NB kaebus Tallinna kohtutäitur Arvi Pinki 07.03.2019 otsusele täiteasjas nr 024/2010/182
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. aprilli 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik NB määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja NB (isikukood xxxxxxx), lepinguline esindaja esindajad ringkonnakohtus Priit Lantin Puudutatud isikud: Tallinna kohtutäitur Arvi Pink Sissenõudja Danske Bank A/S (Taani registrikood 61126228), lepinguline esindaja vandeadvokaat Toomas Vaher Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 12. aprilli 2019 määrus osas, milles maakohus jättis rahuldamata NB kaebuse Tallinna kohtutäitur Arvi Pinki 07. märtsi 2019 otsusele täiteasjas nr 024/2010/182 osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata NB kaebuse täitemenetluse nr 024/2010/182 lõpetamiseks NB suhtes.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega tühistada Tallinna kohtutäitur Arvi Pinki 07. märtsi 2019 otsus täiteasjas nr 024/2010/182 osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata NB kaebuse täitemenetluse nr 024/2010/182 lõpetamiseks NB suhtes. Kohustada Tallinna kohtutäitur Arvi Pinki nimetatud osas NB kaebust uuesti läbi vaatamata.
3.Tühistada Harju Maakohtu 12. aprilli 2019 määrus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teha uus menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
4.Muus osas jätta Harju Maakohtu 12. aprilli 2019 määrus muutmata.
5.Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine. 5.1 Rahuldada NB kaebus Tallinna kohtutäitur Arvi Pinki 07.03.2019 otsusele täiteasjas nr 024/2010/182 osaliselt. 5.2 Tühistada Tallinna kohtutäitur Arvi Pinki 07. märtsi 2019 otsus täiteasjas nr 024/2010/182 osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata NB kaebuse
täitemenetluse nr 024/2010/182 lõpetamiseks NB suhtes. Kohustada Tallinna kohtutäitur Arvi Pinki nimetatud osas NB kaebust uuesti läbi vaatama. 5.3 Muus osas jätta NB kaebus Tallinna kohtutäitur Arvi Pinki 07.03.2019 otsusele täiteasjas nr 024/2010/182 rahuldamata. 5.4 Jätta NB 10.04.2019 esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
6.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
7.Võtta vastu määruskaebemenetluses menetlusosaliste poolt esitatud tõendid.
8.Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Menetlusosalistel puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA KAEBUSE PÕHJENDUSED
1.NB (avaldaja) esitas 08.02.2019 kohtutäitur Arvi Pinkile kaebuse täiteasjas nr 024/2010/182, milles taotles järgnevat:
1.1.lõpetada täiteasi nr 024/2010/182 avaldaja suhtes, kuna puudub täitedokument;
1.2.tühistada enampakkumine, millega müüakse kinnistut asukohaga xxxxxxxx xx, xxxxxxxx küla, xxxxxx vald, xxxxxxxx maakond;
1.3.tühistada vaidlusaluse kinnistu arest menetlusnormide rikkumise tõttu, kuna võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet;
1.4.avaldaja vaidlustab kohtutäituri poolt vaidlusalusele kinnistule määratud hinna ja taotleb uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult;
1.6.edastada avaldajale viivitamatult põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus.
2.Kohtutäitur jättis 07.03.2019 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt algatati 15.02.2010 TI suhtes täitemenetlus täiteasjas nr 024/2010/182. Täitedokumendiks on Tallinna notar Margus Veskimäe 03.07.2007 notariaalne dokument nr 4377. Menetlus alustati sissenõudja Danske Bank A/S avalduse alusel hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks. Täitmisteade koos täitedokumendi ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega toimetati T. Ile kätte 20.02.2010, aadressil xxxxxx x-x, xxxxxxxxxxxxx. Vabatahtlik täitmise tähtaeg lõppes 02.03.2010. 15.03.2010 on kohtutäitur koostanud hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks T. Ile kuuluva kinnisasja aadressil xxxxxx maakond, xxxxxx vald, xxxxxxxxx küla, xxxxxxxx xx (registriosa nr xxxxxxxxxx) arestimise. Arestimisaktiga määrati kinnisasja hinnaks 2 250 000 krooni (143 801,21 eurot). Arestimisakt on võlgnikule kätte toimetatud 19.03.2010. Kohtutäituri dokumente ei ole tähtaegselt vaidlustatud. T. I 2 (7)
suri 01.04.2018 ning tema suhtes algatati pärimismenetlus. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 16 lg 1 kohaselt jätkub täitemenetlus tema pärandvara suhtes. Vastavalt notar Jaan Hargi poolt 29.10.2018 tõestatud pärimistunnistusele nr 3457 on kinnistu registriosa numbriga xxxxxxxxxx annakuna määratud avaldajale. Avaldaja ei ole annakust loobunud. Täitedokumendi p 2.2.1 kohaselt on tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded T. I ja avaldaja vastu, mis tulenevad poolte vahel sõlmitud laenulepingust nr EEL-290607TI ja selle võimalikest lisadest. Sissenõudja on avaldajat teavitanud laenulepingu ülesütlemisest ja tagatise realiseerimisest täitemenetluses. Täitemenetluse kestel on kolmel korral T. I ja sissenõudja vahel saavutatud kokkulepe maksete tasumiseks tähtajaga üheks aastaks, mille makseid kohtutäituri ametikontole teostas ka avaldaja. Samuti on avaldaja teadlik pärimismenetluse algatamisest ja testamendist, mille kohaselt on kinnistu registriosa nr-iga xxxxxxxxxx annakuna määratud avaldajale.
3.Avaldaja esitas 18.03.2019 Harju Maakohtule kohtutäituri otsuse peale kaebuse, mille kohaselt puudub avaldajal teave täiteasja menetluse kohta, va teave, et enampakkumisel müüakse vaidlusalust kinnisasja ja väidetavalt kuulub kinnisasi avaldajale. Avaldajal ei ole võimalik tutvuda täitetoimikuga, sh millisel õiguslikul alusel peab kohtutäitur avaldajat täiteasjas võlgnikuks. Avaldaja ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, mille kohaselt on annakusaaja võlgnik. Avaldajale ei ole üle antud mistahes annakut. Avaldaja ei ole teadlik täitmisteatest, vara arestimise aktist jne. Avaldaja palub kohtutäituri otsuse tühistada.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
4.Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur jäi oma 07.03.2019 otsuse põhjenduste juurde. Täiendavalt märkis kohtutäitur, et avaldaja ei ole avaldanud soovi täitetoimikuga kohtutäituri büroos tutvuda ning saada täitetoimikust väljatrükke ja õiendeid. Avaldaja ei ole kordagi ilmunud ka kohtutäituri vastuvõtule.
5.Sissenõudja palus avaldaja kaebuse jätta rahuldamata.
MAAKOHTU MÄÄRUS
6.Harju Maakohus jättis 12.04.2019 määrusega rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäitur Arvi Pinki 07.03.2019 otsusele täiteasjas nr 024/2010/182. Samuti jättis maakohus rahuldamata 10.04.2019 esialgse õiguskaitse taotluse. Kohtutäituri õigusabikulud jättis kohus tema enda kanda. Muud menetlusosaliste menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda, määrates menetluskulud kindlaks selliselt, et neid avaldajalt välja ei mõisteta.
7.Maakohus tuvastas, et T. I suhtes alustati 15.02.2010 täitemenetlus nr 024/2010/182 hüpoteegi realiseerimise nõudes ja täitedokumendiks on Tallinna notar Margus Veskimäe 03.07.2007 notariaalne dokument nr 4377. Menetlust alustati sissenõudja avalduse alusel. Seega olid eeldused täitemenetluse alustamiseks täidetud – täiturile olid esitatud nii täitmisavaldus kui täitedokument. Täitmine seisneb koormatud kinnisasja võõrandamises ja nõude rahuldamises kinnisasja müügist saadu arvel. Tagatiskokkulepe kehtib asjaõigusseaduse (AÕS) § 346 lg 2 teise lause järgi hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku vahetumisel ka uue omaniku suhtes. 29.10.2018 tõestatud pärimistunnistuses nr 3457 on märkus, et testamendi kohaselt kinnistu registriosa nr-iga xxxxxxxxxx on annakuna määratud avaldajale.
8.Kohus selgitas, et vastavalt TMS § 16 lg-le 1 jätkub täitemenetlus peale isiku surma tema pärandvara suhtes. Täitemenetluse jätkumine tähendab, et täitemenetluses enne omandi 3 (7)
üleminekut ja uue võlgniku (pärija või muu õigusjärglase) menetlusse kaasamist tehtud menetlustoimingud jäävad kehtima ja neid uue võlgniku suhtes uuesti ei tehta. Pärimisseaduse (PärS) § 64 lg-s 2 on sätestatud, et annaku vastuvõtmise ja sellest loobumise suhtes kohaldatakse pärandi vastuvõtmise ja pärandist loobumise kohta käivaid sätteid. PärS § 118 lg-s 1 on sätestatud, et kui pärija PärS §-s 119 sätestatud tähtaja jooksul pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Notar Jaan Hargi vastuse ja pärimisregistri andmete kohaselt ei ole NB pärandist loobumise avaldust notarile esitanud (tlk 65). Avaldaja ei ole annakust loobunud, sellist väidet ei ole avaldaja esitanud ka kohtule. Seega vastutab avaldaja esialgse võlgniku eriõigusjärglasena kinnisasjaga tagatud nõude täitmata jätmise eest hüpoteegisumma ulatuses, nagu oleks vastutanud algne võlgnik. Avaldaja on pärimisega faktiliselt kinnisasja omanikuks saanud ning kinnistusraamatu kanne on muutunud ebaõigeks.
9.Kohus tuvastas asjas kogutud tõendite alusel, et täitmisteade koos täitedokumendi ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega toimetati T. Ile kätte 20.02.2010, aadressil xxxxxxxxxx x-x, xxxxxx (tl 109). 19.03.2010 toimetati T. Ile kätte 15.03.2010 kinnistu arestimisakt, milles määrati kinnisasja hinnaks 2 250 000 krooni (143 801,21 eurot). Nimetatud dokumente ei ole tähtaegselt vaidlustatud. Kohtutäitur ei pidanud toimetama uuele võlgnikule uuesti kätte nimetatud dokumente. Õigusjärglaseks saamine ei ennista uuele võlgnikule menetlustähtaegu ega pane neid uuesti kulgema.
10.Kohtutäitur on avaldajat täitemenetlusega seonduvast kohaselt informeerinud. Kohtutäituri otsusest ja kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kohtutäitur 19.12.2018 koostanud annakusaajale teate täitemenetluse jätkamise kohta. 31.01.2019 on kohtutäitur koostanud teate täitetoimingust, mille kohaselt müüb kohtutäitur võlgnikule kuuluvat kinnisasja aadressil xxxxxxxx maakond, xxxxxx vald, xxxxxxxxx küla, xxxxxx xx elektroonilisel enampakkumisel alghinnaga 120 000 eurot. Soovi korral on avaldajal võimalik minna selle teabe saamisel ise kohtutäituri büroosse täitetoimikuga tutvuma ja saada lisainformatsiooni.
11.Kohtutäituril ei ole õigust ega kohustust edastada võlgnikule täitetoimikut. TMS § 35 lg-s 1 on sätestatud, et kui täitemenetluse osalisel ei ole täitetoimikule elektroonilist juurdepääsu, on tal õigus täitetoimikuga kohtutäituri büroos tutvuda ning saada täitetoimikust väljatrükke ja õiendeid. KTS § 42 kohaselt on dokumendi väljatrüki ja õiendi väljastamine tasuline. Kohtutäitur kinnitab enda vastuses kohtule, et kaebaja ei ole kordagi avaldanud soovi täitetoimikuga tutvumiseks kohtutäituri büroos või ilmunud kohtutäituri vastuvõtule. Samuti selgitab täitur, et ta ei ole kuidagi kaebaja õigust toimikuga tutvumiseks piiranud. Võlgnik ei ole esitanud väiteid ega tõendeid, et kohtutäitur oleks keeldunud talle täitetoimikuga tutvumise õiguse tagamisest või sellest väljavõtete tegemisest kohtutäituri büroos. Seega ei tuvastanud maakohus kohtutäituri tegevuses mistahes minetusi seoses täitetoimiku sisu avaldamisega avaldajale.
12.Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt on täitur korduvalt edastanud võlgnikule täiteasjas põhija kõrvalnõuete aluse ja detailse arvestuse (tlk 66, 67, 68-80, 86-91). Kokkuvõtvalt asus maakohus seisukohale, et avaldus ei kuulu rahuldamisele ja kohtutäituri otsuse tühistamiseks puudub alus.
MÄÄRUSKAEBUS
13.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega kaebus rahuldada. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isikute kanda. 4 (7)
14.Määruskaebuse kohaselt ei ole annakusaajal võimalik pärandit vastu võtta, kuna ta ei ole pärija. Maakohus on vääralt leidnud, et pärandaja poolt annaku määramise tulemusel tekib automaatselt annakusaaja omand, sh lähevad annakusaajale üle annakuga seonduvad võlad või muud kohustused. Kohtutäitur Kaire Põlts on arestinud T. I pärija AIi mõttelise osa pärandvarast, sh vaidlusaluse kinnistu ja annakut ei saa üle anda, kuna vara käsutamine on keelatud. Kohus ei ole selgitanud, millisest hetkest muutus avaldaja uueks võlgnikuks. Kohtutäitur ei ole tõendanud võlgniku õigusjärglust kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga TMS § 18 järgi.
15.Maakohus on eksinud väites, et TMS § 16 tekstist tuleneb, et toiminguid uue võlgniku suhtes uuesti ei tehta. Maakohus eirab otseselt TMS § 10 lg 1. Kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Avaldaja soovis saada täitetoimiku koopiat ning nõude põhi- ja kõrvalnõuete alust ja detailset arvestust. Avaldajal peab olema võimalik mõistlikul viisil tutvuda menetlusdokumentidega, sh kasutada kaebeõigust ja taotleda eksperdi määramist vara tegeliku väärtuse selgitamiseks. Takistused ning välistused, mis keelavad menetlusosalisel menetlusdokumentidega tutvumast ei ole seaduslikud ning piiravad menetlusosalise kaebeõigust. Eelnev toob kaasa menetlustoimingute tühisuse.
16.Kohtutäituril ei olnud õigust keelduda avaldajale täitetoimiku koopia väljastamisest. Kohtutäituril tuli selgitada avaldajale, kuidas on võimalik toimiku koopia saada. Kohus on viidanud korduvalt kohtutoimikus olevatele tõenditele, sh täitetoimiku materjalidele, millele avaldajale ei ole ligipääsu võimaldatud ei elektrooniliselt ega paberil.
VASTUSED MÄÄRUSKAEBUSELE
17.Puudutatud isikud vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Harju Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659 ja § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri 07.03.2019 otsuse peale osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja kaebuse täitemenetluse lõpetamiseks avaldaja suhtes. Tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega tühistada kohtutäituri otsus osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata kaebuse täitemenetluse lõpetamiseks avaldaja suhtes. Kohtutäiturit tuleb kohustada nimetatud osas kaebust uuesti läbi vaatama. Lisaks tuleb maakohtu määrus tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata.
20.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Uusi asjaolusid ja tõendeid võib seega esitada ka määruskaebusele vastamiseks. Ringkonnakohus võtab vastu menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid. 5 (7)
21.Asja materjalidest nähtuvalt sõlmiti 03.07.2007 TI ja AS-i Sampo Pank vahel hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, millega seati TIle kuuluvale kinnistule (registriosa nr xxxxxxxxxx) hüpoteek hüpoteegisummaga 2 860 000 krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. 12.02.2010 esitas Danske Bank A/S Eesti filiaal kohtutäiturile avalduse hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks kinnistu sundrealiseerimise läbi. 15.02.2010 esitas kohtutäitur TIle täitmisteate täiteasjas nr 024/2020/182. 29.10.2018 koostatud pärimistunnistuse kohaselt suri TI 01.04.2018 ning testamendi kohaselt on tema pärijaks AI. Pärimistunnistuse järgi on registriossa nr xxxxxxxxxx kantud kinnistu määratud annakuna NBle. 19.12.2018 on kohtutäitur edastanud NBle kui annakusaajale teate täitemenetluse jätkamise kohta.
22.Käesolevas asjas on põhivaidlus selle üle, kas kohtutäitur on avaldajat käsitlenud õigesti täitemenetluse võlgnikuna. Ringkonnakohtu hinnangul on õige avaldaja seisukoht selle kohta, et pärandaja poolt annaku määramise tulemusel ei teki automaatselt annakusaajale omandit vaidlusalusele kinnistule.
23.Riigikohus on selgitanud, et testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi (PärS § 19 lg 1). Testamendijärgne pärija on isik, kellele testaator on testamendiga pärandanud kogu oma vara või mõttelise osa (murdosa) sellest (PärS § 39 lg 1). Kui testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks, loetakse hüve annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Annaku määramise korraldus annab annakusaajale õiguse nõuda annakutäitjalt annakuks määratud eseme üleandmist (RKTKo 2-16-2978, 24.10.2018, p 12). Eeltoodust tuleneb, et annakusaaja ei omanda õigust annakuks määratud esemele mitte otse pärandajalt, vaid annakutäitjalt. Annak on seega annakutäitja vastu suunatud nõue. Annakuks määratud ese ei lähe annakusaajale üle seaduse alusel ja automaatselt, vaid annakusaaja omandab õiguse nõuda annakutäitjalt talle annakuks määratud eset (PärS § 56 lg 1). Annaku vastuvõtmise ja sellest loobumise suhtes kohaldatakse pärandi vastuvõtmise ja pärandist loobumise kohta käivaid sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti (PärS § 64 lg 2). Annaku vastuvõtmise tagajärjeks ei ole omandi tekkimine annakuks olevale hüvele. Annakuks määratud kinnisasja omanikuks saab annakusaaja kinnisasja asjaõiguskokkuleppega ja sissekandega kinnistusraamatusse.
24.Eelnevast tulenevalt ei ole õige maakohtu seisukoht, et kuna avaldaja ei ole annakust loobunud, siis on ta saanud kinnisasja omanikuks. Avaldaja on tuginenud sellele, et ta pole kinnistu omanikuks saanud ning kinnistut pole talle üle antud. Kinnistusraamatu andmete kohaselt ei ole avaldaja kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse kantud. Annaku täitmise nõude tekkimine ei muuda automaatselt avaldajat kinnistu omanikuks. Samuti pole tsiviilasjas esitatud tõendeid selle kohta, et testaator oleks oma viimse tahtena soovinud avaldajat määrata pärijaks, mitte annakusaajaks. Ka kohtutäitur on täitemenetluses avaldajat käsitlenud annakusaajana. Seega ei anna esiletoodud asjaolud käsitleda avaldajat vaidlusaluses täitemenetluses võlgnikuna.
25.Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et isik, kes soovib vaidlustada seda, et kohtutäitur alustas täitemenetlust dokumendi alusel, mis ei ole täitedokument TMS § 2 järgi, peab esitama kaebuse kohtutäituri otsuse peale (vt Riigikohtu 6. juuni 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-8643/28; 20. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 16). 6 (7)
Avaldaja on vaidlustanud kohtutäituri tegevuse seoses sellega, et kohtutäituril puudub kehtiv täitedokument avaldaja suhtes. Ringkonnakohtu hinnangul on see seisukoht esitatud asjaoludel põhjendatud, kuna täitedokumendiks on 03.07.2007 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, kuid avaldaja ei ole kinnistusraamatu registriossa nr xxxxxxxxxx omanikuna sisse kantud.
26.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri 07.03.2019 otsuse peale osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja kaebuse täitemenetluse lõpetamiseks avaldaja suhtes. Samuti tuleb tühistada kohtutäituri 07.03.2019 otsus osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale täitemenetluse lõpetamiseks avaldaja suhtes, ja kohustada selles osas kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama.
27.Kuna avaldaja ei ole võlgnikuks täitemenetluses nr 024/2010/182, siis ei ole asjakohased kaebuses kohtutäituri tegevuse peale esitatud nõuded, mis puudutavad enampakkumise tühistamist, vara arestimise tühistamist, kinnistu hinna vaidlustamist ning põhi- ja kõrvalnõuete detailse arvestuse esitamist. Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata ka kaebuse osas, mis puudutab täitetoimiku edastamise nõuet. TMS § 35 lg 1 sätestab, et kui täitemenetluse osalisel ei ole täitetoimikule elektroonilist juurdepääsu, on tal õigus täitetoimikuga kohtutäituri büroos tutvuda ning saada täitetoimikust väljatrükke ja õiendeid. Maakohus leidis õigesti, et seadusest ei tulene õigus nõuda täitetoimiku edastamist. Kui täitemenetluse osalisel ei ole elektroonilist juurdepääsu täitetoimikule, siis on tal õigus tutvuda täitetoimikuga kohtutäituri büroos. Tõendatud ei ole, et kohtutäitur ei ole lubanud avaldajal täitetoimikuga tutvuda.
28.Avaldaja kaebuse ja määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus menetluskulud mõlemas kohtuastmes TsMS § 172 lg 1 ja § 173 lg 3 alusel menetlusosaliste endi kanda. Sellest tulenevalt puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.