X X avaldus Tallinn, Juurdeveo tn 6 korteriühistu vastu teabe saamiseks
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja X X (isikukood x) Puudutatud isik Tallinn, Juurdeveo tn 6 korteriühistu (registrikood 80308249), lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Ojasaar
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X X avaldus korteriühistu juhatuse kohustamiseks andma teavet korteriühistu tegevuse kohta.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus ei määra menetluskulusid rahaliselt kindlaks.
3.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud
1.X X (avaldaja) esitas 19.12.2019 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Juurdeveo tn 6 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) vastu teabe saamiseks korteriühistu tegevuse kohta. Avalduse kohaselt kuulub avaldajale korter nr 8. 28.11.2019 esitas avaldaja puudutatud isikule ekirja, milles palus anda teavet selle kohta, miks tal ei lubata tasuda küttearveid tema korterisse paigaldatud soojamõõturi näidu järgi. Avaldaja leiab, et korteriühistu ei ole tema järelepärimisele ammendavalt vastanud. 19.12.2019 avaldusest ja selle 18.03.2020 täpsustusest nähtuvalt palub avaldaja kohustada korteriühistut andma teavet järgmise asjaolude kohta: - miks avaldajal ei lubata tasuda küttearveid tema korterisse paigaldatud soojamõõturi näidu järgi;
- miks avaldaja puhul on kehtestatud teistsugune kütte eest tasumise kord, mille kohaselt avaldaja ilma põrandakütteta 16,1 ruutmeetrise korteri küttearve sisse lähevad teise maja korterite nimelt krt 1 - 29,4; krt 3 - 3,5; krt 4 - 120; krt 5 - 55,4, krt 6 - 18,7; krt 10 - 61,0; krt 11 - 49 ruutmeetriste korterit põrandaküte; - miks avaldajal ei lubata tasuda kütte eest vastavalt soojamõõtja näitudele, kuid korter 7 omanik tasub kütte eest soojamõõtja järgi.
2.Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu. Vastuse kohaselt on esitatud avaldus pahatahtlik ja alusetu. Korteriomanikul on korteriomandi ja korterühistu seaduse (KrtS) § 45 alusel õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta, kuid seaduse mõtteks ei ole juhatuse kohustamine korduvalt vastata samasisulisele teabe küsimise nõudele. Asjaolu, et konkreetsele 28.11.2019 taotlusele ei ole ühistu vastanud, ei anna alust väita, et ühistu on keeldunud teavet andmast. Korteriühistu on juba 04.12.2018 avaldajale selgitanud, et korteri küttekulude arvestus toimub korteri pinna järgi. Täiendavalt on korteriühistu selgitanud avaldajale oma 05.12.2018 e-kirjas, et kõik maksavad korteri ruutmeetri peale. Seega on puudutatud isik andnud avaldajale ammendava vastuse selle kohta, kuidas toimub elamu küttekulude jagamine. Korteriühistu poolt 04.12.2018 antud vastus sisaldas vastust ka 28.11.2019 esitatud küsimusele, miks ei ole võimalik avaldajale esitada kütte eest arveid soojamõõturi alusel. Vastus oli, et kulude jaotus toimub korteri pinna alusel. Küttega seotud kulude jagamine ei ole juhatuse pädevuses, vaid küttekulude jagamist reguleerib KrtS § 40 lg 1, mille kohaselt kuuluvad kulud jagamisele vastavalt kaasomandi suurusele, erisuse saab ette näha põhikirjaga. Antud juhul ei ole korteriühistu põhikirjas ette nähtud seadusest erinevat kulude jaotust. Avaldaja taotlusel on korra tema korteri küttega seotud küsimus üldkoosoleku päevakorras olnud. 07.03.2019 toimunud üldkoosoleku käigus arutati avaldaja ettepanekut anda korterile 8 nõusolek ühtsest küttesüsteemist lahtiühendamiseks. Korteriühistu üldkoosolekul võeti vastu otsus, millega ei antud avaldajale selleks nõusolekut. Korteriühistu liige peab teabe taotlemisel käituma heauskselt ja korteriühistust võib teabenõudega koormata üksnes mõistlikul määral. Korteriühistu ei ole kunagi keeldunud teabe andmisest. Kohtumääruse põhjendused
3.Kohus leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.
4.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - kinnisasja Juurdeveo tn 6, Tallinn haldamiseks on moodustatud Tallinn, Juurdeveo tn 6 korteriühistu (lk 9, edaspidi korteriühistu); - avaldaja on Tallinn, Juurdeveo tn 6 korteriühistu liige, kuivõrd talle kuulub 161/4807 mõtteline osa kinnisasjast ja eriomandi ese eluruum nr x, aadressil x (lk 5); - avaldaja saatis 28.11.2019 Juurdeveo tn 6 korteriühistu juhatuse liikmetele X K ja I J e-kirja, milles palus talle selgitada, miks temal ei lubata oma ilma põrandakütteta toa küttearveid maksta oma soojamõõturi näidu järgi (lk 6); - puudutatud isik ei ole avaldaja 28.11.19 e-kirjale vastanud; - avaldaja on saatnud korteriühistu juhatuse liikmele I. Xule 04.12.2018 e-kirja, milles küsib, kas korterid x ja x maksavad kütet oma korteri pinna järgi, samuti palub põhjendada, miks ta peab maksma pinna eest, mida ta ise elektriga kütab; miks ta peab aitama maksta suurte korterite ja koridori kütet (lk 21, 22);
- korteriühistu juhatuse liige I. X vastas 04.12.2018 avaldaja 04.12.2018 e-kirjale, et korteri küttekulu on arvestatud korteri pinna järgi. Avaldaja ei pea maksma koridori kütet, sest selle maksavad ainult need korterid, mis asuvad seal koridoris (lk 21); - avaldaja on saatnud 08.11.2018 juhatuse liikmele I. Xule e-kirja, milles selgitab, et tema on 6 aastat tasunud 16,1 m2 üldkasutatava pinna küttest, kuid tuppa pole küte jõudnud. Avaldaja palus põhjendada kütte arvestamise käiku ning miks ta ei tohi oma külma radiaatorit välja võtta ja oma kütet panna (lk 22); - korteriühistu juhatuse liige I. X vastas avaldaja 08.11.2018 kirjale, et avaldaja korteri suurus on 16,1 m2 ja selle eest edastatakse küttearve. Kui avaldaja korteris küte ei tööta, siis sellega on vaja tegeleda ja küte tööle saada (lk 22); - avaldaja on saatnud 05.12.2018 korterühistu juhatuse liikmele I. Xule e-kirja, milles selgitab, et eesruumi kütab elektriga ja ühes toas on korterühistu küte, toa pind on 13,8 m2. Lisaks küsib avaldaja, kas korterid 4 ja 5 maksavad ka korteri pinna järgi ning miks võetakse tasu pinna eest, mida korterühistu ei küta (lk 23); - korterühistu juhatuse liige I. X vastas avaldaja 05.12.2018 kirjale, et kõik maksavad korteri ruutmeetri peale. Avaldaja tuppa paigaldatud radiaatori võimsus võimaldab kütta mõlemat ruumi. Selleks on vaja uks lahti jätta (lk 23);
5.Avaldaja väite kohaselt ei ole korteriühistu tema 28.11.2019 e-kirjale vastanud. Puudub vaidlus, et puudutatud isiku juhatus ei ole avaldaja 28.11.2019 e-kirjale vastust saatnud. Korteriühistu väite kohaselt on avaldajale vastatud juba 04.12.2018, täiendavalt 05.12.2018 e-kirjaga. Kohus võtab seisukoha, kas puudutatud isiku juhatus on avaldaja 28.11.2019 e-kirjale, millega avaldaja soovis teada saada, miks tal ei lubata küttearveid maksta oma korteris oleva soojamõõturi näidu järgi, 04.12.2018 või 05.12.2018 e-kirjaga vastanud. Avaldaja nõude aluseks on KrtS § 45 lg 3, mille kohaselt korteriomanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.
5.1.Esmalt hindab kohus korteriühistu juhatuse 04.12.18 esitatud vastust. Kohus on seisukohal, et korteriühistu juhatus ei ole 04.12.2018 e-kirjaga avaldaja küsimusele, miks tal ei lubata küttearveid maksta oma korteris oleva soojamõõturi näidu järgi, vastanud. Õige ei ole puudutatud isiku väide, et korteriühistu poolt 04.12.2018 antud vastus sisaldas vastust ka 28.11.2019 esitatud küsimusele, miks ei ole võimalik avaldajale esitada kütte eest arveid soojamõõturi alusel. Avaldaja ei ole korteriühistu juhatuse 04.12.2018 vastusele eelnevalt soojamõõturi kohta küsimust esitanud, mistõttu ei ole korteriühistu juhatus saanud avaldaja avalduse esemeks olevale küsimusele vastata. Pole põhjendatud eeldada, et avaldaja teeb soojamõõturi kohta järeldused korteriühistu ligi aasta aega varem saadetud kirjast. Avaldaja 04.12.2018 e-kirjast võib aru saada, et tema peamine küsimus seisneb selles, miks ta peab kütte eest tasuma, kui ta ise elektriga tuba kütab. Samuti võib aru saada, et avaldaja ei ole nõus tasuma suurema pinna eest, kui 13,8 m2. Korteriühistu juhatus on nimetatud e-kirjale vastanud, et korteri küttekulu on arvestatud korteri pinna järgi, kuivõrd avaldaja korteri pind on 16,1 m2 (lk 21). Kohtu hinnangul on korteriühistu andnud avaldajale vastuse eelkõige selle kohta, miks avaldajal ei ole 16,1 m2 asemel võimalik tasuda 13,8 m2 suuruse korterpinna kütmise eest. Vastusest nähtuvalt seisneb põhjus selles, et korteri pindala on suurem kui 13,8 m2 ning kütet arvestatakse korteripinna järgi. Korteriühistu juhatuse poolt 04.12.2018 esitatud vastusest ei saa tuletada vastust küsimusele, miks avaldaja ei saa soojamõõturi järgi kütet arvestada. Lisaks on kohtu hinnangul korteriühistu juhatus andnud vastuse selle kohta, et avaldaja ei maksa koridori kütte eest.
5.2.Järgnevalt hindab kohus korteriühistu juhatuse 05.12.2018 esitatud vastust. Kohus on seisukohal, et korteriühistu juhatus ei ole 05.12.2018 e-kirjaga avaldaja küsimusele, miks tal ei lubata küttearveid maksta oma korteris oleva soojamõõturi näidu järgi, vastanud. Avaldaja ei ole korteriühistu 05.12.2018 kirjale eelnevalt soojamõõturi kohta küsimust esitanud. 05.12.2018 esitas avaldaja korteriühistu juhatusele küsimuse, kas korterid x ja x maksavad ka korteri pinna järgi. Lisaks võib aru saada, et avaldaja soovib teada anda, et korteriühistu poolt varustatud küte on toas suurusega 13,8 m2, kuid ülejäänud ruum (eesruum) on köetud elektriga. Avaldaja soovis teada, miks korteriühistu arvestab tasu ka eesruumi eest, kui korteriühistu seda ruumi ei küta. Korteriühistu on avaldajale 05.12.2018 vastanud, et kõik maksavad ruutmeetri eest ning avaldaja korterisse paigaldatud radiaator võimaldab mõlemat tuba kütta (lk 23). Kohtu hinnangul on korteriühistu andnud avaldajale vastuse taas selle kohta, miks avaldajal ei ole võimalik tasuda 13,8 m2 suuruse ruumi soojendamise eest, s.o ruumi eest, mis on korteriühistu poolt küttega varustatud. Võib aru saada, et põhjus seisneb selles, et avaldaja korter on suurem kui 13,8 m2 ja kõik maksavad korteri ruutmeetri pealt. Kohus on seisukohal, et korteriühistu vastusest ei ole võimalik tuletada vastust küsimusele, miks avaldaja ei saa soojamõõturi järgi kütet arvestada. Avaldaja ei ole küsimust selle kohta esitanud, vaid kas tal on võimalik tasuda väiksema pinna kütmise eest kui 16,1 m2.
5.3.Kohtu hinnangul on avaldaja teistsuguse küttesüsteemi küsimuse esmakordselt tõstatanud 08.11.2018 e-kirjas, kus ta palub põhjendada, miks ta ei tohi oma külma radiaatorit välja võtta ja oma kütet panna. Samas ei ole ka nimetatud kirjast üheselt aru saada, kas avaldaja on pidanud silmas kütte arvestamist soojamõõturi järgi. Samuti ei nähtu 07.03.2019 korteriühistu Juurdeveo 6, Tallinn üldkoosoleku protokollist (lk 31), et avaldajale oleks vastatud, miks tal ei lubata küttearveid tasuda tema korteris oleva soojamõõturi järgi. 07.03.2019 protokollist nähtub, et avaldaja väljendab rahulolematust küttesüsteemi osas ning on teatanud, et ta soovib ühtse küttesüsteemi kasutamise lõpetada. Protokolli kohaselt on ühtsest süsteemist lahkumise põhjuseks 6 aastat soojuseta korter, kuid arveid tuleb avaldajal sellest hoolimata tasuda. Samuti märkis avaldaja, et ta kindlustab toasoojuse elektriküttega. Kohtu hinnangul ei saa väita, et avaldaja sai 07.03.2019 KÜ üldkoosolekul vastuse enda 28.11.2019 küsimusele. Protokollist ei nähtu, et avaldajale oleks selgitatud, miks ta ei saa ühtsest küttesüsteemist lahkuda ja edaspidi pidada küttearvestust soojamõõturi järgi. Kohtu hinnangul ei saa mõistlikult eeldada, et avaldaja oleks pidanud tuletama korteriühistu juhatuse poolt varasemalt antud vastustest vastuse enda soojamõõturiga seotud küsimusele. Kohus nõustub, et korteriühistu juhatus on andnud vastuse käesoleval hetkel toimiva kütte arvestuse kohta (korteripinna alusel), kuid korteriühistu juhatus ei ole avaldajale põhistanud, miks ei ole kütte arvestamine võimalik teistsugusel, eelkõige avaldaja viidatud viisil. Protokollist ei nähtu, et ühtsest küttesüsteemist keeldumise põhjuseid või miks avaldaja ei saa arvestada kütte tarbimist soojamõõturi järgi. Muuhulgas ei ole avaldajale selgitatud seda, et küttekulude jagamist reguleerib KrtS § 40 lg 1, mille kohaselt kuuluvad kulud jagamisele vastavalt kaasomandi suurusele, erisuse saab ette näha põhikirjaga, kuid korteriühistu põhikirjas ette nähtud seadusest erinevat kulude jaotust, mistõttu ei ole teistsugune küttesüsteemi valik võimalik.
5.4.Lisaks märgib kohus, et avalduse põhjenduste kohaselt selgitas avaldaja juhatusele, et Juurdeveo tn 6 kortermajas ei ole põrandakütet avaldaja omandis olevas korteris, samuti korteris x. Korteri x omanik tasub kütte eest tema korterisse paigutatud soojamõõturi alusel. Poolte poolt esitatud tõendistest ei nähtu, et avaldaja oleks varasemalt võrrelnud end korteriga nr x, vaid ta on esitanud teabenõudeid eelkõige korteri nr x ja x kohta (lk 21, 23). Kohtu hinnangul oleks korteriühistu pidanud kaaluma, kas avaldaja viide korteri nr x kohta võis olla uus asjaolu ja uus küsimus, millele varasemalt ei ole vastatud. Korteriühistu ei ole avaldajale korteriga nr x seotud küsimusele vastust esitanud. Kohus nõustub puudutatud isikuga, et korteriühistu liige peab teabe taotlemisel käituma heauskselt ja korteriühistust võib teabenõudega koormata üksnes mõistlikul määral. Kohtu hinnangul ei ole
avaldaja küsimus, miks ta ei saa arvestada kütte tarbimist soojamõõturi järgi, olnud korteriühistule ülemäära koormav. Avaldaja ei ole antud küsimust korteriühistule varasemalt esitanud. KrtS § 45 lg 1 alusel on korteriühistu juhatusel kohustus anda korteriomanikule vajalikku teavet, kuid käesoleval juhul ei ole korteriühistu juhatus andnud avaldajale teavet küttearvete tasumise kohta soojamõõturi näidu järgi.
5.5.Kohus on seisukohal, et avaldaja on saanud korteriühistu juhatuse poolt avalduse esemeks olevale küsimusele vastuse 05.05.2020 kohtule esitatud seisukohas. Puudutatud isiku 05.05.2020 seisukoha kohaselt ei ole soojamõõturi järgi võimalik maksta, kuna küttekulude arvestus toimub korteri pinna järgi. Selline kulude jaotus tuleneb KrtS § 40 lg-st 1, mis ütleb, et kulud kuuluvad jagamisele vastavalt kaasomandi osa suurusele. Korteriühistu põhikiri ei ole ette näinud kulude jaotuse osas ette eriregulatsiooni. Kohtu hinnangul on puudutatud isiku 05.05.2020 seisukohas esitatut avaldajale varasemalt selgitanud, kuid mitte avalduse esemeks oleva, vaid teiste avaldaja esitatud küsimuste raames (vt p 5.1 jj). Avaldajalt ei saa mõistlikult oodata, et ta loeb korteriühistu juhatuse 04.12.2018 ja 05.12.2018 vastustega kaetuks kõik järgnevad küttesüsteemiga seotud küsimuste vastused. Kohus leiab, et korteriühistu juhatus oleks pidanud vastama avaldaja 28.11.2019 e-kirjale ja viitama oma varasematele vastustele ning selgitama, et antud küsimusele kohalduvad varasemalt väljendatud seisukohad. Käesoleval juhul ei ole KÜ juhatus seda teinud.
5.6.Kohus leiab, et kuivõrd avaldaja on saanud vastuse oma küsimusele kohtumenetluse käigus, ei kohusta kohus puudutatud isikut esitama teavet selle kohta, miks avaldajal ei lubata küttearveid maksta oma korteris oleva soojamõõturi näidu järgi.
6.Avaldaja on esitanud 19.12.2019 avalduses ja selle 18.03.2020 täpsustuses veel kaks küsimust: - miks avaldaja puhul on kehtestatud teistsugune kütte eest tasumise kord, mille kohaselt avaldaja ilma põrandakütteta 16,1 ruutmeetrise korteri küttearve sisse lähevad teise maja korterite nimelt krt 1 - 29,4; krt 3 - 3,5; krt 4 - 120; krt 5 - 55,4, krt 6 - 18,7; krt 10 - 61,0; krt 11 - 49 ruutmeetriste korterit põrandaküte; - miks avaldajal ei lubata tasuda kütte eest vastavalt soojamõõtja näitudele, kuid korter 7 omanik tasub kütte eest soojamõõtja järgi. Samasisulised küsimused on avaldaja esitanud ka 28.11.2019 e-kirjas korteriühistule, millele puudutatud isik ei ole vastanud. Korteriühistu vastas avaldaja kahele küsimusele alles 05.05.2020 menetlusdokumendis. Kohus leiab, et avaldajalt ei saa mõistlikult oodata, et ta loeb korteriühistu juhatuse 04.12.2018 ja 05.12.2018 esitatud vastustega kaetuks kõik järgnevad küttesüsteemiga seotud küsimuste vastused. Kohus leiab, et korteriühistu juhatus oleks pidanud vastama avaldaja 28.11.2019 e-kirjale ja viitama oma varasematele vastustele ning selgitama, et antud küsimustele kohalduvad varasemalt väljendatud seisukohad. Käesoleval juhul ei ole korteriühistu juhatus seda teinud. Kohus leiab, et kuivõrd avaldaja on saanud vastuse kahele eeltoodud küsimusele kohtumenetluse käigus, ei kohusta kohus korteriühistut esitama teavet märgitud kahe küsimuse kohta.
7.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus avalduse rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Kohtu hinnangul on TsMS § 172 lg 1 alusel õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus arvestab, et avaldaja sai avalduse esemeks olevale küsimustele vastuse alles kohtumenetluse käigus. Avaldusega kohtu poole pöördumine vastuse saamiseks oli põhjendatud. Menetluskulude avaldaja kanda jätmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks.
9.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.