Kaija Piirmets (eesistuja), Mati Maksing ja Kairi Piirisild
Määruse tegemise aeg ja koht 28.07.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-18041
Kohtuasi
Neticom OÜ hagi Osaühing Linaleo vastu tuvastada kostja avalduse tühisus aktsionäride koosoleku kokku kutsumiseks päevakorraga nõukogu valimiseks ning kostja keelamiseks nõuda aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumist või aktsionäride üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise korraldamist kirjalikul teel päevakorraga nõukogu valimiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.02.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Neticom OÜ 07.03.2025 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Neticom OÜ (registrikood 10650512), lepinguline esindaja vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik Kostja Osaühing Linaleo (registrikood 10940483), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Kalle-Kaspar Sepper ja Eve Fink
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 19.02.2025 määrus osas, milles maakohus mõistis Neticom OÜ-lt Osaühing Linaleo kasuks menetluskulude hüvitise välja 1560 eurot (käibemaksuta) ületavas osas ning teha uus määrus vastavalt tervikresolutsioonis märgitule.
Mõista välja Neticom OÜ-lt Osaühingu Linaleo kasuks menetluskulude hüvitis 1560 eurot (käibemaksuta).
3.2.Neticom OÜ-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Osaühingule Linaleo viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
4.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
2-24-18041 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Neticom OÜ (hageja) esitas 28.11.2024 Harju Maakohtule Osaühingu Linaleo (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et kostja 12.11.2024 avaldus RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI juhatusele RÄVALA BÜROHOONE AKTSIASELTSI aktsionäride koosoleku kokku kutsumiseks päevakorraga nõukogu valimine on tühine ning keelata kostjal nõuda RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI juhatuselt RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI aktsionäride koosoleku kokkukutsumist või aktsionäride üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise korraldamist kirjalikul teel päevakorraga nõukogu valimine, kuni kohtuasjas nr 2-19-19435 on jõustunud ja täidetud kohtulahend.
2.Harju Maakohus keeldus 05.12.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.12.2024 muutmata. Riigikohus jättis 08.01.2025 hageja määruskaebuse menetlusse võtmata.
3.Harju Maakohtu 05.12.2024 määrusega jäid menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2024 määrusega jäid määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud ringkonnakohtus määruskaebuse esitaja (hageja) kanda.
4.Kostja 24.01.2025 taotluse järgi on kostja menetluskulud kokku 2278,75 eurot (käibemaksuta). Kostjale on osutatud õigusabi kokku 17 tunni ja 15 minuti ulatuses, tunnihindadega 160 eurot (käibemaksuta) ja 185 eurot (käibemaksuta). Hagejal oli võimalik esitada kostja menetluskuludele vastuväiteid hiljemalt 07.02.2025. Hageja vastuväiteid ei esitanud.
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Harju Maakohus mõistis 19.02.2025 määrusega hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja 2278,75 eurot koos seadusjärgse viivise hüvitamise kohustusega alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja osutatud õigusabi ei olnud ülemäärane. Kohus, hinnanud kostja lepingulise esindaja kulude suurust tervikuna (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12), sh asja keerukust ja mahukust ja esitatud dokumentide sisukust ja mahtu, leidis, et kostjale on osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi 17 tundi ja 15 minutit. Kohus ei tuvastanud ülemäärase ajakuluga või dubleeritud tegevusi. Ka pidas maakohus põhjendatuks kostja esindajate tunnitasu suurust nende kvalifikatsiooni arvestades. Seega tuli hagejal kostjale hüvitada menetluskulud 2278,75 eurot (käibemaksuta).
2
2-24-18041
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
7.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta menetluskulud välja mõistmata või mõista need välja väiksemas ulatuses.
7.1.Määruskaebuse kohaselt on määrus vajalikus ulatuses põhjendamata. Vaidlustatud määruse p-s 6 esitatud põhjendused sisaldavad üksnes trafaretseid lauseid kohtupraktikast, millest ei nähtu, et maakohus oleks taotluse sisuliselt läbi vaadanud. Kostjat on esindanud kaks advokaati, kelle tegevused kattuvad. Maakohus ei ole põhjendanud, millisel põhjusel oli kaasus just sellise keerukusega, et põhjendatud on kahe advokaadi tegevus.
7.2.Kostja esindajatel teenusele kulunud aeg on põhjendamatult suur ja/või ei ole seostatavad kohtuasjaga. Menetluskulude nimekirjast ei ole võimalik välja lugeda nende põhjendatust või üldse seotust kohtuasjaga. 03.12.2024 ei saanud kesta tervelt 1,5 tundi advokaadi Fink poolt tööülesande vastuvõtmine (mis ei tohiks olla õigusabikulu), hagi läbilugemine ja e-toimiku sissepääsuks e-kirja saatmine. Järgnevalt on samal päeval DEM advokaadibüroo teinud sisuliselt sama – suhelnud jooksvalt kliendiga ja tutvunud hagiga kokku 1,25 tundi. Sellest, millist tõendit esitas advokaat Fink 04.12.2024 ei ole teada – toimikust sellist ei leidu. Samuti on arusaamatu see, miks samal päeval pidas veel nõu advokaadibüroo DEM kliendiga ja taotles samuti ligipääsu e-toimikule. 05.12.2024 nähtub, et advokaat Sepper on hinnanud advokaat Finki projekti ja teinud täiendusi 1 tund ja 15 minutit. Sedasi täiendavad kaks advokaati projekti edasi-tagasi, kuni esitatakse 12.12.2024 menetlusdokument, milles on ühe lõigu jagu sisulist ja uut teksti (ja muidu 1 lehekülje jagu teksti). Põhjendamatu on ka menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aeg 1 tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirja koostamiseks oleks piisanud 0,25 tunnist. Põhjendatud menetluskulusid ei saa kostjal üldse olla, sest kostjal oli võimalus kohtule vastata, mitte kohustus. Hagi ei olnud menetlusse võetud.
7.3.Lisaks 19.12.2024 koostas kostja seisukoha määruskaebuse tagamise taotluse osas, kuid selle taotluse menetlemisega seonduvaid kohtukulusid ei ole ringkonnakohus määranud hageja kanda. Nimelt tehti 30.12.2024 kaks määrust, millest ühega lahendas ringkonnakohus määruskaebuse tagamist ega määranud menetluskulusid hageja kanda. Hageja kanda jäid ainult määruskaebuse menetlemisega seotud kulud.
8.Kostja leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja mõista. Maakohus on järginud TsMS § 175 lg 1 ja Riigikohtu praktikat, hinnates kulude põhjendatust ja vajalikkus konkreetse kohtuasja asjaoludest lähtudes. Kostjat esindasid kaks advokaati, kuid tegevused ei olnud dubleeritud. Vastupidi hageja väidetele, nähtub esitatud menetluskulude nimekirjast, et ülesanded olid jaotatud ning täiendamine, sisuline hindamine ja koostöö advokaatide vahel olid vajalikud. Advokaatide tunnitasud olid kooskõlas üldise advokaaditeenuse turutasemega ja kohtupraktikaga. Maakohus ei olnud kohustatud detailselt kordama kulude sisu. Määrus sisaldab põhjendusi, mis on kooskõlas TsMS § 463 lg-st 2 ja Riigikohtu praktikast tulenevate nõuetega. Hageja ei esitanud menetluskuludele tähtaegselt vastuväiteid. Selle tõttu kohaldub TsMS § 177 lg 6. Seega on määruskaebuses esitatud etteheited kohtule seoses määruskaebuse põhjendamata jätmisega alusetud.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
3
2-24-18041
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1560 eurot (käibemaksuta) ületavas osas. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
11.Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.12.2012, 3-2-1-171-12, p 13, RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Menetluskulude hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult menetlusosalise esindamiseks tehtud tööga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid. Ringkonnakohus saab kontrollida eelkõige seda, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Üldjuhul ringkonnakohus maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
12.Maakohus on viidanud Riigikohtu kujundatud praktikale, mille kohaselt ei ole rikutud põhjendamiskohustust, kui määruses jäetakse üksikasjalikult välja toomata konkreetsed tegevused ja kulud menetluskulude nimekirjast ning ei hinnatud igat kuluartiklit eraldi (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12) ning leidnud, et kostjale osutatud õigusabi tervikuna ei olnud ülemäärane. Maakohus on võtnud arvesse nii asja keerukust ja mahukust kui ka esitatud dokumentide sisukust ja mahtu, sh ei tuvastanud maakohus ülemäärase ajakuluga või dubleeritud tegevusi. Tunnitasu suuruse puhul on maakohus võtnud arvesse esindajate kvalifikatsiooni. Seega on maakohus siiski välja mõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andnud hinnangu kostjate lepinguliste esindajate kulude suurusele tervikuna ning kaalunud, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Maakohus on jätnud aga hindamata TsMS § 175 lg 3 kohaselt mitme lepingulise esindaja kasutamise põhjendatuse ja vajalikkuse ning jätnud kostja lepinguliste esindajate menetlustoimingutele kulunud tööaja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsiooniotsuse põhjendamata. Ringkonnakohus märgib mh, et maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et kostja menetluskulude nimekirjas on märgitud toimingute kogu ajakuluks 17 tundi ja 15 minutit, tegelikkuses on toimingute kuluread kokku liites ajakuluks 13 tundi ja 40 minutit.
13.TsMS § 175 lg 3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Selleks peab kohus kohtuasja materjalidega tutvudes hindama, milles asja keerukus seisnes (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 14). Kohtupraktika kohaselt on asja keerukust seostatud vajadusega süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms. Asja keerukus võib seostuda ka tõendite hindamisega, eelkõige siis, kui hinnatavate tõendite maht on suur. Samuti on jaatatud mitme esindaja õigusabikulude väljamõistmist poolelt eelkõige siis, kui teisel esindajal on mingis valdkonnas eriteadmised (nt patendiõigus, kaubamärgiõigus vms), mis on asjaolude või 4
2-24-18041 tõendite hindamiseks vajalikud (RKTKm 09.11.2009, 3-2-1-112-09, p 17). Riigikohus on selgitanud, et mitme esindaja kasutamise vajadust peab põhjendama pool, kes kulude hüvitamist nõuab. Kulude hüvitamist taotleva menetlusosalise ülesanne on esile tuua, miks oli mitme esindaja kasutamine vajalik, eelkõige kuidas mitme esindaja kasutamine kokkuvõtlikult menetluskulude vähendamisele kaasa aitas. Kohus saab mitme esindaja kasutamisel teise esindaja kulud välja mõista vaid juhul, kui kulude hüvitamist taotlev menetlusosaline on veenvalt põhjendanud, miks mitme esindaja kasutamine oli vajalik. Ilma menetluskulude hüvitamist taotleva poole selgesõnaliste põhjendusteta on kohtul võimalik selliseid menetluskulusid arvesse võtta üksnes juhul, kui nende vajalikkus ja menetluskulusid tervikuna vähendav mõju on menetluskulude nimekirjast nähtuvalt ilmselge (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p-d 14 ja 16).
13.1.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole mitme lepingulise esindaja vajalikkus ja menetluskulusid tervikuna vähendav mõju kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt ilmselge. Kostja ei ole menetluskulude nimekirjas mitme lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohta põhjendusi esitanud. Määruskaebuse vastuses toob kostja esile, et menetluskulude nimekirjast nähtuvalt olid advokaatide ülesanded jaotatud ning täiendamine, sisuline hindamine ja koostöö advokaatide vahel oli vajalik. Ringkonnakohus leiab, et asja materjalid ei viita praegusel juhul sellistele erilistele asjaoludele, mis õigustaksid vastaspoolelt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulude väljamõistmist. Tsiviilasjas jäeti hagiavaldus menetlusse võtmata selle perspektiivituse tõttu, sest seadusest ei tulene võimalust nõuda, et kohus tuvastaks erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise avalduse tühisuse ning kostjalt küsiti enne seda seisukohta üksnes hagi tagamise taotlusele. Tegemist ei olnud õiguslikult keskmisest oluliselt keerukama vaidlusega. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaksid aluse asuda vastupidisele seisukohale. Seega ei ole kolleegiumi hinnangul praegusel juhul mitme lepingulise esindaja kulud hüvitatavad.
13.2.Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjale osutati õigusabiteenust tunnihinnaga 185 eurot (käibemaksuta, advokaadibüroo DEM) ning tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta, advokaadibüroo FINK). Kohus leiab, et arvestades vaidluse asjaolusid, käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning kostja lepinguliste esindajate kvalifikatsiooni tuleb mõistlikuks, põhjendatuks ja vajalikuks lugeda tunnitasu määra 160 eurot (käibemaksuta).
13.3.Kui asja keerukus ei kinnita mitme lepingulise esindaja kasutamise vajadust, tuleb üldjuhul jätta menetlusosalise lepingulise esindaja kulud osaliselt hüvitamata. Seejuures ei saa mehaaniliselt jätta hüvitamata näiteks menetluse kestel asjaga liitunud teise esindajaga seotud kulusid, vaid hüvitamata tuleb jätta kulud, mis lisandusid mitme lepingulise esindaja kasutamisest. Eelduslikult on selliseks kuluks täiendav ajakulu, mis läks teisel isikul asja materjalidega tutvumiseks. Samuti võib selliseks kuluks olla mitme lepingulise esindaja ajakulu kohtuistungiks valmistumisel ja sellest osavõtmisel. See ei tähenda aga, et esindajakulud saaks mehaaniliselt läbi jagada menetluses osalenud esindajate arvuga. Võib juhtuda, et täiendava esindaja menetluses osalemine tõi kaasa vaid minimaalselt täiendavaid kulusid (TsMS I komm (2017), § 175, p 3.4.3.5 b).
13.4.Kostja on praegusel juhul menetluskulude nimekirjas välja toonud, milline esindaja konkreetseid menetlustoiminguid on teinud. Kostjat on esindanud kaks lepingulist esindajat, kes on vandeadvokaadid. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et peamiselt on õigusteenust osutanud advokaadibüroo FINK ning advokaadibüroo DEM on teinud peamiselt täiendavaid toiminguid. Alljärgnevalt hindab ringkonnakohus, millises ulatuses saab asja keerukust ning
5
2-24-18041 menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades pidada ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks ühe lepingulise esindaja kohta.
13.5.03.12.2024 on advokaadibüroo FINK võtnud kliendilt tööülesande vastu, lugenud läbi hagiavalduse ja teinud taotluse e-toimikusse ligipääsuks, millele kulus 1 tund ja 30 minutit. 03.12.2024 on advokaadibüroo DEM suhelnud kliendiga ning tutvunud hagiavaldusega, millele kulus 1 tund ja 25 minutit. Tegemist on täiendava ajakuluga, mis on kulunud advokaadibürool DEM asja materjalidega tutvumiseks, mistõttu ei ole sellises ulatuses kulude hüvitamine praegusel juhul põhjendatud. Ringkonnakohus loeb kliendiga suhtluse ja hagiavaldusega tutvumise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 tunni ja 30 minutit.
13.6.04.12.2024 on advokaadibüroo FINK koostanud vastavalt 28.11.2024 kohtunõudele seisukoha, edastanud selle kliendile, koostanud kaaskirja tõendi esitamiseks ning saatnud selle kliendile, millele on kulunud 3 tundi ja 30 minutit. 04.12.2024 on advokaadibüroo DEM pidanud nõu telefoni teel kliendiga ning teinud taotluse tsiviilasja materjalidele juurdepääsu saamiseks e-toimikus, millele on kulunud 15 minutit. 05.12.2024 on advokaadibüroo FINK seisukohta täiendanud ja edastanud selle vandeadvokaadile Kalle Kaspar-Sepperile, millele on kulunud 15 minutit. 05.12.2024 on advokaadibüroo DEM vastuse projekti analüüsinud, teinud täiendusi ja edastanud selle kohtule, millele on kulunud 1 tund ja 15 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul saab seisukoha koostamisele, kaaskirja koostamisele ning kliendiga suhtlemisele põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks pidada kokku 4 tundi arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu ning vajadust suhelda kliendiga. Seejuures ei nõustu ringkonnakohus hageja vastuväitega, mille kohaselt ei ole toimikus tõendit, mille kaaskirja on koostanud advokaat Flink 04.12.2024. Toimiku materjalidest nähtub, et advokaat on koostanud kliendile tõendi esitamiseks kaaskirja, mille on kostja seaduslik esindaja esitanud 05.12.2024.
13.7.06.12.2024 on advokaadibüroo FINK koostanud seisukoha vastavalt 06.12.2024 kohtunõudele ning edastanud selle kliendile, milleks on kulunud 1 tund ja 30 minutit. 12.12.2024 on advokaadibüroo DEM vastuse projektiga tutvunud, teinud täiendusi ja edastanud selle kohtule, milleks on kulunud 30 minutit. Arvestades määruskaebuse mahtu (5 lk) ja sisu ning 12.12.2024 kostja seisukoha mahtu (2 lk) ja sisu on vajalik ja põhjendatud ajakulu nimetatud toimingute osas 1 tund ja 30 minutit. Lisaks ei saa pidada põhjendatuks 19.12.2024 advokaadibüroo FINK ringkonnakohtule seisukoha esitamist eraldiseisva toiminguna 15 minuti ulatuses. See toiming ei eelda õigusalaste teadmiste olemasolu ning pole ka mahuliselt sellises ulatuses põhjendatud, mis annaks aluse hagejale selle toimingu eest mõista kostjalt välja hüvitise suuruses 40 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul mahub 1 tunni ja 30 minuti sisse ka lisaks seisukoha koostamisele selle esitamine kohtule. Seega loeb ringkonnakohus 19.12.2024 toimingu ajakulu põhjendamatuks.
13.8.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et 24.01.2025 menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud aeg on ülepaisutatud. Kostjal on kulunud menetluskulude nimekirja koostamiseks aega 1 tund. Ringkonnakohus leiab, et kuna tegemist ei ole mahuka ega keeruka menetlusdokumendiga tuleb lugeda menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 30 minutit.
13.9.Ülejäänud toimingute osas ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud, mõistes need hagejalt tervikuna välja. Toimingud on vastavuses esitatud menetlusdokumentide mahu ja sisuga ning kooskõlas asja menetlusega, võttes arvesse, millises ulatuses on menetlustoimingutele kulunud aeg põhjendatud ja vajalik ühe lepingulise esindaja kohta. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et põhjendatud menetluskulusid ei saaks 6
2-24-18041 kostjal üldse olla. Kostja on esitanud menetluse kestel seisukohti üksnes kohtu nõudel (dtl 226, 310, 336). Lepinguline esindaja kaitseb menetluses menetlusosalise huve, mistõttu ei saa õigustatuks pidada hageja etteheiteid, mille kohaselt oleks võinud kostja kohtunõuetele hoopis vastamata jätta.
13.10.Eeltoodust tulenevalt on kostjale osutatud vajalikku ja põhjendatud õigusabi kokku 9 tunni ja 45 minuti ulatuses, millele vastava kulu rahaline suurus on kokku 1560 eurot (käibemaksuta) (9,75 × 160).
14.Vastuseks määruskaebuse väitele seoses 18.12.2024 tehtud kostja toimingutega, et ringkonnakohus ei jätnud määruskaebuse tagamisega seonduvaid menetluskulusid hageja kanda, märgib kolleegium järgmist. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlust lõpetavas määruses. Määruskaebuse tagamise taotlust lahendav määrus ei olnud käesolevas asjas menetlust lõpetav määrus, mistõttu ei jaotanud ringkonnakohus selles määruses ka menetluskulusid. Ringkonnakohus on jätnud asja lõpetavas määruses TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud ringkonnakohtus määruskaebuse esitaja, s.o hageja, kanda. TsMS § 171 lg 1 kohaselt määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Määruskaebuse tagamise taotlus esitati ringkonnakohtule määruskaebemenetluses, s.o tegemist on menetluskuludega, mis on tingitud määruskaebuse esitamisest. Vastupidine tõlgendus ei oleks kooskõlas TsMS § 171 lg-s 1 sätestatuga. Seega on ringkonnakohus jätnud ka määruskaebuse tagamise taotluse esitamisest tulenevad menetluskulud hageja kanda.
15.Ringkonnakohus märgib vastuseks kostjale, et kuigi TsMS § 177 lg 6 võimaldab kohtul vastuväidete puudumisel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrata kirjeldava ja põhjendava osata määrusega, on sätte rakendamisala piiratud. Viidatud sätte puhul peeti eelnõu kohaselt silmas esindajakulusid, mis lähtusid Vabariigi Valitsuse määrusega kindlaksmääratud piirmääradest. Kuivõrd Riigikohus tunnistas TsMS § 175 lg 4 ja selle alusel antud alamaktid põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks (RKÜKm 26.06.2014, 3-2-1153-13), tähendab see, et kohtutel tuleb lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnata ka juhul, kui kohtule ei ole esitatud vastuväiteid. Samuti ei ole maakohus siinsel juhul määrust teinud ilma kirjeldava ja põhjendava osata.
16.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
17.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.