Asfaldigrupp OÜ hagi Mullamutt OÜ vastu 10 000 euro ja viivise 1216,60 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
11 216,60 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Asfaldigrupp OÜ; registrikood 12001039; asukoht Teeninduse tee 1, Tõrvandi alevik 61715, Kambja vald, Tartu maakond Hageja lepinguline esindaja: jurist Sergei Desjatnikov; e-post [email protected] Kostja: Mullamutt OÜ; registrikood 12323889; asukoht Kallaste, Suure-Kambja küla 62027, Kambja vald, Tartu maakond Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Klen Laus; e-post [email protected]
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Asfaldigrupp OÜ hagi Mullamutt OÜ vastu 10 000 euro ja viivise 1216 euro ja 60 sendi väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
3.Jätta menetluskulud Asfaldigrupp OÜ kanda.
4.Mõista Asfaldigrupp OÜ-lt Mullamutt OÜ kasuks välja menetluskulude katteks 877 (kaheksasada seitsekümmend seitse) eurot ja 50 senti.
Mõista Asfaldigrupp OÜ-lt Mullamutt OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu 2900 m2 asfalteerimistööde teostamiseks. Hageja andis teostatud tööd kostjale üle 20. detsembril 2016 ning väljastas kostjale arve nr 16295 summas 25 752 eurot. Kostja tasus 10. jaanuaril 2017 hagejale 15 752 eurot. Hageja arvestuse järgi on kostjal tasumata põhivõlg 10 000 eurot ja tasumata põhivõlast tulenev viivis alates 11. jaanuarist 2017 kuni 18. juulini 2018 summas 1216,60 eurot. Eeltoodu alusel ja toetudes võlaõigusseaduse §-dele 637 lg 3, 8, 76 lg 1-3, 100, 101 lg 1 p 1,3 ja 6 ning lg 2 ,108 lg 1 ja 113 lg 1 taotleb hageja kostjalt kokku 11 216,60 euro väljamõistmist.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping raamleping asfalteerimistööde teostamiseks, maksumusega 7,40 eurot + km ruutmeetri kohta faktiliselt teostatud tööde eest. Kuna hageja teostas asfalteerimistöid faktiliselt ca 1770 m2 ulatuses, siis on kostja hageja ees oma lepingulised kohustused täitnud, sest 2017.a. jaanuaris tasutud 15 752 eurot vastab tehtud töö mahu alusel tasumisele kuuluvale summale. Seega kostja leiab, et tema lepingulised kohustused hageja ees on täidetud ning hagejal ei ole alust kostjalt põhivõlga ega viivist nõuda.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus lahendab tsiviilasja TsMS § 403 lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses, kuna hageja ja kostja on nõustunud kirjaliku menetlusega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätestatule hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja TsMS § 231 lg 2 kohaselt tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse.
4.Kohus leiab, et hageja nõue ei ole tõendatud ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja taotleb kostjalt nende vahel sõlmitud töövõtulepingu ning VÕS §-de 635 lg 1 ja 108 lg 1 alusel töövõtulepingu järgse tasu väljamõistmist. Viidatud sätete alusel võib töövõtja (hageja) tellijalt (kostjalt) tasu nõuda, kui nende vahel on sõlminud kehtiv töövõtuleping ning hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks. Kohustus muutub VÕS § 82 lg 7 järgi sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Seega peab hageja tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust tõendama kehtiva töövõtulepingu sõlmimise ja tasunõude sissenõutavaks muutumise.
5.Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel on sõlmitud töövõtuleping, millega on hageja võtnud endale kohustuse teostada asfalteerimistööd ning kostja on võtnud endale kohustuse nende eest tasuda summas 7,40 eurot/m2 pluss käibemaks. Pooled ei vaidle ka selle üle, et tööd mahus ca 1770 m2 on hageja poolt üle antud ning kostja poolt vastu võetud (kostja 24. september 2018 vastuse punkt 2.2, tl 25; hageja 21. oktoober 2019 seisukoht; tl 57). Hageja tasunõue on selles ulatuses muutunud VÕS § 637 lg 4 järgi seega sissenõutavaks.
6.Poolte vahel on vaidlus teostatud tööde mahu üle. Hageja väitel on ta teostanud asfalteerimistöid 2900 m2 ulatuses, so 1130 m2 rohkem kui kostja väitel. Nõude tõendamiseks on hageja esitanud kohtule 21. detsembril 2016 väljastatud arve nr 16295. Kohtu hinnangul ei tõenda esitatud dokument (arve), et hageja on arvel märgitud töö ka tegelikkuses teostanud. Arve ei ole iseseisev tõend selle kohta, et arvel kajastatud teenuseid tegelikult osutati. Arveid on võimalik väljastada ka nii, et teenuseid tegelikult ei osutata või osutati väiksemas mahus. Arvelt ei nähtu kostja kinnitust, et hageja on 2900 m2 ulatuses asfalteerimistöid teinud ning et kostja on need tööd samas mahus vastu võtnud. Hageja on esitanud kohtule tõenditena 31. detsembril 2016 ja 30. novembril 2017 väljastatud saldoteatised. Tegemist on hageja poolt kostjale saadetud dokumentidega, millel hageja on kajastanud võla olemasolu. Kostja ei ole nimetatud dokumentidel ega muul viisil kinnitanud, et saldoteatistes kajastatud võlgnevus on olemas. Ka saldoteatised ei tõenda asjaolu, et hageja on 2900 m2 ulatuses asfalteerimistöid teinud ning kostja on tööd samas mahus vastu võtnud. Hageja poolt tõenditena esitatud 8 fotot (tl 40 – 47) ei tõenda samuti tööde tegemist hageja poolt väidetud mahus. Fotode metaandmetest ei nähtu, millal fotod on tehtud ning kes või millises mahus ja milliseid töid on teostanud. Fotodel on näha küll hageja logo kandvat autot, kuid ka selle põhjal ei saa järeldada, et hageja on tööd väidetud ulatuses teinud. Kuna fotode põhjal ei ole võimalik teha järeldusi kus ning millises mahus on asfalteerimistöid teostatud, ei saa lugeda tõendatuks, et hageja on teostanud asfalteerimistööd mahus, mille eest ta on esitanud tasunõude. Muid tõendeid asfalteerimistööde teostamise kohta 2900 m2 ulatuses ei ole hageja kohtule esitanud.
7.Kostja on hagejaga peetud kirjavahetuses osundanud, et hageja ei ole täies ulatuses töid teostanud. Kostja on esitanud kohtule tõenditena hinnapakkumise ja tööde üleandmisevastuvõtmise akti, millest nähtub, et RoofTrade OÜ on teostanud kostjale asfalteerimistöid Kalda tänaval Tabasalus 1149 m2 ulatuses. Aktist nähtub, et tööd on teostatud samal objektil, kus asfalteerimistöid pidi teostama hageja (vt tl 38 ja 53). Hageja ei ole esitanud kohtule vastuväiteid ega tõendeid, mis lükkaksid ümber kostja väite, et kostja tellis hageja poolt lõpetamata jäänud asfalteerimistööd 1149 m2 ulatuses kolmandalt isikult.
8.Hinnates kohtu poolt uuritud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on kohus seisukohal, et hageja ei ole töölepingu alusel teinud valmis ja kostja ei ole võtnud vastu asfalteerimistöid suuremas ulatuses kui 1770 m2. Seega ei ole hageja tasunõue VÕS § 637 lg 3 ega 4 alusel muutunud sissenõutavaks suuremas ulatuses kui 15 752 eurot, millise summa on kostja hagejale tasunud 10. jaanuaril 2017. a. Tööde eest tasutud summa (15 752) jagamisel ruutmeetri eest kokkulepitud tasuga (7,40 + km ehk 8,88) on tulemuseks umbes 1773,87 m2. Kostja on seega tasunud hagejale 1773,87 m2 ulatuses teostatud tööde eest, so nende tööde eest, mille osas on tasunõue muutunud sissenõutavaks. Kuna hageja tasunõue ei ole ülejäänud töö
osas sissenõutavaks muutunud, ei saa hageja tasu nõuda ning hageja põhinõue tuleb jätta VÕS § 635 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel rahuldamata.
9.Viivise nõudmise eelduseks on VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse sissenõutavaks muutumine. Kuna kostja töövõtulepingust tulenev tasunõue ei ole 15 752 eurot ületavas osas muutunud sissenõutavaks ja kostja on 15 752 eurot tähtaegselt tasunud, ei ole viivise nõude eeldused täidetud. Seega kuivõrd hageja põhinõude esitamise aluseks olevad asjaolud ei osutunud tõendatuks ning kõrvalnõude (viivise) esitamise eeldused ei ole täidetud, tuleb hagi jätta täies mahus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud esindajatasu näol 1338,75 eurot (käibemaksuta). Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
11.Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja kulu on põhjaendatud osaliselt. Käesolevas asjas vaidlesid pooled põhiliselt töövõtulepingu alusel teostatud tööde mahu üle ning see vaidlus ei olnud õiguslikult keerukas. Arvestades seejuures hageja ja kostja poolt esitatud menetlusdokumentide, sh kirjalike tõendite, mahtu ning asjaolu, et kostja on hilisemates dokumentides oma varasemaid seisukohti osaliselt korranud, on kostja esindaja poolt toimingute tegemisele kulunud aeg põhjendatud ja vajalik kohtu hinnangul 6 tunni ja 30 minuti ulatuses. Kostja esindaja tunnitasu on 135 eurot ilma käibemaksuta, mis ei ole tavapärasest samalaadse õigusteenuse eest makstavast tunnitasust kõrgem. Kostja esindajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud 877,50 euro ulatuses. Arvestades kostja taotlust, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.