Eesistuja Liis Arrak, liikmed Vallo Kariler ja Vahur-Peeter Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. juuni 2020, Tallinn
Kohtuasja number
2-17-19441
Kohtuasi
Gitlab OÜ hagi Eesti Interneti Sihtasutuse vastu 48 640 euro 50 sendi ja viivise saamiseks Eesti Interneti Sihtasutuse vastuhagi Gitlab OÜ vastu 41 799 euro 85 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21. juuni 2019. a otsus
Kaebuse esitaja, liik ja hind
Gitlab OÜ apellatsioonkaebus, hind 45 143 eurot 84 senti Eesti Interneti 97 281 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Sihtasutuse
apellatsioonkaebus,
hind
Hageja (apellant) Gitlab OÜ (registrikood 11878214), lepingulised esindajad vandeadvokaat Britta Oltjer, vandeadvokaadi abi Aleksander Tsemin ja vandeadvokaadi abi Kristjan Aava, seaduslik esindaja Priit Tark Kostja (apellant) Eesti Interneti Sihtasutus (registrikood 90010019), lepingulised esindajad vandeadvokaat Veikko Puolakainen, Helen Aaremäe, seaduslik esindaja Heiki Sibul
Kohtuistungi toimumise aeg
17. detsember 2019
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 21. juuni 2019. a otsus osas, millega maakohus rahuldas hageja viivisenõude 7472 eurot 86 senti ületavas osas, tasaarvestas poolte nõuded ja jaotas hagi menetlemise kulud. Teha tühistatud osas uus otsus. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
2.2.Mõista Eesti Interneti Sihtasutuselt Gitlab OÜ kasuks välja 56 113 eurot 36 senti (hüvitis 48 640 eurot 50 senti ja viivis 7472 eurot 86 senti).
2.3.Jätta rahuldamata Eesti Interneti Sihtasutuse taotlus hagi osaliselt läbivaatamata jätmiseks.
2.4.Rahuldada Eesti Interneti Sihtasutuse vastuhagi.
2.5.Mõista Gitlab OÜ-lt Eesti Interneti Sihtasutuse kasuks välja 44 786 eurot 54 senti (kahjuhüvitis 41 799 eurot 85 senti ja viivis 2986 eurot 69 senti).
2.6.Tasaarvestada p-des 2.2 ja 2.5 nimetatud nõuded ning mõista tasaarvestuse järel Eesti Interneti Sihtasutuselt Gitlab OÜ kasuks välja 11 326 eurot 82 senti.
2.7.Jätta hagi menetlemise kuludest 58% Eesti Interneti Sihtasutuse kanda ja 42% Gitlab OÜ kanda.
2.8.Jätta vastuhagi menetlemise kulud Gitlab OÜ kanda.
3.Rahuldada Eesti Interneti Sihtasutuse apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Jätta Gitlab OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab kohtuasja lahendanud maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Gitlab OÜ (hageja) esitas 29. detsembril 2017 Harju Maakohtule hagi Eesti Interneti Sihtasutuse (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingujärgse tasu 48 640 eurot 50 senti ja sissenõutavaks muutunud viivise 48 640 eurot 50 senti. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt korraldas kostja riigihanke nr 151439 kostja domeeniregistri süsteemi arendamiseks. Kostja kuulutas hageja riigihanke võitjaks ning pooled sõlmisid
6.juunil 2014 töövõtulepingu nr 4/2014.11 (hankeleping I), mille alusel kohustus hageja osutama kostjale tarkvaraarendusteenust. Hankelepingu I järgi oli hageja tasu 37 eurot 50 senti
2-17-19441 (käibemaksuta) tunnis. Hageja pidi kostjale osutama tarkvaraarenduse teenust alates lepingu sõlmimisest kuni domeeniregistri süsteemi valmimiseni (eeldatav aeg 31. detsember 2015). Hageja deklareeris kõik tehtud tööd nummerdatud tööpiletitena ja pidas tööajaarvestust projektihaldamise keskkonnas RedMine. Kui kostja ei olnud töötundidega nõus, sai ta hankelepingu I p 3.7.2 järgi korrigeerida töötunde deklareeritud töötundidele tehtud eksperthinnangu alusel. Kui hageja sai tarkvarakoodi valmis, pidi ta selle üles laadima GitHub andmehoidlasse. Andmehoidlas oli kolm haru: alpha, staging ja master (toodangus). Hageja pidi tarkvarakoodi tõstma esmalt alpha harusse. Seejärel testis kostja tarkvarakoodi ning kopeeris selle pärast testimist master harusse. Kui kood oli laetud master harusse, oli see kostja poolt vastu võetud. Arendustöid tehti agiilse arendusmeetodi järgi, s.o lühikeste tsüklitena, kus iga tsükli järel sai tellija näha seni valminud lahendust ning täiendada seni kirjeldatud nõudeid või muuta prioriteete. Arendustööde tsükkel oli ühe nädala pikkune. Iga tsükli lõpus vaadati üle möödunud nädala tööd ja lepiti kokku uued arendused. Igas tsüklis jäi üles töötunde, mida tsükli lõpus ei arveldatud, kuid mis kajastusid tööaja aruandes ja projektihaldamise keskkonnas RedMine. Arveldamata töötunde jäi üles seetõttu, et iga tsükli lõpus ei testinud kostja osa tarkvarakoodi, kuid võttis selle hiljem siiski vastu. Hankelepingu I p 8.1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 638 järgi pidi kostja tasuma hagejale kõigi tehtud ja vastuvõetud tööde eest. Seega tuli veel tasumata töötunnid arveldada lepingu lõppedes. Kostja teatas 27. septembril 2015 hagejale, et taganeb hankelepingust I, ning 27. oktoobril 2015, et võtab kuni 25. septembrini 2015 valminud tarkvarakoodid enda valdusesse. Kostja kopeeris tööd master harusse ja võttis kasutusse. Kuigi kostja jättis projektihaldamise keskkonnas RedMine tööde vastuvõtmise kirjendamata, on kostja töid enda andmehoidlasse kopeerides võtnud need vastu. Kuna kostja ei olnud jooksvalt tasunud hagejale kõigi varem tehtud ja deklareeritud tööde eest, esitas hageja pärast hankelepingus I märgitud tähtaja (31. detsember 2015) möödumist
6.jaanuaril 2016 kostjale enne taganemist tehtud tööde eest koondarve nr 1225 summaga 48 559 eurot 50 senti (tasumata summa 47 583 eurot) ning 20. jaanuaril 2017 arve nr 1270 summaga 1057 eurot 50 senti. Hageja märkis arvetele nende tööpiletite numbrid, millel märgitud tööde eest ei olnud kostja veel tasunud. Kostja ei ole arveid 48 640 euro 50 sendi ulatuses tasunud. Arvestades seda, et kostja võttis tarkvarakoodi enda valdusesse ega ole teatanud, et arvete aluseks olnud tööd olid puudustega, tuleb eeldada, et hageja täitis kohustuse nõuetekohaselt. Testimise tagajärjel tehtud veateade (Bug) oli tööde ülevaatamisel ilmnenud ebaoluline kõrvalekalle ning tähendas kostja soovil valminud lahenduse muutmist või täiendamist, mille eest tuli hagejale tasu maksta. See ei olnud garantii korras kõrvaldatav puudus. Kui töös ilmnes vigu, võis kostja hankelepingu I p 3.8 järgi keelduda tööd vastu võtmast, teavitades hagejat mittevastavusest ning andes talle mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kostja ei ole mitte ühegi veateatega tööpileti puudusi kirjeldanud ega tähtaega puuduste kõrvaldamiseks määranud. Ka juhul, kui tarkvarakoodil oli puudusi, olid need ebaolulised ega takistanud koodi kasutamist.
1.2.Kuigi kostja edastas 27. septembril 2015 hagejale lepingust taganemise avalduse, ei ole kostja hankelepingust I kehtivalt taganenud.
2-17-19441
Hageja esitas tsiviilasjas nr 2-16-3798 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mh tuvastada kostja 27. septembri 2015 taganemise kehtetuse. Kuigi kohtud tuvastasid tolles kohtuasjas, et kostja taganes kehtivalt lepingust, tuleks uute asjaolude ja tõendite alusel asuda praeguses kohtuasjas seisukohale, et taganemine oli tühine. Juhul, kui kostja on lepingust kehtivalt taganenud, nõuab hageja kostjalt VÕS § 189 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 3 alusel üleantu väärtuse hüvitamist. Üleantu väärtuse määramisel saab lähtuda lepingujärgse tasu suurusest 48 640 eurot 50 senti.
1.3.Kostjal tuleb maksta hagejale hankelepingu I p 6.1 järgi viivist 0,15% päevas alates arvetel nr 1225 ja nr 1270 märgitud maksetähtaegade lõppemisest. Hagi esitamise seisuga on viivis 50 344 eurot 45 senti. Hageja vähendab viivisenõuet ning palub kostjalt välja mõista üksnes põhivõla suuruse viivise (48 650 eurot 50 senti). Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
2.1.Kostja esiletoodud asjaolude kohaselt pidi hageja arendama uue domeeniregistri Infosüsteemi tarkvara vastavalt kokkulepitud ajagraafikule ja osutama tarkvarateenuseid kuni registrisüsteemi valmimiseni (eeldatav aeg 31. detsember 2015, nn live`i mineku aeg 1. detsember 2015). Keskmine töömaht pidi olema 80 inimtöötundi kalendrikuus. Hageja tegi kostjale tarkvaraarendustöid etappide kaupa. Tööülesandeid kirjeldati hagejale tööpiletitena. Tööülesannete andmine ja tööde vastuvõtmine toimus üksnes projektihaldamise keskkonnas RedMine. Kogu projekti haldamine toimus selles keskkonnas ning selles keskkonnas tööde vastuvõtmine oli arveldamise aluseks. Tarkvarakoodi vastuvõtmiseks pidi see läbima kolm etappi: alpha, staging, in production. Hageja kopeeris valmis saanud tarkvarakoodi selle esmaseks testimiseks Github keskkonna alpha harusse, lisas kommentaariks projektihaldamise keskkonna RedMine viite tööpileti numbrile, märkis RedMine keskkonnas tööpileti olekuks in alpha ning tööpileti vastutajaks kostja projektijuhi. Kostja viis läbi esmased testid, et selgitada, kas uus kood pole endaga kaasa toonud soovimatuid muutusi teistes süsteemi funktsionaalsustes. Kui testid olid edukad, andis kostja hagejale loa tõsta tarkvarakood järgmisesse valmiduse astmesse (staging). Seejärel laadis kostja tarkvarakoodi Github andmehoidla staging harust enda testkeskkonda. Seal testis kostja tarkvarakoodi versiooni paigaldatavust ning vastavate juhiste ja dokumentatsiooni piisavust. Kui tarkvarakood läbis testid edukalt, andis kostja sellest hagejale projektihaldamise keskkonna RedMine tööpiletis teada, kopeeris tarkvarakoodi staging harust master harusse ja märkis töö projektihaldamise keskkonnas RedMine vastuvõetuks, muutes tööpileti olekuks in production. Kui koodil ilmnes vigu, märkis kostja tööpileti juurde veapileti (Bug). Tööpilet jäi in staging olekusse seni, kuni hageja kõrvaldas veapiletid. Veapiletid olid prioriteetsed ja läbisid samasuguse arendusprotsessi nagu teised tööpiletid. Seega sai lugeda töö vastuvõetuks, kui see oli läbinud kõik kolm valmiduse astet ning see kajastub projektihalduskeskkonnas RedMine. . Tööde eest tasumine toimus kalendrikuu põhiselt vastavalt reaalselt kulunud töötundidele. Hankelepingu I järgi pidas hageja tööde üle ajaarvestust projektihaldamise keskkonnas RedMine. Selles keskkonnas toimus tööde vastuvõtmine, mis oli aluseks tasu maksmisel. Kostja tasus hagejale kõigi tööde eest, mille hageja tegi ja kostja vastu võttis.
2-17-19441
2.2.Kostja vastuväidete kohaselt tuleb hagi vähemalt 486,4 töötunni, s.o 21 807 euro ulatuses jätta läbi vaatamata. Hageja esitas tsiviilasjas nr 2-16-3798 arve nr 1207 alusel nõude kostjalt 2205 euro ja viivise saamiseks. Arvel nr 1207 märgitud tööd kattuvad praeguses menetluses esitatud arvel nr 1225 märgitud töödega.
2.3.Igal juhul tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja ei saa esitada kostja vastu hankelepingust I tulenevat tasunõuet, sest kostja taganes lepingust. Samuti ei saa hageja nõuda kostjalt VÕS § 189 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel üleantud tööde väärtuse hüvitamist. Viidatud sätte järgi on tagasitäitmine vastastikune ning ka hageja peaks tagastama kostjale lepingu alusel juba saadud tasu 103 162 eurot 49 senti. Poolikut tööd ei pea tellija lepingust taganemise korral hüvitama. Viidatud sätte alusel saab nõuda üleantud tööde väärtuse hüvitamist, mitte lepingujärgset tasu. Üleantud tööde väärtus ei pruugi olla samaväärne või identne lepingus kokkulepitud tasumääraga. Hageja rahalist nõuet kostja vastu ei saa kummalgi õiguslikul alusel rahuldada, sest hageja ei ole tõendanud, et ta on väidetud tööd teinud ja kostjale üle andnud. Hagi aluseks olevad asjaolud ei ole selged ja esitatud tõenditest ei saa järeldada, et hageja tegi tööd, millal hageja tasunõue tekkis ning milliste konkreetsete tööde eest on hagejal õigus tasu saada. Hageja nõuab tasu tööde eest, mille eest on ta kostjale juba arveid esitanud ja mille eest kostja on hagejale maksnud. Samuti nõuab hageja tasu tööde eest, millel olid puudused, mille hageja pidi garantiikorras kõrvaldama, või tööde eest, mida kostja ei ole vastu võtnud. Hageja on esitanud kostjale 15 arvet vastuvõetud tööde eest ja kostja on need tasunud. Hageja esitatud koondväljavõte sisaldab tasu selliste tööpiletite eest, mille eest hageja on juba arved esitanud ja kostja need tasunud.
2.4.Kuna hageja põhinõue kostja vastu ei ole põhjendatud, ei saa hageja nõuda ka viivist. Vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud
3.Kostja esitas 31. juulil 2018 vastuhagi, milles palus mõista hagejalt enda kasuks välja kahjuhüvitise 41 799 eurot 85 senti ja alates vastuhagi esitamisest kuni hüvitise tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda.
3.1.Vastuhagi põhjenduste kohaselt taganes kostja 27. septembril 2015 hagejaga sõlmitud hankelepingust I, sest hageja rikkus oluliselt lepingut, kuna ei täitnud kokkulepitud ülesandeid või tegi seda suure hilinemisega, mis seadis ohtu ja kahtluse alla projekti tähtaegse valmimise. Algselt oli kavas minna live ́i 1. juulil 2015, kuid mitmete asjaolude tõttu lükati see edasi
1.detsembrini 2015. Probleemid hagejaga algasid 2015. a suvel, mil hageja ei vastanud enam hankelepingu tingimustele, kuna kolme töötaja asemel tegi arendustöid ainult kaks ning puhkuste ajal faktiliselt ainult üks töötaja. Augustis ja septembris lõpetas hageja üldse tööde tegemise. Sellises olukorras oli kostja sunnitud lepingust taganema, et leida kiiresti teine tarkvaraarendaja, kes suudab tähtaegselt töö valmis teha. Nimetatud asjaolud on teises kohtuasjas tuvastatud.
3.2.Pärast lepingust taganemist korraldas kostja uue riigihanke domeeniregistri süsteemi arendamiseks, mille võitis OÜ PerfectLine, olles ainuke osaleja, kes nõustus niivõrd lühikese aja jooksul töö ära tegema. Kostja ja OÜ PerfectLine (uus arendaja) sõlmisid 14. oktoobril 2015 töövõtulepingu (hankeleping II) domeeniregistri infosüsteemi lõpuni arendamiseks tunnihinnaga 70 eurot. Uus arendaja tegi 2015. aasta oktoobrist detsembrini 1224,15 tunni
2-17-19441 ulatuses arendustöid, mille eest kostja tasus kokku 96 885 eurot 60 senti (sh käibemaks). Kostja oleks pidanud hagejale samas mahus tööde lõpetamise eest tasuma kokkulepitud tasumäära (37 eurot 50 senti tund) arvestades 55 085 eurot 75 senti (sh käibemaks). Seega pidi kostja maksma uuele arendajale 41 799 eurot 85 senti rohkem, kui ta oleks maksnud hankelepingu I järgi hagejale. Kui hageja ei oleks kriitilisel hetkel lepingut rikkunud, ei oleks kostja pidanud tasuma arendusteenuse eest ca kaks korda kõrgemat hinda.
3.3.Kuigi VÕS § 189 lg 1 järgi on kostjal õigus nõuda hagejalt tagasi ka juba makstud tasu 103 162 eurot 49 senti, arvestab kostja hageja tehtud töödega, mille kostja on vastu võtnud, ega esita tagasitäitmise võlasuhtest tulenevat nõuet, kuigi hageja ei saavutanud tulemust ning kostja taganes hageja rikkumise tõttu lepingust. Kostja nõuab hagejalt üksnes tekkinud kahju hüvitamist.
3.4.Juhul kui kohus rahuldab hagi, esitab kostja menetlusliku tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestab hageja 97 281 euro suuruse nõude enda 144 962 euro 34 sendi suuruse nõudega hageja vastu (103 162 eurot 49 senti tagasitäitmise nõue + 41 799 eurot 85 senti kahju hüvitamise nõue). Hageja vastuväited vastuhagile
4.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
4.1.Hageja vastuväidete kohaselt ei ole hankeleping II asendustehing VÕS § 135 lg 1 järgi. Hankelepingu II ese on erinev hankelepingu I esemest. Hankelepingu I ese oli arendustööde tegemine, mis pidid liidestuma olemasolevate infosüsteemidega, portaalidega ning kostja kodulehega ja registripidaja infosüsteemiga. Hageja pidi hankelepingu I järgi arendama kostjale registripidaja infosüsteemi .ee domeenide live ́i minekuks. Seevastu hankelepingu II ese oli tarkvara ja uute portaalide loomine ning kujundustööde tegemine, mida hageja ei pidanud hankelepingu I järgi tegema. Hageja ei pea hüvitama kahju selliste arvel esitatud tööde eest, mis ei olnud hankelepingu I esemeks.
4.2.Kostja ei ole oma nõuet tõendanud. Kostja esitatud arved ei tõenda nõude olemasolu. Samuti ei vasta need tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg-s 2 sätestatud nõuetele. Arvetest ei nähtu ka see, millises mahus ning milliseid töid uus arendaja tegi. Kostja enda avaldatud info kohaselt oli domeeniregistri süsteem valmis live ́i minekuks (hankelepingu I eesmärk) 1. detsembrist 2015. Kostja nõuab aga hagejalt tasu ka selliste tööde eest, mis said valmis pärast seda kuupäeva.
4.3.Isegi kui kostjale tekkis kahju, ei olnud see hagejale hankelepingut I sõlmides VÕS § 127 lg 3 mõttes ettenähtav ulatuses, mis vastas 400 töötunnile kuus. Hankelepingu I järgi oli hageja eelduslik lepingujärgne töömaht 80 tundi kuus. Hageja sai hankelepingut sõlmides ette näha kahju, mis võis tekkida 80 töötunni tegemata jätmisest kuus ning mitte 400 töötunni tegemata jätmisest. Esimese astme kohtu otsus
5.Harju Maakohus rahuldas 21. juuni 2019. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 97 281 eurot. Maakohus rahuldas ka vastuhagi ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja
2-17-19441 kahjuhüvitise 41 799 eurot 85 senti ning alates vastuhagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni viivise 2986 eurot 69 senti. Maakohus tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused rahalised nõuded ning mõistis tasaarvestamise järel kostjalt hageja kasuks välja 52 494 eurot 46 senti. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse hagi osaliseks läbivaatamata jätmiseks. Kohus jättis hagiga seotud menetluskulud kostja kanda ning vastuhagiga seotud menetluskulud hageja kanda.
5.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: - kostja korraldas 2014. a alguses riigihanke nr 151439 „Tarkvaraarendusteenuse hange Eesti Interneti SA registrisüsteemi arendamiseks“, mille eesmärgiks oli uue domeeniregistri süsteemi valmimine; - kostja kuulutas 21. mai 2014. a otsusega hageja riigihanke võitjaks; - hageja ja kostja sõlmisid 6. juunil 2014 hankelepingu I; lepingu p 5.1 järgi pidi kostja tasuma hagejale 37 eurot 50 senti (lisandub käibemaks) iga tarkvaraarenduse teenuse töötunni eest ja kostja sai seda lepingu p 3.7.2 järgi korrigeerida deklareeritud tööajale tehtud eksperthinnanguga; lepingu p 3.8 kohaselt võis tellija jätta töö vastu võtmata, kui tellija avastab töös vigu, puudusi või muid lepingutingimustele mittevastavusi; - pooled leppisid kokku, et arendustöid tehakse etappide kaupa (alpha, staging, in production/master), hageja luges töö lõpetatuks, kui kostja kopeeris töö eduka testimise järel master harusse, tööd võeti vastu projektihalduskeskkonnas RedMine; - hageja esitas perioodil 4. september 2014 kuni 25. september 2015 kostjale arendustööde eest arved (arve nr 1134, nr 1139, nr 1144, nr 1145, nr 1150, nr 1157, nr 1162, nr 1172, nr 1177, nr 1182, nr 1186, nr 1190, nr 1194 ja nr 1199), mille eest kostja tasus hagejale kokku 103 162 eurot 49 senti; - kostja saatis 27. septembril 2015 hagejale hankelepingust I taganemise teate; jõustunud kohtulahendiga on tuvastatud, et hankelepingust I taganemine oli kehtiv; - kostja kopeeris tarkvarakoodi enda andmehoidla master harusse ja teatas 27. oktoobril 2015 hagejale, et võttis toodetud tarkvarakoodi enda valdusesse; - kostja korraldas 30. septembri 2015. a käskkirjaga uue riigihanke nr 167489 registrisüsteemi lõpuni arendamiseks; - OÜ PerfectLine võitis uue riigihanke ning kostja ja OÜ PerfectLine sõlmisid 14. oktoobril 2015 hankelepingu II; - OÜ PerfectLine esitas kostjale tehtud tööde eest kokku arveid summaga 96 885 eurot 60 senti ning kostja on arved tasunud; - hageja esitas 6. jaanuaril 2016 kostjale hankelepingu I järgse koondarve nr 1225 summaga 48 559 eurot 50 senti ning 20. jaanuaril 2017 arve nr 1270 summaga 1057 eurot 50 senti; projektihalduskeskkonnas RedMine ei ole arvete aluseks olevate tööde vastuvõtmise kohta (in production) kannet tehtud, enamus töid on in staging, s.o testimise etapis; mitme tööpileti väljatrükile on märgitud Bug (veateade); kostja ei ole ei ole arvetel märgitud tööde osas puudusi kirjeldanud ega arveid tasunud.
5.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei saa hageja nõuda kostjalt tasu VÕS § 108 lg 1 ja § 635 lg 1 järgi, sest kostja on lepingust kehtivalt taganenud, millega on töövõtulepingust tulenev täitmiskohustus VÕS § 186 lg 5 järgi lõppenud. Kohus on jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-3798 tuvastanud, et kostja on lepingust kehtivalt taganenud ning selle asjaolu eiramine oleks vastuolus TsMS § 457 lg-ga 1, mille kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik. See otsus on poolte jaoks õiguslikult siduv ja materiaalse õigusjõuga, st otsust tuleb tunnustada ka siis, kui mingid
2-17-19441 asjaolud annavad alust kahelda selle õigsuses. Seega ei saa kohus võtta aluseks hageja esitatud uusi tõendeid ega anna neile hinnangut.
5.3.Hagejal on õigus VÕS § 189 lg 1 ja lg 2 p 1 järgi saada kostjalt hüvitist 48 640 eurot 50 senti ning sissenõutavaks muutunud viivist hüvitiselt kuni hagi esitamiseni 48 640 eurot 50 senti. Lepingust taganemise korral tuleb üldjuhul lepingu alusel üleantu tagastusvõlasuhte raames VÕS § 189 lg 1 järgi tagastada. Praegusel juhul on aga hagejal õigus nõuda kostja vastuvõetud tarkvaraarendustööde väärtuse hüvitamist. Hageja tegi kostjale spetsiifilist tööd (tarkvara arendustöö), mida ei saa VÕS § 189 lg 2 p 1 mõttes hagejale tagastada, kuna kostja sai selle oma andmehoidlasse kopeerida. Hageja selgitas ja tõendas, et ta tegi arvetel nr 1225 ja nr 1270 märgitud mahus töid ja nende eest ei ole kostja tasunud. Kuna hankelepingu täitmine toimus etappide kaupa, võis hagejal sellise töökorralduse puhul igas arveldustsüklis jääda üles arveldamata töötunde, mille tingis töö eesmärkide ümberhindamine, testimise kestus jms, mis kajastati tööaja aruandes ja projektihaldamise keskkonnas ning mille eest pidi kostja hankelepingu I p 8.1 järgi maksma lepingu lõppedes. Kuigi kostja maksis vaidlusaluste tööde eest hagejale varem esitatud arvete alusel, ei välista see, et kostja poolt tegelikult vastuvõetud tööde (master harusse kopeeritud) väärtus oli suurem, sest hageja kulutas nende tööde tegemiseks rohkem töötunde, kui seni (hankelepingu I kehtivuse ajal) oli arveldatud. Seda, et osa töötunde jäi arveldamata, kinnitavad koosmõjus hageja hankelepingu I kehtivuse ajal kostjale esitatud tööaja aruanded (total time/total billable time), arve nr 1225 juurde kuuluv aruanne, projektihaldamise keskkonnast RedMine tehtud tööpiletite väljatrükid ning kostja tasumata tööde nimekirjad ja selgitustabel. Seega, kuigi tasumata arvetel märgitud tööpiletite eest on hagejale varem osaliselt tasutud, oli hageja nende tööpiletite alusel teinud rohkem töötunde, kui seni arveldatud. Kui kostja arvates oli hageja deklareeritud töötundide arv küsitav, sai kostja neid eksperdi abil kontrollida. Arvestades seda, et pooled arveldasid tööpiletite alusel tehtud töid varem osaliselt, ei ole õige ka kostja väide, et arvel nr 1225 näidatud tööde loetelu kattub tsiviilasjas nr 2-16-3798 kohtule esitatud 3. novembri 2015. a arvel nr 1207 märgitud töödega. Seega ei ole alust jätta hagi osaliselt läbi vaatamata. Kostja võttis 6. jaanuari 2016. a arvel nr 1225 ja 20. jaanuari 2017. a arvel nr 1270 märgitud tööd vastu. Hageja ja kostja leppisid kokku, et tarkvara arendustöö tegemine ning selle vastuvõtmine toimub projektihaldamise keskkonnas RedMine. Hageja töö pidi projektihaldamise keskkonnas läbima alpha, in staging ja in production etapid. Töö oli tehtud ja kostjale üle antud siis, kui töö oli eduka testimise järel master harusse kopeeritud. Kuigi projektihaldamise keskkonnas RedMine ei ole arvetel nr 1125 ja nr 1270 märgitud tööde vastuvõtmist tähistavad lõppkandeid, tuleb VÕS § 638 järgi lugeda, et kostja võttis tööd vastu, kuna kostja kopeeris need enda andmehoidla master harusse ja teatas hagejale, et võtab tööd oma valdusesse. Asjaolu, et kostja jättis tööde vastuvõtmise projektihaldamise keskkonnas RedMine kirjendamata, ei lükka ümber, et kostja on tööd vastu võtnud. Tööde vastuvõtmise sõltuvusse seadmine üksnes tööde formaalsest vastuvõtmisest selles keskkonnas oleks hea usu põhimõtte vastane. Õige ei ole kostja arusaam, et tarkvaratööde asukoha analüüsil ei ole asjas tähtsust, kuna tööde vastuvõtmiseks peab olema tehtud kanne projektihaldamise keskkonnas. Tarkvaratööde asukoha analüüsi ja hageja esitatud tööpiletite väljatrükkide alusel saab järeldada, et kostja võttis vaidlusalused tööd faktiliselt kasutusele. Tööde vastuvõtmine sõltuvusse seadmine ainult formaalsest kandest oleks vastuolus hea usu põhimõttega.
2-17-19441
Hageja tehtud ning üleantud töö väärtuse hindamisel saab VÕS § 189 lg 3 järgi lähtuda lepingulisest tunnihinnast. Kuna hageja põhinõue on põhjendatud, on hagejal õigus nõuda kostjalt ka viivist. Lepingust taganemise korral muutub nõue sissenõutavaks mõistliku aja jooksul pärast lepingust taganemist. Kuna kostja taganes lepingust 27. septembril 2015 ja hageja nõuab viivist vastavalt arvetel nr 1225 ja nr 1270 märgitud maksetähtaegadele (20. jaanuar 2016 ja 27. jaanuar 2017), on see mõistlik aeg nõuete sissenõutavaks muutumiseks. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel viivist alates nendest kuupäevadest kuni hagi esitamiseni 29. detsembril 2017 summas 50 344 eurot 45 senti. Hageja vähendas seda nõuet ning palub välja mõista viivise 48 640 eurot 50 senti.
5.4.Kostja vastuhagi tuleb VÕS § 115 lg 1 ja § 127 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 135 lg-ga 1 rahuldada. Kostjal on õigus nõuda hagejalt kahjuhüvitist 41 799 eurot 85 senti ja viivist sellelt alates vastuhagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni 2986 eurot 69 senti. Hankeleping II on asendustehing VÕS § 135 lg 1 mõttes. Hankelepingute I ja II maht, iseloom ning eesmärgid on samaväärsed, sõltumata hageja väidetest, et hankeleping II sisaldas töid, mis ei olnud hankelepingu I esemeks (registreerija ja registripidaja portaalide loomine), ning mis ei olnud marginaalse tähtsusega. Kummagi hankelepingu sisuliseks eesmärgiks oli domeeniregistri süsteemi arendamine. Kostja osundas asjakohaselt, et hageja tegeles ka hankelepingu I raames registripidajaga ja portaalidega. Kuigi hageja üritas hankelepingu I lõppemise ja hankelepingu II sõlmimise tõttu algatada kostja suhtes erinevaid järelevalvemenetlusi, siis Rahandusministeerium ei tuvastanud kostja tegevuses seaduse rikkumisi. Asja lahendamisel ei ole määravat tähtsust sellel, milliseid konkreetseid tööpileteid uus arendaja tegi. Asendustehingu sisu ei ole piiritletud üksnes nende tööpiletitega, mis olid kostja poolt hankelepingust I taganemise aluseks. Asendustehingu hindamise juures on oluline, et hankelepingute üldine maht, iseloom ja eesmärgid olid mõlemal juhul samaväärse sisuga. Kostja saab hagejalt VÕS § 135 lg 2 järgi nõuda hankelepingu I ja hankelepingu II hinnavahe (41 799 euro 85 sendi) hüvitamist. Hankelepingu II järgi oli tunnihind ca kaks korda kõrgem kui hageja tunnihind. Kostja tõendas, et kostja maksis hankelepingu II järgi uuele arendajale 41 799 eurot 85 senti rohkem, kui ta oleks pidanud sama töö (ajakulu) eest maksma hagejale. Kahju tekkimine oli hagejale VÕS § 127 lg 3 järgi ettenähtav. Hageja pidi arvestama, et kui tema ei tee tööd ära, siis tellib kostja töö tegemise kolmandalt isikult ning hageja peab kostjale kahju hüvitama. Hageja peab kostjale hüvitama kahju sõltumata sellest, et uus arendaja tegi kuus rohkem kui 80 töötundi. Kahju ettenähtavuse kontekstis on oluline, et 2015. a juunis oli hageja suuteline detailselt hindama arendustööde mahtusid ja planeerima süsteemi kasutusele võtmist hiljemalt 1. detsembril 2015, kuid 10. septembril 2015 ei osanud hageja tööde reaalse tegemise kohta konkreetset vastust anda, leides, et nimekirja raskuskese liigub uude aastasse. Hageja ei ole varem hankelepingu I raames vaidlustanud asjaolu, et tegelik arendustööde maht oli palju suurem (keskmiselt 160 tundi kuus). Hageja nõustus sellega. Põhjendatud on ka kostja nõue saada hagejalt hüvitist tehtud turvatestide ja automaattestide eest (61 töötunni ulatuses), sest hankelepingu I hankedokumentide lisa 2 (tehniline kirjeldus) p-de 4 ja 6.1 järgi oli hagejal kohustus testida arenduskoodi. Seda, et hageja tegi automaatteste alates 16. juunist 2014, tõendab ka väljavõte Github versioonihaldusest.
2-17-19441 Asjaolu, et hageja ja kostja vahel oli garantiileping, ei võtnud kostjalt ära õigust tellida töid kolmandalt isikult. Kostjal oli õigus valida, millist õiguskaitsevahendit ta kasutab. Kuigi hageja väitel ei saa kostja nõuda hinnavahe hüvitamist arendustööde eest, mis valmisid pärast 1. detsembrit 2015 (nn live ́i minemise tähtpäev), valmisid 1. detsembriks 2015 üksnes nn live minekuks hädavajalikud tööd, kuid tööd domeeniregistri süsteemi parandamiseks ja täiendamiseks jätkusid pärast seda tähtpäeva. Kuigi kostja väitis teises tsiviilasjas kompromissiläbirääkimistel, et asendustööde maksumus oli 12 850 eurot, käsitles kostja seal vaid nelja tööpiletit (nr 2541, nr 2892, nr 2537 ja nr 2767) ja nendega seotud rikkumisi. Vastuhagis nõuab kostja kogu tekkinud hinnavahe hüvitamist otsese varalise kahjuna. Kostja on tõendanud oma nõude aluseks olevad asjaolud. Kostja esitas kohtule tõendid, milles nähtub, milliseid töid OÜ PerfectLine kostjale tegi ning et kostja maksis nende tööde eest.
5.5.Kostja esitas hageja vastu protsessuaalse tasaarvestusavalduse, milles palub tasaarvestada hageja nõude (97 281 eurot) kostja nõudega hageja vastu 103 162 eurot 49 senti ja kostja kahju hüvitamise nõudega 41 799 eurot 85 senti, kokku 144 962 eurot 34 senti. Kuigi kostja vastuhagist tulenevat nõuet on võimalik põhihagist tuleneva nõudega TsMS § 445 lg 1 teise lause järgi tasaarvestada, ei ole kohtul alust tasaarvestada hankelepingu I alusel kogu hagejale makstud tasu 103 162 eurot 49 senti. See oleks vastuolus VÕS § 189 lg 1 vastastikuse tagastamise põhimõttega. Samuti oleks see vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja kinnitas, et kostjal ei ole kuni hankelepingust I taganemiseni üleantud tööde osas pretensioone ning ta on need vastu võtnud. Kohus arvestab ka sellega, et kolmas isik on hageja lõpetamata jäänud töid edasi arendanud ja lõpuni viinud. Kuna taganemisest tulenevad kohustused peavad pooled vastastikku täitma üheaegselt, ei oleks kostjal võimalik omapoolselt kuni taganemiseni vastuvõetud töid hagejale tasutud summade tagasinõude vastu hagejale tagastada, mis on aga taganemise puhul (vastastikuse) väljaandmise tingimuseks. Seega tasaarvestab kohus ainult põhihagist ja vastuhagist tulenevad nõuded, mille tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 52 494 eurot 46 senti.
5.6.Hagi menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda ning vastuhagi menetluskulud hageja kanda. Hageja apellatsioonkaebus
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja kahjuhüvitise 41 779 eurot 85 senti ja viivise 2986 eurot 96 senti ning tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused rahalised nõuded. Hageja palus teha uue otsuse, millega jätta vastuhagi täielikult rahuldamata või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda ja määrata need kindlaks.
6.1.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus nõuetekohaselt tuvastamata, et hageja rikkus hankelepingut I. Maakohus tugines üksnes tsiviilasjas nr 2-16-3798 tehtud lahendile ega võtnud arvesse sega, et erinevalt tollest kohtumenetlusest on kostja hiljem kinnitanud, et tähtajad (1. oktoober 2015 ja 1. november 2015) olid hageja jaoks siduvad, mille kohta esitas hageja ka tõendid. Seega oli taganemine lubamatu.
2-17-19441
6.2.Maakohus eksis kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid tuvastades tõendite hindamise reeglite vastu, jättes kostja esitatud tõendid sisuliselt hindamata ja otsuse põhjendamata. Kostja ei tõendanud kahju tekkimist. Arved ega arvete tasumist kinnitavad dokumendid ei tõenda kahju tekkimist. Samuti ei tõenda kahju tekkimist arvete spetsifikatsioonid, Pivotal projektikeskkonna väljavõtted ega selgitavad tabelid ning viited RedMine projektihaldamise keskkonnale.
6.3.Maakohus jättis tuvastamata hinnavahe hüvitamise eeldused VÕS § 135 tähenduses, st selle, kas tegemist oli asendustehinguga. Maakohus pidanuks võrdlema kummagi lepinguga hõlmatud tööde maksumust. Maakohus ei võrrelnud hankelepingute mahte, eesmärke ega eset. Maakohus lähtus eesmärgi sisustamisel üksnes töö olemusest. Hankelepingute eesmärk oli erinev – hankelepingu I eesmärk oli domeeniregistri süsteemi loomine ja olemasolevate portaalide ühendamine. Hankelepingu II eesmärk oli vanade portaalide asemel uute portaalide loomine ja seejärel domeenisüsteemiga integreerimine. Hankelepingu I lisas 2 on ka selgelt välistatud registreerija ja registripidaja portaalide loomine ja arendamine. Isegi kui kohus leiab, et hankeleping II oli asendustehing, leidis maakohus hinnavahe ebaõigesti. Maakohus võttis otsuse tegemisel aluseks hankelepingute I ja II määratud tunnihinna, mille korrutas kolmanda isiku tehtud töötundidega. VÕS § 135 lg 1 näeb aga ette, et hinnavahe leitakse lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinnavahe alusel. See eeldab, et kohus oleks pidanud esmalt tuvastama, milline on hankelepinguga I hõlmatud tööde maksumus ja lahutama asendustehingu maksumuse. Maakohus ei põhjendanud, kuidas saab hagejalt nõuda hinnavahe hüvitamist tööde eest, mida hageja ei pidanud hankelepingu I raames kostjale üldse tegema.
6.4.Isegi kui kostjale tekkis kahju, siis ei olnud kahju tekkimine hagejale VÕS § 127 lg 3 tähenduses ettenähtav. Kohus ei hinnanud, millist kahju pidi hageja ette nägema. Ettenähtavust tuleb hinnata lepingu sõlmimise aja seisuga. Hankelepingu I sõlmimisel sai hageja arvestada üksnes sellega, et temalt tellitakse lepingu kehtivuse ajal (s.o kuni 1. detsembrini 2015) tööd umbes 80 tundi kuus (kokku 1440 töötundi lepingu kehtivuse ajal). Kostja avaldas riigihangete registris riigihanke aruande, mille järgi määras kostja lepingu sõlmimisel hankelepingu lõplikuks kogumaksumuseks 54 000 eurot. Hankeleping I oli avatud tingimustega töövõtuleping, millega kostja võttis endale lepingu lõpptulemuse saavutamise riski. Asjaolu, et pärast lepingu sõlmimist tellis kostja hagejalt rohkem töid, ei tähenda, et kahju ettenähtavuse tingimused oleksid muutunud. Seega ei olnud hagejale ettenähtav uue arendaja tehtud töödega tekkiv kulu.
6.5.Maakohus jättis arvestamata, et hageja palus alternatiivselt kahjuhüvitist VÕS § 139 ja § 140 alusel vähendada. Kuna hageja ja kostja vahel oli kehtiv garantiileping, ei saa kostja nõuda kahju hüvitamist tööde eest, mis olid hõlmatud hageja ja kostja garantiilepinguga. Kostja oleks pidanud garantiiga hõlmatud tööd tellima hagejalt. Kostja tellis need aga kordades kõrgema hinnaga OÜ-lt PerfectLine. Sellega põhjustas kostja endale ise täiendava kulu, mille eest hageja ei pea vastutama. Sellest tulenevalt tuleks kostja nõuet vähendada OÜ PerfectLine arvel nr 2015-47 märgitud summa (21 542 euro 50 sendi) ulatuses.
2-17-19441 Kostja tellis OÜ-lt PerfectLine nn mugavusteenuseid, mida hankelepingu I alusel pidi tegema kostja ise. Hagejale jääb arusaamatuks, mille alusel nõuab kostja hagejalt kahju hüvitamist seoses tööde testimisega. Testimine on automatiseeritud ja ei vaja inimeste sekkumist. Samuti ei hõlmanud hankeleping I projektijuhtimise eest eraldi tasu. Hageja sai hankelepingu järgi tasu üksnes arendustöö eest ning haldustoimingud ei kuulunud tasustamisele. Seega palub hageja vähendada vastuhagis esitatud nõuet kokku 249,25 töötunni võrra ehk 8723 euro 75 sendi võrra. Kostja tasus alusetult uuele arendajale pakkumise koostamise kulu.
6.6.Maakohus ei ole otsust nõuetekohaselt põhjendanud. Maakohus üksnes refereeris poolte seisukohti ning märkis, kas ta nõustub nendega või mitte, kuid ei põhjendanud oma seisukohti. Kostja seisukoht hageja apellatsioonkaebusele
7.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.
7.1.Vastuse kohaselt lähtus maakohus õigesti tsiviilasjas nr 2-16-3798 jõustunud kohtulahendist, millega tuvastati, et kostja taganes hageja rikkumise tõttu kehtivalt hankelepingust I.
7.2.Hageja väidab ekslikult, et hankeleping II ei olnud asendustehing. Asendustehingu peamine eesmärk on võlausaldaja täitmishuvi rahuldamine. Kuna uus arendaja viis lõpuni need tööd, mida hageja lõpule viia ei suutnud, saavutas kostja hankelepinguga II sama eesmärgi, mis oli hankelepingu I eesmärk. Asendustehingu tingimused ei pea olema identsed algse lepinguga võrreldes. Oluline on see, et asendustehing on tehtud võimalikult samaväärsetel tingimustel. Hankelepingute I ja II üldine maht, iseloom ja eesmärgid olid samaväärse sisuga. Hageja väidab vääralt, et hankelepingu II eesmärk oli ainult uute portaalide arendamine, millega hageja ei pidanud tegelema. Hageja töö hulka kuulus samuti portaalide tegemine.
7.3.Maakohus kohaldas õigesti VÕS §-i 135 ning leidis hinnavahe, arvestades hankelepingu I ja II tunnihindasid. Kostja kahju tulenes tunnihindade erinevusest. Kostja maksis OÜ-le PerfectLine 41 799 eurot 85 senti rohkem, kui ta oleks maksnud hagejale. Kostja tõendas enda nõuet piisavalt.
7.4.Kostjale tekkinud kahju pidi hagejale olema VÕS § 127 lg 3 järgi ettenähtav. Hageja on professionaalne tarkvaraarendaja. Hageja pidi ette nägema, et kui hageja ei tee tööd ära, peab kostja tellima töö tegemise kolmandalt isikult, mis võib põhjustada täiendava kulu. Hageja tunnistas hagi osaliselt, sest hageja väitis, et talle sai olla kahju ettenähtav 80 töötundi kuus.
7.5.Kahju suuruse vähendamiseks ei ole VÕS § 139 järgi alust. Hageja ei saa tugineda garantiilepingule. Kostja ei pidanud töid laskma hagejal teha. Kostja võib rikkumise järel valida, millist õiguskaitsevahendit ta kasutab. Asjaolu, et kostja oli sunnitud tööd tellima kolmandalt isikult, ei tähenda, et kostja põhjustas ise kahju. Kahju vähendamiseks ei ole ka VÕS § 140 järgi alust. Hageja ei ole esile toonud, millistest asjaoludest tulenevalt saaks selle sätte järgi kahju vähendada ning miks on kahju ulatus hageja suhtes ebaõiglane. Kostja apellatsioonkaebus
8.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi, ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda.
2-17-19441
8.1.Hageja ei saa kostjalt VÕS § 189 lg 1 ja lg 2 p 1 järgi nõuda hüvitist, sest hagejal ei olnud kostja vastu 6. jaanuari 2016. a arve nr 1225 ja 20. jaanuari 2017. a arve nr 1270 alusel tasu nõuet. Arve nr 1225 hõlmas töid, mille eest kostja oli hagejale juba tasunud. Maakohus järeldas vääralt, et hagejal jäi arveldamata töötunde, mida oli võimalik arveldada tagantjärele. Selline järeldus ei põhine tõenditel. Hageja tegi tööd etappide kaupa ning kostja tasus hagejale vastavalt hageja tehtud töötundidele ja tasule. Hankelepingu I p 3.7 ning pooltevahelise praktika kohaselt märkis hageja tööks kulunud töötunnid projektihaldamise keskkonda RedMine. Selles keskkonnas nähtuvad töötunnid kattuvad hageja poolt kostjale lepingu kehtivuse ajal esitatud arvetel olevate töötundidega. Lepingu kehtivuse ajal ei tulnud välja, et hageja tegi tööd rohkem, kui nähtus kostjale esitatud ja tasutud arvetest. Hageja ei saa tasu nõuda mh nende tööde eest, mis olid hõlmatud garantiilepinguga. Kostja pidi need tööd tegema täiendava tasuta. Hageja ei saa kostjalt tasu nõuda tööde eest, mida kostja vastu ei võtnud. Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS §-i 638, kui leidis, et kostja võttis tööd vastu. Tööde vastuvõtmise eeldus on see, et hageja tegi tööd. Kohus ei teinud praegusel juhul kindlaks, millist tööd hageja tegi, mille eest kostja ei maksnud, ning mille kostja kohustus vastu võtma. Maakohus ei viidanud otsuses tõenditele, millest nähtuks, et hageja andis kostjale tööde vastuvõtmiseks VÕS § 638 järgi täiendava mõistliku tähtaja. Maakohus juhindus ekslikult tööde vastuvõtmisel VÕS §-st 638. Maakohus oleks pidanud lähtuma VÕS § 637 lg-st 4, sest tööde vastuvõtmine toimus ositi, millisel juhul ei ole VÕS §-s 638 sätestatud üldreegel kohaldatav. Hageja viidatud Osaühingu ASA Quality Service arvamuse alusel ei saa lugeda töid kostja poolt vastuvõetuks. Sellest analüüsist ei nähtu tööde tegemise aega, töö üleandmist ja selle vastuvõtmist. Analüüsis viidatakse ainult kostja koodihoidlale, seal olevale harule ja seotud räsidele, millel ei ole seost tööde üleandmise ja vastuvõtmisega pooltevahelise töövõtulepingu alusel. Harud ja räsid ei tõenda ka seda, et kostja oleks töö kasutusele võtnud. Tööde üleandmine ja vastuvõtmine oli praegusel juhul kokku lepitud projektihaldamise keskkonnas RedMine. Koodil oli kolm valmiduse astet: 1) alpha 2) staging 3) in production. Tööd sai lugeda vastuvõetuks juhul, kui kood läbis kõik kolm valmiduse astet ja see kajastus RedMine keskkonnas. Selline oli nii poolte endi vahel kokkulepitud ja järgitud kui ka üldine valdkonna turupraktika.
8.2.Maakohus ei hinnanud VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi, mis oli tööde väärtus, mida kostja hagejale hüvitama pidi. Maakohus jättis lisaks arvestamata, et hageja pidi kostjale VÕS § 189 lg 1 järgi tagastama kogu hagejale makstud tasu 103 162 eurot 49 senti.
8.3.Kohus tasaarvestas nõuded vääralt. Kostja esitas protsessuaalse tasaarvestusavalduse, milles palus tasaarvestada kostja nõude 144 962 eurot 34 senti (lepingu järgi makstud summa 103 162 eurot 49 senti ja kahjuhüvitis 41 799 eurot 85 senti).
8.4.Maakohus kohaldas hageja nõudele vääralt lepingujärgset viivisemäära 0,15%. Maakohus oleks pidanud kohaldama sellele seadusjärgset viivisemäära, sest poolte vahel ei olnud enam kehtivat viivisekokkulepet pärast kostja lepingust taganemist. Hageja seisukoht kostja apellatsioonkaebusele
9.Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.
2-17-19441
9.1.Maakohus leidis õigesti, et hageja tegi tööd, mille eest kostja pidi arvete alusel maksma. Hageja tegi kostjale tööd 3371,6 tundi, kuid kostja maksis hagejale 2292,5 töötunni eest (103 162 eurot 49 senti). Kostja väidab eksitavalt, et on hagejale kõigi töötundide eest tasunud. Maakohus kohaldas õigesti VÕS §-i 638 ning leidis, et kostja võttis tööd vastu. Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt VÕS § 189 lg 1 ja lg 2 p 1 järgi hüvitist. Hüvitise vähendamiseks ei anna alust kostja väide, et osa arvel näidatud töid pidi hageja tegema garantiikorras.
9.2.Maakohus juhindus õigesti lepingujärgsest viivisemäärast. Kostja ei ole kohtumenetluses varem hageja viivisenõudele sellist vastuväidet esitanud, mistõttu tuleb see jätta tähelepanuta. Isegi kui vastuväide on lubatav, ei mõjuta taganemine VÕS § 188 lg 3 järgi lepingutingimusi poolte õiguste ja kohustuste kohta pärast lepingust taganemist. Seega jäävad õiguskaitsevahendid lepingu rikkumise puhuks kehtima.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus rahuldas hageja viivisenõude 7472 eurot 86 senti ületavas osas. Kolleegium saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi selles osas rahuldamata. Hagi osaliselt rahuldamata jätmise tõttu tuleb muuta ka tasaarvestuse järel kostjalt hageja kasuks väljamõistetud summat ning hagi menetlemise kulude jaotust. Muus osas ei anna kostja apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse resolutsiooni muuta, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb osaliselt täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon sellega vaidlustatud osas TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
11.Arvestades seda, et kumbki pool on esitanud maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille tulemusel on maakohtu otsus tervikuna vaidlustatud, käsitleb kolleegium esmalt kostja apellatsioonkaebuse alusel hageja kostja vastu esitatud 48 640 euro 50 sendi ja viivise saamise nõuet (I) ning seejärel hageja apellatsioonkaebuse alusel kostja kahju hüvitamise ja viivise saamise nõuet (II). Viimaks teeb kolleegium menetluslikud otsustused (III). I
12.Pooled vaidlevad esmalt selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt hankelepingu I alusel tehtud tööde eest lepingujärgse tasuna või hankelepingust I taganemise tõttu lepingu alusel üleantu väärtuse hüvitisena 48 640 euro 50 senti ja sama summa ulatuses viivist. Hageja nõude õiguslik alus sõltub sellest, kas kostja taganes 27. septembril 2015 kehtivalt hankelepingust I või mitte. Kui taganemisavaldus on tühine, saab hageja nõuda kostjalt tehtud tööde eest VÕS § 108 lg 1 ja § 635 lg 1 alusel lepingujärgset tasu. Kui aga kostja tegi kehtiva taganemisavalduse, siis võib hagejal olla õigus nõuda kostjalt VÕS § 189 alusel enne lepingust taganemist tehtud tööde väärtuse hüvitamist.
2-17-19441 Kuigi praegusel juhul vaidlustas kostja maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hagi, ega ole väitnud, et maakohus rahuldas hagi vääral alusel, on hageja maakohtu otsust vastuhagi rahuldavas osas vaidlustades heitnud maakohtule ette, et maakohus asus vääralt seisukohale, et kostja 27. septembri 2015. a taganemisavaldus on kehtiv. Seetõttu kontrollib kolleegium ka haginõude puhul esmalt seda, kas maakohtu järeldus on õige. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et kostja on kehtivalt hankelepingust I taganenud. Nimelt esitas hageja juba tsiviilasjas nr 2-16-3789 kostja vastu hagi, milles palus tuvastada, et kostja 27. septembri 2015. a taganemisavaldus on tühine, sest hageja ei ole hankelepingut I rikkunud. Selles kohtuasjas jättis Harju Maakohus 22. märtsi 2017. a otsusega hagi rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohus 20. detsembri 2017. a otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, muutes osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Riigikohus jättis 7. märtsi 2018. a määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning
10.septembri 2018. a, 12. detsembri 2018. a ja 17. juuni 2019. a määrustega hageja teistmisavaldused menetlusse võtmata. Seega on jõustunud kohtulahendiga kostja 27. septembri 2015. a taganemisavalduse tühisuse küsimus lahendatud ja TsMS § 457 lg 1 järgi on otsus hagis esitatud asjaoludel hageja tuvastusnõude lahendamise osas pooltele siduv, mistõttu ei saa hageja selle üle praeguses kohtumenetluses enam vaielda (vt ka Riigikohtu 4. jaanuari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-11, p 14). Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega, neid TsMS § 654 lg 6 järgi kordamata. Hageja väitel pidanuks maakohus jõustunud kohtulahendist hoolimata hindama praegust vaidlust lahendades lisaks jõustunud kohtuotsuses kui dokumentaalses tõendis tuvastatule ka hageja esitatud uusi tõendeid ja nende valguses jõudma järeldusele, et kostjal ei olnud õigust lepingust taganeda. Hageja viitas seejuures Riigikohtu 1. oktoobri 2014. a otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-70-14, mille p-s 11 leidis Riigikohus, et kohtul tuleb lisaks asjas tõendina esitatud teises kohtuasjas tehtud otsuses tuvastatule hinnata kohtuotsust koos asjas esitatud teiste tõenditega. Kolleegiumi hinnangul ei saa siiski praegusel juhul juhinduda hageja viidatud Riigikohtu lahendist, sest hageja viidatud kohtuasjas oli vaidluse all üksnes üks jõustunud kohtulahendiga tuvastatud asjaoludest ning kahe kohtuasja pooled ei olnud samad. Praegusel juhul jättis kohus aga jõustunud kohtulahendiga samade poolte vahel samadel asjaoludel sama taganemisavalduse tühisuse tuvastamiseks esitatud hagi kohtuotsuse resolutsiooniga rahuldamata. Seega on taganemisavalduse tühisuse küsimus poolte jaoks jõustunud kohtuotsusega lahendatud ja hageja ei saa seda vaidlust uuesti avada. Eelnevat arvestades lähtus maakohus haginõudeid lahendades õigesti sellest, et kostja on hankelepingust I taganenud, mistõttu saaks hageja nõude rahuldada VÕS § 189 alusel.
13.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus hageja põhinõuet lahendades õigesti seisukohale, et hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 189 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel hankelepingu I alusel tehtud tarkvaraarendustööde väärtuse hüvitamist. Seda tehes ei ole maakohus eksinud tõendite hindamise reeglite vastu ning on lühidalt, kuid siiski arusaadavalt selgitanud, kuidas on hageja esitatud tõendite alusel võimalik järeldada, et hageja on teinud arvete nr 1225 ja nr 1270 aluseks olevad tööd ja nende tööde eest ei ole hageja esitanud kostjale nn topelt arveid. Seejuures on õige kostja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et ainuüksi hageja esitatud arvete alusel ei ole võimalik aru saada, milliste tööpiletite eest jättis kostja tasumata, samuti on õige see, et üksnes arved ei tõenda hageja nõuet. Samas ei olegi maakohus rahuldanud hageja põhivõlanõuet üksnes arvete alusel. Maakohus hindas koosmõjus hageja arveid ja tööaja aruanded, projektihaldamise keskkonnast RedMine tehtud tööpiletite väljatrükke ning tasumata
2-17-19441 tööde nimekirja koos selgitustabeliga, ja jõudis nende alusel põhjendatult seisukohale, et hageja on arvete nr 1225 ja nr 1270 aluseks olevad tööd teinud, kuid kostja ei ole nende eest tasunud. Kuna maakohtu otsuse põhjendus oli tõendite hindamise osas napp ega vasta kohtuotsuse põhjendamise nõuetele, uuris ka kolleegium ringkonnakohtu istungil pooltega nimetatud tõendeid, et veenduda, kas maakohus on tõendeid hinnates õigele lõppjäreldusele jõudnud. Selle tulemusena on kolleegium veendunud, et hageja on tõendanud, et ta tegi hagi alusena märgitud tööd ning kostja ei ole nende eest tasunud. Ringkonnakohus täiendab kohtuotsuse põhjendusi järgnevalt.
14.Hageja esitas oma nõude tõendamiseks kostjale 6. jaanuaril 2016 ja 20. jaanuaril 2017 esitatud arved nr 1225 ja 1270, millele olid lisatud arvete aluseks olevate tööde selgitused viitega tööpiletite numbritele (I kd, tl 13–17). Selgitavas aruandes on hageja selgelt välja toonud iga arve aluseks oleva tööpileti täitmiseks tehtud toimingu ning selle tegemisele kulunud aja. Sellega on hageja selgitanud, milliste tööpiletite eest ta nõuab kostjalt tasu. Et saada tehtud töö eest tasu, pidi hageja poolte kokkuleppe kohaselt kõik tehtud tööd deklareerima projektihalduskeskkonnas RedMine. Seda on hageja jooksvalt lepingu kehtivuse ajal ka teinud. Hageja esitas kostjale lepingu kehtivuse ajal iga kuu tehtud tööde kohta aruande (Work Report), mida kinnitavad kostja poolt kohtule tõendina esitatud arved ja neile lisatud tööde aruanded (II kd, tl 16–34). Tööde aruannetest nähtub, et hageja esitas kostjale iga kuu eelneval kuul tehtud tööde kokkuvõtte, märkides kuupäeva täpsusega ära iga tööpileti täitmiseks tehtud toimingud ning neile kulunud aja. Lisaks esitas hageja projektihalduskeskkonda RedMine kantud andmete väljatrükid (II kd, tl 58–168) ning tarkvaratööde asukoha analüüs (I kd, tl 21–164). Mõlemast nähtuvad iga tööpileti täitmiseks kulunud aeg ja tehtud tööd, samuti töö olek. Nii nähtub nt tööpileti nr 2196 väljavõttest (II kd, tl 74 pöördel), et selle tööpileti alusel tehtud tööülesannete täitmiseks (epp-client kontakti uuendamine) kulus kokku 14 tundi. Sama kinnitab tarkvaratööde asukoha analüüs (I kd, tl 55 pöördel–56). Kostjale 5. detsembril 2014 ja 8. jaanuaril 2016 esitatud arvele lisatud eelmise kuu tööde aruannetest (II kd, tl-d 22 ja 23) nähtub, et hageja täitis selle tööpileti ülesandeid
26.ja 27. novembril 2014 kummalgi päeval 2 tundi ning 4., 15. ja 18 detsembril 2014 vastavalt 6, 2 ja 2 tundi, s.o kokku 14 tundi. Kontrollides pisteliselt ka teisi tööpileteid, on ilmne, et hageja on arvete nr 1225 ja 1270 alusena märgitud tööd väidetud mahus teinud ja vastavalt poolte kokkuleppele projektihalduskeskkonnas RedMine deklareerinud. Seejuures on ekslik kostja arusaam, et varem esitatud arvetele lisatud tööde aruanded kajastasid neid töid, mille kohta esitati arve. Seetõttu arvab kostja ekslikult, et ta on hageja nõude aluseks olevate tööde eest hagejale juba tasunud. Hageja selgitas, et tegemist oli eelneval kuul tehtud kõigi tööde loeteluga, mitte arve aluseks olevate tööde loeteluga. Seetõttu on tööde aruannete lõppu märgitud ka arve esitamise kuule eelnenud kuul tööpiletite täitmiseks kulunud koguaeg (total time) ja arveldatav aeg (total billable time). Esitatud arved ja tööde aruanded kinnitavad koosmõjus seda, et arvetel on tasu nõutud väiksemas mahus töötundide eest kui töö aruannete järgi tegelikult arve esitamisele eelnenud kuul tehti. Pooled on arveldanud täielikult 8. juuli ja
14.augusti 2014. a tööaruandes märgitud tööd, kuid alates 12. septembrist 2014 esitatud arvetest ja tööaruannetest nähtub, et edaspidi oli arveldatud tööde maht iga kuu oluliselt väiksem tehtud tööde mahust. Seejuures on kaheksal järjestikusel kuul arveldatud iga kuu kokkuleppeliselt 160 töötundi, kuigi tegelik tööde maht on olnud 176,5–292,3 tundi. Ka sealt edasi on tegelik töömaht olnud suurem arveldatud töömahust. Seega on kolleegiumile arusaadav, kuidas kujunes hageja nõue, ning mille alusel ta väidab, et kostja ei ole kõigi tehtud tööde eest jooksvalt tasunud. Arvestades seda, et enamus hageja nõude aluseks olevaid
2-17-19441 tööpileteid oli testimise etapis (in stage), on selge, et nende tööde eest ei olnud kostja hagejale lepingust taganemise ajaks tasunud. Hageja koostatud tasumata tööde nimekirja (I kd, tl 171–172) ja tasumata tööde selgitustabeli (III kd, tl 7–9) järgi on kostjal jäänud lepingu täitmise ajal tasumata kokku 1080,9 töötundi. Hageja selgitas ringkonnakohtu istungil, et iga kuu arveldati osa töid, kuid osad tööd jäid edasi arendusse, mistõttu oli tehtud tööde maht iga kuu suurem kui arveldatud tööde maht ning hageja esitatud tõendid kinnitavad seda.
15.Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud ka maakohtu järeldus, et hageja on teinud nõude aluseks olevad tööd. Seejuures ei ole aga VÕS § 189 alusel hageja tööde väärtuse hüvitamise nõuet lahendades vajalik, et kostja oleks tööd vastu võtnud. Seetõttu jätab kolleegium maakohtu põhjendustest välja viite VÕS §-le 638, mille alusel maakohus luges tööd vastuvõetuks. Praegusel juhul oli oluline tuvastada üksnes seda, et hageja tegi hagis märgitud mahus töid. Seda arvestades ei ole asjas tähtsust kostja väidetel selle kohta, et kostja ei olnud töid vastavalt poolte kokkuleppele projektihalduskeskkonnas RedMine vastu võtnud ning arendustegevus ei olnud jõudnud igas lõigus valmis (in production etappi). Piisas sellest, et hageja oli laadinud tarkvarakoodi alpha harusse ning teinud tööde sisu ja mahu kohta kande projektihalduskeskkonda RedMine. Iseenesest on õige kostja väide, et vastavalt poolte kokkuleppele toimus tööde tegemine ja kostja poolt vastuvõtmine kolmes etapis (alpha/in stage/in production). Vastu võetud tööd (in production) kopeeris kostja tavapäraselt oma andmehoidla master harusse ja tegi tööde vastuvõtmise kohta kande projektihalduskeskkonnas RedMine. Praegusel juhul jäi aga osade tööpiletite täitmine kostja taganemisavalduse tõttu pooleli, mistõttu ei jõudnud hageja tehtud tööd valmis tööde etappi in production ning maakohus tuvastas, et enamus töid jäid testimise etappi in stage. Samuti ei teinud kostja seetõttu tööde vastuvõtmise kohta projektihalduskeskkonnas RedMine vastavat kannet. Samas võttis kostja pooleli jäänud tööd enda valdusesse ning korraldas nende lõpuni arendamiseks uue hanke. Seda arvestades on hageja tõendanud, et ta on tööd teinud ja nende vastuvõtmine ei olnud oluline. Kolleegiumil ei ole alust kahelda, et hankelepingus I kokkulepitud tunnitasu ei oleks tarkvaraarendustööde puhul käsitatav selle töö hariliku väärtusena. Kuigi kostja heidab maakohtule ette lepingujärgsest tasumäärast lähtumist, ei ole kostja väitnud ega tõendanud, et sellise töö väärtus on tegelikult madalam. Pigem kinnitab kostja sõlmitud uus hankeleping seda, et sellise töö väärtus võib olla suurem. Üldjuhul peaks lepingujärgne tasumäär olema sarnane töö hariliku väärtusega. Kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse VÕS § 189 lg 3 järgi üleantu väärtuseks.
16.Kuigi maakohus rahuldas kolleegiumi hinnangul põhjendatult hageja põhinõude, on maakohus eksinud hageja viivisenõuet rahuldades ning kohaldanud ekslikult hageja viivisenõudele lepingujärgset viivisemäära 0,15%. Hankelepingu I p 6.1 järgi oli töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivise tasumist 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summalt juhul, kui tellija viivitab vastuvõetud töö eest tasu maksmisega. Seega leppisid pooled kokku viivisemääras, mida tuleb tasuda juhul, kui kostja viivitab lepingujärgse tasu maksmisega, ning viidatud kokkulepe ei hõlma muid rahalisi kohustusi. Arvestades seda, et kostja taganes hagejaga sõlmitud hankelepingust I, kaotas hageja õiguse nõuda kostjalt lepingujärgset tasu ning kostja ei olnud viivituses lepingujärgse tasu maksmise
2-17-19441 kohustuse täitmisega. Seega pidi maakohus juhinduma hageja viivisenõuet lahendades VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud viivisemäärast ega saanud kohaldada lepingujärgset viivisemäära. Hageja nõudis viivist 47 583 euro tasumise viivitamise eest alates 20. jaanuarist 2016 kuni hagi esitamiseni ja 1057 euro 50 sendi tasumisega viivitamise eest alates 27. jaanuarist 2017 kuni hagi esitamiseni kokku 48 640 euro 50 sendi ulatuses. Viivisekalkulaatori andmetel on nimetatud ajavahemiku eest arvutatav VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivis mõlemalt nõudelt kokku 7472 eurot 86 senti (7394,98+77,88). Seda arvestades tühistab kolleegium maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 7472 eurot 86 senti ületavas osas ning tasaarvestas seda ületavas osas hageja nõuded kostja nõudega. Seejuures ei ole tähtsust sellel, et kostja vaidlustas hageja viivisenõude alles apellatsioonkaebuses. TsMS § 438 lg 1 järgi peab kohus vaidlust lahendades otsustama ise, millist õigusakti tuleb kohaldada, ning TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte väidete ja vastuväidetega õigus kohaldamise kohta. II
17.Pooled vaidlevad asjas ka selle üle, kas kostjal on õigus nõuda hagejalt hankelepingu I rikkumise tõttu tekkinud kahjuna 41 779 euro 85 sendi hüvitamist ja hüvitiselt viivist. Kostja väitel rikkus hageja lepingut, kuna ei järginud lepingut täites kokkulepitud tähtaegu ja lõpetas augustis-septembris 2015 arendustööde tegemise, mistõttu oli kostja sunnitud hagejaga sõlmitud lepingust taganema, korraldama uue hanke ja sõlmima uue arendajaga hankelepingu tööde tähtaegseks lõpetamiseks, kandes seetõttu lisakulusid.
18.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et kostja kahju hüvitamise nõue on tõendatud ning tuleb rahuldada. Kolleegium järgib maakohtu põhjendusi (v.a VÕS § 127 lg-t 3 puudutavas osas), neid TsMS § 654 lg 6 järgi kordamata. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium lühidalt järgmist.
19.Maakohus tuvastas Tallinna Ringkonnakohtu 20. detsembri 2017. a otsuse (tsiviilasi nr 2-16-3789) alusel õigesti, et kostja on hageja lepingurikkumise tõttu kehtivalt lepingust taganenud. Kuigi hageja väidab jätkuvalt, et ta ei ole lepingut rikkunud, kinnitavad tolle kohtuasja raames tuvastatud asjaolud, et hageja rikkus lepingut, mis andis kostjale alust lepingust taganeda. Hankelepingu I p 3.3 kohaselt pidi hageja andma tellijale tööd üle etappide kaupa, vastavalt poolte vahel tellija projektihalduskeskkonnas RedMine kokkulepitud ajagraafikule, kuid hageja jättis mitmetel tööpiletitel märgitud tööd projektihalduskeskkonnas RedMine märgitud tähtaegadel täitmata ning kostja määras mitmel korral hagejale korduvaid ja täiendavaid tähtaegu (16. september 2015). See andis kostjale alust eeldada, et hageja jätab ka edaspidi tööd tähtaegselt tegemata ning õiguse taganeda hankelepingust I VÕS § 116 lg 1 ja 2 p 4 alusel. Kuigi hageja väitel on kostja olnud tähtaegade siduvuse osas erinevatel aegadel eri meelt, ei anna see asjaolu alust järeldada, et hageja täitis lepingut nõuetekohaselt ega rikkunud seda. Seda arvestades on asjas tõendatud, et hageja rikkus lepingut viisil, mis andis kostjale alust sellest taganeda.
20.Maakohus asus õigesti seisukohale, et kostjal on VÕS § 135 lg 1 järgi õigus nõuda hankelepingu I ja hankelepingu II hinnavahe tasumist. Viidatud sätte kohaldamise eelduseks on see, et lepingust taganenud pool teeb mõistliku aja jooksul mõistlikul viisil tehingu, millega saavutab sama eesmärgi.
2-17-19441 Praegusel juhul taganes kostja 27. septembril 2015 hagejaga sõlmitud lepingust, korraldas väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse (III kd, tl 28–36) ja sõlmis uue arendajaga
14.oktoobril 2015 uue hankelepingu (III kd, tl 49–52). Hankedokumentidest nähtub, et kostja korraldas hanke varasemas hankes märgitud tööde lõpule viimiseks ning hankelepingute esemeks oli ühel juhul kostjale uue domeeniregistrisüsteemi arendamine, teisel juhul domeeniregistrisüsteemi arendustööde lõpetamine. Seda arvestades järeldas maakohus õigesti, et uue arendajaga sõlmitud hankeleping oli asendustehing VÕS § 135 lg 1 tähenduses. Uus leping sõlmiti mõistliku aja jooksul pärast taganemist ning arvestades kostja kriitilist vajadust saada tööd valmis 1. detsembriks 2015, oli väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse raames lepingu sõlmimine vajalik hagejaga sõlmitud lepingu eesmärgi õigeaegseks saavutamiseks. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et uus arendaja esitas talle kokku 1224,15 töötunni eest arved kogusummaga 98 885 eurot 60 senti (III kd, tl 53–55) ja kostja on nimetatud arved tasunud (III kd, tl 56). Vaidlust ei ole selle üle, et samas mahus töötundide eest tulnuks kostjal hankelepingu I p 5.1 järgi tasuda hagejale 55 085 eurot 75 senti. Seega tuvastas maakohus õigesti, et hageja rikkumise ja lepingust taganemise tõttu tekkis kostjal kahju 41 799 euro 85 sendi ulatuses. Maakohus järeldas õigesti, et kostja esitas tööde tegemise kohta tõendid, mis kinnitavad seda, et uus arendaja tegi hankelepingu II alusel samad tööd, mida pidanuks tegema hageja hankelepingu I alusel. Hageja ei ole suutnud kohut veenda selles, et kostja esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed, ega selles, et uus arendaja ei ole tegelikult sellises mahus töid teinud.
21.Kuigi maakohus asus lõppjäreldusena õigesti seisukohale, et kostjal tekkinud kahju pidi olema hagejale VÕS § 127 lg 3 tähenduses ettenähtav, tegi maakohus seda ekslikel põhjendustel. Selles osas muudab kolleegium maakohtu põhjendusi. VÕS § 127 lg 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Õiguskirjanduse kohaselt peab lepingut rikkunud poolele olema ettenähtav kahju liik, mitte suurus (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2016. § 127 kommentaar, p 4.7). Praegusel juhul väidab hageja, et talle ei olnud sellise suurusega kahju ettenähtav, kuna eeldatav tööde maht kalendrikuus oli 80 inimtöötundi, kuid uus arendaja tegi oluliselt suuremas mahus töid. Samas ei ole hageja toonud esile, et talle ei olnud üldse ettenähtav asendustehingust tulenev kahju. Kolleegiumi hinnangul pidi hagejale olema lepingut sõlmides mõistetav, et kui ta satub lepingut täites mitmete tööpiletite alusel tehtavate tööde valmimisega viivitusse, võib kostja lepingust taganeda ning sõlmida domeeniregistrisüsteemi arenduse lõpule viimiseks uue lepingu, kus hind ei pruugi olla selline, nagu hagejaga sõlmitud lepingus.
22.Õige on hageja etteheide maakohtule, et maakohus ei võtnud selget seisukohta hageja kahjuhüvitise vähendamise kohta VÕS § 139 ja 140 alusel. Kolleegiumi täiendab selles osas kohtuotsuse põhjendusi. Kui kahju on tekkinud osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse VÕS § 139 lg 1 järgi kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Hageja väitel tekitas kostja osaliselt ise endale kahju uue arendajaga lepingut sõlmides, kuigi oleks saanud nõuda hagejalt garantii alusel puudustega tööde tasuta korda tegemist. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus õigesti seisukohale, et kostjal oli lepingust taganedes õigus valida, millist õiguskaitsevahendit ta töös
2-17-19441 esinenud puuduste kõrvaldamiseks kasutab. Lisaks tuleb arvestada, et kostja ütles hagejaga lepingu üles seetõttu, et hageja ei suutnud mitmetel tööpiletitel märgitud ülesandeid tähtaegselt täita, kuid kostjale oli oluline tähtaegselt töö valmis saada. Seega ei olnud mõeldav, et kostja laseb puudustega tööd hagejal garantii korras parandada. Kahjunõude vähendamiseks ei ole alust ka VÕS § 140 alusel. Viidatud sätte järgi võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõetamatu. Hageja ei ole kohtumenetluses esile toonud selliseid asjaolusid, mis annaksid praegusel juhul alust kahjuhüvitist vähendada.
23.Ülaltoodut arvestades rahuldas maakohus põhjendatult kostja vastuhagi kahjuhüvitise ja viivise saamiseks. III
24.Kuigi kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse ka osas, millega maakohus jättis poolte nõudeid tasaarvestades hageja lepingu tagamisest tuleneva lepingu alusel üleantud töö väärtuse hüvitamise ja viivise nõude tasaarvestamata kostja lepingu alusel makstud tasu tagastamise nõudega (103 162 eurot 49 senti), loobus kostja selles osas maakohtule tehtud etteheidetest. Seetõttu ei käsitle kolleegium kostja tingimuslikku tasaarvestusavaldust.
25.Arvestades seda, et praegusel juhul on hageja ja kostja esitanud teineteise vastu rahalised nõuded, mida saab tasaarvestada, ning mõlema nõuded rahuldatakse vähemalt osaliselt, tuleb TsMS § 445 lg1 II lause järgi poolte nõuded rahuldatud osas tasaarvestada. Ringkonnakohus rahuldab hageja nõude 56 113 euro 36 sendi ulatuses (tööde väärtuse hüvitis 48 640 eurot 50 senti + viivis 7472 eurot 86 senti) ja nõustub maakohtuga, et kostja vastuhagi tuleb rahuldada 44 786 euro 54 sendi ulatuses (kahjuhüvitis 41 799 eurot 85 senti + viivis 2986 eurot 69 senti). Poolte nõuete tasaarvestamise järel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 11 326 eurot 82 senti.
26.Maakohtu otsues osalise tühistamise ja tühistatud osas uue otsuse tegemisel tuleb TsMS § 173 lg 3 järgi muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Arvestades seda, et kolleegium rahuldab hagi 58% ulatuses, jäävad hagi menetlemise kulud TsMS § 163 lg 1 alusel 58% ulatuses kostja kanda ja 42% ulatuses hagejakanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Vallo Kariler ja Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.