Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Domify OÜ (hageja) esitas 31.12.2021 kohtule hagi Eesti Interneti Sihtasutuse (EIS, kostja) vastu, paludes keelata kehtiva litsentsita teoste igasugune kasutamine, sealhulgas muutmine, tõlkimine, avalikustamine, rentimine, valdamine ja kasutamine ärilistel eesmärkidel ning mõista kostjalt välja aasta 2018 litsentsitasu hüvitamine 92 641,50 eurot ja seadusjärgne viivis alates hagi esitamisest. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (endise ärinimega OÜ Gitlab) ja kostja 06.06.2014 riigihanke nr 151439 raames töövõtulepingu 4/2014.11 (hankeleping), mille esemeks oli tarkvaraarenduse teenuse osutamine kostjale, uue domeeniregistri infosüsteemi arendamiseks. Hankeleping sõlmiti 1440 töötunnile, kogumaksumusega 54000 eurot ning töö eesmärgiks oli uue domeeniregistri süsteemi arendamine ning liidestused olemasolevatele infosüsteemidele, täpsemalt registreerija ja registripidaja portaalid, EIS-i kodulehekülg ning registripidaja infosüsteem .EE Direkt. Riigihankega ei tellitud teiste kostjal olemasolevate infosüsteemide arendust vaid ainult liidestamist. Registreerija portaal, Registripidaja portaal, EIS-kodulehekülg ja registripidaja infosüsteem .EE Direkt arendus ei olnud hankelepingu osa. Kostja tegi 2014 sügisel suuliselt pakkumise hankelepingu esemele lisaks sõlmida uus kirjalik leping, mille alusel tulnuks ehitada olemasolevate infosüsteemide asemel Registreerija portaal, Registripidaja portaal ja .EE Direkt portaal. EIS-i kodulehekülje uuendust ei lepitud kokku. Gitlab OÜ asutas 20.01.2015 spin-off teenuse nimega Domify ja registreeris https://domify.io domeeniaadressi, registreerimise kuupäev :2015-01-20T15:56:58Z ning hakkas pakkuma Domify kaubamärgi alt domeeni registritega suunatud tarkvaratoodete arendusteenuse pakkumist ja tarkvaratoodete litsentside müümist olemasolevatele ICANN liikmetele kui ka teistele tegijatele. Domify teenuse raames loodi Registreerija portaal ja Registripidaja portaalid. Hageja ja kostja konkretiseerisid 16.06.2015 suulise kokkuleppe alusel loodud tööde nimekirja ja mahtu kirjalikult. Uue lepingu eesmärk oli EISil seni kasutusel olevad aga aegunud registreerija ja registripidaja portaalide asemel ehitada uued. Hankelepingu maht oli selleks ajaks täis saanud ja seetõttu telliti uue lepinguga täiendavaid töid uue domeeniregistri süsteemi arendamiseks. Uus leping oli töömahuga 2990 töötundi kogumaksumusega 112125 eurot. Kostja tegi 27.09.2015.a lepingust taganemise avalduse ning avalduse kehtivust kinnitab Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsus tsiviilasjas 2-16-3798. Kostja on keeldunud töid vastu võtmast, mida kinnitab ka ringkonnakohtu otsus. Kostja edastas 27.10.2015. hagejale e-kirja, milles teatas, et on ühepoolselt hageja andmehoidlatest kopeerinud valminud tarkvarakoodi enda valdussess. Hageja esitas 29.12.2017.a kohtule hagi 97 281,00 euro nõudes (s.o tsiviilasi 2-17-19441) VÕS § 189 lg 1 ja lg 2 alusel. Kohtuasjas esitas kostja ka vastuhagi, mis oli seotud lepingust taganemise järgselt tehtud asendustehingust tuleneva hinnavahe hüvitamise nõudega summas 41 799,85 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2020. a otsusega rahuldati hagi osaliselt ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 56 113,36 eurot. Sama otsusega rahuldati ka vastuhagi ning mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 44 786,54 eurot. Kohtu selgituste kohaselt pole nõude rahuldamisel tähtis, kas tööd on vastu võetud. Ringkonnakohtu

otsus jõustus 30.11.2020, millest alates on jõustunud ka uus õiguslik olukord, kus kostja peab hüvitama töötunnid aga kuna kostja on läbivalt keeldunud hagija poolt teostatud töid vastu võtmast, aga sellele vaatamata kasutab faktiliselt hageja poolt loodut, siis vastuvõtmata tööde litsentsiõigused ei ole tänaseks kostjale üle läinud kuna töötundide hüvitamine ei kuulu kogumaksumuse juurde, mis sisaldab litsentsitasusid. Hageja on läbi viinud tarkvaraõiguste auditi ning tuvastanud, et kostja on tänase päevaks kopeerinud ja kasutab ka lisaks lisalepingu tööde tarkvara, millel puudub varasem igasugune litsentsiõiguste kokkulepe. Hageja on pöördunud kostja poole meeldetuletusega kehtiva litsentsi puudumise osas ja litsentsitasu tasumata jätmisega. Nõudekirjale on edastatud kolm ettemaksuarvet. Hageja ei ole andnud luba ega nõusolekuid mittevaraliste/isiklike õiguste kasutamiseks Hageja andmehoidlasse teoste autori sisestusest on nähtav, et tegemist on hageja teostega. Kui kostja soovib omandada tarkvara levitamise, töötlemise, tuletatud tarkvara loomise, tarkvarale muu materjali lisamise ja teoste tarkvara süsteemiks liitmise õigused, peab neile lisaks saama kolm isiklikest õigustest tulenevat luba või nõusolekut, mida pooled ei ole kokku leppinud, hageja ei ole luba andnud: Samuti puudub kostjal luba teha teoses ja vajadusel selle nimetuses mis tahes muudatusi, lisada teosele teiste autorite teoseid ning puudub kokkulepe, et teos on valmis üldsusele esitamiseks. Autori- ja litsentsitasu suurus ja selle maksmise kord tuleb määrata kindlaks õiguste omaja hageja ja teose kasutaja kostja vahelise kokkuleppega. Uue lepingu töödele ei ole üldse autoritasu kokku lepitud. Kostja on ekslikul arvamusel, et justkui kuuluksid varalised õigused automaatselt kostjale. Peale teose loomist saab juttu olla üksnes isiklikke õiguste kokkuleppe sõlmimisest ja litsentsi alusel õiguste andmisest. Hankelepingus ega uue lepingu läbirääkimistel ei ole pooled kordagi kokku leppinud varaliste õiguste loovutamisest, kokku on üksnes lepitud lihtlitsents kõigi varaliste õiguste andmises kostjale üksnes Redmines projektihaldustarkvaras kostja poolt vastuvõetud ja tasutud töödele. Tööde vastuvõtmiseks kirjeldati tööülesanded tööpiletitena ning need olid leitavad, täiendatavad ja kommenteeritavad üksnes projektihalduskeskkonnas RedMine. Kostja on uue lepingu olemasolu kinnitanud kohtuistungil asjas 2-16-3798. Kohus jõudis samale järeldusele, et lisalepingu puhul toimus üksnes läbirääkimised. Seega uue lepingu tööde nimekiri ja maht tuleb lugeda eraldiseisvaks lepinguks kuna hankeleping saab muuta üksnes kirjalikult ning kõik suulised kokkulepped tuleb lugeda tühiseks. Pooled ei ole hankelepingus reguleerinud omavahelisi õigussuhteid olukorras, kus hankeleping lõppeb erakorraliselt, mistõttu peale lepingust taganemist ühepoolselt Domify andmehoidlast tarkvara kopeerimine ei saanud olla hankelepingu sooritus (hankelepingu täitmine), mistõttu puudub peale taganemist kopeeritud tarkvara osas kokkulepe varaliste õiguste üleandmise osas ning Domify'l on õigus nõuda peale taganemist omandatud tarkvara kasutamise eest tasu. Sõltumata selle tarkvara eest kohtulahendiga saadud hüvitisest, sest hüvitis asendab tagasitäitmist, ehk hüvitab teenusena tehtud töötunnid tarkvaratööde tegemisel hankelepingus märgitud tunnihinnaga. Hageja programmeeris hulgaliselt sellist tarkvara, mis hankelepingu eseme kirjelduse alla ei mahu ja oli eraldi kokku lepitud uue lepinguga. Tarkvara osas, mille kirjeldus ei vasta lepingu p-le 1.1 kuni 1.4 puudub mistahes kokkulepe litsentsiõiguste kohta. Hankeleping sõlmiti mahuga 1440 töötundi, keskmiselt 80 tundi kalendrikuus registrisüsteemi loomiseks, kogumaksumusega 54000 eurot. Lisalepingu maht oli 2990 töötundi kogumaksumusega 112125 eurot. Hageja on tuvastanud Domify autorikaitsega kaitstud teoste analüüsis, et kostja on omastanud ka uue registrisüsteemi, Registreerija ja Registripidaja portaalide graafilised kasutajaliidesed kuigi graafilise kasutajaliidese autoriõiguseid ei ole kokku lepitud ning hageja ei ole graafiliste kasutajaliideste õiguseid kostjale andnud. Graafilise kasutajaliideste tellimuse tegi kostja alles uue lepingu raames peale hankelepingu sõlmimist.

Kostja on hageja arendatud uue registrisüsteemi, Registreerija ja Registripidaja portaalidega teeninud 2018, 2019 ja 2020 aastal kokku 2 358 344 euro tulu järgnevalt: 2018 a. Tulu domeenide registreerimisest on 711 700 EUR 2019 a. Tulu domeenide registreerimisest on 791 833 EUR 2020 a. Tulu domeenide registreerimisest on 854 811 EUR Domeeniregistri tarkvara litsentsi kuutasu on vastavalt hageja hinnakirjale 18000€; registripidaja tarkvara litsentsi kuutasu 12450€; registreerija tarkvara litsentsi kuutasu 12750€; kokku 43200€. Sarnase toote litsentsihind on 35 000 USD litsentsi kohta, mis on 30880,53 EUR litsentsi kohta aastas, mis teeb ühe litsentsi kuutasuks 30880,53 jagatud 12 kuuga, mis teeb 2573,38 EUR kuus ühe litsentsi kohta. Kostja kasutab kolme portaali litsentsi, mis teeb kuutasuks 3 korda 2573,38 EUR, mis teeb 7720,14 kuutasuks ja aastatasuks 12 kuud korda 7720,14 on kokku aastas litsentside tasu kokku 92641,68 EUR. Tänaseks on aegunud kõik varasem periood kui kolm aastat. Kuna 2018 nõue järgmisest aastast aegub, siis antud hagis nõuab hageja kostjalt välja aasta 2018 eest saamata jäänud litsentsitasude hüvitist, mis teeb haginõudeks kokku 92641,50 EUR. Hageja ja kostja vahel tulevikus kokkuleppe saavutamata korral jätab hageja alles õiguse küsida litsentsitasusid ka aasta 2019, 2020 ja uuemate perioodide eest uue- või hagilaienduse avaldusega. Hageja palub välja mõista ka viivis kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumisega viivitatud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja palub kostjal keelata kehtiva litsentsita teoste igasugune kasutamine, seal hulgas muutmine, tõlkimine, avalikustamine, rentimine, valdamine ja kasutamine ärilistel eesmärkidel. Kostja vastuväited Kostja palub lõpetada menetlus otsust tegemata TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel ning hagi menetlemise korral kohaldada aegumist, aegumise kohaldamata jätmisel jätta hagiavaldus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Menetluse lõpetamine Hageja esitas kõik tema enda arvates tasustamata jäänud rahalised nõuded tänaseks lõppenud tsiviilasja nr 2-17-19441 raames, kohtud on selle asja lahendanud ja ringkonnakohus otsus on lõplikult jõustunud. Hagejale lepingu alusel lepingu kehtivuse ajal makstud tasu ja sellele lisaks kohtu poolt väljamõistetud tasu sisaldas endas kõiki tasusid, sh nii autori- kui litsentsitasusid. Hageja on varasemas menetluses käsitlenud töid hankelepingu osana. Seda kinnitavad ka hageja enda poolt esitatud dokumentaalsed tõendid tsiviilasjas nr 2-17-19441. Hageja proovis esitada sama lepingu pinnalt rahalisi nõudeid ka tsiviilasjas nr 2-21- 16178, kuid kohus jättis selle hagiavalduse määrusega läbi vaatamata just seetõttu, et kohtud on asja juba lahendanud ning kohtute otsused lõplikult jõustunud ja järgimiseks kohustuslikud. Kohtud on hageja rahalisi nõudeid hinnanud ja vastavad otsused teinud. Hageja ei saa lõputult esitada kohtule sama lepingu pinnalt, mis lõppes 27.09.2015, pidevalt rahalisi nõudeid. Tegemist on samade menetlusosalistega ja sama rahalise nõudega. Tsiviilasja menetlus tuleb seega antud asjas lõpetada. Aegumine Hageja väitel ta autorilepinguid kostjaga sõlminud ei ole, kuid rahaline nõue on esitatud litsentsitasu nõudena, tuginedes enda välja töötatud kuutasule. Litsentsitasu nõue on oma olemuselt lepinguline nõue, autorileping sisaldus töövõtulepingus. Konkreetsel juhul muutusid kõik lepingulised nõuded sissenõutavaks hiljemalt 27.09.2015, mil kostja lepingust taganes. Seega on hageja litsentsitasu nõue esitatud aegunult. Kostja taotleb aegumise kohaldamist ja menetluse lõpetamist. Hagejale makstud tasud ja väljamõistetud hüvitis sisaldas endas autori- ja litsentsitasusid, tegemist oli ühekordse töövõtutellimusega, mille tulemusena pidi hageja saavutama kokkulepitud tulemuse ja selle kostjale kokkuvõttes üle andma. Töövõtulepingu olemusest ilmneb, et makstav tasu on

kokkulepitud tulemuse eest makstav ühekordne tasu, mitte tulevikus makstav perioodiline tasu. Seda järeldust ei mõjuta asjaolu, et töövõtulepingut täideti osade kaupa. See ongi agiilse tarkvaraarenduse iseloomulik tunnus. Aegumise kontekstis tähendab eelnev, et kui hageja leiab endal olevat veel sama lepinguga seoses rahalisi nõudeid, siis on tegemist tavalise lepingulise nõudega, mille aegumistähtaeg on kolm aastat ja mis algab nõude sissenõutavaks muutumisest. Kuna hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud mingeid muid lepinguid, siis muutusid kõik selle lepinguga seotud nõuded sissenõutavaks hiljemalt lepingust taganemisega 27.09.2015. Tegelikult võib tasunõude aegumise algust käsitleda ka selliselt, et kohustuse sissenõutavus on sõltuvuses teenuse või hüve saamisest (VÕS § 821 lg 1 p 2). Kõik tööd teostati lepingu kehtivuse ajal perioodil 06.06.2014 - 27.09.2015. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud vaid üks leping (töövõtuleping), mis kehtis kuni lepingust taganemiseni. Kõik senised vaidlused on põhjustatud ühest ja samast, 06.06.2014 sõlmitud, kuid 27.09.2015 taganemisega kehtivalt lõppenud lepingust. Hageja ja kostja ei ole sõlminud mingeid muid lepinguid või lisakokkuleppeid. Kostja on saanud tasu kõikide reaalselt teostatud tööde eest, mis ühtlasi sisaldas endas autori- ja litsentsitasu. Eelnevast tulenevalt on kostja ka seisukohal, et hagi on esitatud aegunult. 06.06.2014 sõlmitud ja 27.09.2015 lõppenud lepingu pinnalt ei ole võimalik esitada lõputult uusi nõudeid. Litsentsitasu nõue Kostja ei kasuta tarkvara litsentsita ja tasuta. Kõik hageja tööga seotud varalised õigused kuuluvad kostjale ja selle eest on hagejale tööde teostamise käigus ja/või järgselt tasutud. Seega ei saa hagejal olla mistahes nõudeid tulenevalt autoriõiguste rikkumisest, sest hageja autoriõigusi rikutud ei ole. Tarkvaraarenduse praktikas lähevad autori varalised õigused alati tellijale üle ning see on ka praegusel juhul nii toimunud 06.06.2014 sõlmitud lepingu järgi. Hagi on üles ehitatud ebaõigele eeldusele, nagu oleks hagejalt suulise lepingu alusel tellitud olemasolevate infosüsteemide (registreerija ja registripidaja portaalide) arendustööd. Uus leping oli mahuga 2990 töötundi kogumaksumusega 112 125 eurot ja sellega telliti erinevaid arendustöid. Hageja ja kostja vahel oli riigihanke tulemusena 06.06.2014 sõlmitud vaid üks hankeleping (töövõtuleping), mida osaliselt ka enam kui aasta vältel täideti, kuid millest kostja 27.09.2015 avaldusega taganes hagejapoolsete oluliste lepingurikkumiste tõttu. Kostja ei tellinud hagejalt lepinguväliselt mingeid lisatöid, eriti hageja poolt väidetud mahus. Veelgi enam, hageja ei suutnud ka algset hankelepingut algselt planeeritud mahus lõpuni täita, mis tingis ka lepingust taganemise. Kõikide hagejalt tellitud tööde eest on kostja tasunud ja see tasu sisaldas endas autori- ja litsentsitasu. Kuni taganemise hetkeni eksisteerinud õigused ja kohustused on kehtivad ja saavad tugineda 06.06.2014 – 27.09.2015 poolte vahelisi suhteid reguleerinud hankelepingule. Leping ei sätestanud tööde lõplikku kogumaksumust, sest tegemist oli agiilse tarkvaraarendusmeetodiga, kus tööde teostamine toimus etappide kaupa ja ka tasustamine oli kokku lepitud etappide kaupa, võttes aluseks arendaja poolt pakkumuses esitatud töötunni hinna ja eeldatava mahu. Lepingu tasuarvestus käis töötundide järgi ning tegelik töö maht osutus prognoositust suuremaks, seetõttu maksti hagejale ka tasu 2292 töötunni eest, mis ei tähenda, et poolte vahel oleks sõlmitud uus leping. Kohtud käsitlesid lisasummat tööde väärtuse hüvitisena lepingu tagasitäitmise võlasuhte raames VÕS § 189 lg 1 ja lg 2 p 1 mõttes. Sõltumata sellest, kas õiguslikus mõttes on tegemist tasuga tehtud töö eest või tööde väärtuse hüvitisega (kuna töid polnud võimalik tagastada), siis mõlemal juhul on eelduseks töö teostamine. Seega kostjalt raha väljamõistmise õiguslik alus tsiviilasjas 2-17-19441 praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust ei oma. Küll aga omab tähtsust fakt, et töid teostati lepingu kehtivuse ajal ja lepingu alusel. Mitte ühtki tööd ei teostatud lepinguväliselt. Kuna kostjalt lisasumma väljamõistmine baseerus eeldusel, et hageja on tööd lepingu alusel teostanud, siis rakendub ka selle summa osas lepingu p 5.2 sisalduv kokkulepe, et kõik autori- ja litsentsitasud sisaldusid lepingu maksumuses. Asjaolu, et tööd on teostatud enne lepingust taganemist, on hageja

ka ise kinnitanud nii tsiviilasjas nr 2-17-19441 hageja 22.01.2018 menetlusdokumendis. Tsiviilasjas nr 2-17-19441 väitis hageja, et ta on saanud tasu „vaid“ 2292,5 töötunni eest, kuid saamata on veel tasu 1079 töötunni eest. Asjaolu, et hageja tegeles vastavalt hankelepingule portaalide registripidaja ja registreerija liidestustega, nähtub samast nn tasuvaidluses esitatud 06.01.2016 arve nr 1225 lisaks olnud töö kirjeldusest, millega hageja soovis tõendada tema poolt teostatud tööde sisu ja ajalist mahtu. Asjaolu, et tegemist on hankelepingu raames ja alusel teostatud töödega, tõendavad ka hageja poolt kostjale lepingu kehtivuse ajal esitatud igakuised arved. Arveid ei ole lepingu kehtivuse ajal esitatud muul kui üksnes lepingulisel alusel. Nendelt arvetelt nähtub, et hageja on teostanud hankelepingu täitmise raames samu töid, mida ta nüüd väidab olevat teostanud lepinguväliselt suulise lisakokkuleppe alusel. Graafiline liides ei olnud lisatöö või eraldi töö, vaid osa hankelepingu töödest. Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2017 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-3798 p 44 on ringkonnakohus leidnud, et hageja ja kostja vahel ei olnud hankelepingu järgselt sõlmitud mingeid lisakokkuleppeid. Kohus viitab põhjendatult maakohtu poolt varasemalt tuvastatule, et pooled pidasid läbirääkimisi eesmärgiga sõlmida hankelepingu lisa, kuid sellise lisa sõlmimiseni kunagi ei jõutud. Hankelepingu osaks oli hanke tehnilises kirjeldus, mille kohaselt pidi hageja arendama valmis uue domeeniregistrisüsteemi, mille osadeks olid: 1) andmebaas; 2) liidesekiht: rakenduste ja kasutajate ligipääs registriandmetele ja nende haldamine ning 3) modulaarne rakenduste kiht, kuhu kuuluvad nt WHOIS, EPP, monitooring, arveldamine ja administraatori portaal. Lisaks pidi arendatava registrisüsteemiga liidestuma olemasolevad infosüsteemid: registreerija ja registripidaja portaalid, EIS-i kodulehekülg ja registripidaja infosüsteem .EE Direkt. Tegemist oli mahuka ja suurt avalikku huvi pakkuva projektiga, mille tulemusena pidi alates 01.12.2015 olema tagatud .ee tippdomeeni senisest parem haldamine ja kättesaadavus mh e- residentidele. Hageja nõue baseerub hüpoteesil, et tema teene on tehnilises kirjelduses viidatud olemasolevate Registreerija ja Registripidaja portaalide loomine, mille tegemises olevat suuliselt hankelepingu väliselt kokku lepitud ja mille eest seetõttu ei ole väidetavalt litsentsitasu makstud. See hüpotees on vale. Tehnilise kirjelduse kohaselt oli hageja üheks ülesandeks liidestumistööde teostamine, s.t et uus domeeniregistrisüsteem liidestuks olemasolevate infosüsteemidega. Seejuures ei näinud leping detailsemalt ette, millist liidestusmetoodikat tehnilises mõttes tuleks kasutada. Kostja on mõlemas lõppenud kohtuasjas selgitanud, et esiteks oli portaalidega seonduv osa hankelepingu mahtusid arvestades väga väikese osatähtsusega. Registreerija ja registripidaja portaali tööd moodustasid hankelepingut tervikuna vaadates väikese osa kogutöödest. Teiseks, tegemist on tehnilise, mitte õigusliku küsimusega. Nimelt oli ainus portaalidega seonduv tegevus ühe tehnilise lahenduse asendamine teisega. Täpsemalt, üks liides (masinliides) asendati hageja enda ettepanekul teisega (graafilise liidesega) ning seda põhjusel, et tegemist oli tehniliselt lihtsama ja kasutajasõbralikuma lahendusega. Kuid kogu funktsionaalsus jäi täpselt samaks. Hankelepingu maht ja sisu sellest ei muutunud. Tehnilises mõttes ei ole liidestustööd sama, mis uute või eraldiseisvate portaalide arendamine. Masinliidese ja graafilise liidesega seotud tööde sisu ja maht oli vaidluse all ka tsiviilasjas nr 2-1719441, kus hageja oli seisukohal, et uuelt arendajalt telliti mingeid täiesti uusi töid, mida hagejalt ei tellitud ja seega ei ole tegemist asendustehinguga hõlmatud töödega. Kohtud seda käsitlust ei jaganud ning tegid kindlaks, et nii hagejaga sõlmitud hankelepingu kui ka uue arendajaga sõlmitud hankelepingu iseloom ja eesmärk oli samaväärse sisuga. Mõlemal juhul on hankelepingutes viide, et tellitavate arendustööde eesmärgiks on uue registrisüsteemi valmimine. Uus arendaja viis lõpule need tööd, mida hageja teha ei suutnud, mh oli uus arendaja sunnitud tegelema registripidaja ja registreerija portaalide liidestamistöödega. Hageja hagi lisana 5 esitatud Exceli tabel ei ole hankelepingu väline lisakokkulepe. Tabel omas

tähtsust üksnes kahju ettenähtavuse ja asendustehingu kontekstis, kuna hageja väitel ei olnud ta suuteline ette nägema, milliseid töid pidi uus arendaja teostama. Tabelit tuleb vaadata koos hilisemate tõenditega. Septembri algul 2015 vahetasid pooled detailselt infot teostamist vajavate tööde kohta, mis tuli tingimata valmis saada hiljemalt 01.10.2015 ja 01.11.2015 selleks, et oleks võimalik asuda uut süsteemi testima lõppeesmärgiga uus süsteem kasutusele võtta hiljemalt 01.12.2015. Nii edastas kostja 04.09.2015 e-kirjaga hagejale konkreetsete tööde nimekirja palvega hinnata, kas hageja on suuteline need teostama 01.10 ja 01.11.2015.Hageja ettepanekule konkreetset vastust ei andnud. Kostja edastas hagejale 10.09.2015 täiendava küsimuse, et palub ajaraami osas konkreetset vastust. Hageja seda ei teinud. Seega ei olnud kostjal muud valikut, kui asuda otsima võimalusi, milline koostööpartner oleks suuteline vajalikud tööd lühikese aja jooksul teostama. Juunis 2015 oli hageja suuteline ajalist mahtu täpselt prognoosima. Tabelid olid asjakohased tõendid tsiviilasjas nr 2-17-19441, kuid seda asendustehingu ning kahju ettenähtavuse kontekstis. 04.09.2015 kostjalt hagejale edastatud tabelis on tegemist täpselt samade töödega, mida hageja ei olnud suuteline teostama, kuid mille teostas uus lepingupartner Perfectline OÜ ja mis põhjustas hagejale lõppkokkuvõttes varalise kahju hinnavahe näol. 04.09.2015 tabelis loetletud tööd ei olnud mingid lisatööd, vaid kõik need arendustööd tulnuks hagejal teostada algse hankelepingu raamides. Hageja arutlused tööde vastuvõtmise või mittevastuvõtmise kohta on esiteks praeguse vaidluse eset arvestades kontektsivälised ning teiseks ka sisuliselt spekulatiivse iseloomuga. Tööde vastuvõtmisega seonduvalt vaidlesid pooled tsiviilasja nr 2-17-19441 raames peamiseltselle üle, kus kohas pidi tööde vastuvõtmine toimuma. Hankeleping määrab, et tööde kirjeldamine, üleandmine, vastuvõtmine ja tööajaarvestus toimub tellija projektihalduskeskkonnas Redmine. Kohtud seda lepingulist asjaolu hageja rahalist nõuet menetledes lõppastmes määravaks ei pidanud. Täna ei saa enam olla vaidlust selles, et hankeleping lõppes lepingust taganemisega. Kahes eelmises tsiviilasjas oli hageja kategooriliselt seisukohal, et tööde üleandmise ja vastuvõtmise seisukohast ei oma kokkulepitud projektihalduskeskkond Redmine sisuliselt tähtsust ja piisab sellest, kui hageja on andmed kopeerinud andmehoidlasse. Nüüd aga väidab hageja, et kostja ei ole töid projektihalduskeskkonnas Redmine vastu võtnud, töötundide hüvitamine ei ole tööde vastuvõtmine ja järelikult ei ole hageja andnud mitte ühtegi õigust teoseid kasutada ja selle eest tuleks hagejale maksta täiendavat litsentsitasu. See käsitlus on vastuoluline ja väär. Kostja leiab, et oluline on siiski fakt, et tööde väärtuse eest hüvitise väljamõistmise eelduseks oli tööde teostamine lepingu kehtivuse ajal. Seega hüvitis hõlmab endas ka kokkulepitud autori- ja litsentsitasu. Hankelepingu kestel käsitleti kokku üle 3000 tööpileti, millest enamik on ka täidetud, tehtud töö tasustatud ja mille osas erimeelsusi enam olla ei saaks. Kostjal on vastuväited ka hageja nõude suurusele. Selle kujunemine ei ole kontrollitav. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja litsentsitasu 2018 aasta eest summas 92 641, 50 eurot tuginedes iseenda poolt kehtestatud hinnakirjadele ja võrdleb seda mingi teise pakkuja hindadega. Esiteks ei saaks litsentsitasu nõuda suvalise internetist leitud hinnakirjade ja sisukirjelduste alusel. Teiseks on hageja esitanud selle kohta võõrkeelsed tõendid ilma tõlketa. Nende väljatrükkide päritolu on kostja jaoks tõenduslikus mõttes ebaselge. Kolmandate isikute hinnakirjad ei ole kostjale kindlasti siduvad. Hageja ja kostja vahelised tasukokkulepped sisaldusid hankelepingus. Pooltevaheline leping lõppes lepingust taganemisega 27.09.2015 ning hageja ei ole esile toonud, miks ta arvab endal olevat samast lepingust tulenevaid nõudeid 2018 (või 2019 ja 2020 aasta eest. Autoriõigusega kaitstud teose kasutamise keelamine Asjaolu, et autori varalised õigused on töö teostamisega üle läinud tellijale, kinnitab ka üldine lepinguõiguslik käsitlus. Intellektuaalse vara valmistamisele suunatud lepingu puhul on tegemist töövõtulepinguga VÕS § 635 tähenduses. Autoriõigustega kaitstud teose valmistamise korral viitab AutÕS otseselt VÕS-i töövõtulepingu sätete kohaldamisele (AutÕS § 48 lg 4). Ka praeguses asjas

sõlmitud hankeleping oli oma olemuselt ja sisult töövõtuleping. Töövõtulepingu sätetest tuleneb töövõtja üldine kohustus tellijale üle anda loometöö käigus saavutatud tulemused, mida on võimalik üle anda (VÕS § 636 lg 1). VÕS § 636 lg 1 tähenduses tuleb üle anda ka selliste (töö) tulemustega seotud intellektuaalne vara. Kuivõrd töövõtulepingu esemeks oli IT arendusteenuse osutamine, siis autoriõiguse mõttes on IT arendusleping ühtlasi käsitletav autorilepinguna AutÕS § 48 lg 1 ja 2 tähenduses. Seega peaks juba lepingu olemusest tulenevalt minema tellijale üle loodava teosega seonduvad autori varalised õigused. See sisaldub ka lepingu p 5.2 ja p 1.5. Alates 2015- 2021 ei ole hageja teinud kostjale mingeid etteheiteid litsentsilepingu puudumise või litsentsitasu saamata jäämise kohta. Samuti ei ole hageja enne 2021 teinud mingeid ettepanekuid litsentsilepingu sõlmimiseks. Samuti ei ole hageja hankelepingu kehtivuse ja täitmise ajal kordagi väljendanud oma tahet õigusi mitte üle anda. See kinnitab, et tulenevalt töövõtulepingu iseloomust läksid kõik varalised õigused automaatselt tellijale üle. Lisaks sisaldus vastav kokkulepe ka selgelt hankelepingus. Seega on autori varalised õigused üle läinud tellijale ja vastav tasu sisaldus juba lepingu hinnas. Seega on hageja keelamisnõude rahuldamine välistatud. Kostja ei kasuta tarkvara tasuta. Kõik hageja tööga seotud varalised õigused kuuluvad kostjale ja selle eest on hagejale tööde teostamise käigus ja/või järgselt tasutud. Kostja hinnangul ei ole hageja vastavat keelamisnõuet võimalik rahuldada ka seetõttu, et hageja ei ole täpsemalt esile toonud, mis on see „teos“, mille kasutamist ta keelata soovib. Selline kohtuotsus ei oleks täidetav, kui hageja nõuab abstraktselt teose kasutamise keelamist. Arenduslepingu töövõtjaks on tavaliselt juriidiline isik, IT lahenduste tootja ja autorite tööandja. Autoriks saab aga Eestis olla üksnes füüsiline isik. Samas ei ole hageja hagiavalduses selgitanud ega tõendanud, milline on tema õigus esindada autoreid litsentsitasu vaidluses ning seda olukorras, kus tema enda kinnitusel hõlmab litsentsitasu tasu selliste tööde eest, mida ta teostas enda sõnul hankelepingu väliselt. See võib tähendada, et hagi on esitatud vale isiku poolt. Hageja subjektiivseid õigusi ei rikuta, mistõttu saab hagi jätta sel põhjusel rahuldamata. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi autoriõigusega kaitstud teose kasutamise keelamise nõudes põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Rahalise nõude osas lõpetab kohus menetluse otsust tegemata. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kohus võtab esmalt seisukoha faktiliste asjaolude osas ning seejärel teeb õiguslikud järeldused. Faktilised asjaolud Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja vahel oli riigihanke nr 151439 tulemusena 06.06.2014 sõlmitud töövõtuleping nr 4/2014, mille esemeks oli tarkvaraarendusteenuse osutamine. Kohtud on tuvastanud samade poolte vahel toimunud varasemates kohtuasjades, et kostja taganes lepingust 27.09.2015 ja lepingust taganemine oli kehtiv. Kohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-16-3798 lepingust taganemise kehtivuse. Tööd viis lõpule kostja poolt palgatud uus arendaja, mille kohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-17-19441. Tsiviilasjas 2-16-3798 esitas hageja kostja vastu nõude lepingust taganemise tühisuse tuvastamiseks ja võla nõudes. Rahaline nõue tugines väitel, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud töövõtuleping ning kostja on töövõtulepingu raames vastu võtnud arvel nr 1207 märgitud tööd. Tsiviilasjas 2-17-19441 esitas hageja kostja vastu nõude võla ja viivise saamiseks. Nõue tugines asjaolul, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping. Kohtud tuvastasid, et lepingust on kehtivalt taganetud ning hagejal e tuleb hüvitada VÕS § 189 lg 1 ja lg 2 p1 alusel tööde väärtus. Hageja nõue käesolevas kohtuasjas tugineb väitele, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, kuid kostjale ei ole üle läinud tarkvara kasutamise õigus ning seetõttu tuleb kostjal tasuda litsentsitasu. Poolevahelised suhted said tekkida üksnes 06.06.2014 sõlmitud ja 27.09.2015 lõppenud töövõtulepingust nr 4/2014. Kohtud on kahes eelnevas kohtuasjas tuvastanud, et poolte vahel ei sõlmitud uusi lepingudi. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja väited selle kohta, et kostja sõlmis

hagejaga suulise lepingu ei ole tõsiselt võetavad juba seetõttu, et avaliku raha kasutamine ei ole üldjuhul võimalik ilma riigihanget või hankemenetlust läbi viimata. Kohtud on varasemalt tuvastanud, et toimusid läbirääkimised uue lepingu sõlmimiseks, kuid seda ei saa pidada lepingu sõlmimiseks. Seadus teeb vahet lepingueelsetele läbirääkimisetel ja lepingu sõlmimisel. Hageja ei ole esile toonud VÕS § 9 lg 1 toodud asjaolusid, et kokkuleppe sõlmimise hetke ja kokkuleppe sisu, et käesolevas kohtuasjas oleks võimalik jõuda teistsugusele järeldusele pooltevaheliste lepinguliste suhete osas, kui on leitud varasemates kohtulahendites. Hankelepingu p 5.2. sätestas selgelt ja ühemõtteliselt, et kõik autori- ja litsentsitasud sisalduvad lepingu kogumaksumuses. Hankelepingu p 1.5 on kohaselt töövõtja kohustatud andma tellijale üle lepingu tulemusena valmiva lähtekoodi ja dokumentatsiooni. Tööde tulemusena valmiv lähtekood ja dokumentatsioon koos kõigi uue registrisüsteemiga seotud varaliste ja mittevaraliste õigustega kuuluvad tellijale. Lepingu p 5.3 kohaselt oli tasu maksmise intervalliks üks kord kalendrikuus. Pooled ei vaidle selles, et tegemist oli agiilse tarkvaraarendusega st töid teostatakse ja antakse üle etapiviisiliselt. Seda arusaama kinnitavad ka kohtule esitatud tõendid. Arvete analüüsist (II kd tl 3334), arvetest ja tööraportitest (III kd tl 29, II kd tl 25-40), tööde tähtaegade loetelust (II kd tl 41-42) ja tööde täitmise kirjeldustest (nt II kd tl 46-47) on aru saada, et tööd lepiti kokku ja teostati etapiviisiliselt. Samuti on võimalik kostja andehoidla väljavõttest (II kd tl 85-259) järeldada, et kõik tööd, mida hageja teostas on kostja andmehoidlasse üles laetud lepingu kehtivuse perioodil (viimane töö 29.09.2015 ja esimene töö 10.06.2014). Kohus nõustub kostja käsitlusega VÕS § 189 lg 2 p 1 aluselt väljamõistetud hüvitise mõtte osas. Arendusteenust st lähtekoodi ei olnud võimalik teenuse olemuse tõttu tagastada, mistõttu kuulus selle väärtus hüvitamisele. Tööde väärtus sisaldas lepingu p 5.2. järgi endas ka litsentsitasu. Järelikult on hagejale juba varasemates kohtuasjades väljamõistetud hüvitisega tasutud ka litsentsitasu. Kohus peab vajalikuks märkida, et hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas hageja õiguslik käsitlus, mille järgi on lepingu rikkumine majanduslikult kasulikuma, kui lepingu kohane täitmine. Hageja arusaama kohaselt, mida ta kinnitas ka kohtuistungil, oleks ta saanud lepingu kohaselt täitmisel üksnes lepingu järgse töötasu 37,5 eurot tunni eest, millele oleks lisandunud käibemaks. Lepingu rikkumisel (sest lepingust taganeti hageja poolse rikkumise tõttu) ja lepingust taganemisel saaks ta lisaks VÕS § 189 lg 2 p 1 ette nähtud hüvitisele ka iga-aastast litsentsitasu. Lepingu p 5.1 järgi pidi hageja andma kostjale üle lepingu alusel välja töötatud lähtekoodi. Iseenesest pole vaidlust, et hageja on kostjale lähtekoodi üle andnud. Seda on võimalik tuvastada ka hageja poolt kostjale esitatud tööpiletitest, andmehoidla välja võttest ja ka hageja poolt kostjale esitatud arvetest. Tööde üleandmine on faktiline asjaolu, mille kehtivus ei saa oleneda sellest, mil moel tööd üle anti. Kohtule esiautud arvetest nähtub järgmist: Arvetes 1145, 1150, 1162, 1172, 1177, 1182, 1186, 1190, 1194, 1199 nähtuvad selgelt registripidaja ja registreerija portaalide graafilise liidese tööd järgmiselt: 1) arve 1145 – arve aluseks on tööaja raportis tööd (task) nr 1979, 1981, 1982, 1985, 2045, mis on konkreetselt registripidaja ja registreerija portaali graafilise liidese tööd. 2) arve 1150 - arve aluseks on tööaja raportis tööd (task) nr 2076, 2078, 2079, 2080, 2081, 2082, mis on konkreetselt registripidaja ja registreerija portaali graafilise liidese tööd. 3) arve 1162 - arve aluseks on tööaja raportis tööd (task) nr 2216, 2255, mis on konkreetselt registripidaja ja registreerija portaali graafilise liidese tööd. 4) arve 1172 - arve aluseks on tööaja raportis tööd (task) nr 2345, mis on konkreetselt registripidaja ja registreerija portaali graafilise liidese tööd. 5) arve 1177 - arve aluseks on tööaja raportis tööd (task) nr 2409, 2412, 2447, mis on konkreetselt

registripidaja ja registreerija portaali graafilise liidese tööd. 6) arve 1182 - arve aluseks on tööaja raportis tööd (task) piletid nr 2447, 2473, 2487, 2507, 2517, 2535, 2538, 2539, mis on konkreetselt registripidaja ja registreerija portaali graafilise liidese tööd. 7) arve 1186 - arve aluseks on tööaja raportis tööd (task) piletid nr 2506, 2545, 2546, 2581, 2591, 2605, 2615, 2619, 2620, mis on konkreetselt registripidaja ja registreerija portaali graafilise liidese tööd. 8) arve 1190 - arve aluseks on tööaja raportis tööd (task) piletid nr piletid 2447, 2517, 2595, 2606, 2619, 2620, 2629, 2666, mis on konkreetselt registripidaja ja registreerija portaali graafilise liidese tööd. 9) arve 1194 - arve aluseks on tööaja raportis tööd (task) piletid nr 2539, 2666, 2689, 2691, 2724, 2776, mis on konkreetselt registripidaja ja registreerija portaali graafilise liidese tööd. 10) arve 1199 - arve aluseks on tööaja raportis tööd (task) piletid nr 2517, 2736, 2754, 2821, mis on konkreetselt registripidaja ja registreerija portaali graafilise liidese tööd. Õiguslikud põhjendused Poolte vahel sõlmitud hankeleping on oma olemuselt põimleping VÕS § 1 lg 2 mõttes, milles on nii töövõtulepingu, mittevaraliste õiguste kasutamise lubamise (litsentsileping) kui ka teose loomisel varaliste õiguste üleandmise (autori-töövõtuleping) lepingu elemente. Hankelepingu eesmärgiks oli nii uue tarkvaralahenduse, mis on teos AutÕS § 4 lg 3 p 3 mõttes, loomine kui ka olemasolevate tarkavaralahendustega liidestamine, mida võib käsitleda olemasoleva teose muutmisena. AutÕS § 11 lg 1 järgi tekib teose loomisega autoriõigus sellele teosele ning autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused. Kohus ei pea vajalikuks käesolevas vaidluses lahata hageja ja tema töötajate vahelisi suhteid selles osas, kas hageja töötajad tegutsesid autorina tööandjale või iseseisvalt ning kas ja mil määral on hageja töötajate kui teoste autorite varalised ja mittevaralised õigused hagejale üle läinud. Kohus on tuvastanud, et teoste loomine toimus hageja ja kostja vahel kehtinud lepingu raames ja lepingu kehtivuse ajal ning lepingu pooleks on hageja. AutÕS § 11 lg 3 ja 4 järgi on autori varalised õigused on üleantavad ja AutÕS § 12 isiklike õiguste kasutamiseks saab anda loe (litsentsi). AutÕS § 46 lg 1 ja § 49 lg 1 järgi peab teose kasutamiseks olema sõlmitud kirjalik autorileping. Töövõtulepingu raames tuleb anda üle lepingu tulem ja VÕS § 636 lg 1 tähenduses saab üle antavaks olla ka intellektuaalne vara. Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud töövõtuleping käsitletav autorilepinguna. Lepingu p 1.2 järgi on lepingu esemeks tarkvara arendus ehk teose loomine. Lepingu p 1.5 sätestab, et töövõtja on kohustatud andma tellijale üle lepingu tulemusena valmiva lähtekoodi ehk teose ja sellekohase dokumentatsiooni ning registrisüsteemiga (tarkvara, kui teos) seotud varalised ja mittevaralised õigused kuuluvad tellijale. Lepingu sõnastusest on võimalik üheselt aru saada, et loodav teos kuulub kostjale. Kuna mittevaralisi õiguseid ei saa üle anda, siis tuleb lepingust aru saada selliselt, et kostjal on luba kasutada mittevaralisi õiguseid. Lepingu p 5.2 nimetab sõnaselgelt, et lepingutasu sisaldab ka autoritasu. Kokkuvõtvalt järeldab kohus, et kuna tööd on hageja poolt kostjale faktiliselt üle antud, kohus on tuvastanud, et tööd tehti lepingu kehtivuse ajal ja lepingu raames, autoriõiguse alane kokkulepe on olemas, kostja on hagejale hüvitanud tehtud töö, siis on kõik hageja nõuded põhjendamatud. TsMS § 428 lg 1 p 2 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vahel on sama hagi eseme üle jõustunud menetluse lõpetanud kohtulahend. TsMS 363 lg 1 p 1 mõttes tuleb hagi esemeks pidada käesoleval juhul töövõtulepingu raames teostatud tööde eest saadavat tasu, olenemata sellest, kas hageja nimetab seda litsentsitasuks, hüvitiseks või muul moel. Kohtud on hagejale välja mõistnud hüvitise, kostja on kohtuotsuse ka täitnud. Järelikult on hageja ja kostja vahel juba jõustunud kohtulahend, mis käsitleb autoritasu/litsentsitasu. Kohtu hinnangul ei ole menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt vajalik analüüsida poolte väiteid rahalise nõude suuruse

osas, sest kohus lõpetab selles osas menetluse otsust tegemata. Autoriõigusega kaitstud teose kasutamise keelamise nõudes tuleb hagi jätta rahuldamata. Autoriõigus on oma olemuselt absoluutne õigus, mis tähendab, et autoril on õigus lubada või keelata oma teose kasutamist. Kasutajal, käesoleval juhul kostjal, on kohustus tõendada, et tal on õigus teose kasutamiseks. Kohtu hinnangul on kostjal hankelepingust tulenev õigus teose kasutamiseks ja hageja nõue teose kasutamise keelamiseks on põhjendamatu. Tsiviilasja hinna määramine TsMS § 124 lg 1 järgi on rahalise nõude hagi hind 92 641,50 eurot. Autoriõigusega kaitstud teose kasutamise keelamine on mittevaraline nõue TsMS § 132 lg 1 mõttes, mille hinnaks on 3500 eurot. TsMS § 133 alusel arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Viivise nõude suuruseks on ühe aasta eest arvestatud viivise summa ehk 7411,32 eurot. Kokku on hagi hind 103 552,82 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulu pool, kelle kahjuks tehakse kohtuotsus. TsMS 168 lg 2 järgi kannab menetluskulud hageja, kui kohus lõpetab menetluse otsust tegemata. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kohus teeb menetluskulude rahalise suuruse määramiseks lahendi pärast kohtotsuse jõustumist TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 järgi. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2024. a kohtuotsusega nr 2-2120474.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.