Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind
Harju Maakohus Iris Kangur-Gontšarov 16.06.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-19-9310 J K hagi OÜ Liisa Juuksepikendused vastu võla 587,50 euro nõudes 587,50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J K Hageja lepinguline esindaja: Nastasja Musienko (epost [email protected]) Kostja: OÜ Liisa Juuksepikendused nr 14654314)
(reg
Kostja seaduslik esindaja: L T (e-post xxxx Kohtuistung
10.02.2020
Resolutsioon Lõpetada menetlus J K hagis OÜ Liisa Juuksepikendused vastu 150 euro nõudes. Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ-lt Liisa Juuksepikendused J K kasuks 437,50 eurot. Menetluskulud jätta 26 % ulatuses J K kanda ja 74 % OÜ Liisa Juuksepikendused kanda.
Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt tellis hageja kostjalt 16.01.2019 3 kg juukseid, mille eest tasus ettemaksuna 100 % 3 960 eurot. Kätte sai hageja 1,8 kg juukseid. Hageja on võtnud ühendust kostjaga, kuid see ei ole andnud tulemust, kuigi kostja lubas tagastada kauba või raha. 11.04.2019 pani kostja hagejale kauba teele, kuid väiksema koguse ja halvema kvaliteediga. Kostja oli nõus hüvitama hagejale tekkinud kahju 717.50 eurot. Hagiavalduse esitamise on kostja tasunud hagejale ainult 300 eurot. Hageja palub välja mõista OÜlt Liisa Juuksepikendused J K kasuks põhivõlgnevus 587,50 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja vastuse kohaselt oli hagejale kaupa müües puudu 8 patsi juuksepikendusi. J K on saanud puuduolevad juuksed, lisaks on talle hüvitatud 300 eurot. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvudes toimiku materjalidega, kuulates ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hageja osaline nõudest loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus osaliselt hageja nõudes lõpetada, ülejäänud hageja nõudes tuleb hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib TsMS § 429 lg 1 järgi hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kuna hageja on soovinud 11.02.2020 avalduses loobuda 150 euro nõudest kostja vastu ning kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastatud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, tuleb esitatud nõudest loobumine vastu võtta ja menetlus lõpetada kostja vastu 150 euro nõudes vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3. Pooled ei vaidle, et nad leppisid kokku, et kostja müüb hagejale 3 kg juukseid, mille eest hageja tasus kostjale 16.01.2019 3 960 eurot (t.l. 4). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei andnud hagejale üle kokkulepitud koguses juukseid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 alusel asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja peab hagejale hüvitama kahju, sest ei andnud hagejale üle kokkulepitud koguses juukseid (t.l. 5-6). VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja p 3 alusel nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 alusel kui võlgnik rikub kohustust,
võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja on veenvalt põhistanud, et kostja on tekitanud hagejale kahju müügilepingu mittekohase täitmisega 437,50 eurot (t.l. 64). Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on nõustunud hagejale tekitatud kahju hüvitama (t.l. 5, 89). Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks 437,50 eurot. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel, millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 168 lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd TsMS § 168 lg 3-5 aluseid ei esine, siis jäävad menetluskulud seoses hagi osalise lõpetamisega hageja kanda ja kuna hagi ülejäänud osas rahuldab ja ülejäänud osas jäävad menetluskulud kostja kanda. Kuna menetluse lõpetamine 150 euro nõudes moodustab esialgsest hagihinnast 26 % ja hagi rahuldamine 437,50 euro nõudes 74 %, siis jätab kohus menetluskulud 26 % ulatuses hageja kanda ja 74 % ulatuses kostja kanda. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja 15.05.2020, kus on märkinud, et hagejal on tekkinud menetluskulu kokku 371,12 eurot, mis koosneb kulust riigilõivule ja õigusabile. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagi hind hagiavalduse esitamise ajal oli 587,50 eurot. Nimetatud hinnaga hagi esitamiselt tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 125 eurot riigilõivu. Nähtuvalt toimikus olevast maksekorraldustest on hagi esitamiselt õigesti tasutud 125 eurot (t.l. 27-28). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esindaja poolt õiguasabikulude olemasolule vaid arvetele viidates ei ole võimalik järeldada, kas hageja poolt tehtud kulud on olnud põhjendatud ja vajalikud 246,12 euro ulatuses. Kohtu arvates ei saa kuidagi pidada põhjendatuks 5 euro tasumist kliendilepingu sõlmimise tasuna kui õigusabiteenuse osutamist käesolevas menetluses (t.l. 10). Samuti ei ole mõistlik arvata, et hagejal oli põhjendatud 22.04.2019 tarbijakaitseametisse pöördumine, millele kulus hageja esindajal 1 tund ja kirjavahetuse pidamine kostjaga ja kostjale kohtuvälise maksegraafiku koostamine 30.04.2019 1,5 tundi, kui kulu, mis oleks seotud käesoleva menetlusega (t.l. 11). Lähtudes eeltoodust ei ole hageja esindaja osutatud õigusteenusele kulunud 246,12 euro ulatuses tehtud kulutusi käesolevas asjas põhistatud, mistõttu ei ole ka kohtul võimalik tuvastada, kas need on olnud vajalikud kulud. Seega on hageja põhjendatud menetluskulu 125 eurot. Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole ja ka kohtutoimikust ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud menetluskulu. Seega on kostja menetluskuludeks 0 eurot. Võttes arvesse kulude jaotust, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 92,50 eurot ((125) x 74%) TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata
menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.