Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
16. juuni 2020. a Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-11041
Tsiviilasi
X Xi kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise taotluse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: X X (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx)
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
Lõpetada X Xi kohustustest vabastamise menetlus ja jätta X X pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Vabastada X X usaldusisiku kohustustest. Avaldada teade X Xi kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Harju Maakohtu 17.01.2014. a määrusega lõpetati võlgniku X Xi pankrotimenetlus, algatati tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus pikendas 16.04.2019 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni 17.01.2020. Usaldusisiku poolt on eelnevalt esitatud Harju Maakohtule X Xi usaldusisiku aruanded 11.02.2015, 01.12.2016, 21.11.2017 ja 31.12.2018. Viimase usaldusisiku aruande esitas võlgnik 20.04.2020. Aruande kohaselt ei ole võlgniku majanduslik olukord paranenud. Võlgnik töötab jätkuvat x õpetajana. 20.04.2020 esitas võlgnik kohtule seoses tähtaja täitumisega taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Kohus küsis taotluse osas võlausaldaja seisukohta. 11.05.2020 esitas seisukoha võlausaldaja Swedbank Liising AS, märkides, et võlgnik ei ole täitnud
PankrS §-s 173 tulenevaid kohustusi, mis on eelduseks võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlausaldaja märgib, et võlgniku esitatud sissetulekute kohaselt on tema keskmiseks tasuks olnud 1143 eurot, millelt oleks tulnud võlausaldajale teha väljamakseid. Võlgnik ei ole vaatamata kohtu selgitustele ja menetluse pikendamisele väljamakseid teinud. Võlausaldaja märgib, et võlgnik ei ole teinud võlausaldaja nõude rahuldamiseks mitte ühtegi väljamakset. Selliselt käituv võlgnik ei ole oma kohustusi korrektselt täitnud ning on teadlikult jätnud võlausaldajatele maksed tegemata. Eeltoodust tulenevalt tuleb võlausaldaja hinnangul keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest. 03.06.2020 edastas kohus võlgnikule usaldusisiku aruande täpsustamise nõude. Kohus palus võlgnikul täpsustada, mis põhjusel on võlgnik kohustustest vabastamise perioodi jooksul võtnud endale täiendavaid kohustusi laenude näol, mis nähtusid võlgniku arvelduskonto väljavõttelt. Ühtlasi märkis kohus, et arvestades võlgniku 2019. aasta igakuist sissetulekut, oleks võlgnik pärast mittearestitava summa mahaarvestamist pidanud 2019. aasta sissetulekute põhjal tegema võlausaldajale väljamakseid kokku summas 2689,57 eurot. Kohus tegi võlgnikule ettepaneku nimetatud summa tasumiseks. 10.06.2020 esitas võlgnik usaldusisiku aruande täpsustuse, milles märgib, et ei ole võlausaldajatele ühtegi väljamakset teinud, kuna selleks raha puudub. Võlgnik toob esile, et elamise juures oleks vaja teha mitmeid asju (nt kütteseadmed ja kanalisatsioon), mille teostamiseks jagatakse ka toetusi, kuid see eeldab omafinantseeringut, mis võlgnikul puudub. Võlgnik märgib, et täpsustamist vajavad võlad olid eluliselt vajalikud väljaminekud ega olnud pikaajalised laenukohustused (nt küttepuude soetamine, kütus autole, autoremont). Kohtumääruse põhjendused PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku X Xi kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus võlgniku X Xi pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS §-le
Kohtu hinnangul on võlgnik vähemalt raskest hooletusest rikkunud PankrS § 173 lõigetes 3 ja 4 sätestatud kohustusi, kuivõrd ta ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul loovutanud töösuhtest saadud tulu usaldusisikule ega teinud väljamakseid võlausaldajatele. PankrS § 173 lg-s 4 nimetatud kohustuse täitmiseks tuleb tuvastada võlgniku tulu suurus ja selle põhjal hinnata, kas võlgnik jättis endale tulust suurema osa kui seaduse või kohtumäärusega ette nähtud. Usaldusisiku 2019. aasta aruandes märgitud andmete kohaselt laekus võlgnikule perioodil jaanuar 2019 – detsember 2019 töötasu kokku 12 621,70 eurot. Pärast mittearestitava summa mahaarvestamist jäi võlausaldajatele väljamakseteks 3586,10 eurot, millest võlgnikule jäi 25 % ehk 896,52 eurot. Eeltoodust tulenevalt oleks võlgnik pidanud 2019. aasta sissetulekute põhjal tegema võlausaldajale väljamakseid kokku summas 2689,57 eurot. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik jätnud endale tulust suurema osa kui seadusega ette nähtud ning rikkunud sellega PankrS § 173 lg-s 3 sätestatud kohustust. Kohus on 16.04.2019 määruses märkinud, et kuivõrd viimase aasta sissetulekute suurus on viidanud võimalusele teha ka väljamakseid võlausaldajatele, siis oli kohtu hinnangul põhjendatud menetluse pikendamine, kuivõrd antud olukorras oli reaalne võimalus ja perspektiiv, et võlgnik suudab tasuda oma kohustusi mingilgi määral. Kohus märgib, et võlausaldaja seisukoha kohaselt ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul oma kohustusi täitnud ning võlausaldajale väljamakseid teinud. Seega jättis võlgnik endale tulust suurema osa kui seaduse või kohtumäärusega ette nähtud. Kohus on 03.06.2020 nõudekirjaga teinud võlgnikule ettepaneku võlausaldajale väljamakse tegemiseks, kuid võlgnik ei ole väljamakset teinud. Kohus on seisukohal, et võlgnik on selliselt rikkunud võlausaldajate huve. Seadusega ette nähtud väljamaksete tegemata jätmine väljendab antud olukorras kohtu hinnangul vähemalt võlgniku rasket hooletust VÕS § 104 lg 4 mõttes oma kohustuste mittetäitmisel. Kohus rõhutab, et võlgnik on 14.05.2014 avalduses kinnitanud kohustust täita PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Samuti on kohus 16.02.2015 pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses ning 16.04.2019 kohustustest vabastamise menetluse pikendamise määruses selgitanud võlgnikule tema kohustusi võlgnikuna ning võlgnik on oma kohustustest vabastamise avalduses kohtule kinnitanud, et kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Seega on võlgnik olnud oma kohustusest teavitatud ja teadlik. Kohus leiab, et võlgnik ei ole teinud usaldusisikule väljamakseid eesmärgiga mitte rahuldada võlausaldajate nõudeid määras, milleks ta oleks seadusest tulenevalt olnud kohustatud. Kohus märgib, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (32-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lg-tes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (3-21-19-16, p 12). Riigikohus on (3-2-1-46-13, p 11; 3-2-1-19-16, p 14; 3-2-1-49-16, p 15) märkinud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
Kokkuvõttes on kohtu hinnangul võlgnik süüliselt rikkunud PankrS § 173 lõigetes 3 ja 4 sätestatud kohustusi, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Seega on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul oma seadusest tulenevaid kohustusi täitnud – ei ole teinud võlausaldajatele väljamakseid, milleks ta oleks seadusest tulenevalt olnud kohustatud. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus füüsilisest isikust võlgniku X Xi pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ning keeldub võlgnikku vabastamast tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.