Määruse tegemise aeg ja koht 25.03.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-19-8190
Kohtuasi
XX hagi Danske Bank A/S-i, kohtutäituri Arvi Pinki ja Arvila OÜ (endine ärinimi Stix KV OÜ) vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks XX hagi Arvila OÜ vastu vara väljanõudmiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.09.2020 hagi läbivaatamata jätmise ja hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja I (sissenõudja): Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu, filiaali registrikood 11488826, välismaa äriühingu registrikood 61126228, asukoht Taani Kuningriik), lepingulised esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher ja advokaat Julia Kisseljova Kostja II: kohtutäitur Arvi Pink, lepingulise esindaja vandeadvokaat Sandra-Kristin Kärner Kostja III: Arvila OÜ (registrikood 14092508, endine ärinimi Stix KV OÜ), lepinguline esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 21.09.2020 määrus menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kohtutäituri Arvi Pinki maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud tema enda kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja kanda ning täiendada maakohtu määruse põhjendusi ja resolutsiooni otsustusega hagi tagamise tühistamise kohta.
4.1.Jätta XX hagi Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu), Tallinna kohtutäituri Arvi Pinki ja Arvila OÜ vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 024/2010/182 läbi vaatamata.
4.2.Keelduda menetlusse võtmast hageja nõuet, milles ta palus nõuda kinnisasi (Tiiru tee 20, Vääna-Jõesuu küla, Harku vald, Harju maakond, reg.osa nr 3216402) välja Stix KV OÜ (Arvila OÜ) valdusest ning parandada kinnistusraamatu kanne selliselt, et kustutada Stix KV OÜ (Arvila OÜ) omaniku kanne ja kanda omanikuna sisse võlgnik ning asendada Stix KV OÜ (Arvila OÜ) tahteavaldus kinnistusraamatu kande parandamiseks kohtuotsusega.
4.3.Tühistada Harju Maakohtu 02.10.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega seati kinnistusraamatu registriossa nr 3216402 XX kasuks eelmärge enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude tagamiseks.
4.4.Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud Tallinna kohtutäituri Arvi Pinki menetluskulud tema enda kanda ning XX, Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) ja Arvila OÜ menetluskulud XX kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (hageja) esitas 29.05.2019 Harju Maakohtule hagi Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu, kostja I), Tallinna kohtutäituri Arvi Pinki (kostja II, kohtutäitur) ja Arvila OÜ (endine ärinimi Stix KV OÜ, kostja III) vastu, milles palus tunnistada kehtetuks 17.04.2019 lõppenud enampakkumise, millel müüdi kinnistu asukohaga Tiiru tee 20, Vääna-Jõesuu küla, Harku vald, Harju maakond, registriosa nr 3216402 (kinnistu). Lisaks esitas hageja nõude kostja II vastu kahju hüvitamiseks ja alternatiivse nõude kostja III vastu vara väljanõudmiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks.
2.Hageja tõi hagiavalduses välja, et kohtutäitur edastas hagejale teate, et täiteasja 024/2010/182 raames jätkub arestitud kinnistu müük, milline kuulub YY-le. Teadmata, mille alusel on hageja vastu algatatud täitemenetlus, esitas hageja 08.02.2019 päringu/kaebuse kohtutäituri tegevusele. Lisaks nähtus enampakkumise kuulutusest, et kohtutäitur müüb kinnistu hinnaga 120 000 eurot. Hageja selgitas kohtutäiturile, et ilmselt on vara müügihind alla turuhinna ning tuleb läbi viia hindamismenetlus. Lisaks märkis hageja, et ei ole enampakkumisel müüdava kinnistu omanik. Hageja ei olnud teadlik asjaolust, et tema suhtes on algatatud täiemenetlus. Lisaks ei ole kohtutäitur edastanud mistahes teavet (täitmisteadet, vara arestimise akti), et hageja on võlgnik täiteasjas 024/2010/182. Kohtutäitur vastas hagejale, et võlgnikul ei ole
2-19-8190 õigust saada täitmisteadet ega vara arestime akti, kuna need dokumendid on 2010 edastatud YY-le, kes on tänaseks surnud. Võlgnikuks on hageja määratud seetõttu, et hageja on annakusaaja. Hageja hinnangul peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid.
3.Hageja on seisukohal, et ta ei ole YY õigusjärglane ning seega ei ole ta ka võlgnik täiteasjas 024/2010/182. Hageja kinnitab, et temale ei ole mistahes vara ega annakut üle antud.
4.Maakohus võttis 12.09.2019 määrusega menetlusse hageja hagi kostjate vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Ülejäänud nõuete menetlusse võtmisest maakohus keeldus 10.09.2019 määrusega, mille Tallinna Ringkonnakohus 12.12.2019 määrusega tühistas ja saatis tsiviilasja tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
5.Maakohus jättis 15.06.2020 määrusega hageja nõude käiguta ja palus lähtudes ringkonnakohtu selgitustest hagejal oma nõudeid täpsustada: a) millise nõude ta täiendavalt esitab ja kelle vastu, b) millise alternatiivse nõude ta esitab ja kelle vastu ning põhjendada alternatiivse nõude esitamise järjekorda, c) kahjunõude esitamisel tuleb esile tuua, milline kahju on tekkinud, milline on rikkuja õigusvastane tegu, mille tulemusel kahju tekkis, põhjuslik seos ja milles seisneb kahju või kaotatud hüve 10 000 eurot, d) lõplikult määrata ka hagihind .
6.19.08.2020 menetlusdokumendis täpsustas hageja hagi ja esitas lõpliku nõudena kostjate vastu nõude järgmises sõnastuses: nõuda kinnisasi (Tiiru tee 20, Vääna-Jõesuu küla, Harku vald, Harju maakond registriosa nr 3216402) välja ostja Stix OÜ valdusest ning parandada kinnistusraamatu kanne selliselt, et kustutada ostja Stix OÜ omaniku kanne ja kanda omanikuna sisse võlgnik ning asendada ostja Stix OÜ tahteavaldus kinnistusraamatu kande parandamiseks kohtuotsusega. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Maakohus jättis 21.09.2020 määrusega läbivaatamata hageja hagi kostjate vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 024/2010/182 ja keeldus menetlusse võtmast hageja nõuet vara väljanõudmiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kanda.
8.Maakohus asus seisukohale, et hagi kostjate vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks tuleb jätta läbivaatamata TsMS § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, sest hageja ei ole enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamiseks õigustatud isik, samuti põhjusel, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ning hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
9.Hagiavaldusest nähtuvalt alustati 15.02.2010 YY suhtes täitemenetlus nr 024/2010/182 hüpoteegi realiseerimiseks ja täitedokumendiks oli hüpoteegi seadmise leping. Täitmine seisnes koormatud kinnisasja võõrandamises ja nõude rahuldamises kinnisasja müügist saadu arvel. Hagiavaldusest nähtuvalt on kinnistu määratud annakuna hagejale, kuid hageja kinnitas, et temale ei ole vara ega annakut üle antud.
10.Maakohus selgitas, et annakuks määratud ese ei lähe annakusaajale üle seaduse alusel ja automaatselt, vaid annakusaaja omandab õiguse nõuda annakutäitjalt talle annakuks määratud eset. Kuna hagi asjaolude kohaselt ei ole hagejale annakut üle antud, siis ei saa hagejat lugeda vara omanikuks, kelle õigusi oleks ebaseaduslikult enampakkumisel kahjustatud ning kellel
2-19-8190 tekiks nõudeõigus vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks (asjaõigusseaduse (AÕS) § 6, § 80 lg 1, 2). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg 1 kohaselt saab hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks esitada täitemenetluse osaline. Kohus leidis, et hageja annakusaajana ei ole täitemenetluses menetlusosaline TMS § 5 lg 1 tähenduses, kuna ta ei ole kinnistu omanik, mida hageja on ka ise kinnitanud. Arvestades, et hageja annakusaajana ei ole vara omanik, siis ei saa täitemenetluses kinnistu enampakkumisel müümine riivata hageja õigusi ning hagejal puudub TMS § 223 lg 1 alusel nõude esitamise õigus.
11.Hageja 19.08.2020 esitatud täpsustatud nõude menetlusse võtmisest keeldus maakohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, viidates ka TsMS § 3401 lg-le 2 ja § 363 lg 1 p-le 1. Maakohtu hinnangul on nõue perspektiivitu, sest esitatud nõudega ei ole hagejal taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
12.Hageja tõi esile, et ta ei saa olla võlgnik, et talle ei ole annakut üle antud, et ta ei ole kinnistu omanik. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt oli kinnistu omanik YY kuni 29.04.2019 ja seejärel kostja III. Seega ei ole hageja ühelgi ajahetkel olnud kinnistu omanik. Kuivõrd hageja ei ole kinnistu omanik puudub tal AÕS § 5 ja § 80 ning TMS § 223 lg 2 p 1 järgne alus asja välja nõudmiseks ostjalt (kostjalt III).
13.Lisaks ei taotle hageja kande muudatuse tegemist enda nimele, vaid soovib kande muudatuse tegemist võlgniku nimele. Oma nõudes ei ole hageja nimetanud, kes on võlgnik, kes tuleb kinnistusraamatusse kanda. Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole võlgnikuks mitte hageja kui annakusaaja, kellele ei ole annakut veel üle antud, vaid endiselt pärija. Seega ei ole hagejal tekkinud sellist õigust, mis võimaldaks tal nõuda kostjatelt tahteavalduste andmist kande kustutamiseks ja võlgniku/pärija kinnistusraamatusse omanikuna kandmiseks. Määruskaebus
14.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule lahendamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja II kanda.
15.Hageja jaoks oli üllatuslik hagi läbivaatamata jätmine olukorras, kus kohus oli hageja nõude juba menetlusse võtnud ja selle ka taganud. Maakohus oleks pidanud andma hagejale võimaluse seisukoht esitada.
16.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et hagi enampakkumise tühistamiseks saab esitada üksnes vara omanik. Kuna hageja on märgitud enampakkumise akti võlgnikuna, siis puudutab enampakkumine ilmselgelt hageja õigusi (TMS § 5, § 223 lg 1).
17.Maakohus jättis tähelepanuta Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2020 määruse tsiviilasjas nr 2-19-4123, milles leiti, et täitemenetlus algatati hageja suhtes ebaseaduslikult ja täitemenetlus tuleb lõpetada.
18.Hageja soovib esitada taotluse kolmanda isiku, s.o kinnistu omaniku või omaniku õigusjärglase, kaasamiseks.
19.Vara väljanõudmise ja kinnistusraamatu kande parandamise nõude osas heitis maakohus ebaõiglaselt hagejale ette puuduste kõrvaldamata jätmist seoses sellega, et hageja ei olnud täpsustanud võlgniku isikut. Maakohus ei kohustanud hagejat enne määruse tegemist puudusi kõrvaldama. Hageja leiab, et võlgniku või menetlusosalise määrab täitemenetluses kohtutäitur. Kostja II ei ole siiani täitnud Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2020 määrust (tsiviilasjas nr 2-19-4123), mis võimaldaks selgitada, kes on täiteasjas võlgnik.
2-19-8190
20.Kõik menetluskulud tuleks jätta kostja II kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Hageja ei ole ebaseaduslikku olukorda põhjustanud, kuna hageja määrati kohtutäituri ebaseadusliku tegevuse tulemusel võlgnikuks. Viidatu tingis selle, et hageja esitas hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Menetluse edasine käik
21.Kostjad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
22.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
23.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab kindlaks, et kostja II menetluskulud jäävad tema enda kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja kanda. Muus osas tuleb jätta maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
24.Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata hageja hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja keeldus menetlusse võtmast hageja nõuet kinnistu väljanõudmiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks. Määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega selles osas ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
25.Maakohus ei jätnud tähelepanuta Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2020 määrust (jõustunud 24.07.2020) tsiviilasjas nr 2-19-4123. Maakohus tugines õigesti asjaolule, et viidatud määrusega on tuvastatud, et hageja ei ole täiteasjas nr 024/2010/182 võlgnik ega vaidlusaluse kinnistu omanik. Kuna ka hageja ise on läbivalt olnud seisukohal, et ta ei ole kinnistu omanik ega võlgnik, tegi maakohus eeltoodud asjaolu arvestades õige järelduse, et käesolevas tsiviilasjas esitatud hageja mõlemad nõuded on perspektiivitud. Ringkonnakohus on maakohtuga ühte meelt, et hageja ei ole kummagi nõude esitamiseks õigustatud isik. Riigikohus on selgitanud, et hagejal hagemisõiguse puudumisel tuleks hagi vähemasti üldjuhul jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna hagejal ei ole võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada (vt nt Riigikohtu 31.10.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-9519, p 17.1). Täituri eksimus hageja käsitlemisel võlgnikuna, mis tekitas hagejale ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, ei anna hagejale õigust esitada enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõuet ega ka kinnistu väljanõudmise ja kinnistusraamatu kande parandamise nõuet. TMS § 223 lg 1 järgi võib hageja poolt esitatud esimese nõude esitada täitemenetluse osaline ja lg 2 p 1 järgi saab hageja esitatud teise nõude esitada võlgnik. Määruskaebusest jääb arusaamatuks, et kui hageja ei ole võlgnik tema enda väidetel, siis milline täitemenetluse osaline ta olla saaks, et TMS § 223 lg 1 järgi hagi esitada.
26.Hagi menetlusse võtmine ja selle tagamine ei välista hagi läbivaatamata jätmist, kui esile toodud asjaolud selle tingivad. Hagi perspektiivikust hinnatakse menetlusse võtmisel ja hagi tagamisel üksnes hagis ja selle tagamise taotluses esile toodu põhjal. Kui pärast hagi menetlusse
2-19-8190 võtmist selgub, et hagil ei ole selle õigusliku perspektiivituse tõttu edulootust, võib kohus teha määruse hagi läbi vaatamata jätmise kohta TsMS § 423 lg 2 järgi. Maakohus tugines määruse tegemisel asjaoludele, mille hageja ise oma 19.08.2020 menetlusdokumendis esile tõi. Seega ei saanud maakohtu määrus olla ka üllatuslik. Maakohus ei pidanud praegusel juhul andma hagejale võimalust seisukoha esitamiseks või maakohtu määruses viidatud puuduste kõrvaldamiseks, kuivõrd need ei oleks saanud muuta asjaolu, et hageja ei ole kinnistu omanik ega täitemenetluses võlgnik.
27.Kuivõrd maakohtu järeldused hagi läbivaatamata jätmise ja nõude menetlusse võtmisest keeldumise osas on õiged, siis puudub vajadus lahendada hageja taotlust kolmanda isiku kaasamiseks.
28.Maakohus on 02.10.2019 määrusega taganud hagi ja seadnud enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude tagamiseks eelmärke hageja kasuks kinnistusraamatu registriossa nr 3216402. TsMS § 386 lg 4 järgi kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses hagi tagamise määruse tühistamise kohta otsustust teinud. Ringkonnakohtul on võimalik maakohtu minetus parandada ja täiendada määrust otsustusega hagi tagamise tühistamise kohta.
29.Kui hagi jäetakse läbi vaatamata, kannab TsMS § 168 lg 2 järgi üldjuhul menetluskulud hageja. Samas võib kohus jätta TsMS § 162 lg 4 kohaselt kulud täielikult või osaliselt poolte enda kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Iseenesest saab viidatud sätet kohaldada ka juhul, kui kohus jätab hagi läbi vaatamata, kuid selle kohaldamiseks peavad esinema erandlikud asjaolud (Riigikohtu 27.11.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-17-18531, p 20).
30.Ringkonnakohtu hinnangul on praeguses asjas, arvestades vaidluse asjaolusid, alus TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks kohtutäituri kulude osas. Asjaolu, et kohtutäitur märkis ebaõigesti enampakkumisakti võlgnikuks hageja, tingis selle, et hageja esitas põhjendamatult hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Seetõttu tuleb jätta kohtutäituri menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel kohtutäituri kanda ja ülejäänud menetluskulud TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kanda. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab hageja määruskaebuse menetluskulude jaotuse osas osaliselt, on põhjendatud samasugune menetluskulude jaotus ka määruskaebemenetluse kulude osas.
31.Poolte põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruse kõigis kohtuastmetes määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus.
32.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.