Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-19-121857 Vastavalt Lepingule Viivise määr on 21,93% aastas või 0,06% päevas ja viivisearvestus järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv (130 päeva) x (21,93% /365 =0,06% päevas).

Kostja vastus hagiavaldusele Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata Kostja on seisukohal, et kuivõrd ta on 12.11.2018 sõlmitud osamaksetega tasumise müügilepingu nr L01626, millele hageja oma nõuetes tugineb, oma 21.12.2018 esitatud avaldusega TsÜS §-de 90 ja 98 alusel tühistanud, millega see leping on algusest peale kehtetu, siis ei saa ei Inbank AS-l ega hagejal, kellele Inbank AS viidatud lepingust tulenevad nõuded loovutanud on, olla kostja vastu mingeid kehtivaid võlanõudeid. Kostja on edastanud tehingu tühistamise avalduse nii Lux Eesti OÜ-le kui Inbank AS-le, kes on tehingu tühistamise avalduse kättesaamist ka sellekohaste e-kirjadega kinnitanud. Tehingu tühistamisest teavitas kostja oma 03.06.2019 ja 03.07.2019 e-kirjadega ka hagejat ning tugines sellele ka oma vastuväites hageja poolt esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldusele. Peale maksekäsu kiirmenetluse avaldusele esitatud vastuväitega tutvumist pöördus hageja esindaja kostja lepingulise esindaja poole 12.09.2019 taotlusega edastada talle 21.12.2018 esitatud tehingu tühistamise avaldus, väites et taoline avaldus puudub nii Lux Eesti OÜ-l kui Inbank AS-l ning kuigi antud väide ei ole arvestades eelnevalt esitatut tõene, edastas kostja tehingu tühistamise avalduse ka hagejale 12.09.2019 e-kirjaga. Hageja hagiavalduses avaldatud faktilised asjaolud ei vasta tõele. Kostja ei ole tasunud sissemaksuna mitte 160 eurot, nagu hagiavalduses märgitud, vaid ainult 60 eurot, mida tõendab nii maksekorraldus, kui selle kohta on tehtud märge ka Lux Eesti OÜ-ga sõlmitud 12.11.2018 müügilepingule. Pärast müügilepingu sõlmimist pöördus 05.01.2019 telefoni teel kostja poole Lux Eesti OÜ müügiesindaja A J nõudega, et kostja maksaks talle täiendavalt 100 eurot, mille A. J oli väidetavalt ise tasunud Lux Eesti OÜ-le kostja eest. Ku-na kostja A. J makse teostamist pole palunud, vaid soovis müügiesemeks oleva tolmuimeja müüjale tagastada, olles eelnevalt müügilepingu oma 21.12.2018 esitatud avaldusega tühistanud, keeldus kostja A. tasumast. Samuti märgib hageja hagiavalduses, et kostja ei ole müügieset faktoorile, s.o Inbank AS-le tagastanud. Samas jätab hageja tähelepanuta, et kostja on 21.12.2018 avalduses märkinud, et on valmis 12.11.2018 sõlmitud müügilepingu alusel saadud tolmuimeja Lux Eesti OÜ-le tagastama koheselt, niipea kui Lux Eesti OÜ tagastab X Xle 12.11.2018 lepingu sõlmimisel esimese sissemaksena tasutud 60 eurot. Kostja avaldas, et ootab Lux Eesti OÜ-lt ettepanekuid kauba tagastamise aja koha ja viisi osas, eeldusel et Lux Eesti OÜ tagastab samaaegselt kostjale esimese sissemakse. Kuna kostja on tehingu tühistamise avalduse edastanud nii Lux Eesti OÜ-le kui Inbank AS-le ning viimased on põhjendamatult jätnud esimese sissemaksena tasutud 60 eurot tagastamata ega pole saatnud oma esindajat järele kaubale, mi-da kostja jätkuvalt soovib tagastada ja mida ta pole kordagi kasutanud, siis on Lux Eesti OÜ ja Inbank AS sattunud ise vastuvõtuviivitusse, mistõttu ka hageja väide müügieseme mittetagastamisest on kohatu. Kostja avaldab, et tal ei ole mitte kuidagi olnud võimalik müügieset tagastada olukorras, kus ei Lux Eesti OÜ ega Inbank AS seda mingil põhjusel vastu võtta ei soovi, kuigi tehing on seaduses ettenähtud korras tühistatud. Kostja avaldab täiendavalt, et hagiavalduse lisas 1.1 esitatud teenuselepingul ja maksegraafikul puudub kostja allkiri ning kostja ei ole taolist teenuselepingut ja maksegraafikut sõlminud. Samuti ei ole kostjale edastatud ka hagiavalduse lisades 2 ja 3 esitatud lepingu ülesütlemise

2-19-121857 hoiatust ega lepingu ülesütlemise teatist, samuti kui ka hagiavalduse lisas 5 esitatud võlateatiseid. Kuna tahteavaldused muutuvad kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69), siis ei oleks lepingu ülesütlemine kehtiv ka juhul, kui kostja ei oleks lepingut eelnevalt 21.12.2019 avaldusega tühistanud. Kuna aga tehingu tühistamise tõttu on tehing kehtetu algusest peale, siis seda enam ei saanud kostjale kättetoimetamata jäetud tahteavaldused tuua kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi. Kostja on posti teel kätte saanud üksnes 28.05.2019 hageja koostatud nõude loovutamise teatise ning 02.07.2019. a e-kirjaga edastatud venekeelse võlanõude, kuid on nendele oma 03.06.2019. a ja 03.07.2019. a e-kirjadega ka vastuväited esitanud. Hagiavalduse lisas 4.1 esitatud nõude loovutamise teatist ei ole hageja samuti varasemalt kostjale edastanud ning nagu ka kõnealusest nõude loovutamise teatisest nähtub, on see koostatud alles 20.09.2019 ja allkirjastatud 23.09.2019. Seega kuna Inbank AS ei olnud hagejat eelnevalt nõude loovutamisest teavitanud ning ka hageja ei olnud esitanud kostjale senise võlausaldaja väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, oleks kostjal olnud enne hagiavalduse esitamist õigus keelduda kohustuse täitmisest kostjale isegi juhul kui Inbank AS-l oleks olnud G X vastu kehtiv võlanõue (VÕS § 170, § 172) ning kostja on hagejat sellest oma 03.06.2019. a ja 03.07.2019. a e-kirjadega ka korduvalt teavitanud.

Hageja 16.10.2019. a seisukoht kostja vastusele Kostja on seisukohal, et ta on osamaksetega tasumise müügilepingu nr L01626 tühistanud 21.12.2018 avaldusega. Hageja ei ole nõus kostja sellekohase väitega järgmise põhjusel. TsÜS § 90 lg 1 järgi tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. Avalduses tehingu tühistamiseks väitis kostja, et müügileping on sõlmitud pettusega ja eksimuse mõjul. Kostja väidab, et müüja esindaja on lepingu sõlmimisel avaldanud kostjale ebaõigeid asjaolusid kauba kvaliteedi ja hinna kohta. Kostja märgib, et temale ei ole lepingu sõlmimisel tema kohustuste seoses selgitusi andnud ning ka lepingudokument ei olnud loetav. Nimetatud kostja väide on väär ja ei vasta tõenditele. Kostja väited on asjakohatud, mille kohaselt ei ole kostjat kohustustest teavitatud, sh lepingudokumentide loetamatus. Kostjale jäänud lepingudokumentides on loetavalt kirjas lepingupooled ja nende andmed, kauba maksumus ja selle eest tasumise tingimused ning muud lepingutingimused. Olukorras, kus kostjale jäänud lepingudokument teda kvaliteedi poolest ei rahuldanud, pidanuks kostja pöörduma müüja poole ning paluma lepingust sellist eksemplari, mis vastab tema ootustele. Kostja on oma allkirjadega kinnitanud, et kogu lepinguga seonduv on talle arusaadav, et ta on sellega tutvunud, et talle on antud piisavalt selgitusi, et ta nõustub lepingu sõlmimisega toodud tingimustel. Seega kostja väide, et ta ei teadnud lepingulistest kohustustest enne lepingu sõlmimist, ei vasta tõele. Kostja on seisukohal, et müüja esindaja avaldas kostjale psühholoogilist survet, kallutades teda lepingut sõlmima ning teades samas, et X X ei tööta ning ei oma majanduslikku võimekust kauba eest tasumiseks.

2-19-121857 Hageja kostja selle seisukohaga ei nõustu. Ei ole arusaadav, millest müüja esindaja saaks teada, et kostja on töötu. Lepingus avaldas kostja, et ta töötab kassapidajana Xs ja tema igakuine sissetulek on 400 eurot kuus ja puuduvad krediidikohustused. Igakuiste osamaksete suurus on 97,40 eurot, mis moodustab 1/4 kostja sissetulekust ja ei ole liiga suur kulu kostja jaoks. Kostja väidab, et müüja esindaja kasutas kostjat müügilepingu sõlmimisele kallutamiseks ebaausaid kauplemisvõtteis, sh eksitavaid ja agressiivseis kauplemisvõtteid. Kostja nimetatud väide on paljasõnaline ja ei ole tõendatud. Kostja väidab, et ei ole müüja esindaja avaldanud kostjale enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist lepingueelset teavet nõutud viisil s.o mõistliku aja jooksul, enne kui tarbija on sõlminud lepingu. Kostja allkirjastas lepingueelse teabe, millega kinnitas, et ta on jõudnud sellega tutvuda. Kostja väidab, et müüja ei ole kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel rakendanud vastustundliku laenamise põhimõtet ega hinnanud kostja krediidivõimelisust. Kostja ei ole kostja sellekohase seisukohaga nõus. Lepingus kostja avaldas, et ta töötab X X ja tema igakuine sissetulek on 400 eurot kuus. Igakuiste osamaksete suurus on 97,40 eurot, mis moodustab 1/4 kostja sissetulekust ja ei ole liiga suur kulu kostja jaoks. Kostja on ka avaldanud, et tal puuduvad igakuised krediidimaksed. Täiendavalt lepingu sõlmimise seisuga ei olnud kostjal kehtivaid võlgnevusi maksehäireregistris. Kostja on oma allkirjaga lepingul kinnitanud, et lepinguga võetav kohustus vastab tema finantsolukorrale ning et tema poolt müüjale ja faktoorile esitatud andmed ja dokumendid on tõesed ja terviklikud. Eeltoodust tulenevalt on müüja piisavalt kontrollinud kostja krediidivõimelisust. Müüja on välja selgitanud kostja sissetulekute suuruse ning töökoha, ühtlasi selgitanud välja ka selle, et kostjal puuduvad muud finantskohustused. Nimetatud andmete õigsuse eest vastutab kostja ning kostja on andmete õigsust oma allkirjaga kinnitanud. Nimetatud andmeid kogumis hinnates oli müüjal alus asuda seisukohale, et kostja majanduslik seisukord võimaldab tasuda 97,40 euro suuruseid kuumakseid järgmise 24 kuu jooksul. Seega on hageja seisukohal, et müüja ei ole eksinud vastutustundliku laenamise põhimõtete järgmisel. Ülaltoodu alusel ei ole kostja tõendanud lepingu tühisuse aluste esinemist. Kostja väidab, et hagiavalduse lisas 1.1 esitatud teenuselepingul ja maksegraafikul puudub kostja allkiri. Nimetatud tõendis toodud andmed vastavad kostja poolt allkirjastatud lepingule. Hageja esitas nimetatud tõendi maksegraafiku tõttu, et oleks lihtsam jälgida võlgnevuse kujunemist. Kostja väidab, et ta ei ole saanud lepingu ülesütlemise hoiatust, lepingu ülesütlemise teatist ega hagiavalduse lisas nimetatud võlateatiseid. Inbank AS on saatnud kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja lepingu ülesütlemise teatise kostja e-postile XXX e-tähtkirjana. Riigikohus on varem leidnud, et taganemisavalduse on võimalik esitada ka kohtumenetluse ajal (vt Riigikohtu 21. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-11, p 13). Seega, kui ei ole kostja saanud lepingu ülesütlemise teatist enne kohtuvaidlust, sai kostja selle koos hagimaterjalidega. Seetõttu on lepingu ülesütlemine kehtiv. Hageja võlateatised toimetas kostja aadressile xxx PlusPlus Baltic OÜ. Kostja väidab, et kuna Inbank AS ei olnud kostjat eelnevalt nõude loovutamisest teavitanud ning ka hageja ei olnud esitanud kostjale senise võlausaldaja väljastatud dokumenti nõude

2-19-121857 loovutamise kohta, oleks kostjal olnud enne hagiavalduse esitamist õigus keelduda kohustuse täitmisest kostjale. Kui kostja ei tahtnud maksta hagejale, pidi kostja tasuma osamakseid Inbank AS-ile, kuid kostja ei ole seda teinud.

Kostja täiendavad seisukohad Viru Maakohtu menetluses on AS PlusPlus Capital hagiavaldus X X vastu 2217,88 euro nõudes. Vastavalt 06.11.2019 toimunud kohtuistungil tehtud hageja ettepanekule esitab kostja täiendavate tõenditena väljavõtte MTA registritest X Eesti OÜ poolt kostjale tehtud väljamaksetest 2018. ja 2019. aastal ning samuti pangakontode väljavõtted X OÜ-st 2018. ja 2019 aastal kostjale makstud töötasu kohta ning kostja saadud õppetoetuste kohta . Eelnimetatud tõenditega tõendab kostja oma varasemate avalduste ning vande all antud seletuse õigsust, st et kostja töötas 2018 X Eesti OÜ-s perioodil juuni kuni august 2018 (töötasu väljamakseid tehti perioodil juuli kuni september 2018, lõpparve laekus 04.09.2018) ning et uuesti töötab kostja X Eesti OÜ-s alates veebruarist 2019 (esimene töötasu väljamakse 15.03.2019). Vaidlusaluse osamaksetega tasumise müügilepingu sõlmimise ajal aga oli kostja ainsaks püsivaks sissetulekuks vajaduspõhine õppetoetus 220 eurot kuus, mida kostjale maksti kuni veebruarini 2019. Kostja on seisukohal, et ta on esitanud kohtumenetluses piisavalt asjaolusid ja tõendeid selle kohta, et osamaksetega tasumise müügilepingu sõlmimisel 12.11.2012 on krediidiandja kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Taolises olukorras pöördub tõendamiskoormus ümber ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab tõendama hageja. Riigikohus on osundanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise eesmärgiks on kaitsta laenuvõtjat üle jõu käiva krediidilepingu sõlmimise eest ja selle rikkumise tagajärjeks on esmajoones laenusaaja võimalus leping tühistada või nõuda rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist. Seega on iseenesest juba ainuüksi vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine, arvestamata muid kostja 21.12.2018 esitatud tehingu tühistamise avalduses esitatud asjaolusid, piisavaks aluseks, et leping tühistada. Kostja avaldab täiendavalt, et pärast kohtuistungit pöördus ta 06.11.2019 oma lepingulise esindaja kaudu postiasutuse poole päringuga, et saada teavet väidetavalt talle saadetud e-tähtkirja-de kohta. Postiasutus vastas 08.11.2019 hageja päringule Inbank AS 08.05.2019 ja 23.05.2019 e-tähtkirjade kohta, et e-tähtkirja saabumise teavitus on saaja e-posti aadressile edastatud, kuid vastavalt e-teenuste tüüptingimustele ei vastuta post e-tähtkirja saabumise teate mittejõudmise eest saajani saaja e-postkasti täituvuse, e-postkasti serveri häire vms tõttu. Eeltoodust tulenevalt ei tõenda ainuüksi e-tähtkirjade kohta teavituse edastamine seda, et vastav teavitus ja e-tähtkiri oleksid saajani jõudnud. TsÜS § 69 lg 3 näeb ette, et lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.

2-19-121857 Riigikohus on korduvalt leidnud, et TsÜS § 69 lg 3 paneb lepinguga seotud ja eemalviibijale tehtud tahteavalduse kättesaamise tõendamise riski tahteavalduse saatjale ning et vaidluse korral tuleb tahteavalduse saatjal lisaks saatmisele tõendada ka seda, et saadetis on jõudnud tahteavalduse saaja tegevuskohta ning saajal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda (vt Riigikohtu 01.11.2017 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-15-17677, p 13). Hageja aga ei ole tõendanud, et kostja oleks Inbank AS saadetud e-tähtkirjad kätte saanud. 12.11.2018 sõlmitud osamaksetega tasumise müügilepingu nr L07626 p-s 8.1 on märgitud, et kõik teenuselepingu pooltele ja/või faktoorile adresseeritud sooviavaldused ja teated, mis tuleb teha kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldava vormis, edastatakse teenuselepingus nimetatud kontaktandmetele. Kostja e-posti aadressi aga lepingus märgitud ei ole, mistõttu olukorras, kus Inbank AS on saatnud e-tähtkirjad lepingus nimetamata kontaktandmetele ja kostja ei ole nende kättesaamist kinnitanud, siis puudub hagejal alus eeldada, et need kirjad on kostjani jõudnud. Kostja on seisukohal, et isegi kui teated e-tähtkirjade saabumise kohta oleksid jõudnud kostja eposti aadressile, siis ka sellisel juhul ei saaks e-tähtkirju lugeda kostjale kättetoimetatuks. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et tähitud kirja saabumise ja postiasutusse hoiustamise teatis ei sisalda teavet saabunud kirja sisu kohta ning seetõttu puudub tahteavalduse saajal mõistlik võimalus tahteavalduse sisuga tutvuda (vt Riigikohtu 01.11.2017 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-15-17677, p 13.1). Sarnaselt ei sisalda ka postiasutuse poolt saajale e-tähtkirja kohta edastatav standardne teavitus (vt postiasutuse 08.11.2019 vastuse lisa 1) mitte mingit infot ei e-tähtkirja saatja ega kirja sisu kohta, vaid e-tähtkirja nägemiseks ja vastuvõtmiseks peab saaja end ID-kaardi või Mobiil ID-ga Omniva e-teeninduses identifitseerima. Seega, kuna vaidlus puudub selles, et kostja Omniva iseteenindusse sisenenud ning e-tähtkirju avanud ega näinud ei ole, kehtib eelviidatud Riigikohtu lahendis tähitud kirja saabumise teatise kohta sedastatu täiel määral ka e-tähtkirja saabumise teavituse kohta. 06.11.2019. a kohtuistungil asus hageja esindaja seisukohale justkui tuleks lepingu ülesütlemise hoiatus ja lepingu ülesütlemise teatis lugeda kostjale kättetoimetatuks vastavalt lnbank AS üldtingimustele, millega kostja ei nõustu. Riigikohus on asunud seisukohale, et tüüptingimus, mis paneb igasuguse panga saadetava teate kättesaamise riski saajale olenemata sellest, mis on teate sisu (lepingu rikkumine, lepingu ülesütlemine vms), ei ole kooskõlas seadusega (VÕS § 42 lg 1), sellist tingimust ei saa pidada ka osaliselt kehtivaks ning tüüptingimus on tühine (vt Riigikohtu 01.11.2017 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-15-17677, p 14). Seega on tühine ka hageja esindaja poolt kohtuistungil viidatud Inbank AS tüüptingimus, mille kohaselt tuleks hageja arvates lugeda lepingu ülesütlemise hoiatus ja lepingu ülesütlemise teatis kostjale kättetoimetatuks sõltumatult sellest, kas need on tegelikult temani jõudnud ning kas tal on olnud mõistlik võimalus nendega tutvuda. Kuna postiasutuse vastuse e-tähtkirjade kohta sai kostja alles peale kohtuistungit, kusjuures hageja esitas alles esmakordselt 06.11.2019 kohtuistungil väite, mille kohaselt tuleks hageja arvates lugeda lepingu ülesütlemise hoiatus ja lepingu ülesütlemise teatis kostjale kättetoimetatuks lähtuvalt Inbank AS tüüptingimustest, sõltumatult dokumentide tegelikust kättesaamisest, siis leiab kostja, et käesoleva menetlusdokumendiga esitatavad täiendavad tõendid ja seisukohad on esitatud õigeaegselt ning kostja palub need kohtul vastu võtta ja kohtuotsuse tegemisel nendega arvestada. Kohtuistungid

2-19-121857 Asjas toimunud kohtuistungil andis vande all seletusi kostja X X. Kohtusse tunnistajana kutsutud Lux Eesti OÜ esindaja A J keeldus kohtuistungile ilmumast. Pooled jäid kohtuistungil kirjalikult esitatud seisukohtade juurde.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata, lähtudes järgmistest asjaoludest. Kohus nõustub kostja seisukohtadega, et kostja on 12.11.2018. a osamaksetega tasumise müügilepingu nr L01626 21.12.2018. a avaldusega tühistanud, mistõttu see leping on algusest peale kehtetu. Seetõttu ei saa ei olla Inbank AS-l ega hagejal, kellele Inbank AS viidatud lepingust tulenevad nõuded loovutas, olla kostja vastu võlanõudeid. Lepingu tühistamist ei vaidlustatud ei ole. Tühistamisavalduse kohaselt kasutas Lux Eesti OÜ esindaja A J kostja müügilepingus sõlmimisele kallutamiseks ebaausaid kauplemisvõtteid, mis on tarbijakaitseseaduse järgi keelatud. A. J pidi teadma, et kostjal ei ole piisavat sissetulekut põhjendamatult kallist tolmuimeja omandamiseks ja isegi 160-eurose sissemaksu tegemiseks. Sellele vaatamata kallutas ta ikka kostjat lepingut sõlmima, millest kostja maksis 60 ja A. J 100 eurot, et tehing ikkagi teoks saaks. Samuti soovitas väidetavalt A. J kostjat näitama töökohana X Eesti OÜ, kus ta lepingu sõlmimise ajal tegelikult ei töötanud. Kostja töötas X Eesti OÜ-s perioodil 2018 juunist kuni augustini (töötasu väljamakseid tehti perioodil juuli kuni september 2018, lõpparve laekus 04.09.2018). Uuesti töötab kostja X Eesti OÜ-s alates veebruarist 2019 (esimene töötasu väljamakse 15.03.2019). Vaidlusaluse osamaksetega tasumise müügilepingu sõlmimise ajal oli aga kostja ainsaks püsivaks sissetulekuks vajaduspõhine õppetoetus 220 eurot kuus, mida kostjale maksti kuni veebruarini 2019. Seetõttu on tõendanud, et kostja ei olnud juba lepingu sõlmimise ajal oma sissetulekut arvestades suuteline lepingugraafiku järgseid makseid tegema. Lisaks pidi kostja arvestama ka seda, et lisaks graafikujärgsetele maksetele, pidi kostja olema suuteline ostma Lux Eesti OÜ-st ka ainult selle tolmuimeja mudelipõhiseid kulumaterjale (tolmukotte ja HEPA-filtreid), mille hind ületab mitmeid kordi tavatolmuimejate kulumaterjalide hinna. Asja materjalidest ei nähtu, et A J oleks seda asjaolu kostjale lepingut sõlmides selgitanud. Kohus nõustub kostja seisukohaga ka selles, et hagiavaldusele lisatud teenuselepingut ja maksegraafikut ei ole kostja alla kirjutanud ning kostja ei ole taolist teenuselepingut ja maksegraafikut sõlminud. Samuti ei ole kostjale edastatud ka hagiavalduse lisades 2 ja 3 esitatud lepingu ülesütlemise hoiatust ega lepingu ülesütlemise teatist, samuti kui ka hagiavalduse lisas 5 esitatud võlateatiseid. Kuna tahteavaldused muutuvad kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69), siis ei oleks lepingu ülesütlemine kehtiv ka juhul, kui kostja ei oleks lepingut eelnevalt 21.12.2019. a avaldusega tühistanud. TsÜS § 90 lg 1 kohaselt tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

2-19-121857 Kostja on palunud teatada, kuhu ja kellele tolmuimeja tagastada, öeldes, et pole seda kasutanud.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.