C OÜ, rk xxxx S OÜ, nüüd B OÜ, rk xxxx AS M (pankrotis), rk xxxx B AS, rk xxxx C OÜ, rk xxxx P OÜ, rk xxxx F AS Eesti filiaal, nüüd C OÜ, rk xxxx S AS, rk xxxx Y OÜ, nüüd C UÜ, rk xxxx M OÜ, nüüd I OÜ, rk xxxx E AS, nüüd C AS, rk xxxx R OÜ, nüüd B OÜ, rk xxxx S AS, nüüd C AS, rk xxxx
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Vabastada H K (pankrotis) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
2.Lõpetada H Ku (pankrotis), ik xxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.
3.Menetluskulud jätta võlgnik H K kanda.
4.Määrus kätte toimetada võlgnikule ja võlausaldajatele. 5.Määruse resolutiivosa avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7).
Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates samale maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
Asjaolud
1.24.03.2014 esitatud võlgniku pankrotiavaldus on rahuldatud ning pankrot on välja kuulutatud 17.04.2014.
2.Maakohtu 13.03.2015 määrusega, on pankrotimenetlus lõpetatud raugemisega ning algatatud on võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus (edaspidi ka KVM). Usaldusisikuks on määratud võlgnik ise. Määruse kohaselt on võlgnikule selgitatud pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 173 sättest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel, eelkõige kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, kohustusest teavitada kohut ja usaldusisikut igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, kohustustest mitte varjata saadud tulusid ja vara ning kohustusest anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikule selgitati kohustust anda usaldusisikule üle töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu.
3.Võlgnik on esitanud aruandeid.
3.1.30.03.2016 aruandes on nimetatud töökoht, töövõime kaotus xxxx 3 aastat alates 31.10.2014 ja töötasu-toetuste suurused. Tema ülalpidamisel on kaks alaealist last ja elukaaslane. Võlgnik nimetab oma väljaminekud. Võlgnik avaldab, et kaks võlausaldajat on nõudest loobunud. Aruande alusel on kohus teinud 01.04.2016 kohtunõude, paludes aruandes esitatud väiteid selgitada. 15.04.2016 teatab võlgnik, et M AS ja I OÜ (end M OÜ) temalt enam võlgasid ei nõua, samuti on nõude lõpetanud B AS. Oma aruandes märgitud nõuete kogusumma kohta, mis oli kordades väiksem KVM määruses märgitust, märgib võlgnik, et võttis selle summa maksehäirete registrist. Summade vähendamiseks ta makseid ei ole teinud vahendite puudumise tõttu. Dokumente võlausaldajate poolt nõuete lõpetamise kohta tal ei ole.
3.2.31.03.2017 esitatud aruandes teatab jätkuvast töötamisest samal töökohal, märgib sissetuleku, pensioni ja toetuste suuruseks kokku igakuuliselt 763 eurot. Töötasu makstakse sularahas. Tema enda poolt eelmises aruandes veel üheks ülalpeetavaks nimetatud elukaaslane suri ning ta korraldas tuttavatelt laenatud 1200 euroga matused. Maksab seda osade kaupa tagasi. Tegeles pärandi vastuvõtmisega seotud kulude kandmisega. Jätkuvalt puuduvad vahendid võlanõuete tasumiseks. Ehkki igakuiste väljaminekutena nimetab pangalaenu 125 eurot ja B makse summas 70 eurot.
3.3.28.03.2018 esitatud aruande kohaselt töötab samas kohas, igakuine sissetulek on 746 eurot. Ülalpidamisel on kaks poega, kellest üks on küll täisealine, kuid ta on töötu. Igakuistes väljaminekutes muudatusi ei ole. Tunnustatud nõuete summaks nimetadb 2849 eurot. Vahendid väljamakseteks puuduvad. Kohus on 29.03.2018 teinud kohtunõude, milles palub selgitada, miks ükski igakuine väljaminek ei kajastu pangakontol, selgitada tuleb palga sularahas saamisega seonduvat. Arusaamatuks jääb jätkuvalt pangalaenu ja B maksete tegemine. Edastatud on täitmiseks aruande blankett.
3.4.11.05.2018 esitatud aruandes selgitab kahele võlausaldajale tehtavaid makseid lapse poolt päritud kohustuste täitmisega selleks, et lapse kodu jääks talle alles. 12 kuu töötasu on 2405 eurot, ja pension 3192 eurot.
3.5.25.03.2019 esitatud aruande kohaselt on töövõime kaotus nüüd xxxx, alates 01.11.2017 kestusega 3 aastat, igakuine sissetulek- palk + pension- toetused- on kokku 833,70 eurot. Tunnustatud nõuete summa on 2454,27 eurot.
3.6.31.03.2020 esitatud aruande kohaselt on igakuine sissetulek 885,57 eurot. Majal läbi jooksma hakanud katuse parandamiseks tuli võtta laenu oma tuttavatelt ja sugulastelt. Tervislik seisund on halvenenud, seoses sellega väheneb järjest töökoormus ja teenitav palk.
3.7.17.06.2020 istungil selgitas, et tänaseks on tal töövõime kaotus xxxx. Ta saab käia korra nädalas tööd tegemas 3 tundi ja saab selle eest 100 eurot kuus. Hetkel on käimas töövõime (xxxx dioagnoos) osas uus hindamine, aga kuna tema tervis on veelgi halvenenud ja seda on talle käimasoleva hindamise raames arst ka juba öelnud, siis puudub perspektiiv, et tema töövõime protsent muutuks. Kinnitab, et pole saanud teha väljamakseid ühelegi võlausaldajale ja ei näe selleks ka edaspidi võimalust.
4.Kohus on 13.04.2020 esitanud kolmeteistkümnele menetluses osalevale võlausaldajale päringu seisukoha saamiseks kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas.
4.1.C OÜ hinnangul ei ole võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine põhjendatud, kuivõrd võlgnik on jätnud täitmata enda PankrS §-s 173 nimetatud kohustused ning ei ole menetluse kestel enda võlgnevust C OÜ ees isegi mitte osaliselt tasunud, s.t võlgnevuse katteks pole võlgnikult C OÜ-le laekunud ühtegi väljamakset. Seega on võlgnik (kes on ühtlasi ka käesolevas menetluses usaldusisikuks) rikkunud enda PankrS § 173 lõigetes 3 ja 4 nimetatud kohustusi. Kuigi tulenevalt võlgniku esitatud aruannetest ei ole ilmselt tegemist süülise kohustuse rikkumisega võlgniku poolt, siis on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-46-13 p-s 11 sedastanud, et uue majandusliku alguse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Arvestades, et terve menetluse vältel ei ole lisaks C OÜ-le ka ükski teine võlausaldaja väljamakseid saanud, pole võlgnik C OÜ hinnangul teinud endast parimat, et võlausaldajate nõudeid rahuldada. Samuti jääb C OÜ-le arusaamatuks, miks võlgnik on võtnud enda kanda poja kohustusi summas 195 eurot kuus, kuivõrd neid kohustusi on võimalik täita pärandvarast. Sellest tulenevalt leiab C OÜ, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud süüliselt, s.t vähemalt hooletult VÕS § 104 lg 3 tähenduses, kuna täitis kolmanda isiku kohustusi olukorras, kus ta ei pidanud seda tegema. Eeltoodust tulenevalt palub C OÜ Viru Maakohtul PankrS § 175 lg 5 alusel keelduda H Ku kohustustest vabastamisest ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse.
4.2.S OÜ, nüüd B OÜ arvamusel, et võlgnik ei võtnud viie aasta jooksul midagi ette selleks, et kustutada oma võlgnevust võlausaldaja ees, mistõttu ei ole võlausaldaja nõus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega.
4.3.AS M (pankrotis) pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik ei ole oma kohustusi menetluse kestel täitnud ega astunud ka mingeid konkreetseid samme oma majandusliku olukorra muutmiseks. Võlausaldaja leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine on võlgniku võimalus ja selle saavutamiseks tuleb teha konkreetseid tegusid. Juhul kui mingil põhjusel ei ole võlgnikul võimalik viie aasta jooksul võlausaldajatele, arvestatavas osas, oma võlgnevusi tasuda, siis tuleb ka dokumentaalselt tõestada, milles seisnes viis aastat kestnud periood, mil võlgnik ei saanud endale mõistlikult tulu toovat tegevust leida.
Võlgniku kohustusest vabastamine ei ole põhjendatud, kuivõrd võlgnik on oma kohustused võlausaldaja ees jätnud täitmata täies ulatuses, mistõttu palub kohtul jätta võlgnik kohustustest vabastamata.
4.4.B AS tunnustatud nõue, mille ulatuses võlausaldaja ei olnud raha saanud, oli kohustustest vabastamise menetluse algatamine seisuga 2194,28 eurot. Alates kohustustest vabastamise menetluse algusest on laekunud nõude katteks 0 eurot. See tähendab, et nõude jääk 04.05.2020 seisuga ei ole muutunud. B AS on seisukohal, et võlgnikku ei peaks vabastama tema kohustustest, kuna see riivab olulisel määral võlausaldaja õigusi. Võlgnik ei ole täitnud PankrS § 173 lg 1 toodud kohustust piisava hoolekusega ja nõuetekohaselt. Juhul, kui kohus tuvastab, et võlgnik on süüliselt rikkunud oma seadusest tulenevaid kohustusi ja/või võlgnik keeldub andmast teavet oma kohustuste täitmise kohta, siis on võlausaldaja seisukohal, et PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel tuleks kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja võlgnik jätta kohustustest vabastamata. Alternatiivselt on võlausaldaja seisukohal, et kohus peaks pikendama võlgniku suhtes käimasolevat menetlust maksimaalse ajani (s.o 7 aastat) tulenevalt PankrS § 175 lg 51.
4.5.C OÜ teatab, et ei saa nõustuda kohustustest vabastamisega kuna võlgnik ei ole võlgnevusest tasunud midagi.
4.6.P OÜ teatab, et võlausaldajale ei ole kohustustest vabastamise menetluse ajal ühtegi senti tasutud. Kohustustest vabastamise menetlus ei ole mitte lihtsalt võlgadest vabanemine, vaid selle aja jooksul peab võlgnik andma endast parima, et võlausaldajate nõuded saaksid tasutud. Praegusel juhul ei ole kohustustest vabastamine põhjendatud.
4.7.F AS Eesti filiaal, nüüd C OÜ ei ole seisukohta esitanud.
4.8.S AS teatab, et võlgnik ei ole terve menetluse kestel teinud ühtegi väljamakset. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel tasunud oma poja päritud pärandavarasse kuuluvaid kohustusi. Selliselt on võlgnik kahjustanud võlausaldaja huve. Kohustustest vabastamise menetluses peab võlgnik eeskätt rahuldama nende võlausaldajate nõudeid, kelle nõuded on pankrotimenetluses tunnustatud. Ei ole eluliselt usutav, et võlgnik ega tema poeg polnud pärandit vastu võttes teadlikud kohustustest, mis pärandvarasse kuuluvad. Pärimisseaduse § 116 lg 1 võimaldab pärijal pärandist loobuda. Võlausaldajate suhtes on võlgniku käitumine olnud võlausaldajate huve kahjustav. Võlgniku kontot ei saa kasutada kolmandate isikute võlgnevuste tasumiseks, samuti ei saa võlgnik olla nende võlgnevuste maksjaks. Võlausaldaja arvates ei ole praegusel juhul relevantne, et võlgnik tasub oma poja kui kolmanda isiku võlgnevust. Võlgniku käitumine on võlausaldajate huve kahjustav ning ei ole kohustustest vabastamise menetluses lubatud. Siinkohal tuleb arvestada ka asjaolu, et võlgnikul oli võimalik kohustusi vältida, kui tema alaealine poeg oleks pärandist loobunud. Võlgniku käitumine on süülise iseloomuga. Võlgniku käitumine on olnud vähemalt raskelt hooletu. Võlgnik on teadlikult enda kanda võtnud kolmanda isiku kohustused, mistõttu pole võlgnik suutnud tasuda nõudeid kohustustest vabastamise menetluses. Selline käitumine ei ole kooskõlas menetluse ideega, vaid on võlausaldajate huve kahjustav. Eeltoodust lähtuvalt palub võlausaldaja lõpetada kohustusest vabastamise menetlus ja jätta H K kohustustest vabastamata.
4.9.Y OÜ, nüüd C UÜ ei ole seisukohta esitanud.
4.10.M OÜ, nüüd I OÜ ei ole nõus võlgnikku kohustustest vabastama. Klient on teinud viimase makse 10.12.2013 ning ei ole võtnud I OÜ-ga ka ühendust, et leida kasvõi mingi kompromiss, et tasuda võlgnevust.
4.11.E AS, nüüd C AS teatab, et võlausaldajale ei ole kohustustest vabastamise menetluse ajal ühtegi senti tasutud. Praegusel juhul ei ole kohustustest vabastamine põhjendatud.
4.12.R OÜ, nüüd B OÜ leiab, et antud juhul ei ole võlgnik soovinud võlausaldajate nõudeid rahuldada ja võlgnik ei ole teinud endast kõike olenevat, et võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnik ei ole võlausaldajatele teinud ühtegi väljamakset kogu kohustustest vabastamise perioodi jooksul. Võlgnik H K on tahtlikult jätnud täitmata pankrotiseaduses ning talle kohtu poolt määratud kohustused, kuna 5 aasta jooksul ei ole ta väljendanud tahtlust võlausaldajate nõudeid rahuldada.
4.13.S AS, nüüd C AS on seisukohal, et H Kut ei tohiks kohustustest vabastada ja võlgniku kohustustest vabastamise menetlust tuleks pikendada või võlgnik tuleks jätta täitmata jäänud kohustustest vabastamata. H K ei ole oma kohustusi võlausaldajate ees rahuldanud arvestatavas ulatuses, sest ei ole kogu kohustustest vabastamise perioodi jooksul teinud C AS-le ühtegi makset. Võlgnik ei ole põhistanud, et Ta oleks tegelenud tulutoovama tegevuse otsimisega. Kuna võlgnik ei ole suutnud teha võlausaldajale ühtegi väljamakset, siis tuleks võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja võlgnik jätta kohustustest vabastamata või pikendada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kahe aasta võrra, et võlgnik saaks tegeleda võlausaldajate nõuete rahuldamisega ja rahuldada võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Õiguslik põhjendus ja kohtu seisukoht
5.PankrS § 175 lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
6.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Sätte kohaldamiseks tuleb tuvastada, et -- võlgnik on kohustusi rikkudes varjanud saadud tulusid ning vara või jätnud kohtu nõudel andmata teavet oma sissetulekute ja vara kohta -- ning võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt -- ning võlgnik on kohustuste süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve.
6.1.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamiseks eeldatakse rasket süülist käitumist ehk rasket hooletust VÕS § 104 lg 4 tähenduses või tahtlust VÕS § 104 lg 5 tähenduses. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Raskelt hooletu käitumine on rikkujaga sarnases olukorras oleva isiku mõistlikult vastuvõetamatu käitumine.
6.2.Kohus leiab, et isikult, kes on kogu 5 aastase perioodi jooksul olnud sisuliselt täies ulatuses töövõimetu, ei saa eeldada ja nõuda tulutoovama töö otsimist sissetuleku saamiseks. Koosmõjus asjaoluga, et võlgniku ülalpidamisel on ka üks alaealine laps, ei ole ja ei teki prognoositavalt ka järgneva 2 aasta jooksul sellises ulatuses rahalisi vahendeid, mille arvel hakata kohustust täitma. Kohus ei pea isiku enda tahtest sõltumatult tekkinud olukorda- tervislikku seisundit, mis ei
võimalda saada sissetulekut, millest oleks võimalik teha väljamakseid- raskeks hooletuseks ja tahtlikuks käitumiseks.
6.3.Kahtlemata on täidetud võlausaldajate kahjustamise eeldus, sest keegi neist ei ole nõuete täitmist saanud, kuid kohustusest vabastamata jätmiseks on vaja tuvastada ka süülisus ja seda antud asja materjalide pinnalt ei ole võimalik sedastada. Kohus leiab, et võlgnik väärib kohustustest vabastamise võimalust, mis lõpptulemusena võimaldab võlgnikul uue majandusliku alguse, andes talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks.
7.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik andma vande all teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on võlgnikult teavet küsinud ja saanud seda istungitel. Võlgnikult on vanne võetud. PankrS § 172 lg 4 2.lause kohaselt menetluse lõpetamisel usaldusisiku vabastamist kohus ei pea vajalikuks resolutsioonis reguleerida, sest usaldusisikuks on olnud võlgnik ise.
8.PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.