Energo Veritas OÜ hagi ELGrupp OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
22864,80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Energo Veritas OÜ (registrikood: 12788128) Hageja lepinguline esindaja: Sergei Desjatnikov (e-post: [email protected]) Kostja: ELGrupp OÜ (registrikood: 12740110); Kostja lepinguline esindaja: Igor Sumarok, isikukood 36912273717, e-post [email protected], tel 5090743.
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt ELGrupp OÜ hageja Energo Veritas OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 21398,81 eurot ja viivis hagi esitamise seisuga 1465,99 eurot.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni.
Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1450 eurot (käibemaksuta), mis koosneb hageja poolt tasutud riigilõivust 900 eurot ning õigusabikulust 550 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist otse Tallinna Ringkonnakohtule.
ASJAOLUD
Energo Veritas OÜ esitas 25.03.2020 Harju Maakohtule hagi ELGrupp OÜ vastu võla nõudes.
HAGEJA NÕUE
1.Hagis toodud asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 06.12.2018 ostu-müügilepingu nr xxxx, mille kohaselt müüs hageja kostjale elektrimaterjale- ja seadmeid.
2.Kostja ja hageja vahel sõlmitud müügilepingu raames esitas hageja kostjale arve nr. 168298 summas 2073,48 eurot, arve nr. 168300 summas 2779,92 eurot, arve nr. 168388 summas 172,80 eurot, arve nr. 168380 summas 287,46 eurot, arve nr. 168381 summas 140,40 eurot, arve nr. 168437 summas 2928,02 eurot, arve nr. 168435 summas -572,40 eurot, arve nr. 168436 summas 2442,26 eurot, arve nr. 168538 summas 6775,72 eurot, arve nr. 168795 summas 672 eurot, arve nr. 168891 summas 284,78 eurot, arve nr. 168892 summas 3190,37 eurot, arve nr. 169886 summas 224 eurot.
3.Saatelehtede alusel on kaup üle antud kostjale tema poolt määratud kohas. Seega müüja üleandmise kohustus on täidetud nõuetekohaselt.
4.Poolte vahel puudus ja puudub vaidlus kauba üleandmise ja kauba tellimise ning kauba kvaliteedi kohta.
5.Kostja on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata, jättes esitatud arved õigeaegselt tasumata, mille tõttu tekkis kostjal põhivõlgnevus hageja ees summas 21398,81 eurot.
6.Viivist arvestas hageja vastavalt müügilepingu punktile 4.4, mille kohaselt oli arve tasumisega viivitamisel ostjal kohustus tasuda müüjale viivist 0,1% võlgnetavalt summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kostja viivitas rahalise kohustuse täitmisega alates 04.01.2020. Viivis hagi esitamise päeva seisuga on 1465,99 eurot.
7.Hageja pöördus Kreedix OÜ poole kohtuvälise võlgnevuse sissenõudmiseks, kes 27.01.2020.a esitas kostjale nõudekirja.
8.Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse 22864,80 eurot tasumist. Võlgnevus koosneb põhivõlgnevusest 21398,81 eurot ja viivisest 1465,99 eurot.
9.Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 1450 eurot ning viivis menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
10.Vastusena kostja seisukohtadele selgitas hageja hagi lisade süsteemi ning lisas, et saatekirjade allkirjastamine V V poolt oli kooskõlas poolte varasema koostööpraktikaga. V V on kostja töötaja ja poolte vahel suuliselt kooskõlastatud isik, kellele oli lubatud kauba üleandmine. Hageja ei pea võimalikuks sõlmida kompromissi, mille kohaselt kostja tasub hagejale ainult 50% nõudest. Hageja võib nõustuda võlgnevuse ositi tasumisega, kuid mitte nõude vähendamisega.
KOSTJA VASTUVÄITED
11.Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
12.Kostja leiab, et hageja poolt esitatud hagiavaldus ei ole faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud lepingu alusel kauba tellimist ega kättesaamist ning tõendamata on, et saatelehtedel allkirja pannud isikul oli kooskõlas lepingu tingimustega volitus kauba tellimiseks ega vastuvõtmiseks.
13.Kostja tegi ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, mille kohaselt kostja tunnistab põhivõlgnevust hageja ees 50% ulatuses ehk summas 10 699,40 eurot, mille kostja tasub hagejale 24 kuu jooksul, hageja loobub viivisenõudest ning menetluskulud jäävad poolte kanda.
14.Kostja palub kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
15.Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid leiab, et hagi kuulub rahuldamisele täielikult.
16.Asjas ei ole vaidlust, et pooled sõlmisid 06.12.2018 ostu-müügilepingu nr xxxx, mille kohaselt müüs hageja kostjale elektrimaterjale- ja seadmeid.
17.Asjas ei ole vaidlust, et lepingu raames on esitatud arve nr. 168298 summas 2073,48 eurot, arve nr. 168300 summas 2779,92 eurot, arve nr. 168388 summas 172,80 eurot, arve nr. 168380 summas 287,46 eurot, arve nr. 168381 summas 140,40 eurot, arve nr. 168437 summas 2928,02 eurot, arve nr. 168435 summas -572,40 eurot, arve nr. 168436 summas 2442,26 eurot, arve nr. 168538 summas 6775,72 eurot, arve nr. 168795 summas 672 eurot, arve nr. 168891 summas 284,78 eurot, arve nr. 168892 summas 3190,37 eurot, arve nr. 169886 summas 224 eurot, mis on hagi esitamise seisuga tasumata kokku summas 21398,81 eurot.
18.Hageja sõnul tarnis ja andis kostja esindajale kauba üle nõuetekohaselt, kuid kostja jättis alates 13.12.2019 esitatud arved tasumata.
19.Nõude lahendamiseks peab kohus analüüsima kas hageja andis kostjale kauba üle ja kas kostja peab hagejale tasuma hageja poolt nõutava põhisumma ning viivised. Põhivõlg
20.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
21.VÕS § 209 lg 1 kohaselt kui asi tuleb ostjale üle anda määratud kohas, peab müüja asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis panema ja ostjale valmispanekust teatama.
22.VÕS § 209 lg 4 järgi kui müüja on kohustatud asja ise ostjani toimetama, peab ta asja üle andma ostja valdusse.
23.Hageja kinnitusel anti kaup kostjale üle kostja määratud kohas saatelehtede alusel. Seega oli hageja kinnitusel üleandmise kohustus täidetud nõuetekohaselt.
24.Kostja ja hageja vahel sõlmitud müügilepingu raames esitas hageja kostjale arve nr. 168298 summas 2073,48 eurot, arve nr. 168300 summas 2779,92 eurot, arve nr. 168388 summas 172,80 eurot, arve nr. 168380 summas 287,46 eurot, arve nr. 168381 summas 140,40 eurot, arve nr. 168437 summas 2928,02 eurot, arve nr. 168435 summas -572,40 eurot, arve nr. 168436 summas 2442,26 eurot, arve nr. 168538 summas 6775,72 eurot, arve nr. 168795 summas 672 eurot, arve nr. 168891 summas 284,78 eurot, arve nr. 168892 summas 3190,37 eurot, arve nr. 169886 summas 224 eurot. Kokku on põhivõlgnevus, mille tasumist hageja kostjalt nõuab 21398,81 eurot.
25.Hageja poolt kostjale tarnitud kauba võttis vastu ja saatelehed allkirjastas V V. Hageja sõnul oli kauba vastu võtnud V Vl õigus kaupa vastu võtta kuna ta oli kostja töötaja ning suuliselt oli hageja ja kostja vahel kokku lepitud ning oli ka poolte koostöös väljakujunenud praktikaga kooskõlas, et V Vle võib kostjale tarnitud kauba üle anda.
26.Kostja ei vaidle otseselt vastu kauba saamisele, kuid leiab, et kaup anti üle isikule, kes ei olnud lepingu järgi kauba vastuvõtmiseks volitatud ning kes ei ole ka kostja seaduslik esindaja. Samuti leiab kostja, et hagis esitatud väited ja esitatud tõendid ei saa olla aluseks hageja poolt kostjale nõude ega kostja vastu hagi esitamiseks ning hageja nõue kostja vastu on tõendamata. Kostja leiab, et nõue peab olema kontrollitav, antud juhul ei ole haginõue kontrollitav. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud nõue ja viivise arvestus ei ole jälgitavad ega selged.
27.Kohus nõustub kostjaga, et lepingust tulenevad nõuded arvete vormistusele ning lepingus oli kirjas, et ostja teavitab kirjalikult müüjat isikutest, kellel on õigus esindada ostjat kauba tellimisel, vastuvõtmisel ja kauba kvaliteedi kontrollimisel. Samas kostja ei ole kohtule väitnud, et ta pole kaupa saanud. Kostja pole vastu vaielnud ka hageja väitele, et poolte vahel väljakujunenud praktika kohaselt võttis kauba vastu alati kostja töötaja V V ja et kõik eelnevad arved, mis olid koostatud saatelehtede alusel, milles oli saajaks V V, olid tasutud täies ulatuses.
28.VÕS § 23 lõikest 1 punktist 2 tuleneb, et lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast.
29.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 1 kohaselt tehingu tegemisega esindatava nimel on tegemist ka siis, kui see tuleneb asjaoludest või tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses isik vastutab ja tehing on seotud sellise majandus-või kutsetegevusega. Taolisel juhul eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel (TsÜS § 116 lg 2).
30.Hageja andis kauba üle isikule, kellele ta ka varem on kostja poolt tellitud kauba üle andnud. Kohtu hinnangul on kostja vastuväited tasumise välistamiseks otsitud ja paljasõnalised. Kostja väidab, et alla pole kirjutanud see, kes lepingu järgi oleks pidanud seda tegema. Kohus leiab, et poolte vahel väljakujunenud praktika on olnud teine. Seega ei oma kostja viited lepingu sätetele ning hageja võimalikele vormilistele eksimustele arvete ning hagi koostamisel kohtu hinnangul antud juhul määravat tähtsust. Kohus leiab, et kaup on kostjale üle antud ning seega tekkis kostjal kohustus saadud kauba eest tasuda.
31.Kostja tõi vastuväidetes esile ka asjaolu, et arvetes ja saatelehtedes puuduvad lepingu punktiga
5.2.nõutud andmed, kõigepealt lepingu number. Kohus leiab, et kostja ei saa keelduda oma kohustuse täitmisest (kauba eest tasumisest) saatelehes lepingu numbri puudumise või muude vormiliste eksimuste tõttu. VÕS § 111 lõikest 3 tuleneb, et kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud.
32.Tulenevalt eelpoolöeldust on kohus tuvastanud, et müüja on müügilepingut täitnud nõuetekohaselt, kauba ostjale üle andnud ja ostja jättis saadud kauba eest tasumata alusetult.
33.Kohus leiab seega, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjal tuleb hagejale tasuda põhivõlgnevus 21 398,81 eurot. Viivised
34.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 1465,99 eurot.
35.Kohus leiab, et kuivõrd hageja põhinõue on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele, on kostja olnud raha tasumisega viivituses ja hageja viivisenõue on põhjendatud.
36.VÕS §-i 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
37.Pooled leppisid müügilepingu punktis 4.4 kokku, et arve tasumisega viivitamisel on ostjal kohustus tasuda müüjale viivist 0,1% võlgnetavat summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Esimese arve, mille tasumisega kostja on viivituses, esitati hageja poolt kostjale 13.12.2019. Nimetatud arve maksetähtaeg oli 03.01.2020. Viivisearvestus algas seega 04.01.2020. Kostjal tasumata arved kokku kogumaksumusega 21 398,81 eurot. Arvestades arvete maksetähtaegade algust ning kokkulepitud viivisemäära, oli viivise kogusumma hagi esitamise hetkeks 1465,99 eurot. Hageja ei ole esitanud nõuet edasiulatuva viivise nõudmiseks.
38.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise summas 1465,99 eurot.
Menetluskulud
39.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
40.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
41.TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).
42.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
43.Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või käibemaksuta. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14).
44.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 03.06.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja andis teada, et ta on käibemaksukohustuslane.
45.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
46.Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on hageja kandnud õigusabikulusid 550 euro ulatuses. Menetluskulude hulka kuulub ka tasutud riigilõiv 900 eurot. Hageja lepingulise esindaja kulud Harju Maakohtus olid esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt kokku 1450 eurot (käibemaksuta).
47.Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.
48.Kohus leiab, et hageja menetluskulud on mõistlikud ja tuleb välja mõista. Õigusabi osutamiseks kulunud aeg on kohtu hinnangul mõistlik ja asja keerukusele vastav. Samuti on kohtupraktikaga kooskõlas tunnihind 100 eurot (käibemaksuta).
49.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
50.TsMS § 177 lg 1 järgi toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).
/Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.