Määruse tegemise aeg ja koht 11.11.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-24-6713
Kohtuasi
D.K avaldus täitemenetluse täiteasjas nr 022/2020/6265 lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.08.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
D.K määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja D.K (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Puudutatud isik Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248), lepinguline esindaja H.B
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 28.08.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta kohtumääruse põhjendusi.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud D.K kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.D.K (avaldaja, võlgnik) esitas 28.04.2024 Harju Maakohtule avalduse täiteasjas nr 022/2020/6265 täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu.
1.1.Avalduse kohaselt on täitemenetlus algatatud Harju Maakohtu 17.01.2014 kohtumääruse alusel tsiviilasjas 2-13-11041.
1.2.Avaldajalt mõisteti käenduslepingust tulenev võlgnevus Swedbank Liising Aktsiaseltsi (puudutatud isik, sissenõudja) ees välja Harju Maakohtu 30.03.2011 otsusega tsiviilasjas nr 210-44562. Puudutatud isik esitas 19.07.2012 kohtutäiturile esimest korda täitmisavalduse kohtuotsusega tunnustatud nõude täitemenetluse läbiviimiseks (täiteasi 022/2012/5163). Avaldaja esitas 08.03.2013 selle nõude tõttu avalduse maksejõuetuse väljakuulutamiseks, mille maakohus võttis menetlusse. Maakohus lõpetas 17.01.2014 määrusega pankrotimenetluse ja algatas avaldaja kohustustest vabastamise menetluse tsiviilasjas nr 2-1311041. Avaldaja kohustustest vabastamise menetlus lõpetati 16.06.2020 ja avaldaja jäeti täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Puudutatud isik esitas 31.07.2020 uuesti kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks, kuid nõudedokumendid olid pankrotimenetlusest (täiteasi nr 022/2020/6265). Kui avaldaja poleks maksejõuetusavaldust esitanud, siis oleks nõude aegumine toimunud juba 2022. a-l. Puudutatud isiku seisukoht
2.Puudutatud isik oli seisukohal, et nõue ei ole aegunud, mistõttu tuleb avaldus jätta rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Sissenõudja selgitas, et Harju Maakohtu 17.01.2014 määrusega lõpetati avaldaja pankrotimenetlus ja algatati tema kohustustest vabastamise menetlus. Kohus lõpetas 16.06.2020 määrusega avaldaja kohustustest vabastamise menetluse ja jättis avaldaja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Puudutatud isik esitas kohtutäiturile 31.07.2020 avalduse täitemenetluse algatamiseks. Nõude aegumise kohaldamiseks puudub alus, sest kohustustest vabastamise menetluse ajaks peatus nõude aegumine. Kohtutäituri seisukoht
3.Kohtutäitur on seisukohal, et aegumistähtaeg algas praegusel juhul alates täitmisvalduse esitamisest, s.o 31.07.2020. Kohtutäitur selgitas, et täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 17.01.2014 määrus tsiviilasjas 2-13-11041, millega tunnustati puudutatud isiku nõuet 8235,83 eurot ja puudutatud isiku 31.07.2020 täitmisavaldus. Harju Maakohtu 17.01.2014 määrus tsiviilasjas 2-13-11041 jõustus 04.02.2014. Puudutatud isik esitas kohtutäiturile ka Harju Maakohtu 16.06.2020 määruse tsiviilasjas 2-13-11041, millega lõpetati avaldaja kohustustest vabastamise menetlus ja jäeti avaldaja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Harju Maakohtu 16.06.2020 määrus tsiviilasjas 213-11041 jõustus 04.07.2020. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 28.08.2024 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohus määras kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puudusid.
2-24-6713
5.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis maakohus, et nõude täitmine täitemenetluses ei olnud aegunud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 lg 1 mõttes.
6.Kohus tuvastas täitmisavalduse põhjal, et täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 17.01.2014 määrus tsiviilasjas 2-13-11041. Nimetatud määrusega lõpetati avaldaja pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ning märgiti, et puudutatud isikul on jäänud saamata tunnustatud nõude eest 8235,83 eurot.
7.Tunnustatud nõuete osas on pankrotiseaduse (PankrS) § 168 järgi täitedokumendiks pankrotimenetluse lõpetamise määrus (vt ka TrtRnKm 20.12.2022, 2-22-12649, p 10). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 3 järgi on pankrotimenetluses tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest arvates.
8.Lisaks üldisele nõude täitmise aegumise tähtajale tuleb arvestada ka võimaliku täitemenetluse peatumisega. Kohus tuvastas täitmisavalduse põhjal, et täitmisavaldus esitati esmakordselt täitmiseks 31.07.2020. Täitemenetluse registri andmed kinnitasid, et täitetoimik avati 05.08.2020. Seega TsÜS § 159 lg 1 alusel 17.01.2014 kohtumäärusest tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas uuesti 31.07.2020. Sellist seisukohta toetab ka senine kohtupraktika (nt TlnRnKm 15.05.2023, 2-22-17853, p 21). Seega saab avaldaja esitada TMS § 2231 lg 1 kohase avalduse kohtule kõige varem 31.07.2030.
9.Asja lahendamisel ei omanud tähtsust avaldaja 18.07.2024 esitatud seisukohad tsiviilnõuete üldise aegumise kohta, sh maksejõuetusavalduse esitamisel, sest praegusel juhul on lahendamisel täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine vastavalt TMS § 223 1 lg-le
10.Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel menetluskulud avaldaja kanda. Kuna sissenõudja kinnitas menetluskulude puudumist ja kohtutäiturit ei esindanud lepinguline esindaja, määras kohus kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puudusid. Määruskaebus
11.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Lisaks palub avaldaja tagastada ja tema kasuks välja mõista pärast 2024. a jaanuari kohtutäiturile kantud 1297 eurot ja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot.
12.Maakohus, kohtutäitur ja sissenõudja eiravad asjaolu, et esimest korda esitati nõue täitmiseks juba 2012. aastal, mitte 2020. aastal. Täitemenetlus kuulub lõpetamisele, sest esmakordselt tunnustati nõuet Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-10-44562 juba 30.03.2011 ning aegumise katkemine toimus 19.07.2012, mil sissenõudja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse täiteasjas 022/2012/5163 läbiviimiseks. Seega täitus 2022. a juulis 10 aastat täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisest. Kui sellele liita juurde pankrotimenetlusele kulunud aeg, s.o maksejõuetusavalduse esitamine 08.03.2013 kuni 17.01.2014 pankrotimenetluse lõpetamise määruseni, mil TsÜS § 160 lg 2 p 31 kohaselt nõude aegumine peatus, saabus võla aegumine 2023. a mai lõpus.
13.Kui ringkonnakohus on maakohtuga samal seisukohal, et nõue esitati esmakordselt täitmisele 31.07.2020, siis palub avaldaja ringkonnakohtul selgitada, mis on nõude tekkimise alusdokument. Avaldaja ei ole pärast 2006. aastat sõlminud puudutatud isikuga ühtki uut
2-24-6713 lepingut ja seegi oleks ilma 2011. a kohtuotsuseta vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 2013. a-ks aegunud.
14.Avaldajale on selgusetu, kuhu kadus nõue, mida tunnustati 30.03.2011 kohtuotsusega asjas 2-10-44562 ja mille suhtes alustati täitemenetlust 2012. aastal täiteasjas nr 022/2012/5163. Ükski võlasuhe ei lõppe ega kao ära pankrotimenetluse alustamisega. Avaldajale on ka arusaamatu, milliste sätete alusel ei rakendata võla aegumistähtaja saabumise arvutamisel TsÜS § 160 lg 2 p-i 31. Avaldaja ei ole saanud õiguskaitset.
15.Üheski seaduses ei ole kirjas, et kui täitedokumendiks on pankrotimenetluse lõpetamise määrus, tuleb kohaldada TsÜS § 157 lg 3. Uueks täitedokumendiks on PankrS § 158 lg-s 4 või 163 lg-s 4 nimetatud määrus sellepärast, et nagu PankrS § 168 sätestab, on seal kirjas millises ulatuses on võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, sest eeldatavasti erineb see summa algsest nõude suurusest.
16.Avaldaja palub tagastada ja tema kasuks välja mõista pärast 2024. a jaanuari kohtutäiturile kantud avaldaja tulud kokku 1297 eurot, s.o pärast kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu avalduse esitamist kohtutäituri poolt kinnipeetav raha, kuna Eesti Vabariigi põhiseaduse § 25 järgi on igaühel õigus õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisele.
17.Avaldaja palub talle tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot, sest maakohtupoolne seaduse eiramine on ebaseaduslik ja avaldaja pere ei tohiks selle pärast kannatada. Menetlusosaliste seisukohad
18.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
18.1.Puudutatud isiku väitel on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud. Maakohus tuvastas, et täitmisavaldus esitati esmakordselt täitmiseks 31.07.2020, seega TsÜS § 159 lg 1 alusel 17.01.2014 määrusest tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas uuesti 31.07.2020. Sellist seisukohta toetab ka senine kohtupraktika (nt TlnRnKm 15.05.2023, 2-22-17853, p 21). Seega ei ole nõue aegunud. Menetluse edasine käik
19.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 1 ja § 659 alusel jätta muutmata, kuid kohtumääruse põhjendusi tuleb muuta osas, milles maakohus selgitas täitmise aegumistähtaega. Määruskaebus jääb rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
21.Avaldus on esitatud TMS § 2231 lg 1 alusel, mille esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui
2-24-6713 jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg.
22.Avalduses esile toodu ja sellele lisatud tõendite kohaselt rahuldati Harju Maakohtu 30.03.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-44562 puudutatud isiku hagi avaldaja vastu (dtl 2326) ning selle otsuse alusel algatati täitemenetlus täiteasjas nr 022/2012/5163 (dtl 27). Avaldaja esitas kohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ning avaldaja pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 15.04.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-11041 (dtl 8-10). TMS § 51 lg 1 (15.04.2013 kehtinud redaktsioonis) alusel lõppes alustatud täitemenetlus pankroti väljakuulutamisega. Harju Maakohtu 17.01.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-1311041 lõpetati avaldaja pankrotimenetlus ning kinnitati pankrotimenetluse lõpparuanne. Selle määruse kohaselt ei ole avaldaja esitanud nõuetele vastuväiteid ning võlausaldajate tunnustatud nõuetest on mh täitmata puudutatud isiku nõue 8235,83 eurot (dtl 11-17). Harju Maakohtu 17.01.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-11041 algatati avaldaja kohustustest vabastamise menetlus, mis lõpetati 16.06.2020 määrusega, millega jäeti avaldaja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Harju Maakohtu 16.06.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-13-11041 jõustus 04.07.2020.
23.Maakohus tuvastas, et täiteasjas 022/2020/6265 täidetakse Harju Maakohtu 17.01.2014 kohtumäärusest tsiviilasjas 2-13-11041 (kohtumäärus) tulenevat nõuet ning esimest korda esitati nõue kohtutäiturile täitmiseks 31.07.2020. Avaldaja on määruskaebuses seisukohal, et nõue esitati esimest korda kohtutäiturile täitmiseks juba 2012. aastal. Ringkonnakohus selle avaldaja seisukohaga ei nõustu. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
24.Määruskaebuses tugineb avaldaja täiteasjale nr 022/2012/5163, mille täitedokumendiks on Harju Maakohtu 30.03.2011 otsus tsiviilasjas nr 2-10-44562. Selle esitas puudutatud isik esimest korda kohtutäiturile täitmiseks 19.07.2012. Ringkonnakohus selgitab, et avaldaja pöördus siinses asjas kohtusse avaldusega täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 022/2020/6265, mille täitedokumendiks on Harju Maakohtu 17.01.2014 kohtumäärus tsiviilasjas 2-13-11041. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 17.01.2014 määrusest sai iseseisev täitedokument PankrS § 168 mõistes ning seda ka Harju Maakohtu 30.03.2011 otsusest tsiviilasjas nr 2-10-44562 tuleneva puudututatud isiku nõude osas. Riigikohtu praktikast saab teha järelduse, et rahuldamata nõude märkimine pankrotimenetluse lõpetamise määruses loob eraldi täitedokumendi, mille täitmise aegumine ei sõltu nõude varasemast täitmisest teise täitedokumendi alusel (RKHKo 18.04.2016, 3-3-1-4-16, p 15). Seega oli puudutatud isikul seaduslik täitedokument, s.o Harju Maakohtu 17.01.2014 määrus tsiviilasjas nr 2-13-11041, mille alusel kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks pöörduda. Maakohus selgitas põhjendatult, et PankrS §-st 168 järeldub, et kui võlgnik ei ole pankrotimenetluses esitanud nõudele vastuväidet, siis võib võlausaldaja oma tunnustatud nõude pankrotimenetluses rahuldamata jäänud ulatuses esitada võlgniku vastu täitmiseks pärast pankrotimenetluse lõppu (vt ka RKTKm 04.11.2015, 3-2-1-34-15, p 25).
25.Nõude aegumise hindamisel tuleb kõigepealt kindlaks teha nõudele kohaldatava aegumistähtaja pikkus ja selle kulgema hakkamise ajahetk. Maakohus tõi esile, et täitemenetluses on täitmisel puudutatud isiku avaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue; pankrotimenetluses tunnustatud nõuete osas on PankrS § 168 järgi täitedokumendiks pankrotimenetluse lõpetamise määrus ning TsÜS § 157 lg 3 järgi on pankrotimenetluses tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest
2-24-6713 arvates. Ringkonnakohus nõustub nende maakohtu tuvastatud asjaoludega. Samuti ei ole kohus eksinud materiaalõiguse kohaldamisel.
26.Ringkonnakohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse ajal kehtinud PankrS § 174 lg 1 sätestas, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sh need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Rahuldamata nõudeid saab hakata üldises korras täitemenetluses täitma alles siis, kui on jõustunud otsustus kohustustest vabastamata jätmise kohta. Lõpparuande kinnitamise määruse täitmine on peatunud kuni kohustustest vabastamise menetluse lõppemiseni (TsÜS § 160 lg 3). Seega ei saanud puudutatud isik kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks pöörduda PankrS §-s 174 sätestatud sissenõude keelust tulenevalt enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist ja kohustustest vabastamata jätmist (vt ka TlnRnKm 01.11.2023 2-23-419, p 19,TrtRnKm 20.12.2022, 2-22-12649, p 10 ja TlnRnKm 02.06.2021, 2-21-1534, p 33). Määrus, millega keelduti avaldajat tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, jõustus 04.07.2020 ja puudutatud isik esitas kohtutäiturile täitmisavalduse 31.07.2020.
27.Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Avaldaja esitatud täitmisteate kohaselt esitati kohtumäärus kohtutäiturile esimest korda täitmiseks 31.07.2020. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes seega 31.07.2020 ning algas samast kuupäevast uuesti. Ringkonnakohus muudab siiski maakohtu põhjendusi nõude aegumiskuupäevaga seoses. Maakohus leidis, et avaldaja saab esitada TMS § 2231 lg 1 kohase avalduse kohtule kõige varem 31.07.2030. Ringkonnakohus muudab sellekohaseid maakohtu põhjendusi. TsÜS § 136 lg 2 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Seega on aegumistähtaja viimaseks päevaks 31.07.2030 ja avaldaja saab aegumisele tugineda kõige varem 01.08.2030 (RKTKo 18.04.2018, 2-15-6538, p 15).
28.Määruskaebusest nähtub, et kohtutäitur on kinni pidanud avaldaja sissetulekut. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja esmakordselt määruskaebuses esitatud nõuet kahju hüvitamiseks ei saa ringkonnakohus lahendada, kuivõrd tegemist on esmakordselt esitatud materiaalõigusliku nõudega, mida maakohus ei ole lahendanud. Käesolevas menetluses on maakohtule esitatud üksnes avaldus täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu. TsMS § 631 lg 1 ja 659 koosmõjus võib määruskaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks teha esimese astme kohtust erinev otsus. Nõuet, mida ei ole maakohtus esitatud ja mis väljub olemasoleva avalduse piiridest, ei saa ringkonnakohus kontrollida.
29.Kuna maakohtus jättis avalduse põhjendamatult rahuldamata, ei ole alus muuta ka menetluskulude jaotust.
30.Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31.Kuna avaldaja määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb määruskaebemenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
2-24-6713
32.TsMS § 696 lg 3 ja TMS § 2231 lg 4 kohaselt võivad praeguse määruse peale osas, millega kohus lahendab avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, esitada määruskaebuse avaldaja ja sissenõudja. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.