Võlausaldaja: T L (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Võlausaldaja lepinguline esindaja: Mihkel Eikner (e-post: [email protected]); Võlgnik: OÜ Rahamaa (registrikood 14859298, asukoht Mere pst 8, Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige M L (isikukood xxxx, e-post: xxxx). Ajutine haldur: Kristjan Aava (Advokaadibüroo Paas & Partnerid, Tondi 51, 11316 Tallinn, e-post: [email protected]).
Avalduse läbivaatamine
16.06.2020 kohtuistung
OÜ
Rahamaa
pankroti
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada T Lu avaldus OÜ Rahamaa pankroti väljakuulutamiseks.
2.Kuulutada välja OÜ Rahamaa pankrot.
3.Nimetada OÜ Rahamaa pankrotihalduriks Kristjan Aava (Advokaadibüroo Paas & Partnerid, Tondi 51, 11316 Tallinn, e-post: [email protected]).
4.Määrata ajutise pankrotihalduri Kristjan Aava tasuks 1128 eurot, millele lisandub käibemaks 225,60 eurot, kokku 1353,60 eurot. Tasu maksta välja võlausaldaja T Lu poolt 20.04.2020 Rahandusministeeriumi arvelduskontole tasutud summa arvelt Advokaadibüroo Paas & Partnerid OÜ (registrikood 11966881) arvelduskontole nr EE662200221050114301 Swedbank AS-is.
5.Määrata võlausaldaja T Lu menetluskulude rahaliseks suuruseks 300 eurot, mis kuulub väljamaksmisele pankrotivara arvelt PankrS § 146 lg-s 1 sätestatud korras.
1 (6)
2-20-5512
6.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 06. augustil 2020, algusega kell 10:05, Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, aadressil Lubja 4, 10115 Tallinn, saalis nr 3003.
7.Kohustada võlgniku juhatuse liiget M Le (isikukood xxxx) ja endist juhatuse liiget R Mt (isikukood xxxx) kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on neile teadaolevalt õiged. Kohustada nimetud isikuid ilmuma vande andmiseks 06. augustil 2020 kell 10:00 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajja (Lubja 4, 10115 Tallinn, saal nr 3003).
8.Hoiatada M Le ja R Mt, et kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus kohaldada nende suhtes elukohast lahkumise keeldu, trahvi, sundtoomist või aresti (PankrS § 19, 88 ja 89).
9.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (PankrS § 93 lg 1). Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
10.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 9 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
11.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
12.Võlgnikule võlgnetavate pankrotihaldur.
kohustuste
täitmist
võib
vastu
võtta
üksnes
13.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
15.Kohtumäärus toimetada kätte võlausaldajale, võlgnikule, pankrotihaldurile ning võlgniku endisele juhatuse liikmele R Mele.
ajutisele
16.Saata määrus viivitamatult Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Pankrotimenetluse kulude kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (PankrS § 23 lg 7). 2 (7)
2-20-5512
Asjaolud
1.T L esitas 13.04.2020 Harju Maakohtule avalduse OÜ Rahamaa pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldaja ja võlgniku vahel 09.12.2019 sõlmitud notariaalne osaühingute osade müügileping, millega võlausaldaja võõrandas võlgnikule kokku kaheksa äriühingu osad. Võlgnik kohustus tasuma lepingu eseme eest kokku 45 526 eurot hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul alates osade müügilepingu sõlmimisest ehk hiljemalt 19. detsembriks 2019. a. Võlgnik on ostusumma tasunud osaliselt. Võlgnikul on võlausaldaja ees sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus vähemalt summas 13 100 eurot. Võlausaldaja on esitanud võlgnikule
31.märtsil 2020. a pankrotihoiatuse. Võlgnik on pankrotihoiatuse kätte saanud, kuid ei ole täiendava tähtaja jooksul võlgnevust tasunud. Võlausaldajale teadaolevalt puudub võlgnikul mistahes vara, mille arvel võlausaldaja ees olevaid kohustusi täita. Võlausaldaja palub võtta avaldus menetlusse ja nimetada võlgnikule ajutine haldur ning kuulutada välja võlgniku pankrot.
2.Kohus võttis 15.04.2020 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ning kohustas võlausaldajat tasuma kohtu deposiiti ajutise halduri kulude katteks 1500 eurot. Võlausaldaja on 20.04.2020 nimetatud summa kohtu deposiiti tasunud. Kohus määras 21.04.2020 määrusega toimetada pankrotiavaldus kätte võlgnikule ja pidada asjas eelistung ajutise halduri nimetamise otsustamiseks 12.05.2020. Kohus tühistas 05.05.2020 määrusega seoses Eesti Vabariigis koroonaviiruse Covid-19 leviku tõkestamiseks kehtestatud eriolukorra jätkumisega 12.05.2020 eelistungi ning määras otsustada ajutise halduri nimetamine kirjalikus menetluses.
3.Võlgnik esitas 04.05.2020 kohtule oma vastuse pankrotiavalduse osas. Vastuses toob võlgnik välja, et on tõesti võlausaldajale pankrotiavalduses märgitud osade eest võlgu, küll aga ei ole võlgnik pankrotis. Võlgnik ei nõustu, et osad on edasi müüdud selleks, et võlgnik varast tühjaks kantida ning teha ettevalmistusi pankrotiks. Samuti ei nõustu, et juhatuse liiget peetakse skeemitajaks, tankistiks ning „tuntud võlgnikuks“. Kõik nimetatud väited on tõendamata ning paljasõnalised. See, et juhatuse liikmel on palju firmasid, et tähenda, et juhatuse liige on tankist. Samuti ei tähenda see seda, et tegeletakse võlgniku tühjaks kantimisega. Ka kõik viited kümne aasta tagustele „skandaalidele“ on asjakohatud. Aeg on edasi läinud ning juhatuse liiget ei ole kriminaalkorras süüdi mõistetud. Praegu on lihtsalt Covid-19 viiruse tõttu raskem aeg ning paljud tehingud, mille arvel võlgnik lootis teenida, ei ole lõpule viidud. Kriisi möödudes tasub võlgnik kõik võlad. Võlgnik ostis vaidlusalused äriühingute osad, kuivõrd sai need väga hea hinnaga. Võlgnik ei soovinud neid osi hoida, vaid kasuga maha müüa. Selleks kandis võlgnik need osad tütarühingusse koondada ning müüa tütarühingu koos osadega maha. Võlgnik soovis suurendada tütarühingu xxxx OÜ osakapitali ning teha osakapitali mitterahaline sissemakse. Võlgnik pidi tütarühingule vaidlusalused osad üle andma ning sellega oleks tütarühingu osakapitali suurendamine loetud tehtuks. Võlgnik kandiski osad üle. Kahjuks aga äriregister keeldus tehnilistel põhjustel osakapitali suurendamise kande tegemisest. Seepärast liikusid osad võlgnikust xxxx OÜ-le. Pärast osakapitali suurendamise ebaõnnestumist pöördusid võlgniku poole võlausaldaja sugulased, kes pakkusid välja, et ostavad need osad ära. Võlgnik ja ostjad leppisid kokku, et ostjad maksavad osade eest kokku 600 000 EUR. Halva üllatusena tuli aga välja, et ostjad on omandanud võlgniku vastu nõude, millega tasaarvestati ostuhind. Võlgnikul ei olnud teha muud, kui tasaarvestusega nõustuda. Kuna raha müügist ei tulnud, siis ei saanud võlgnik võlgnevust ka ära maksta. Võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu, kuivõrd on 2/3 võlgnevusest võlausaldaja ees juba ära maksnud ja küll maksab ka ülejäänu esimesel võimalusel. Võlgnik palub jätta ajutise halduri nimetamata ja pankroti välja kuulutamata.
3 (7)
2-20-5512
4.Võlausaldaja esitas 11.05.2020 kohtule seisukoha võlgniku vastuse osas, milles leiab, et võlgniku vastuväited on põhjendamata ning alusetud. Võlausaldajal on võlgniku vastu selge nõue. Võlgnik ise tunnistab võlga ning kinnitab, et osaliselt on võlgnevus tasumata. Võlausaldaja on esitanud võlgnikule pankrotihoiatuse, mille võlgnik on kätte saanud, aga võlgnik ei ole ka täiendava tähtaja jooksul võlgnevust tasunud. Võlausaldajal on kahtlus, et võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja hinnangul on ajutise halduri nimetamise eeldused täidetud. Samuti on paljasõnalised võlgniku väited, et kriisi saabumine on takistanud võlgnevuse tasumist. Võlausaldaja juhib tähelepanu, et võlausaldaja nõue on sissenõutav juba 2019. a detsembrist, s.o ajast, mil ei olnud mingit kriisi. Võlausaldaja palub nimetada võlgnikule ajutine haldur ja kuulutada välja pankrot.
5.Kohus nimetas 13.05.2020 määrusega võlgniku suhtes ajutiseks halduriks Kristjan Aava ning määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 16.06.2020 kell 10:00.
6.Kristjan Aava esitas 12.06.2020 kohtule ajutise halduri aruande. Aruande kohaselt on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnikul on olnud arvelduskonto AS-s LHV Pank, mis on suletud. Võlgnikule kuulub xxxx 31 956 euro suurune osa ja xxxx OÜ 2 500 euro suurune osa, mille väärtuseks kokku hindab ajutine pankrotihaldur 1 900 eurot. Kolmandatel isikutel on võlgniku vastu nõudeid vähemalt 63 100,00 euro ulatuses, s.h: i) Saadud laenud summas 50 000,00 eurot; ii) Võlausaldaja T Lu nõue summas 13 100,00 eurot. Võttes arvesse eelpool käsitletut, on ajutine pankrotihaldur tuvastanud, et võlgnikul puuduvad varad, mille arvelt võlausaldajate nõudeid täita. Ajutise haldur hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on 20.01.2020. a andnud üle xxxx OÜ-le, kes on võlgniku tütarfirma, mitterahalise sissemakse eseme üleandmise lepinguga seitsme äriühingu osad, kokku nimiväärtusega 29 548,00 eurot. Kõnealune tehing on ajutise pankrotihalduri hinnangul tagasivõidetav PankrS § 110 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on püsiv maksejõuetus saabunud märtsis-aprillis 2020. a, kui võlgnikule on saanud teatavaks asjaolu, et xxxx OÜ-le üle antud osade eest tasu saamine on ebatõenäoline. Kuivõrd ajutisele pankrotihaldurile ei ole käesoleval hetkel teada asjaolud, mis kinnitaksid, et maksejõuetuse põhjustas kuriteo tunnustega tegu, märgib ajutine pankrotihaldur, et maksejõuetuse on põhjustanud muu asjaolu. Ajutine pankrotihaldur teeb kohtule ettepaneku võlgniku pankroti väljakuulutamiseks.
7.Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud ülesannete täitmiseks 11,75 tundi, arvestusega 96 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 1128 eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutine haldur palub määrata kindlaks, et ajutise pankrotihalduri tasu kantakse Advokaadibüroo Paas & Partnerid arvelduskontole nr EE662200221050114301 Swedbank’is, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb.
8.16.06.2020 toimunud kohtuistungil võlgnik ei osalenud. Võlausaldaja jäi avalduse ja ajutine haldur oma aruande juurde. Võlausaldajal ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise osas vastuväiteid ei olnud. Võlausaldaja menetluskuludeks on riigilõiv 300 eurot ja pankrotimenetluse kulu ettemaks 1500 eurot. Kohus määras kuulutada välja võlgniku pankrot 19.06.2020 kell 12:00 ning viia võlausaldajate esimene üldkoosolek läbi 06.08.2020 kell 10:05 ning enne seda võtta võlgniku vanne võlgniku praeguselt juhatuse liikmelt M Lelt ja endiselt juhatuse liikmelt R Melt. Kohtumääruse põhjendused
9.PankrS § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja lg 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus 4 (7)
2-20-5512 ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Käesoleval juhul on võlgniku suhtes esitanud pankrotiavalduse võlausaldaja.
10.Ajutine haldur tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on vara väärtuses 1900 eurot ning kohustusi 63 100 euro ulatuses. Maksejõuetuse põhjuseks peab ajutine haldur esialgu muud asjaolud PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Kohus nõustub ajutise halduri poolt tehtud järeldustega. Ajutine haldur tegi ettepaneku võlgniku pankrot välja kuulutada. Kohus kuulutab seega võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel välja.
11.PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Pankrotimääruse tegemise aeg on 19.06.2020 kell 142:00. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 06. augustil 2020, algusega kell 10:05, Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, aadressil Lubja 4, 10115 Tallinn, saalis nr 3003. Pankrotihalduriks nimetab kohus nõusoleku alusel Kristjan Aava.
12.PankrS § 90 sätestab, et kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 85–89 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. PankrS § 19 lg 3 sätestab, et kohus võib juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liiget, likvideerijat, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutavat isikut trahvida või kohaldada nende suhtes elukohast lahkumise keeldu või aresti ka siis, kui nad on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist.
13.Kohus kohustab võlgniku endist juhatuse liiget M Le ning endist juhatuse liiget R Mt andma kohtus vande vara ja võlgade õigsuse kohta. Kohus kohustab neid ilmuma vande andmiseks kohtusse kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajal. Kohus hoiatab M Le ja R Mt, et kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus kohaldada nende suhtes elukohast lahkumise keeldu, trahvi, sundtoomist või aresti (PankrS § 19, 88 ja 89).
5 (7)
2-20-5512
14.PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
15.PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
16.Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Ajutise halduri tunnitasu 96 eurot jääb seadusega sätestatud piiridesse. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri Kristjan Aava tasuks 1128 eurot, millele lisandub käibemaks 225,60 eurot, kokku 1353,60 eurot. Tasu maksta välja võlausaldaja T Lu poolt 20.04.2020 Rahandusministeeriumi arvelduskontole tasutud summa arvelt Advokaadibüroo Paas & Partnerid OÜ (registrikood 11966881) arvelduskontole nr EE662200221050114301 Swedbank AS-is. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks menetluskulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et kohus on rahuldanud võlausaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, tuleb võlausaldaja menetluskulud tasuda pankrotivarast.
18.Võlausaldaja on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskuludeks avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot ning ajutise halduri tasu ja kulude katteks tasutud deposiit 1500 eurot.
19.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtu hinnangul on riigilõiv, summas 300 eurot, põhjendatud ja vajalik menetluskulu.
6 (7)
2-20-5512
20.Võlausaldaja palub menetluskuluna kindlaks määrata ka ajutise halduri tasu ja kulude katteks tasutud deposiidi 1500 eurot. Kohtu hinnangul ei kuulu nimetatud summa võlausaldaja menetluskulude hulka, kuivõrd tegemist on eraldiseisva pankrotimenetluse kuluga vastavalt PankrS § 150 lg p 1 p-le 6 ning kohus ei pea selle rahalist suurust eraldi koos menetluskuludega kindlaks määrama. PankrS § 146 lg 1 p 4 ja PankrS § 150 lg 2 alusel tasutakse deposiit samuti koos teiste pankrotimenetluse kuludega pankrotivarast. PankrS § 11 lg 2 sätestab, et kohtu deposiiti tasutud raha tagastatakse makse teinud isikule vastavalt PankrS § 146 lg 1 p-is 4 ja § 150 lg 1 p-is 6 sätestatule.
21.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus võlausaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks 300 eurot (riigilõiv). Lähtudes PankrS § 150 lg-st 2, ei mõista kohus menetluskulusid võlgnikult välja, vaid määrab nende rahuldamise võlgniku pankrotivarast, arvestades PankrS § 146 lg-s 1 sätestatud järjekorda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.