Harju Maakohus
Kohtunik
Liili Lauri
Määruse tegemise aeg ja koht
16. juuni 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-5919
Tsiviilasi
EuroChem Spedition OÜ (likvideerimisel) pankrotiavaldus
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega
Menetlusosalised
Võlgnik EuroChem Spedition OÜ (likvideerimisel, registrikood: 11787546, asukoht Jõe tn 5, 10151 Tallinn) seaduslik esindaja likvideerija Kaupo Meier (e-post: [email protected])
Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud
Ajutine pankrotihaldur Kristo Teder (Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ, asukoht Tatari 25, 10116 Tallinn, telefon: 664 0600, e-post: [email protected]) 02.06.2020 Võlgniku seaduslik esindaja likvideerija Kaupo Meier Ajutine pankrotihaldur Kristo Teder
Asjaolud ja avaldus EuroChem Spedition OÜ (likvideerimisel) esitas 22.04.2020 kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Kristo Teder’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Võlgniku põhitegevuseks oli logistikateenuste osutamine. Peamised kliendid olid Eesti juriidilised isikud. Klientide kaubavedusid korraldati peamiselt Baltikumis ja Euroopa Liidu territooriumil. Võlgniku selgituste kohaselt on äriühing pikka aega tegutsenud kahjumlikult, äriplaanis püstitatud eesmärke ei õnnestunud saavutada. 2019-2020 aruandeperioodil oli ühingu kahju ca 200 000 eurot. Võlgnik selgitab, et oluliseks põhjuseks on ühtlasi kaotatud kohtuvaidlus kliendiga tsiviilasjas 2-163321 ja sellest tekkinud nõue võlgniku vastu (80 700 + viivised, mida võlgnik kajastab pankrotiavalduse esitamise seisuga summas 92 969 eurot), mida osaühing ei suuda tasuda. Lisaks märgib võlgnik, et ühingu käive on viimasel aastal oluliselt vähenenud. Ühing ei leidnud piisavalt kliente, et kasumlikult tegutseda, klientide saamiseks tehti ka liialt odavaid hinnapakkumisi, mis ei katnud ettevõtte kulusid. Osanike 31.03.2020.a. otsusega on vastu võetud otsus osaühingu majandustegevuse lõpetamise kohta ja algatatud likvideerimismenetlus. Ajutise pankrotihalduri nimetamise seisuga võlgnikul igasugune majandustegevus puudub. Võlgnik on edastanud registrile tähtaegselt varasemate majandusaastate aruanded. Samuti on esitatud registrile võlgniku likvideerimisaruanne. Võlgniku likvideerija sõnul on võlgniku raamatupidajaks X X ning võlgniku raamatupidamisdokumendid asuvad osaliselt osanike ja osaliselt raamatupidaja (X X) valduses. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku raamatupidamine korraldatud. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid asjaolusid, millest võiks nähtuda, et võlgniku juhtorgani liikmed oleksid olnud hooletud oma kohustuste täitmisel. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgniku juhtorgani liikmed suutnud võlgnikku kasumlikult juhtida. Võlgniku äriplaani ei ole aja möödudes suudetud kasumlikult realiseerida. Samuti on võlgnik teinud ebaõnnestunud koostööleppe (allveoleping), millest tulenevalt on võlgnikult Tallinna Ringkonnakohtu 03.04.2020.a. otsusega tsiviilasjas 2-16-3321 solidaarselt xxx OÜ-ga välja mõistetud OÜ xxx kasuks 80 700,23 eurot, millele lisanduvad viivised. Käesoleval juhul on võlgnikul vara väärtuses 2 520,97 eurot. Krediiasutuste poolt esitatud andmete kohaselt on võlgniku nimele avatud arvelduskontode jääk 0,97 eurot. Võlgnik on selgitanud, et võlgnikul on varana debitoorne nõue AS X x vastu summas 2 520,00 eurot. Likvideerija on esitanud nõudekirja, X x AS on saatnud saldokinnituse, mis kinnitab nõude olemasolu. Likvideerija hinnangul on nõue sissenõutav. Ajutine haldur nõustub esialgu likvideerijaga ning peab käesoleval ajal võlgniku nõuet sissenõutavaks ja arvestab seda varana. Võlgniku nimele käesoleval ajal sõidukeid registreeritud ei ole. Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol vahendid puuduvad. Võlgnik ei ole ega ole olnud omanik teistes äriühingutes. Võlgniku nimel ei ole käesoleval hetkel ega ole varasemalt olnud kinnistuid. Kättesaadavate andmete põhjal ja võlgniku poolt esitatud võlgade nimekirja kohaselt on ajutine haldur tuvastanud võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas 127 909,39 eurot. Vastavalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt esitatud vastusele võlgniku suhtes täitemenetlusi toimumas ei ole. Ajutine haldur on käesoleval hetkel seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid PankrS § 22 lg 2 p 1 mõistes. Võlgniku vara koosneb sisuliselt ühest debitoorsest nõudest, millest on võimalik katta ajutise halduri tasu ja kulud, kuid edasise menetluse läbiviimiseks sellest ei piisa. Ajutine haldur hindab, et pankrotimenetluseks vajaminevate täiendavate vahendite suurus võiks olla minimaalselt 3 000,00 eurot. Ajutise halduri hinnangul puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgniku suhtes on käimas likvideerimismenetlus. Võlgnikul puudub igasugune vara, mille arvelt tegevust jätkata. Võlgnik ei ole ise näidanud huvi majandustegevuse jätkamise ega tervendamise osas ning on ise esitanud avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja võlgniku pankroti väljakuulutamiseks.
Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgnikul on vara väärtuses 2 520,97 eurot. Samas on võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas 127 909,39 eurot, millest tulenevalt võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi. Võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimalused puuduvad. Võlgnik on ise välja toonud, et võlgnik ei suutnud saavutada äriplaanis seatud eesmärke ning tegutses kahjumlikult. Lisakapitali on kxtud vähesel määral omanike laenude näol, kuivõrd võlgnikul puudus piisav tagatis krediidiasutustelt laenu saamiseks. Kapitali puudusest tulenevalt ei suudetud äritegevuse laiendamisse investeerida, mille tõttu langes võlgniku käive. Võlgnik on veel märkinud, et ei suutnud oma äriplaani pikemas perspektiivis kasumilikult realiseerida, omas olulist rolli ka võlgniku ebaõnnestunud allveoleping, millest tulenevalt algatati võlgniku vastu kohtuasi kahju hüvitamise nõudes ning mõisteti võlgnikult solidaarselt välja 80 700,23 eurot, millele lisanduvad viivised. Lisaks ülalmainitule on võlgnik selgitanud ka, et seoses viiruse pandeemiaga tühistasid võlgniku kliendid tehtud tellimused, täiendavaid tellimusi ei esitatud ning uusi kliente ei õnnestunud leida, mistõttu peatus võlgniku majandustegevus täielikult. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetus muutunud püsivaks 2020 aasta märtsikuus, mil tegevus täielikult lõpetati. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Võlgnik tunnistab pankrotiavalduses ka ise maksejõuetust. Vastavalt PankrS §-ile 31 lg 4 kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Juhul kui pankrotiavalduse esitanud võlgnik või keegi võlausaldajatest, võlgnik ise või kolmas isik soovib siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Ajutise halduri hinnangul Ametlikes Teadaannetes avaldatavas kuulutuses võiks kohaseks deposiidi summaks pidada 3 000,00 eurot. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning esialgsetel andmetel puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks vähemalt 127 909,39 eurot, kuid vara väärtuses 2 520,97 eurot. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava
summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 04.06.2020 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3 000 eurot hiljemalt 15.06.2020. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku endise juhtatuse liikme X X (isikukood: x) PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 810 eurot, millele lisandub käibemaks 162 eurot, kokku 972 eurot ning kinnitada tehtud kulutused summas 36 eurot, millele lisandub käibemaks 7,2 eurot, kokku 43,2 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri töötasuks 810 eurot, millele lisandub käibemaks 162 eurot, kokku 972 eurot ning kinnitada tehtud kulutused summas 36 eurot, millele lisandub käibemaks 7,2 eurot, kokku 43,2 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulutused tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.