Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. juuni 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-12264
Tsiviilasi
Asfaldigrupp OÜ hagi Mullamutt OÜ vastu 10 000 euro ja viivise väljamõistmiseks 11 216,60 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 5. detsembri 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Asfaldigrupp OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
9. juuni 2020 kl 11.00 Apellant: Asfaldigrupp OÜ (hageja), rk 12001039; esindaja advokaat Toomas Laanemaa
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: Mullamutt OÜ (kostja), rk 12323889; esindaja vandeadvokaat Klen Laus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 5. detsembri 2019 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud apellandi kanda ja määrata vastustajale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 742,50 eurot eurot.
4.Mõista Asfaldigrupp OÜ-lt Mullamutt OÜ kasuks välja menetluskulu 742,50 eurot (ilma käibemaksuta) ja viivis sellelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Asfaldigrupp OÜ (hageja) esitas hagi Mullamutt OÜ (kostja) vastu, milles palus kostjalt mõista hageja kasuks välja 10 000 eurot ja viivise 1216,60 eurot ning seadusjärgse viivise menetluskuludelt. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu 2900 m2 asfalteerimiseks. Hageja andis tehtud tööd kostjale üle 20. detsembril 2016 ning väljastas kostjale arve nr 16295 summas 25 752 eurot. Kostja tasus 10. jaanuaril 2017 hagejale 15 752 eurot. Hageja arvestuse järgi on kostjal tasumata põhivõlg 10 000 eurot ja tasumata põhivõlast tulenev viivis alates
11.jaanuarist 2017 kuni 18. juulini 2018 summas 1216,60 eurot.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt sõlmiti töövõtuleping asfalteerimistöödeks maksumusega 7,40 eurot + km ruutmeetri kohta tegelikult tehtud tööde eest. Kuna hageja asfalteeris ca 1770 m2, on kostja hageja ees oma lepingulised kohustused täitnud, sest 2017.a jaanuaris tasutud 15 752 eurot vastab tehtud töö mahu alusel tasumisele kuuluvale summale.
MAAKOHTU OTSUS
3.Tartu Maakohus jättis 5. detsembri 2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagejalt mõisteti kostja kasuks välja 877,50 eurot menetluskulude katteks ja viivis menetluskuludelt seadusjärgses määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus leidis, et hageja nõue on tõendamata ja seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja taotleb kostjalt nende vahel sõlmitud töövõtulepingu ning VÕS §-de 635 lg 1 ja 108 lg 1 alusel töövõtulepingu järgse tasu väljamõistmist. Hageja peab tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 tõendama kehtiva töövõtulepingu sõlmimise ja tasunõude sissenõutavaks muutumise. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel on sõlmitud töövõtuleping, millega on hageja võtnud endale kohustuse teha asfalteerimistööd ning kostja on võtnud endale kohustuse nende eest tasuda summas 7,40 eurot/m2 + käibemaks. Pooled ei vaidle ka selle üle, et tööd mahus ca 1770 m2 on üle antud ning kostja poolt vastu võetud. Hageja tasunõue on selles ulatuses muutunud VÕS § 637 lg 4 järgi sissenõutavaks.
Poolte vahel on vaidlus tehtud tööde mahu üle. Hageja väitel on ta teinud asfalteerimistöid 2900 m2 ulatuses, s.o 1130 m2 rohkem kui kostja väitel. Nõude tõendamiseks on hageja esitanud kohtule 21. detsembril 2016 väljastatud arve nr 16295. Maakohtu hinnangul ei tõenda esitatud dokument (arve), et hageja on arvel märgitud töö ka tegelikkuses teinud. Arve ei ole iseseisev tõend selle kohta, et arvel kajastatud teenuseid tegelikult osutati. Arveid on võimalik väljastada ka nii, et teenuseid tegelikult ei osutata või osutati väiksemas mahus. Arvelt ei nähtu kostja kinnitust, et hageja on 2900 m2 ulatuses asfalteerimistöid teinud ning et kostja on need tööd samas mahus vastu võtnud. Hageja on esitanud kohtule tõenditena 31. detsembril 2016 ja 30. novembril 2017 väljastatud saldoteatised. Tegemist on hageja poolt kostjale saadetud dokumentidega, millel hageja on kajastanud võla olemasolu. Kostja ei ole nimetatud dokumentidel ega muul viisil kinnitanud, et saldoteatistes kajastatud võlgnevus on olemas. Ka saldoteatised ei tõenda asjaolu, et hageja on 2900 m2 ulatuses asfalteerimistöid teinud ning kostja on tööd samas mahus vastu võtnud. Hageja poolt tõenditena esitatud 8 fotot (tl 40 – 47) ei tõenda samuti tööde tegemist hageja väidetud mahus. Fotode meta-andmetest ei nähtu, millal fotod on tehtud ning kes või millises mahus ja milliseid töid on teinud. Fotodel on näha küll hageja logo kandvat autot, kuid ka selle põhjal ei saa järeldada, et hageja on tööd väidetud ulatuses teinud. Kuna fotode põhjal ei ole võimalik teha järeldusi, kus ning millises mahus on asfalteerimistöid tehtud, ei saa lugeda tõendatuks, et hageja on teinud asfalteerimistööd mahus, mille eest ta on esitanud tasunõude. Muid tõendeid asfalteerimistööde tegemise kohta 2900 m2 ulatuses ei ole hageja kohtule esitanud. Kostja on hagejaga peetud kirjavahetuses osundanud, et hageja ei ole täies ulatuses töid teinud. Kostja on esitanud kohtule tõenditena hinnapakkumise ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, millest nähtub, et RoofTrade OÜ on teinud kostjale asfalteerimistöid Kalda tänaval Tabasalus 1149 m2 ulatuses. Aktist nähtub, et tööd on tehtud samal objektil, kus asfalteerimistöid pidi tegema hageja. Hageja ei ole esitanud kohtule vastuväiteid ega tõendeid, mis lükkaksid ümber kostja väite, et kostja tellis hageja lõpetamata jäänud asfalteerimistööd 1149 m2 ulatuses kolmandalt isikult. Tööde eest tasutud summa (15 752) jagamisel ruutmeetri eest kokkulepitud tasuga (7,40 + km ehk 8,88) on tulemuseks umbes 1773,87 m2. Kostja on seega tasunud hagejale 1773,87 m2 ulatuses tehtud tööde eest, s.o nende tööde eest, mille osas on tasunõue muutunud sissenõutavaks. Kuna hageja tasunõue ei ole ülejäänud töö osas sissenõutavaks muutunud, ei saa hageja tasu nõuda ning hageja põhinõue tuleb jätta VÕS § 635 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel rahuldamata. Viivise nõudmise eelduseks on VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse sissenõutavaks muutumine. Kuna kostja töövõtulepingust tulenev tasunõue ei ole 15 752 eurot ületavas osas muutunud sissenõutavaks ja kostja on 15 752 eurot tähtaegselt tasunud, ei ole viivise nõude eeldused täidetud.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palus võtta tõenditena asja juurde A.K. ja V.K. 29.12.2019 seletuskirjad (lisatud apellatsioonkaebusele). Hageja palus ringkonnakohtu istungil kuulata tunnistajatena üle A.K. ja V.K..
Apellatsioonkaebuse selgitamiskohustust.
põhjenduste
kohaselt
ei
ole
maakohus
piisavalt
täitnud
Maakohus asus üllatuslikult seisukohale, et hageja esitatud tõendid, sh täiendavalt esitatud fotod, ei ole piisavad hageja nõude tõendamiseks. Kohus on alles kohtuotsuses üllatuslikult võtnud seisukoha hageja esitatud fotode kohta osas, et fotode andemetest (metaandmetest) mingid asjaolud ei nähtu (tegemise aeg, tegija). Maakohus on asunud põhjendamatult seisukohale, et hinnapakkumisest ja tööde üleandmise vastuvõtmise aktist nähtub, et RoofTrade OÜ on teinud kostjale asfalteerimistöid samal objektil, kus asfalteerimistöid pidi tegema hageja ning kostja ei ole esitanud kohtule vastuväiteid ega tõendeid, mis lükkaks ümber kostja väite, et kostja tellis hageja lõpetamata jäänud asfalteerimistööd 1149 m2 ulatuses kolmandalt isikult. Toimikus puudub RoofTrade OÜ mistahes hinnapakkumine. Toimikus olev kostja esitatud hinnapakkumine pärineb AS-lt Tref Nord, mis on koostatud 28.11.2016 ning selles puudub vähimgi seos väidetavalt RoofTrade OÜ tehtud töödega. RoofTrade OÜ 16.09.2017 tööde üleandmise vastuvõtmise aktist ei nähtu asjaolu, et need oleks tehtud hageja väidetavalt tegemata tööde lõpetamiseks. Põhjendamatu on kohtu järeldus, et hageja pole esitanud vastuväiteid ja tõendeid, mis lükkaks ümber kostja väite, et kostja tellis hageja poolt lõpetamata jäänud asfalteerimistööd kolmandalt isikult. Hageja on 21.10.2019 seisukohas väitnud, et poolte vahel enam ei ole vaidlust, et töö mahus 2900 m2 on tegelikult tehtud.
5.Kostja vaidles vastu apellatsioonkaebusele, uute tõendite vastuvõtmise taotlusele ja tunnistajate ülekuulamise taotlusele. Ebaõige on hageja väide, et maakohus ei ole piisavas ulatuses täitnud selgitamiskohustust. Kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustuse ulatus sõltub muuhulgas nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses advokaadid. Üldjuhul on kohtul kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustus olukorras, kus poolte esitatud asjaolud võimaldavad asja lahendada erinevatel õiguslikel alustel ning poole avaldustest ei ole selge, millisele alusele ta tugineb (Riigikohtu 16. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1- 34-11, p 10). Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Hagejat esindas S. Desjatnikovi õigusbüroo, mistõttu ei saanud hageja tõendamiskoormise sisu ja ulatus olla ka hagejale teadmata või üllatuslik. Kuna maakohtus esindas hagejat juriidilise kõrgharidusega jurist, on maakohus selgitamiskohustust vägagi põhjalikult täitnud. Maakohus on 16.09.2019 määruses põhjalikult tõendamiskoormist selgitanud. Maakohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid – ebaõige on hageja väide, et maakohus on teinud tõenditest järeldusi, mida nendest järeldada ei oleks saanud ja järeldused on üllatuslikud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata. Ringkonnakohus jättis 6. märtsi 2020 määrusega rahuldamata hageja taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks.
7.Hageja tugineb apellatsioonkaebuses väitele, et maakohus rikkus selgitamiskohustust ja maakohtu hinnang asja juurde võetud tõenditele oli hagejale üllatuslik. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga. Asja materjalidest nähtub, et maakohus andis 16.09.2019 määrusega 20 päevase tähtaja määruses välja toodud küsimuste osas seisukohtade ja oma väiteid kinnitavate tõendite esitamiseks. Hageja esitas oma nõude tõendamiseks 8 fotot ning märkis, et kui kohus ei pea neid piisavaks, siis ta taotleb ekspertiisi määramist sõiduteede pindala mõõtmiseks. Hageja leidis, et tema nõuet tõendavad ka saldoteatis ja arvele pretensiooni mitteesitamine. Maakohus selgitas hagejale, et hagejal tuleb kohtule teatada, kas ta taotleb ekspertiisi määramist, keda eksperdiks määrata ja milliseid küsimusi hageja soovib eksperdile esitada. 21.10.2019 teatas hageja maakohtule, et ei soovi ekspertiisi määramist, täiendavaid tõendeid hageja esitada ei soovinud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus täitis kohtu selgitamiskohustust. Maakohus määras eelmenetluses pooletele tähtaja tõendite esitamiseks ning ka selgitas sealjuures, milline on poolte tõendamiskoormis ning milliseid asjaolusid tuleb hagejal tõendada. Täiendavalt andis maakohus hagejale tähtaja ekspertiisi taotlusega seoses. Maakohus ei pidanud hagejale pärast ekspertiisi taotlusest loobumist määrama täiendavat tähtaega tõendite esitamiseks. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab pool oma väiteid tõendama, kui kostja nendele vastu vaidleb, TsMS § 5 lg 2 teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagejat esindas õigusteadmistega lepinguline esindaja, kes esindajana pidi olema pädev ja hagejat vajalikul määral nõustama.
8.Maakohus hindas asjas esitatud tõendeid õigesti, leides, et arve, saldoteatised ega fotod ei tõenda hageja nõuet. Ringkonnakohus märgib saldoteatiste kohta täiendavalt järgmist. Hageja esitas nõude tõendamiseks 31. detsembril 2016 ja 30. novembril 2017 väljastatud saldoteatised. Saldoteatised olid hageja poolt koostatud, nendel puudus kostja kinnitus. VÕS § 204 lg 1 ei reguleeri jooksva arvega mitteseotud nõuete alusel koostatud saldoteatist, sellisel saldoteatisel ei ole õigussuhteid või tõendamiskoormust muutvat mõju. Tegemist on teatistega, mille esitamist reguleerib raamatupidamise seadus. Võlausaldaja esitatud saldoteatisele ei saa anda võlatunnistuse tähendust ka juhul, kui saldoteatisel on märge, et „kui saldo ei ühti Teie raamatupidamise andmetega, siis palume teatada ilmnenud erinevustest hiljemalt 10 päeva jooksul“. Asjas ei ole esitatud väidet, et poolte vahel oli välja kujunenud praktika või tava, et saldoteatise osalise täitmata jätmisega ja teatisele vaikimisega vastamisega loetakse võlgnikku teatises toodud andmetega nõustunuks. Seetõttu puudus käesolevas asjas alus lugeda võlgniku vaikimist TsÜS § 158 tähenduses teatises märgitud nõude tunnustamiseks.
9.Ringkonnakohus märgib, et hageja on maakohtule teinud etteheiteid, millest saab järeldada, et hageja ei saanud kohtu tõttu vajalikke tõendeid esitada, kuid asja materjalidest nähtub, et hageja ise ei kasutanud menetluses oma võimalusi tõendite esitamiseks. Kuna maakohus ei rikkunud selgitamiskohustus, siis jättis ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses tõendite esitamiseks 6. märtsi 2020 määrusega rahuldamata. Ringkonnakohus lisab, et
tunnistajate ütlustega oleks hagejal ka taotluse õigeaegselt esitamisel olnud keeruline hagi aluseks olevaid asjaolusid (tööde mahtu) tõendada.
10.Ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Pooled esitasid ringkonnakohtule menetluskulude nimekirjad. Hageja õigusabi kulud olid menetluskulude nimekirja järgi 1470 eurot, ilma käibemaksuta ja kostjal 742,50 eurot ilma käibemaksuta. Pooled palusid oma menetluskuludele lisada istungi kulu arvestades esindaja tunnitasu ja istungi aega ca 25 minutit. Ringkonnakohus peab TsMS § 175 lg 1 alusel põhjendatud ja vajalikuks õigusabi tasuks 742,50 eurot. Ringkonnakohtu arvates katab istungi ettevalmistamisele kokku kulunud aeg 1 h ja 20 minutit ka istungi toimumise aja.
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.