lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-3375/5

Ühinguõigus › Sundlõpetamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.06.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-3375/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Sundlõpetamine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
30.06.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
948
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Mati Maksing, Krista Kirspuu

Määruse tegemise aeg ja koht

30.06.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-3375

Kohtuasi

Osaühingu Saare Tõrv avaldus Mailase OÜ sundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerimismenetluse läbi viimiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 11.03.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Saare Tõrv määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja Osaühing Saare vandeadvokaat Karl Haavasalu Puudutatud isik Mailase OÜ

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Tõrv,

esindaja

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Pärnu Maakohtu 11.03.2020 määrus ja saata asi samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus.
3.Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. Menetluse käik
1.Osaühing Saare Tõrv (avaldaja) esitas 02.03.2020 Pärnu Maakohtule avalduse Mailase OÜ (puudutatud isik) sundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Äriregistri kohaselt lõppes puudutatud isiku viimase juhatuse liikme RP volitus 30.05.2017. Puudutatud isiku osanikuks oli mittetulundusühing AGROSTAR, kelle viimane juhatuse liige oli samuti RP. RP kannab vanglakaristust ning tema suhtes kohaldati viieaastast ettevõtluskeeldu. Puudutatud isiku majandustegevus on seiskunud. Alates 2016 ei ole äriühing esitanud majandusaasta aruandeid. Registripidaja tegi puudutatud isikule 26.04.2018 hoiatusmääruse nr Ä30045238/M5 registrist kustutamiseks majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu. Registripidaja väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavat teadet ei avaldanud. Avaldaja on puudutatud isiku võlausaldaja, kellel on õigus nõuda puudutatud isiku sundlõpetamist ja likvideerimismenetluse läbiviimist. Maakohtu määrus

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
2.Maakohus keeldus 11.03.2020 määrusega avalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 alusel, kuna kohus ei olnud pädev asja lahendama. Avaldaja oleks pidanud avalduse esitama Tartu Maakohtu registriosakonnale, mitte

Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale. Registriosakond oli pädev läbi viima menetlust juhul, kui äriühingu juhatuse koosseis ei vasta seaduse või põhikirja nõuetele. Äriühingu sundlõpetamise otsustamise peab registripidaja andma üle pädevale kohtunikule, kuid sellele eelneva menetluse läbiviimiseks on pädev registriosakond. Registripidaja edastas maakohtu nõudmisel puudutatud isiku kustutamishoiatuse teate, mis oli avaldatud 01.11.2018 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Selles teatati, et puudutatud isiku võlausaldajatel oli võimalik oma nõuetest ühingu vastu teatada ja taotleda likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul alates teate avalikustamisest (so kuni 02.05.2019). Seega saanuks avaldaja puudutatud isiku likvideerimismenetlust taotleda vastava teate edastamisega registripidajale. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ja saata avaldus tagasi maakohtule selle menetlusse võtmise otsustamiseks või alternatiivselt saata avaldus lahendamiseks registripidajale. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avaldajal kui puudutatud isiku võlausaldajal oli õiguslikult võimalik esitada kohtule avaldus puudutatud isiku sundlõpetamiseks. Maakohus leidis ebaõigesti, et avaldus tuli esitada Tartu Maakohtu registriosakonnale. Avaldaja esitas avalduse puudutatud isiku viimase teadaoleva asukoha kohtule. Juhul kui maakohus leidis, et tal puudus territoriaalne pädevus, siis tulnuks avaldus saata lahendamiseks kohtualluvusel. Pärnu Maakohus sai lahendada sundlõpetamise küsimust ka Tartu Maakohtu registriosakonnale vastavat avaldus esitamata.
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
5.Ringkonnakohus, tutvunud kohtuasja materjaliga, leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlustatud maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 alusel tühistada ja avaldus saata tagasi maakohtusse selle menetlusse võtmise otsustamiseks.
6.Maakohus keeldus sundlõpetamise algatamise ja likvideerimismenetluse läbiviimise avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel, leides, et maakohus ei olnud pädev asja lahendama. Maakohtu hinnangul tuleb avaldus esitada Tartu Maakohtu registriosakonnale. Praeguse vaidluse asjaolusid hinnates ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu.
7.Kohus vaatab juriidilise isiku sundlõpetamise asju läbi hagita menetluses TsMS § 475 lg 121 kohaselt. Osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine äriseadustiku (ÄS) § 205 kohaselt. Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt TsMS § 476 lg-le 1 algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 629 lg 1 näeb ette, et kohus algatab juriidilise isiku sundlõpetamise selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel või omal algatusel. TsMS § 595 lg 2 p 3 kohaselt annab registripidajal määruse või kande tegemise üle kohtunikule, kui otsustatakse juriidilise isiku sundlõpetamine. Lisaks sätestab ka ÄS § 203 lg 2, et osaühingu sundlõpetamise avalduse võib esitada juhatus, nõukogu, juhatuse liige, osanik, samuti teised seaduses nimetatud isikud. Kohus võib sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodud sätete kohaselt oli maakohtul pädevus sundlõpetamise menetluse algatamiseks nii omal algatusel kui ka huvitatud isiku avalduse alusel. Seega leidis maakohus ebaõigesti, et tal puudus pädevus avalduse lahendamiseks.
8.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et üksnes Tartu Maakohtu registriosakond on praegu õigustatud avaldust menetlema. Tartu Maakohus peab äriregistrit ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit ja registripidaja ülesandeks on sisuliselt

järelevalvefunktsiooni teostamine. Kui registripidaja oma ülesannete täitmise käigus leiab, et esineb alus juriidilise isiku sundlõpetamiseks, siis peab ta andma avalduse TsMS § 595 lg 2 p 5 kohaselt lahendamiseks pädevale kohtunikule. Tegemist on sel juhul menetluse algatamisega kohtu algatusel. Kui kuue kuu jooksul alates puudutatud isiku kohta kustutamishoiatuse avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded teatatakse registripidajale oma nõuetest puudutatud isiku suhtes, edastab registripidaja avalduse sundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerimismenetluse läbiviimiseks samuti maakohtule lahendamiseks. Nimetatud õigusnorm ei välista huvitatud isiku õigust pöörduda otse maakohtusse ja ei anna alust maakohtul keelduda avalduse menetlusse võtmisest põhjendusel, et kohus ei ole pädev asja lahendama. Sundlõpetamise esinemise aluseid tuleb avalduse saanud maakohtul kontrollida vaatamata sellele, kas avalduse esitab selleks õigustatud isik otse kohtule või sellest annab kohtule teada registripidaja. TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (uurimisprintsiip). Eeltoodust tulenevalt tuli maakohtul kontrollida, kas avalduses toodud asjaoludel esineb alus sundlõpetamise menetluse algatamiseks ja likvideerimismenetluse läbiviimiseks.

9.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm, Mati Maksing, Krista Kirspuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium