31. juuli 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu
Tsiviilasja number
2-23-130565
Tsiviilasi
Osaühingu
TAEVANE
Eestimaa Kartul vastu väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2333,91 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja osaühing TAEVANE (registrikood 10150960), seaduslik esindaja S.Z Kostja Tulundusühistu Eestimaa Kartul (registrikood 12237210), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo
Kohtuistungi toimumise aeg
3. juuli 2025
hagi Tulundusühistu leppetrahvi ja viivise
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt osaühingu TAEVANE (registrikood 10150960) hagi Tulundusühistu Eestimaa Kartul (registrikood 12237210) vastu.
2.Välja mõista Tulundusühistult Eestimaa Kartul osaühingu TAEVANE kasuks 2111,65 eurot, sealhulgas põhinõue 2100 eurot ja viivis 11,65 eurot.
3.Jätta rahuldamata osaühingu TAEVANE hagiavaldus Tulundusühistu Eestimaa Kartul vastu 222,26 euro välja mõistmiseks, s.o põhinõue 30 eurot ja viivisenõue 192,26 eurot.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud 90,48% ulatuses Tulundusühistu Eestimaa Kartul kanda ja 9,52% ulatuses osaühingu TAEVANE kanda.
5.Rahuldada osaliselt osaühingu TAEVANE menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
6.Välja mõista Tulundusühistult Eestimaa Kartul osaühingu TAEVANE kasuks menetluskulu 316,68 eurot (riigilõiv).
7.Rahuldada osaliselt Tulundusühistu Eestimaa Kartul avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks. 1 (10)
8.Välja mõista osaühingult TAEVANE Tulundusühistu Eestimaa Kartul kasuks menetluskulu 198,25 eurot.
9.Tasaarvestada kohtuotsuse resolutsiooni punktides 6 ja 8 nimetatud summad ning mõista Tulundusühistult Eestimaa Kartul osaühingu TAEVANE kasuks välja menetluskulud 118,43 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing TAEVANE (hageja) esitas 01.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Tulundusühistu Eestimaa Kartul (kostja) vastu. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Tartu Maakohtule hagi 01.09.2023 ja hagi täpsustuse 23.11.2023. Hageja palub kostjalt välja mõista 2333,91 eurot, sealhulgas põhinõue 2130 eurot ja 31.07.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 203,91 eurot.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja, kostja ja OÜ Kartuliait 20.11.2022 kompromisskokkuleppe järgmises: hageja tasub hiljemalt 3 päeva jooksul OÜ-le Kartuliait tarnitud kauba eest summa 14 623,41 eurot, mille kohta kohustuse täitmisele järgneval tööpäeval väljastab OÜ Kartuliait hagejale arve summas 14 623,41 eurot. Kirjeldatud kohustuse täitmisele järgneval tööpäeval väljastab kostja tema poolt varasemalt hagejale esitatud 14 alusetu arve (7241Ho; 7245Ho; 7246Co; 7253Fr; 7250Ho; 7254ho; 7251Co; 7258ve; 7255Fr; 7256ho; 7257fr; 7259ho; 7260Fr ja 7262Ho) kohta kreeditarved hagejale. Sätestatud kohustuse rikkumise korral kohustus kostja tasuma hagejale leppetrahvi 30 eurot iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest. Kompromisslepingu allkirjastamisega kinnitasid pooled, et lepinguliste kohustuste täimise järgselt ei oma pooled teineteise vastu kompromisslepingu sõlmimise aja seisuga varalisi nõudeid, sh nad on kõikidest nõuetest käesoleva lepingu alusel loobunud. Seisuga 21.11.2022 tasus hageja 14 623,41 eurot OÜ-le Kartuliait ja sai vastu arve nr 3980 (21.11.2022) kinnitusega, et kõnealune summa on kätte saadud. Seisuga 21.11.2022 esitas kostja hagejale lubatud 14 kreeditarvest üksnes 12 kreeditarvet (22-565; 22-566; 22-567; 22-568; 22-569; 222 (10)
570; 22-571; 22-572; 22-573; 22-574; 22-575 ja 22-576). Kompromisslepingus sätestatud kohustuse rikkumise tõttu esitas hageja 31.12.2022 kostjale leppetrahviarve nr 7489 summas 1200 eurot (leppetrahv 40 päeva eest; periood 22.11.2022–31.12.2022). Raha tähtajaks mittelaekumisel saatis hageja asjakohase meeldetuletuse/kordusarve 16.01.2023 ning teise meeldetuletuse/kordusarve 30.01.2023. Kuna hageja pöördumistele ei järgnenud kostja reaktsiooni, siis esitas hageja 31.01.2023 järgmise leppetrahviarve nr 7509 summas 930 eurot (31 päeva eest; periood: 01.01.2023–31.01.2023) ning arve maksetähtajaks mittelaekumisel saatis hageja meeldetuletuse/kordusarve 11.02.2023 ning teise meeldetuletuse/kordusarve 25.02.2023. Arved nr 7489 ja 7509 (kokku summas 2130 eurot) on kostja poolt tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista 2130 eurot. Lepinguline viivisemäär on 0,05% päevas. Arve nr 7489 eest on viivisenõue perioodi 08.01.2023–31.07.2023 eest 123 eurot. Arve nr 7509 eest on viivisenõue perioodi 08.02.2023–31.07.2023 eest 80,91 eurot. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista viivise 203,91 eurot.
1.2.Hageja märkis 12.01.2024 vastuses, et kreeditarvete esitamata jätmine mõjutab vahetult hagejat (raamatupidamislikult, RPS § 6) ja kreeditarvete esitamata jätmine säilitab võimaluse kostjal arvete nr 7260Fr ja nr 7262Ho väärtuses 1480,86 eurot sissenõudmist uuesti algatada. 21.04.2025 vastuses märkis hageja, et leppetrahvil on nii survefunktsioon kui ka kahju hüvitamise funktsioon. Peamine õigustatud huvi kreeditarvete osas seisneb selles, et pooled saaks kolmepoolse kompromisslepingu täidetuks lugeda. Leping sätestab, et leping on täidetud, kui kõik osapooled on kõik endale võetud kohustused täitnud. Kostja vastuväited
2.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid 20.11.2022 kompromissilepingu, milles pooled leppisid muu hulgas kokku, et hageja tasub hiljemalt 3 päeva jooksul Kartuliait OÜ-le tarnitud kauba eest summa 14 623,41 eurot. Vastava kohustuse täitmisele järgneval tööpäeval väljastab kostja tema poolt varasemalt hagejale esitatud 14 põhjendatud väljastatud arve (7241Ho; 7245Ho; 7246Co; 7253Fr; 7250Ho; 7254ho; 7251Co; 7258ve; 7255Fr; 7256ho; 7257fr; 7259ho; 7260Fr ja 7262Ho) kohta kreeditarved hagejale. Kreeditarve esitamise kohustuse rikkumise korral kohustus kostja tasuma hagejale leppetrahvi 30 eurot iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest. Hageja tasus 21.11.2022 Kartuliait OÜ-le 14 623,41 eurot.
2.2.Kostja leiab, et hageja nõue tuleb vähendada nullini. Kostja leiab, et kokkulepitud leppetrahv on võrreldes rikkumisega ebaproportsionaalselt ja ebamõistlikult suur ning kostjat ülemäära koormav. Lisaks leiab kostja, et leppetrahv on vastuolus heade kommete, mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega Leppetrahvi ebamõistlikule suurusele võib viidata ka üksnes asjaolu, et lepetrahv ületab kordades põhikohustust. Käesolevas asjas on kahe kreeditarve esitamise väärtus võrreldav nulliga, sest vastavate arvete esitamine või esitamata jätmine ei mõjuta hageja olukorda ega tema kohustusi kostja ees. Leppetrahvi suurus päevas ületab põhikohustust sisuliselt kolmekümnekordselt ja kogu perioodi eest 2130 korda, mis on ilmselgelt ebaproportsionaalne ja ebamõistlikult suur. Kostja leiab, et leppetrahvinõue võib olla vastuolus hea usu põhimõttega. Võlausaldaja kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast (nt on ülekohtune). 3 (10)
Kostja hinnangul esinevad praeguses asjas asjaolud, millest lähtudes saaks kostja leppetrahvinõuet tähtaja ületamise eest lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja tühiseks. Hagejale ei kaasneks kostja poolt kahe kreeditarve väljastamata jätmisega või nende hilisema esitamisega mingeid negatiivseid tagajärgi ega kahju. Isegi juhul, kui kostja oleks jätnud hagejale kaks kreeditarvet väljastamata, siis see ei tekitaks hagejale mingeid kohustusi. Kreeditarve väljastamine oli üksnes formaalne ja kuidagi ei mõjuta pooltevahelist õiguste ja kohustuste tasakaalu. Hageja poolt kostjale 14 623,41 euro tasumisega luges kostja kõik hageja kohustused täidetuks ja kinnitas, et ei oma hageja vastu mingeid nõudeid ega pretensioone. Seega kreeditarvete esitamine ei tekitanud mingeid täiendavaid kohustusi kostja ees ega mingit kahju. Samuti ei ole kahe kreeditarve hilinemisega esitamine tekitanud mingeid muid kolmandate isikute nõudeid hageja vastu.
2.3.Kostja märkis 21.04.2025 vastuses, et ta on hagejale kreeditarved nr 7260Fr ja 7262Ho koostanud ja edastanud koos ülejäänud arvetega juba 21.11.2022. Vastavad arved saadeti samal ajal raamatupidamisprogrammi vahendusel. Ei ole usutav, et hageja ei ole vastavaid arveid kätte saanud 21.11.2022. Hageja ei ole kuni 07.02.2023 kostjat teavitanud, et ta ei ole kreeditarveid nr 7260Fr ja nr 7262Ho kätte saanud. Hageja, saades teada, et ta ei ole vastavaid arveid kätte saanud, ei ole sellest viivitamatult kostjat teavitanud, vaid on lasknud leppetrahvil pahatahtlikult suureneda. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kostja leiab, et ta on oma kohustuse, mille eest oli ette nähtud leppetrahv, täitnud täies ulatuses. Igal juhul on kostja täitnud oma kohustust vähemalt 86% ulatuses.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust lihtmenetluses. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
5.VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 161 lg 1 kohaselt võib lepingu rikkumise korral kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
4 (10)
Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused (RKTKo, 10.05.2017, 3-2-1-36-17, p 11): 1) poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe); 2) kostja on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); 3) kostja vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud kostja teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160); 4) hageja on leppetrahvi nõudmisest kostjale mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2).
5.1.Hageja on esitanud kohtule tõendina hageja, kostja ja OÜ Kartuliait vahel 20.11.2022 sõlmitud kompromisslepingu (dtl 25–26). Lepingu p 2.1. sätestab, et hageja tasub hiljemalt 3 päeva jooksul Kartuliait OÜ-le tarnitud kauba eest summa 14 623,41 eurot, märkides ülekandekorraldusse selgituse „Makse kauba eest, tarnitud juuni, juuli 2022“. Lepingu punkt
2.2.sätestab, et punktis 2.1. sätestatud kohustuse täitmisele järgneval tööpäeval väljastab kostja tema poolt varasemalt hagejale esitatud arvete 7241Ho, 7245Ho, 7246Co, 7253Fr, 7250Ho, 7254ho, 7251Co, 7258ve, 7255Fr, 7256ho, 7257fr, 7259ho, 7260Fr ja 7262Ho osas kreeditarved hagejale. Lepingu punkt 2.5. sätestab, et iga punktides 2.2–2.4 sätestatud kohustuse rikkumise korral kohustub kostja tasuma hagejale leppetrahvi 30 eurot iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest. Lepingu p 3 sätestab, et käesoleva kompromisslepingu allkirjastamisega kinnitavad pooled, et punktides 2.1.–2.5. nimetatud kohustuste täimise järgselt ei oma kostja ja hageja teineteise vastu kompromisslepingu sõlmimise aja seisuga varalisi nõudeid, sh nad on kõikidest nõuetest käesoleva lepingu alusel loobunud. Eeltoodust nähtub, et leppetrahv oli lepitud kokku kohustuste täitmise tagamiseks. Seega oli leppetrahvil n-ö surve- ja tagatisfunktsioon.
5.2.Hageja on tõendanud, et hageja tasus kompromisslepingu p-s 2.1. nimetatud 14 623,41 eurot Kartuliait OÜ-le 21.11.2022 (dtl 29). Seega tekkis kostjal lepingu p 2.2. kohaselt kohustus hiljemalt järgneval tööpäeval, s.o 22.11.2022 väljastada hagejale lepingu p-s 2.2. nimetatud 14 arve kohta kreeditarved. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja esitas hagejale 21.11.2022 järgmise 12 arve kohta kreeditarved (dtl 44–55): 7241Ho (kreeditarve nr 22-565), 7245Ho (kreeditarve nr 22-566), 7246Co (kreeditarve nr 22-567), 7253Fr (kreeditarve nr 22568), 7250Ho (kreeditarve nr 22-569), 7254ho (kreeditarve nr 22-570), 7251Co (kreeditarve nr 22-571), 7258ve (kreeditarve nr 22-572), 7255Fr (kreeditarve nr 22-573), 7256ho (kreeditarve nr 22-574), 7257fr (kreeditarve nr 22-575), 7259ho (kreeditarve nr 22-576). Pooled vaidlevad selle üle, millal esitas kostja hagejale kompromisslepingu p-s 2.2. nimetatud kreeditarved arvete nr 7260Fr ja 7262Ho kohta. Kostja leiab, et ta on koostanud ja edastanud kreeditarved arvete nr 7260Fr ja 7262Ho kohta koos ülejäänud arvetega 21.11.2022. Eeltoodu tõendamiseks kostja ühtegi tõendit kohtule ei esitanud, kuigi kohus selgitas kostjale 24.03.2025 määruses tõendamiskoormist (dtl 96). Ka kohtuistungil märkis kostja, et tõendeid ei ole selle kohta (dtl 172). Kostja tugineb ka sellele, et ta edastas hagejale kreeditarved arvete nr 7260Fr ja 7262Ho kohta 09.02.2023. Kostja esitas selle kohta tõendina e-kirjavahetuse, millest nähtub, et kostja esindaja pöördus 02.02.2023 M. S.Z poole küsimusega seoses leppetrahviarvete kohta. 07.02.2023 vastas M. S.Z kostja esindajale, et viidatud arved seonduvad 20.11.2022 kompromisslepingu punktiga 2.2, mille osas ei ole täidetud kohustust seoses arvetega 7260Fr ja 7262Ho. Vastavalt on ka kohaldatud lepingu punkti 2.5 teises lauses sätestatud tagajärge. 09.02.2023 edastas kostja esindaja M. S.Z-ile kreeditarved arvete nr 7260Fr ja 7262Ho kohta (dtl 115, 116). Kostja esindaja 09.02.2023 e-kirjale olid lisatud kreeditarved arvete nr 7260Fr (kreeditarve nr 22-577) ja 7262Ho (kreeditarve nr 22-578) kohta ja need arved kajastuvad ka kohtuasja toimikus (dtl 118 ja 119). Kohtuistungil selgitas hageja, et M. S.Z oli 5 (10)
kompromisslepingu läbirääkimiste osas hageja esindaja (dtl 170). Arvestades, et M. S.Z edastas 07.02.2023 vastuses leppetrahviarvetega seonduva info kostja esindajale ja kostja esindaja saatis 09.02.2023 vastuseks kreeditarved arvete nr 7260Fr (kreeditarve nr 22-577) ja 7262Ho (kreeditarve nr 22-578) kohta, siis tuleb lugeda, et kostja edastas hagejale eelnimetatud kaks kreeditarvet 09.02.2023. Kohus tuvastab, et kostja rikkus kompromisslepingu punkti 2.2, kui edastas hagejale kreeditarved arvete nr 7260Fr (kreeditarve nr 22-577) ja 7262Ho (kreeditarve nr 22-578) kohta 09.02.2023.
5.3.Hageja on tõendanud, et ta saatis kostjale 31.12.2022 arve nr 7489 leppetrahvi nõudes perioodi 22.11.2022–31.12.2022 eest summas 1200 eurot, s.o 40 päeva arvestusega 30 eurot päevas (dtl 57, 58). Meeldetuletused arve kohta saatis hageja kostjale 16.01.2023 ja 30.01.2023 (dtl 59, 60). Hageja saatis kostjale 31.01.2023 arve nr 7509 leppetrahvi nõudes perioodi 01.01.2023–31.01.2023 eest summas 930 eurot, s.o 31 päeva arvestusega 30 eurot päevas (dtl 57). Meeldetuletused arve kohta saatis hageja kostjale 11.02.2023 ja 25.02.2023 (dtl 62, 63). Lepingu p 2.5. alusel tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 30 eurot päevas iga viivitatud päeva eest punktis 2.2. nimetatud kohustuse rikkumise korral. Kohus leiab, et hageja leppetrahvi nõue on põhjendatud osaliselt. Arvestades seda, et kostjal tekkis lepingu p 2.2. kohaselt kohustus 22.11.2022 väljastada hagejale lepingu p-s 2.2. nimetatud 14 arve kohta kreeditarved, siis sattus kostja kohustuste täitmisega viivitusse alates 23.11.2022. Seega on hageja leppetrahvinõue põhjendatud perioodi 23.11.2022–31.01.2023 eest summas 2100 eurot (70 päeva*30 eurot; perioodi 23.11.202–31.12.2022 eest summas 1170 ja perioodi 01.01.2023–31.01.2023 eest 930 eurot). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 2100 eurot. Hagi jääb rahuldamata leppetrahvi 30 eurot väljamõistmise osas kostjalt, s.o leppetrahvinõue 22.11.2022 päeva eest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise määraga 0,05% päevas. Arve nr 7489 osas palub hageja kostjalt välja mõista viivise perioodi 08.01.2023–31.07.2023 eest 123 eurot ja arve nr 7509 eest viivise perioodi 08.02.2023–31.07.2023 eest 80,91 eurot. Hageja selgitas kohtuistungil, et viivisemäär tuleneb 2012. aasta hageja ja kostja vahelisest kokkuleppest. Kostja teatas, et ta ei võta omaks, et leppetrahvile kohandub viivisemäär 0,05% päevas (dtl 167). Kohus märgib, et hageja ei ole tõendanud poolte kokkulepet viivisemäära kohta. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Arvestades seda, et kostja täitis oma lepingust tuleneva kohustuse kahe kreeditarve osas 09.02.2023, siis on hageja viivisenõue arve nr 7489 osas põhjendatud perioodi 08.01.2023– 09.02.2023 eest summas 11,11 eurot ja arve nr 7509 osas põhjendatud perioodi 08.02.2023– 09.02.2023 eest summas 0,54 eurot. Kokku on hageja viivisenõue põhjendatud 11,65 euro ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 11,65 eurot. Hageja viivisenõue jääb rahuldamata 192,26 euro ulatuses (203,91-11,65).
5.4.Järgmisena analüüsib kohus kostja vastuväiteid leppetrahvinõudele.
6 (10)
5.4.1.Kostja leiab, et hageja nõuet tuleb vähendada nullini. Kostja leiab, et kokkulepitud leppetrahv on võrreldes rikkumisega ebaproportsionaalselt ja ebamõistlikult suur ning kostjat ülemäära koormav. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Leppetrahvi vähendamine on seaduse alusel tehtav kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb poolte huve kaaludes. Leppetrahvi suuruse ebamõistlikkust tuleb hinnata eelkõige lähtuvalt sellest, mis eesmärgil leppetrahv lepingus kokku lepiti (RKTKo 06.04.2018 2-15-3965/107, p 31, 32). Kohus selgitas kostjale, et selleks, et otsustada, kas leppetrahv on ebamõistlikult suur, tuleb samuti esile tuua vastavad asjaolud ja esitada neid tõendavad tõendid (dtl 95). Kostjal tuli mh välja tuua järgmised asjaolud: mis põhjusel jättis kostja hagejale esitamata kreeditarved arvete nr 7260Fr ja nr 7262Ho osas; kostja majanduslik seisund ja põhjendus, kuidas annaks kostja majanduslik seisund aluse leppetrahvi vähendamiseks; hageja majanduslik seisund ja põhjendus, kuidas annaks hageja majanduslik seisund aluse leppetrahvi vähendamiseks (dtl 96). Kostja eeltoodud asjaolusid välja ei toonud. Kostja esitas hagejale kreeditarved arvete nr 7260Fr (summas 987,24 eurot) ja nr 7262Ho (summas 493,62 eurot) kohta lepingus sätestatud tähtaega rikkudes ja see viivitus ei tulenenud hagejast. Eelnimetatud arvete kogusumma oli 1480,86 eurot. Leppetrahv ei ületa eelnimetatud summat mitmekordselt. Kreeditarvega vähendatakse varem väljastatud arve summat, mis on vajalik ka majandustehingute dokumenteerimisel ja kirjendamisel raamatupidamise seaduse tähenduses. Seega oli hagejal õigustatud huvi kreeditarvete saamiseks. Kostja ei ole menetluses esile toonud asjaolusid, mis annaks aluse VÕS § 162 lg 1 kohaldamiseks ja leppetrahvi vähendamiseks. Leppetrahvi vähendamine 0 euroni ei ole üldjuhul ka põhjendatud. Leppetrahv oli lepitud kokku kohustuste täitmise tagamiseks. Seega oli leppetrahvil n-ö surve- ja tagatisfunktsioon. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaks järeldada, et kokkulepitud leppetrahv oleks rikkumisega võrreldes ilmselt ebaproportsionaalne või muul põhjusel ebamõistlik, arvestades mõlema lepingupoole õigustatud huve.
5.4.2.Kostja leiab, et leppetrahv on vastuolus heade kommete, mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et õiguste teostamisel tuleb toimida heas usus ning see ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärk on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hea usu põhimõtte funktsioon on ka piirata lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamist. Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda konkreetsel halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat (vt nr RKTKo 31.01.2024, 2-21-7855/57, p 12.3). Kohus märgib, et ainuüksi kahju puudumine ei õigusta võlausaldaja leppetrahvinõude rahuldamata jätmist. Küll võib kahju puudumine olla aluseks leppetrahvi vähendamisele, kui leppetrahvi väljanõudmine kokkulepitud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kahju puudumine või selle olemasolu leppetrahviga võrreldes oluliselt väiksemas ulatuses ei saa olla leppetrahvi alandamise aluseks, kui leppetrahvi sellises ulatuses õigustab leppetrahvi tagatisfunktsioon, s.t võlausaldaja huvi tagatud kohustuse täitmise vastu, mida ei pea mõõtma ainuüksi tekkinud varalise kahjuga (RKTKo 15.06.2005, 3-2-1-66-05, p 17). 7 (10)
TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 47). Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mille alusel saaks kohus asuda järeldusele, et leppetrahv on vastuolus heade kommete, mõistlikkuse või hea usu põhimõttega. Kompromisslepingu sõlmimine ja selle lepingu tingimustes kokku leppimine, sh lepptrahvis kokku leppimine, on kaetud lepinguvabaduse põhimõttega. Pooltel oli õigus ise otsustada, mis tingimustel nad kompromisslepingu sõlmivad. Kehtiva lepinguga tekivad pooltele kohustused, mille täitmist võib teiselt poolelt nõuda ja mille täitmata jätmisel on poolel õigus kasutada lepingut rikkunud poole vastu seaduses ja lepingus ette nähtud õiguskaitsevahendeid. Lepingu täitmise nõue ei saa olla üldjuhul vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja esile toodud asjaolud ei anna alust järeldada, et hageja kuritarvitas enda õigusi kokkuleppe sõlmimisel. Kokkulepe leppetrahvis ei ole iseenesest heade kommetega vastuolus, arvestades ka seda, et võlaõigusseaduses on õiguskaitsevahendina ette nähtud võimalus leppetrahvi vähendamiseks. Leppetrahvi rakendumine sõltub põhimõtteliselt võlgnikust (kostjast) enesest ja seetõttu ei saa leppetrahvi kokkulepe kohustust täitvat võlgnikku (kostjat) kahjustada. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole vastuolus heade kommete, mõistlikkuse ega hea usu põhimõttega.
5.4.3.Kohus märgib lisaks järgmist. VÕS § 159 lg 2 kohaldamisel ei ole oluline üksnes ajaline distants rikkumise ja leppetrahvi nõude esitamise vahel, vaid arvestada tuleb ka muid asjaolusid. Ebaõiglane oleks tulemus, kus kostja vabaneks viivitamisega seotud leppetrahvi maksmise kohustusest, kui ta on n-ö piisavalt kaua viivitanud (vt RKTKo 21.12.2011, 3-2-1142-11, p 17). Riigikohus on leidnud, et kolm kuud leppetrahvi nõudest teatamiseks pärast kohustuse rikkumise avastamist on üldjuhul VÕS § 159 lg 2 mõistliku aja raamides (RKTKo 29.04.2008, 3-2-1-28-08, p 13). Hageja esitas kostjale esimese leppetrahvinõude 31.12.2022 perioodi 22.11.2022–31.12.2022 eest ja meeldetuletused 16.01.2023 ja 30.01.2023. Hageja esitas kostjale teise leppetrahvinõude 31.01.2023 jaanuarikuu eest ja meeldetuletused 11.02.2023 ja 25.02.2023. Kohus leiab, et hageja esitas kostjale leppetrahvinõuded mõistliku aja jooksul. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagihinnaks on 2333,91 eurot, arvestades esitatud nõudeid, mis kohus menetlusse võttis. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on 2111,65 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 90,48% ulatuses ning jättis rahuldamata 9,52% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud 90,48% ulatuses kostja kanda ja 9,52% ulatuses hageja kanda.
8 (10)
7.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
8.Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõivu. Hagilt hinnaga 2333,91 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 350 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et poolte menetluskulud jäid 90,48% ulatuses kostja kanda ja 9,52% ulatuses hageja kanda, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 316,68 eurot.
9.Kostja esitas kohtule menetluskulude nimekirjad 12.05.2025 ja 03.07.2025. Kostja palub hagejalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 3965 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9).
9.1.Kostja lepinguline esindaja on teinud järgmisi toiminguid ja neile kulunud aeg on olnud järgmine: tutvumine hagimaterjalidega, seisukohtade kujundamine, nõupidamine kliendiga, kostja vastuse koostamine ja esitamine kohtule 5 tundi; tutvumine hageja vastusega, seisukohad, infovahetus kliendiga 0,5 tundi. Kohtu hinnangul on eeltoodud toimingud vajalikud ja põhjendatud. Kostja vastuse koostamisele ja hagiavalduse ja selle lisade läbitöötamisele, kui esmastele toimingutele, kulub tavapäraselt rohkem aega, kui järgmistele menetluses tehtavatele toimingutele. Samuti arvestab kohus hagi mahtu ja sisu (hagi maht 1,5 lk, hagi täpsustus 0,5 lk, tõendite maht üle 30 lk), kostja vastuse mahtu ja sisu (kostja vastuse maht 3,5 lk) ning hageja vastuse mahtu ja sisu (hageja vastuse maht 2 lk). Suhtlus kliendiga on vajalik ning praegusel juhul ei nähtu, et see oleks ülemäärane võrreldes teiste toimingutega. 2025. aastal on kostja lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid ja neile kulunud aeg on olnud järgmine: tutvumine kohtumäärusega, materjalide ülevaatus, seisukohtade kujundamine edasise tegevuse osas, kirja koostamine ja edastamine kliendile, infovahetus kliendiga 2 tundi; 2025. aasta aprillis tutvumine hageja vastusega, kostja seisukoha koostamine ja esitamine kohtule, tõendi esitamine kohtule, tutvumine hageja päringuga, tutvumine kohtumäärusega, nõupidamised kliendiga 11,5 tundi; 2025. aasta mais menetluskulude nimekirja koostamine 0,75 tundi; 2025. aasta mais tutvumine hageja täiendavate materjalidega ja kirjaliku seisukoha koostamine 4,5 tundi; ettevalmistumine kohtuistungiks, osalemine kohtuistungil, menetluskulude nimekirja täiendamine 3,5 tundi. Kohtu hinnangul on eeltoodud toimingud vajalikud ja põhjendatud 8,75 tunni ulatuses ning põhjendamata 13,5 tunni ulatuses. Tutvumine kohtumäärusega, materjalide ülevaatus, seisukohtade kujundamine edasise tegevuse osas, kirja koostamine ja edastamine kliendile, infovahetus kliendiga on põhjendatud 1 tunni ulatuses. Seejuures arvestab kohus 24.03.2025 kohtumääruse sisu ja mahtu. Suhtlus kliendiga on vajalik, kuid see ei saa ajaliselt muutuda ülemääraseks võrreldes teiste toimingutega. Tutvumine hageja vastusega, kostja seisukoha 9 (10)
koostamine ja esitamine kohtule, tõendi esitamine kohtule, tutvumine hageja päringuga, tutvumine kohtumäärusega, nõupidamised kliendiga on põhjendatud 3 tunni ulatuses. Seejuures arvestab kohus seda, et kostja 21.04.2025 vastus kattub suures osas sõna-sõnalt 22.12.2023 esitatud vastusega. 2025. aasta mais tutvumine hageja täiendavate materjalidega on põhjendatud 1,5 tunni ulatuses. Seejuures arvestab kohus hageja vastuse mahtu ja sisu, millega kostja tutvus. Samuti arvestab kohus seda, et kostja ei esitanud 2025. aasta mais kohtule kirjalikku seisukohta. Kohtuistungi algusajaks oli määratud 12.30 ja istung lõppes 13.47, seega tuleb kohtuistungi kestuseks lugeda 1 tund ja 17 minutit. Kohus leiab, et kohtuistungil osalemine ja kohtuistungiks valmistumine on põhjendatud kokku 2,5 tunni ulatuses. 12.05.2025 ja 03.07.2025 menetluskulude nimekirjade koostamisele kulunud aeg on kokku põhjendatud 0,75 tunni ulatuses (s.o 45 minuti ulatuses). Kohus arvestab, et kostja oli juba varasemalt menetluskulude nimekirja kohtule esitanud ja seda ei olnud vaja oluliselt täiendada. Kohus arvestab ka seda, et tegemist ei olnud keeruka ega mahuka tsiviilasjaga.
9.2.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 2023. ja 2024. aastal oli 140 eurot (ilma käibemaksuta) ja alates 2025. aastast 150 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurused 140 eurot ja 150 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Tunnitasu tõus ajas ei ole põhjendamatu, arvestades mh teenuste üldist hinnatõusu aja jooksul. Kostja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele). Kostja lepinguline esindaja on vandeadvokaat. Kostja esindaja menetluses tehtud toiminguid on põhjendatud 5,5 tunni (140 eurot tund) ja 8,75 tunni (150 eurot tund) ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on kostja menetluskulud põhjendatud summas 2082,50 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et poolte menetluskulud jäid 90,48% ulatuses kostja kanda ja 9,52% ulatuses hageja kanda, siis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud 198,25 eurot.
10.Poolte menetluskulude nõuded on TsMS § 445 lg 1 teise lause järgi tasaarvestatavad nõuded. Kohus rahuldas hageja menetluskulude nõude kostja vastu 316,68 euro ulatuses ning kohus rahuldas kostja menetluskulude nõude hageja vastu 198,25 euro ulatuses. Kohus tasaarvestab poolte menetluskulude nõuded ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud 118,43 eurot.
11.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.