. Kohus heitis ette, et Lux Eesti OÜ esindaja ei selgitanud kostjale, et kostja peab ostma Lux Eesti OÜ-st tolmuimeja mudelipõhiseid kulumaterjale. Tolmuimeja mudelipõhiste kulumaterjalide ostmine ei ole kohustuslik. Kui kostjal tekiks vajadus tolmuimeja kulumaterjali ostmiseks, ei mõjutaks see oluliselt kostja sissetulekut, kuna kulumaterjale ei osteta igakuiselt. Hagiavalduse lisas 1.1 toodud andmed vastavad kostja poolt allkirjastatud lepingule. Hageja esitas maksegraafiku, et võlgnevuse kujunemist oleks lihtsam jälgida. Kostja kinnitas lepingu allkirjastamisel, et ta on tutvunud teenuselepingu, teenuselepingu tingimuste, hinnakirja ja üldtingimustega ning saanud kätte ja tutvunud Euroopa tarbijakrediidi teabelehega. Kostjal oli lepingu info p 2.8 järgi õigus saada tasuta maksegraafikut. Inbank AS-il ei olnud kohustust väljastada kostjale maksegraafikut, kui kostja seda ei küsinud. Kõik maksegraafikust tulenevad maksed on kirjeldatud lepingu tingimustes. Kostjal ei olnud vaja maksegraafikut allkirjastada. Lepingu ülesütlemise hoiatus ja lepingu ülesütlemise teatis saadeti 8. mail 2019 ja
23.mail 2019 kostja e-postile. Kostja väide, et ta ei ole hoiatust ja teatist kätte saanud, on tõendamata. Inbank AS üldtingimuste p 10.1 järgi edastab Inbank AS kliendile teateid sidevahendi teel (s.h e-kiri, telefon) või veebilehe kaudu. Inbank AS loeb õigeks kliendi sidevahendiandmed, mille klient on pangale edastanud. Inbank AS üldtingimuste p 10.2 järgi loetakse panga poolt saadetud personaalsed teated kliendi poolt kätte saaduks ja pangapoolne teavitamiskohustus täidetuks, kui panga teade on saadetud kliendi poolt viimati näidatud aadressil või sidevahendiaadressil. Sidevahendiaadressi kaudu edastatud teated loetakse kliendi poolt kätte saaduks selle edastamise kuupäeval. Kostjale edastatud lepingu ülesütlemise hoiatuse ja lepingu ülesütlemise teatise saab lugeda kostjale kättetoimetatuks, kuna need jõudsid kostja e-posti aadressile ja kostjal oli mõistlik võimalus nendega tutvuda.
5.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Leping on kostja 21. detsembri 2018 avaldusega tühistatud. Hageja väide, et ebaausate kauplemisvõtete kasutamine ei too kaasa tehingu tühisust, on õige. Kostja ei tugine aga tehingu tühisusele, vaid selle tühistamisele. Lepingu tühistamist ei vaidlustatud. Lux Eesti OÜ ja Inbank AS said kostja 21. detsembri 2018 avalduse kätte. Tehingu tühistamise avaldus on kehtiv. Inbank AS ei esitanud tehingu tühistamisele vastuväiteid. See, kas Lux Eesti OÜ vastuväiteid esitas, ei oma tähtsust, kuna hageja ega kostja ei tuginenud sellele kohtumenetluses. Leping sõlmiti olulise eksimuse mõjul, mis andis kostjale õiguse tehingu tühistada. Kostja ei suutnud lepingu sõlmimise ajal oma lepingujärgseid makseid tasuda ning Lux Eesti OÜ esindaja kasutas kostja müügilepingu sõlmimisele kallutamiseks ebaausaid kauplemisvõtteid. Lux Eesti OÜ ja Inbank AS rikkusid lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja avaldas Lux Eesti OÜ esindajale, et ta on töötu. Lux Eesti OÜ esindaja kajastas sellest hoolimata Inbank AS-le esitatavas laenutaotluses kostja endise töökoha andmed. Kostja ei esitanud valesid andmeid. Need esitas Lux Eesti OÜ esindajana. Krediidiandja ja -vahendaja ei või tugineda tarbijale krediidi andmise otsustamisel ja krediidi vahendamisel üksnes tarbija antavale teabele, vaid on kohustatud tarbija esitatavat teavet kontrollima krediidiandjate ja – vahendajate seaduse ((KAVS) § 47 lg 2, § 49 lg 1, § 50 lg 3, lg 4). Lux Eesti OÜ ja Inbank AS ei teinud seda. Kuna kostja esitas piisavalt andmeid ja tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kohta, pöördub tõendamiskoormus ümber ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist peab tõendama hageja. Hageja aga ei esitanud tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta.
Tolmuimeja mudelipõhiste kulumaterjalide ostmine ei olnud kohustuslik. Samas olukorras, kus kostja sissetulek ei võimaldanud tal lepingu sõlmimise ajal lepingujärgseid makseid tasuda, pidanuks Lux Eesti OÜ esindaja pidanuks selgitama, millised täiendavad kulutused tolmuimeja soetamisel kaasnevad. Kostja ei ole hagiavaldusele lisatud teenuselepingut ja maksegraafikut sõlminud. Teenuselepingul on märgitud allkirjastajateks müüja esindajana ja kostja, kuid lepingul ei ole poolte allkirju. Lepingu ülesütlemine ei oleks kehtiv ka juhul, kui kostja ei oleks lepingut eelnevalt tühistanud. Kostjale tehtud lepingu ülesütlemise hoiatuse ja lepingu ülesütlemise teatist ei saa lugeda kättesaaduks. Ainuüksi e-tähtkirjade kohta teavituse edastamine ei tõenda, et teavitus ja e-tähtkiri oleksid saajani jõudnud. Hageja pidi tõendama, et kostja on e-tähtkirjad kätte saanud. Hageja ei teinud seda. Isegi kui postiasutuse teavitused e-tähtkirjade kohta oleksid jõudnud kostja e-posti aadressile, ei saaks e-tähtkirju lugeda kostjale kättetoimetatuks. Postiasutuse poolt saajale e-tähtkirja kohta edastatav teavitus ei sisalda teavet e-tähtkirja saatja ega kirja sisu kohta. E-tähtkirja nägemiseks ja vastuvõtmiseks peab saaja end ID-kaardi või Mobiil-ID-ga e-teeninduses identifitseerima. Kostja ei ole iseteenindusse sisenenud ning e-tähtkirju avanud ega näinud. Kostjal ei olnud mõistlikku võimalust e-tähtkirjade sisuga tutvuda. Inbank AS tüüptingimus, mille kohaselt tuleks lepingu ülesütlemise hoiatus ja teatis lugeda kostjale kättetoimetatuks sõltumatult sellest, kas need jõudsid kostjani ning kas kostjal oli mõistlik võimalus nendega tutvuda, on tühine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse resolutsiooni muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus muudab TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.
7.Hageja nõuab kostjalt Lux Eesti OÜ, AS Inbank ja kostja vahel 12. novembril 2012 sõlmitud osamaksetega tasumise müügilepingust tuleneva võlgnevuse tasumist. Müügilepingu info p 2.1 teise lause järgi on müüja poolt ostjale antavaks krediiliigiks järelmaks (tarbijakrediit asja omandamiseks), seega on sõlmitud lepingul nii müügilepingu kui sellele lisaks ka tarbijakrediidilepingu tunnused. Hagile lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt (dtl 29) oli krediidiandjaks Inbank AS. Hageja väitel ei ole kostja osamakseid tasunud ning leping on krediidiandja poolt 23. mail 2019 kehtivalt üles öeldud. Hageja sai krediidiandja nõude omanikuks selle loovutamise teel (dtl 44). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud õigesti hageja nõude rahuldamata.
8.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et müügileping ja tarbijakrediidileping sõlmiti kostja elukohas. Kostja on maakohtus vande all antud ütlustega selgitanud lepingu sõlmimise asjaolusid (120jj). Kostja ütluste kohaselt tuli Lux Eesti OÜ esindaja A. Jefremova eelnevalt telefonitsi kokkulepitud ajal kostja elukohta, et teha tolmuimeja presentatsiooni. Hageja ei ole lepingu sõlmimise koha ja aja suhtes vastuväiteid esitanud. Leping, mis on sõlmitud ettevõtja ja tarbija üheaegsel kohalviibimisel kohas, mis ei ole ettevõtja äriruum, on väljaspool äriruume sõlmitav leping VÕS § 46jj mõttes.
9.Ringkonnakohus peatub esmalt kostjapoolsetel Lux Eesti OÜ ja AS-ga Inbank sõlmitud lepingu tühistamis avaldustel. Kostja tegi Lux Eesti OÜ esindajale 10. detsembril 2018 avalduse, milles ta soovis eset tagastada ning oma sissemakset tagasi saada. Lux Eesti OÜ
esindaja sai avalduse kätte ja vastas kostjale, et hetkel ei ole põhjust toodet tagasi võtta (dtl 111). Nimetatud avaldus on tehtud ainult ühele lepingupoolele. Teise avalduse, milles kostja soovis tehingut tühistada, tegi kostja esindaja vahendusel Lux Eesti OÜ-le ja AS-le Inbank 21. detsembril 2019. Mõlemad adressaadid kinnitasid avalduse kättesaamist (dtl-d 66 ja 67). Tühistamise avalduses selgitab kostja tühistamise aluseid ning soovib tagastada saadud kauba müüjale ning saada tagasi tasutud raha. Seega on poolte sõlmitud leping kostja tühistamisavalduse adressaadini jõudmisest alates TsÜS § 90 lg 1 teise lause järgi algusest peale kehtetu. Vaidlust ei ole asjas selles, et Lux Eesti OÜ ja AS Inbank kostja tühistamisavaldusele vastu ei vaielnud ega avalduse tühisuse tuvastamise nõuet esitanud, kuigi nad said kostja avalduse kätte.
10.Hageja on esitanud kostja vastu lepingu täitmise nõude. Ringkonnakohus on seisukohal, et juhul kui seda nõuet käsitleda mittenõustumisena kostja tühistamisavaldusega, on kostja menetluses tõendanud, et ta on kehtivalt lepingu tühistanud. VÕS § 48 lg 1 nimetab teabe, mida ettevõtja peab esitama tarbijale enne lepingu sõlmimist või selleks tarbija poolt siduva pakkumise tegemist selgel ja arusaadaval viisil. Mh tuleb ettevõtjal esitada tarbijale lepingu eseme koguhind koos maksudega või juhul, kui lepingu eseme olemusest tulenevalt ei ole hinda mõistlike jõupingutustega võimalik enne arvutada, hinna arvutamise viis (p 6) ning tasumise kord (p 9). Hageja väitel tasus kostja lepingu sõlmimisel 160 eurot (dtl 25). Kostja on terve menetluse kestel olnud seisukohal, et ta tasus 60 eurot, ülejäänu 100 eurot tasus tema eest müügiesindaja. Kostja esitas oma väidete tõendamiseks müügileping/arve nr 18/11/5082/605, mille kohaselt on tasutud sissemakse 60 eurot (dtl 78), arve kohaselt „-100 eurot maksab kuni 6.12.2018.“ Kostja esitas ka maksekorralduse 60 euro tasumise kohta ning leidis, et puuduoleva 100 eurot tasus krediidiandjale Lux Eesti OÜ esindaja. Hageja ei ole menetluses kostjapoolse esimese sissemakse kohta sisulisi vastuväiteid esitanud ega tõendanud, et kostja, mitte müüja esindaja, oleks esimese sissemakse tasunud. Hageja on lepingule lisanud osamaksetega tasumise müügilepingu ja maksegraafiku, millel mõlemal puudub poolte allkiri. Apellatsioonkaebuse kohaselt on osamaksetega tasumise müügilepingu nr L07626 allkirjastamisel kostja kinnitanud, et käesoleva lepingu allkirjastamisega ta on tutvunud teenuselepinguga, teenuselepingu tingimustega, hinnakirjaga, üldtingimustega ning kätte saanud ja tutvunud Euroopa tarbijakrediidi teabelehega. Apellatsioonkaebuse kohaselt oli osamaksetega tasumise müügilepingu info p. 2.8 järgi kostjal õigus saada kogu lepingu kehtivuse jooksul tasuta maksegraafiku väljastamist. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et sellega on täidetud tarbija teavitamiskohustus lepingueseme hinna tasumise viisi ja tasumise korra kohta. Sellisel hulgal tüüptingimustega, millede sõnakasutus on keeruline ning mis viitavad üksteisele, ei ole mõistlik viis tarbija teavitamiseks ostja põhikohustuse – ostuhinna tasumise arvutamise suhtes. Praegusel juhul on kostja tõendanud, et ta ei teinud esimest osamakset nii, nagu see oli hageja poolt esitatud maksegraafikus, seega ei vasta hagile lisatud maksegraafik lepingu sõlmimise asjaoludele. Lepingueelse teavitamiskohustuse rikkumine võib anda tarbijale õiguse lepingu tühistamiseks, kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse eksimuse või pettuse eeldused on täidetud.
11.Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul täidetud TsÜS § 92 lg 3 p-s 1 nimetatud tehingu tühistamise materiaalsed eeldused. Nimetatud sätte järgi võib tehingu teinud isik olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav. TsÜS § 98 lg 1 järgi tuleb teha tehingu tühistamiseks
avaldus teisele poolele. Tõendamiskoormis eksimuses olemise kohta tehingu sõlmimisel on kostjal. VÕS § 14 lg 1 ja 2 järgi peavad lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus esitatavad andmed olema tõesed ning läbirääkimistel tuleb teisele poolele teatada kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Tarbijale on oluline saada teada müügilepingu eseme nii esimese osamakse suurust kui ka hilisemate maksete suurusi. Esimese avalduse lepingu ülesütlemiseks on esitanud kostja Lux Eesti OÜ esindajale
10.detsembril 2018. Avalduses nimetas kostja esimese osamakse suuruseks 60 eurot. Kostja tugineb avalduses ka müügiesindaja kinnitusele, et vaid esimestel kuudel on vaja maksta 97 eurot 40 senti, hiljem võib maksta vähem. Kostja soovis eset tagastada ning oma sissemakset tagasi saada. Lux Eesti OÜ esindaja sai avalduse kätte ja vastas kostjale, et hetkel ei ole põhjust toodet tagasi võtta (dtl 111). Müüja esindaja ei esitanud vastuväiteid sellele, et esimene osamakse oli vaid 60 eurot ning müügiesindaja poolt oli kostjale antud informatsioon, mille kohaselt osamaksete tasumise kohustus hiljem muutub. Teise tehingu tühistamise avalduse tegi kostja esindaja Lux Eesti OÜ-le ja AS-le Inbank 21. detsembril 2019. Mõlemad adressaadid kinnitasid avalduse kättesaamist. Kostja esindaja viitas avalduses esmalt sellele, et müüja esindaja on jätnud avaldamata selle, millised kohustused kostjale lepingu sõlmimisega kaasnevad (dtl 62). Ühtegi sisulist vastuväidet Lux Eesti OÜ ja AS Inbank kostjale ei teinud. Kostja on tõendanud, et kui ta oleks teadnud täpselt, kui suur on tema igakuine kohustus, ei oleks ta tehingut teinud. Ringkonnakohus leiab, et hageja on eksimuses viibimist ostuhinna tasumise tingimuste suhtes tõendanud. Kostja on Lux Eesti OÜ-le ja AS-le Inbank
21.detsembril 2019 tehtud avaldusega tehingu kehtivalt tühistanud.
12.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kostja eksimuse tingis ka krediidiandja poolne vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine. Krediidiasutuste seaduse § 83 lg 3 kohustab krediidiasutust laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet, mille rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks (vt Riigikohtu 31. jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710, p 25.2). Kostja on andnud vande all ütlusi, mille kohaselt ta selgitas esindajale, et ta ei tööta ning õpib XXXXXX. Kohtul puudub alus kahelda kostja ütlustes. Kostja tugineb esimeses taganemisavalduses sellele, et müügiesindaja kinnitas talle, et vaid esimestel kuudel on vaja maksta 97 eurot 40 senti, hiljem võib maksta vähem. Kostja ütles vande all, et ta lootis saada tööd. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama vaidluse korral krediidiandja (vt Riigikohtu 31. jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas 2-14-21710, p 26.) A. Jefremova keeldus ütluste andmisest kohtus (dtl 179), kuid tema kirjalike ütluse kohaselt (dtl 168) oli kostja avaldanud lepingu sõlmimisel, et ta töötab kassapidajana XXXXXX OÜ-s ja tema igakuine sissetulek on 400 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et A. Jefremova ütluste põhjal ei ole võimalik asuda seisukohale, et A. Jefremova täitis laenutaotluse kostja ütluste alusel. Hageja ei selgitanud maakohtu istungil vaatamata kohtu küsimustele tarbijakrediidilepingu sõlmimise asjaolusid (dtl 179), kuidas laenutaotlus krediidiandjale esitati ning kuidas krediidiandja kontrollis kostja krediidivõimet. Põhjendatud on kostja esindaja seisukoht, mille kohaselt on allkirjastatud vaid leping, mitte laenutaotlus. Kostja on allkirjastanud 12. novembril 2018 ühe lepingu: mis vastab nii müügilepingu kui ka tarbijakrediidilepingu tunnustele. Kostja väitel oli tema sissetulek tehingu tegemise hetkel õppetoetus 220 eurot. Kostja on esitanud tõendina konto väljavõtted (dtl 136jj) ja väljavõtte e-maksuametist (dtl 136).
Ringkonnakohus leiab, et isegi juhul, kui kostja sissetulek oleks olnud igakuiselt 400 eurot, ei ole kostja võimeline tasuma sellest ligikaudu veerandit ilma, et ta seaks ohtu oma igapäevast toimetulekut. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks kontrollinud talle esitatud andmeid ja arvutanud kostja jaoks mõistliku laenukoormuse. VÕS § 4035 lg 1 järgi on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Ringkonnakohus leiab, et kui krediidiandja oleks nimetatud kohustust täinud, ei oleks kostja olnud eksimuses enda võimekuse hindamisel krediidi tagastamisel. Seega on ka vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise puhul täidetud TsÜS § 92 lg 3 p-s 1 nimetatud tehingu tühistamise materiaalsed eeldused.
13.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei määranud otsuses menetluskulude rahalist suurust kindlaks. Ringkonnakohus ei määra TsMS § 174 lg 4 viimase lause järgi seega menetluskulude rahalist suurust kindlaks. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks maakohus pärast lõpplahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.