12.06.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja tsiviilkantselei
Tsiviilasja number
2-19-12675
Tsiviilasi, hind
AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali ja M H hagi Tallinna linna vastu kahju hüvitamiseks, viivise ja sissenõudmiskulude saamiseks Hageja 1 hagihind on 1881,34 € Hageja 2 hagihind on 257,76 €
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja 1 AB „Lietuvos draudimas“ (110051834, Basaneiciaus g 12, Vilnius, Leedu Vabariik, 03600) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (12831229, Pärnu mnt 141, Tallinn, [email protected]) Hageja 2 , M H (isikukood xxxx, Elukoht: xxxx), e-post: xxxx Hagejate esindaja Arvi [email protected]
Luhakooder
e-posti.
Kostja: Tallinna linn (Linnavalitsuse kaudu, Vabaduse väljak 7, Tallinn), esindaja Natalja Kutepova, e-post: [email protected], [email protected] Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi Tallinna Linna vastu.
2.Välja mõista Tallinna Linnalt AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks kahju hüvitist 1421,89 €, sissenõudmiskulusid 40 €, viivist seisuga 26.08.19 12,46 € ja edaspidiselt viivist alates 27.08.2019 võlgnetavatelt kahju hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni selle tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata M H hagi Tallinna linna vastu kahju hüvitamiseks 200 €, sissenõudmiskulude 40 € saamiseks, viivise 1,77 € ja alates 27.08.19 edasapidise viivise saamiseks põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni tasumiseni.
5.Välja mõista Tallinna Linnalt AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks menetluskulude katteks 811,56 € (ilma käibemaksuta) ja nende tasumisega viivitamise korral viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
6.Jätta M H menetluskulud 215 € tema enda kanda.
7.Jätta Tallina Linna menetluskulud nende puudumise tõttu tema enda kanda.
8.Lõpetada menetlus AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagis Tallinna Linna vastu kahju hüvitamiseks 269,29 €. Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJATE NÕUED JA PÕHJENDUED
1.Hageja 1 on kindlustusandja, kes on kindlustanud AS SEB Liising AS-le kuuluva sõiduki Xxxx (xxxx) kaskokindlustuse poliisiga nr xxxx. Sõiduki Xxxx vastutav kasutaja on hageja 2 (M H). Kindlustusvõtja on hageja 2. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 200 eurot iga kindlustusjuhtumi kohta. Kindlustuslepingu suhtes kohaldatakse PZU Kindlustuslepingute üldtingimusi U100/2017.
2.02.05.2019 sai hageja 1 teate kahjujuhtumist ja sõidukikahju hüvitise taotluse. Taotluse kohaselt sõitis hageja 2 Tallinnas, Järvevana teel üle lahtise kanalisatsiooni luugi, mis oli püstises asendis. Avatud luugiga kaevust ülesõitmise tagajärjel sai sõiduk Xxxx kahjustada. Hageja 2 teavitas sündmuse toimumisest politseid. Hageja 1 tegi politseile sündmuse toimumise kohta päringu, millele politsei vastas, et 01.05.2019 kell 07:07 sai politsei teate liiklusõnnetusest Tallinn, Järvevana tee 7B juures, kus pärast katmata kaevust üle sõitmist sai kahjustada sõiduauto Xxxx (xxxx). Väljakutsele reageerinud politseiametnikud fotografeerisid sõiduki ja sündmuskoha. Xxxx remondiks tegi kalkulatsiooni xxxx AS summas 2281,70 eurot koos käibemaksuga. Hageja 1 hinnangul oli sõiduki remondikalkulatsioon mõistlik.
3.xxxx AS parandas sõiduki Xxxx kahjustused ning esitas hagejale 1 (PZU-le) remondiarve summas 2037,15 eurot. PZU-le esitatud remondiarve ei sisalda sõidukikindlustuse omavastutuse summat 200 eurot, mis jäi kindlustusvõtja (hageja 2) kanda. Hageja hüvitas
kindlustuslepingu alusel sõiduki Xxxx parandamise kulu 2037,15 eurot, omavastutus 200 eurot jäi hageja 2 (kindlustusvõtja) kanda.
4.Põhjusel, et Tallinnas Järvevana teel avatud luugiga kanalisatsioonikaevust ülesõitmise tagajärjel sai sõiduk Xxxx kahjustada, esitasid hageja 1 ja hageja 2 kostjale 17.06.2019 kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Hagejad palusid kahju hüvitada hiljemalt 05.07.2018. Kostja on hagejale 1 hüvitanud kahju osaliselt ehk 345,97 eurot. Hageja 1 sai osalise kahjuhüvitise kätte 03.07.2019. Kahju ülejäänud ulatuses 1691,18 eurot (2037,15-345,97) on hagejale 1 hüvitamata. Hageja 1 põhinõue on 1691,18 eurot. Kostja ei ole hagejale 2 kahju 200 eurot (sõidukikindlustuse omavastutus) hüvitanud. Hageja 2 põhinõue on 200 eurot.
5.Kostja on põhjustanud oma teoga sõidukile Xxxx lepinguvälise õigusvastase kahju. Kostja ei hoidnud korras talle kuuluvat Järvevana teed. Järvevana tee 7B maja juures asus avatud luugiga kaev. Luuk oli kaevu peal püstises asendis (vertikaalselt). Avatud luugiga kaevust ülesõitmise tagajärjel asi sõiduk Xxxx kahjustada. Hageja 1 on kindlustusandja, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel läinud üle kahjustatud sõidukiomaniku nõue kostja vastu. Hageja 1 on hüvitanud kahju summas 2037,15 eurot (lisa 8), seega on selles ulatuses ehk summas 2037,15 eurot läinud talle üle kahjustatud sõiduki omaniku nõue. Kostja rikkus EHS § 8 sätestatud nõuet, mille kohaselt peab olema ehitise kasutamine ohutu. Järvevana tee on ehitis. EHS § 3 lg 2 esimese lause kohaselt ehitis on hoone või rajatis ning viimase lause kohaselt rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Avatud luugiga kaevust ülesõitmise tagajärjel asi sõiduk Xxxx kahjustada. Kahjustada saanud sõidukit Xxxx oli võimalik parandada. xxxx AS parandas sõiduki Xxxx, sõiduki parandamise kulu ilma sõidukikindlustuse omavastutuseta oli 2037,15 eurot. Sõidukikindlustuse omavastutus oli 200 eurot. Järelikult oli sõiduki Xxxx parandamise kulu kokku 2237,15 eurot (2037,15+200).
6.Kostja ei ole hagejale 2 kahju hüvitanud. Hageja 2 oli kohustatud liisinguvõtjana hoidma lepingu järgi liisinguvara ehk sõidukit korras. Kuna kostja kohustuse rikkumise tõttu sai sõiduk kahjustada, pidi hageja 2 kandma omavastutuse ulatuses 200 € asja parandamise kulud ja sellega tekkis hagejale 2 kahju (lk 97, 06.05.20).
7.Hagejad esitasid kostjale 17.06.2019 kohtuvälise tagasinõude ja palusid kahju hüvitada hiljemalt 05.07.2019. Kahjunõue muutus sissenõutavaks hiljemalt kuu aja jooksul pärast kahjunõude esitamist. Kuna kahjunõude esitasid hagejad 17.06.2019, siis muutus kahju hüvitamise nõue sissenõutavaks alates 18.07.2019.
8.Kuna kostja ei ole kahju täielikult hüvitanud, siis on kostja alates 18.07.2019 rahalise kohustuse täitmisega viivituses. Kostja on muu hulgas ka majandustegevuses tegutsev isik. VÕS § 113.1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
9.Hageja 1 põhinõude suurus on 1691,18 eurot. Viivised hagi esitamise seisuga 26.08.2019 (periood 18.07.2019 – 26.08.2019 ehk 40 päeva eest) on 14,98 eurot (1691,18 * 40 * 0,0219%). Hageja 2 põhinõude suurus on 200 eurot. Viivised hagi esitamise seisuga 26.08.2019 (periood 18.07.2019 – 26.08.2019 ehk 40 päeva eest) on 1,77 eurot (200 * 40 *
0,0219%). Hagejad leiavad, et hagejal 1 oli olemas hageja 2 volitus nõude esitamiseks kostjale enne hagi esitamist.
10.30.09.2019 dokumendis loobus hageja 1 esistange parandamise kulu hüvitamisest 269,29 € ja 08.11.19 (lk 78) täpsustas, et loobub osaliselt kahju hüvitamise nõudest 269,99 €. Asjaolude kohaselt sisaldas esialgne nõue 2037,15 € ka esistange parandamise kulusid. Ilma selle kuluta on sõiduki remondi kulu 2012,41 € (2281,70-2012,41=269,29). Kuna hageja nõudis esialgses hagis kostjalt 1691,18 €, siis pärast osalist loobumist jäi hageja 1 põhinõude suuruseks 1421,89 €.
11.Hageja 1 palub kostjalt välja mõista 1421,89 €, viivist 18.07.19 - 26.08.19 eest 12,46 €, viivist põhinõudelt alates 27.08.2019 VÕS § 113 lg 1 järgi kuni põhivõla tasumiseni ja sissenõudmiskulud 40 € (lk 64, 78; 30.09.19. 18.11.19).
12.Hageja 2 palub kostjalt välja mõista kahju hüvitist 200 €, viivist 26.08.19 seisuga 1,77 €, viivist põhinõudelt alates 27.08.19 VÕS § 113 lg 1 järgi kuni põhivõla tasumiseni ja sissenõudmiskulud 40 €.
13.Menetluskulud ja sellelt tasumisele kuuluva viivise palusid jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
14.Kostja vaidles hagile vastu, menetluskulud palub jätta hagejate kanda (25.09.19, lk 59, 08.10.19, lk 73, 27.05.20, lk 113).
15.Hagiavaldusele lisatud fotodes saab järeldada, et sõidukil esinevad vigastused ei pärine ühest kahjujuhtumist. Eesistange on kriimustatud nii juhipoolsest küljest, kui ka kõrvalistuja küljest, mis on võimalik üksnes siis, kui sõidukiga on ohtlikust kohas üle sõidutud mitmel korral. Samale viitavad ka teised sõiduki põhja kahjustused, mis esinevad samuti mõlemal küljel. Seega ei ole kõik sõidukil esinevad kahjustused tekkinud vaidlusaluse juhtumi tagajärjel. Kostja hüvitas hagejale 1 üksnes sellised xxxx AS -i poolt koostatud kalkulatsioonis kajastatud kulud, mille kohta on esitatud selged tõendid, et need kahjustused võivad olla seotud kirjeldatud liiklusõnnetusega. Kostja on hagejale 1 hüvitanud põhjendatud sõiduki remondikulud 345,97€ ulatuses, millest piisas kahjueelse olukorra taastamiseks. Muus osas on põhinõue põhjendamata ja liialdatud. Kahju hüvitamine hageja nõutavas ulatuses on vastuolus VÕS § 127 ja 132 ning tooks kaasa hageja põhjendamatu rikastumise.
16.Hageja 2 ei ole kostja poole kahju hüvitamise nõudega isiklikult pöördunud. Seda tegi tema eest hageja 1 esindaja, kellel ei olnud kahjunõude avalduse esitamise ajal (17.06.2019) hageja 2 volitusi ja millest teatas kostja hagejale 1 ka oma 28.06.2019. vastuses. Selles märkis kostja, et hageja 1 ei saa esitada nõudeid kindlustusvõtja omavastutuse ulatuses kostja vastu, tulenevalt VÕS § 492 lg 1. Asjaolust, et hageja 1 on hageja 2 esindaja seoses käesoleva tsiviilvaidlusega, sai kostja teatada 11.09.2019 hagiavalduse materjalidega tutvudes. Nendest materjalidest tulenevalt kirjutas hageja 2 alla volikirjale, mille kohaselt on hageja esindajale Arvi Luhakooder ́ile antud õigus hageja 2 esindamiseks 25.08.2019 ehk 3 päeva enne
hagiavalduse esitamist. Seega ei ole põhjendatud hageja 2 viivise nõue alates 18.07.2019 kuni 28.08.2019.
17.Lisaks ei ole hageja 2 kahjustatud sõiduki omanik ega kahjustatud isik. Asjaoludest nähtuvalt ei ole hagejale 2 läinud üle kahjustatud sõiduki omaniku ehk AS SEB Liisingu nõue kostja vastu hüvitatud osa ulatuses. Hageja 2 tasutud omavastutus on sõiduki kindlustuslepingu osa, mis tähendab, et hagejal 2 on üksnes lepingulistest suhetest tulenev tagasinõude õigus hageja 1 vastu.
18.Kostja vaidleb vastu võla sissenõudmise kuludele (mõlema hageja puhul 40 €). Hageja 1 esindaja, kes on samas hageja 2 esindaja, on magistrikraadiga jurist, kes on osutab õigusabi mõlemale hagejale OÜ 4PS nimelt, millega seoses on tekkinud õigusabikulud. Sellises olukorras ei ole täiendavad võla sissenõudmiskulud põhjendatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
19.Kuivõrd tegemist on lihtmenetluse vaidlusega (TsMS § 405, kuna mõlema hagi hind on alla 2000 euro), siis on otsus lihtsustatud vormis (TsMS § 444 lg 2).
20.Vaidlus puudus järgmiste asjaolude üle: o 02.05.2019 leidis aset juhtum, kus hageja 2 sõitis Tallinnas, Järvevana teel üle lahtise kanalisatsiooni luugi, mis oli püstises asendis. o Avatud luugiga kaevust ülesõitmise tagajärjel sai sõiduk Xxxx C4 reg.m xxxx vigastusi. o Hageja 1 ja 2 vahel on sõlmitud kaskokindlustuse leping, milles soodustatud isikukus on sõiduki omanik AS SEB Liising (poliis xxxx, hagi lisa 1), kellele kuuluv sõiduk Xxxx C4 reg.m xxxx. o Kostja on vastutav selle eest, et kanalisatsiooni luuk oli vaidlusalusel teel lahti ja tee oli sõiduks ohtlik ja et kostja on tee korrashoiu kohustust rikkunud, sõiduki vigastuste tekkimine ahju tekkimine sõidukile on seoses selle kohustuse rikkumisega. o Hageja 2 on liisinguvõtja, kellel on sõlmitud AS SEB Liising sõiduki liisingleping. o Hageja 1 on hüvitanud kannatanule/soodustatud isikule/omanikule kahju 2012,41€ (ilma esistange parandamise kuluta). o Esistange parandamise kulu on 269,29 €, mis olid sõidukil enne kahjujuhtumit. o Kahju kindlustusvõtja omavastutuse osa suuruses 200 € jäi hageja 2 kanda. o Hageja 2 on kandnud sõiduki parandamise kulud 200 €. o Hageja 1 ei ole omavastutuse osa soodustatud isikule, st kannatanuks olnud omanikule ja liisinguandjale AS –le SEB Liising hüvitanud. o Hageja 1 ja 2 palusid kostjal kahju hüvitada ning nõude esitasid kostjale 17.06.2019. o Hageja 1 suhtes muutus kahju hüvitamise kohustus sissenõutavaks 18.07.19 o Viivis perioodi eest 18.07.19-26.08.19 1421,89 eurolt on aritmeetiliselt seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1 II lause) 12,46 €.
21.Võlaõigusseaduse (VÕS) 127 lg 1 alusel tuleb ennistada kahju eelne olukord, lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 2, 3 alusel hõlmab varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või
vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, selle tekitamisega seoses kantud kulud, muuhulgas kahju kindlakstegemisega seotud kulud ja kahjunõude hüvitamisega seotud kulud.
22.Kuna ülalviidatud vaidlustamata asjaoludel toimunud juhtumi tõttu tekkisid sõidukil vigastused, siis on vigastused vaadeldavad SEB Liising AS varakahjuna VÕS § 128 lg 2, 3 mõttes ehk et sõiduk vajas taastamiseks tehtavaid kulusid. Eeltoodu alusel leiab kohus, et asjas on tõendatud, et kahjustatud isikule, soodustatud isikule, kelleks oli asja omanik ja liisingandja, oli kahju tekkinud.
23.Võlaõigusseaduse § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. EHS § 8 kohaselt peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus peab olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. EHS § 3 lg 2 esimese lause kohaselt on ehitis hoone või rajatis ning viimase lause kohaselt rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Seega on tee vaadeldav ehitisena EHS § 3 lg 2 ja seega peab too olema ohutu varale EHS § 8 järgi.
24.Kuna vaidlus puudus selles, et kostja on vastutav tee kui ehitise korrashoiu eest ja et tee ei olnud korras, siis on kostja rikkunud EHS § 8, 3 lg 2 tulenevat tee korrashoiu kohustust ning kahju tekkimine on VÕS § 127 lg 4 järgi põhjuslikus seoses kostja poolse kohustuse rikkumisega. Kohtul ei ole vaja anda seetõttu hinnangut politseiameti vastusele tee seisundi kohta (lk 16, kiri 02.05.19 nr 746336).
25.Kuna hageja 1 ja kindlustusvõtjast hageja 2 vahel oli sõlmitud kindlustusleping, siis oli hagejal 1 VÕS § 76 lg 1, § 442 lg 1, 425 lg 1, § 476 lg 1 järgi kohustus kahju juhtumi korral hüvitada kahju soodustatud isikule SEB Liising AS-le (viimane oli ka kahjustatud vara omanik ja seega ka kannatanu). VÕS § 492 lg 1 kohaselt omandab kindlustusandja tema poolt hüvitatud kahju ulatuses nõude, mis on kindlustusvõtjal või kindlustatud kolmandal isikul kahju tekitaja vastu. Nimetatud põhjusel ei anna kohus hinnangut kahju avaldusele, kindlustuslepingule ja nende lisadele (lk 5 -15).
26.Kuna hageja 1 hüvitas AS SEB Liising AS-le kui sõiduki omanikule, kannatanule ja soodustatud isikule sõiduki taastamisremondikulu, ja ülejäänud 200 € kui asjas parandamise kulu ning omavastutuse osas jäi kindlustusvõtja ehk hageja 2 kanda, siis on hagejale 1 läinud üle VÕS § 492 lg 1 järgi kahjunõue kostja vastu ulatuses, mis on soodustatud isikule/kannatanule/omanikule AS-le SEB Liising hüvitatud.
27.VÕS § 132 lg 1 sätestab et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada, lg 2 sätestab, et kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus, lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega
võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1, lg 4 sätestab, et kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandusvõi kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist.
28.Kostja leidis, et kahju ulatus ei ole põhjendatud, kuna osad vigastused ei ole põhjustatud vaidlusalusest õnnetusest (esistange seotud kahjustused) ja sõiduki põhja kahjustused, kostja hüvitas vaid osad kulud vastavalt xxxx AS- i kalkulatsioonile. Hageja loobus esistange parandamise kuludest. Seega nendele väidetele ja selle kohta käivale hageja esitatud xxxx ASi kalkulatsiooni osale ning kostja esitatud I. P arvamusele kohus hinnangu ei anna. Kostja esitatud I P arvamusest nähtub, et kui kanalisatsiooni luuk on vertikaalses asendis kinni jäänud kanalisatsiooni avasse, siis tekitab see sõiduki põhjale ühe või ka mitu suhteliselt kitsast kahjustust, mis on enamvähem ühes reas. I. P on vaadelnud hageja esitatud fotosid sõidukist, tema arvamusest nähtub, et AS xxxx on sõiduki ülevaatusel on tuvastatud, et vigastatud on parema küljekarbi tagaosa, kuid vahetatud on ka vasakpoolseid põhjaplaste, samuti on vigastusi põhja keskosas ning ei selgu, milliste vigastuste tõttu vajas vahetust tagasillatala. Arvamusest nähtub, et vastuolud viitavad asjaolule, et sõiduki põhi on avariidest kahjustada saanud enam kui ühel korral. I P seletusest nähtub, et ta on TPI –s õppinud 19611965, oli ENSV kohtumeditsiini laboratoorium autoosakonna mittekoosseisuline ekspert 1963-1981, Tallinna Transpordiameti liikluskorraldusosakonna peaspetsialist 2004-2016. Hageja poolt kohtule esitatud tööde kalkulatsioonist 06.05.2019 ja AS xxxx arvest 30.05.19 nähtub, et sõidukil tuli teha mitmeid töid: pleki-, kere-, lukksepa, värvitöid, roostetõrje. Lisaks nähtub, et asja parandamiseks kasutati materjale, sj lisatarvikuid ja tehti mitmete osade vahetus (sj on hageja loobunud esistange kulude hüvitamist). Esitatud fotodelt (lk 29-47) nähtuvad sõiduki vigastused, sj vigastused, mis olid sõiduki all (põhi, lk 33-40). Kohtul puudub alus kahelda hageja esitatud kahjustatud sõiduki parandamiseks tehtavate tööde, kulude kalkulatsiooni õigsuses põhjusel, et kuivõrd sõiduk tehti tema poolt korda ja vaadati ka enne üle, et tööde mahtu hinnata. Kostja esitatud O. Peedu arvamus on koostatud vaid dokumentide alusel ning kuskilt ei nähtu, et ta oleks ise vigastada saanud sõiduki üle vaadanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja 1 on tõendanud esitatud fotode, kalkulatsiooni ja xxxx AS arvega, et avariis saanud sõiduki kui asja kahju ulatus on VÕS § 132 lg 1, 3 järgi 1421,89 €, mis on põhjuslikus seoses vaidlusaluse avariiga, on tekkinud avarii tõttu ja seoses kostja poolse kohustuse rikkumisega VÕS § 127 lg 4 järgi. Kuna kostja ei ole nõus kahju selles ulatuses hüvitama, rikub ta VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7, § 127 lg 1, 4 järgi kahju hüvitamise kohustust ning hagejal 1 on õigus nõuda kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 3, VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7, § 127 lg 1, 4, § 128 lg 2,3, § 132 lg 1,3 järgi varalise kahju hüvitamist 1421,89 €. Seega ei nõustu kohus kostjaga, et hageja 1 rikastub kostja arvel ja et kahju ulatus oleks põhjendamatu.
29.VÕS § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda kohutuse rikkumise korral, milleks on ka kohustuse täitmisega viivitamine VÕS § 100 järgi, viivist. Vaidlus puudus selles, et hageja 1 nõudis kostjalt 17.06.19 kirjaga kohtuväliselt kahju hüvitamist, millest kostja hüvitas 345,97 €. Vaidlus puudus selles, et kostja kahju hüvitamise kohustus hageja 1 ees muutus sissenõutavaks 18.07.19, millisest ajas nõuab hageja viivist. Samuti puudus vaidlus selles, et viivis perioodi eest 18.07.19-26.08.19 1421,89 eurolt on seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 II aluse järgi 12,46 €. Kuna kostja ei ole hagejale 1 hüvitanud kahju 1421,89 €, on kostja kohustuse täitmisega viivituses VÕS § 100 järgi ja hagejal 1 on õigus
nõuda kostjalt viivist kahju hüvitiselt 1421,89 eurolt VÕS § 113 lg 1 II, § 101 lg 1 p 6 järgi 12,46 € ja alates 27.08.2019 viivist kooskõlas TsMS § 367, § 101 lg 1 p 6 VÕS § 113 lg 1 II sätestatud määras võlgnetavalt kahju hüvitiselt kuni selle tasumiseni.
30.VÕS § 113.1. lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Vaidlus puudus selles, et hageja 1 kasutas OÜ 4PS abi, selleks kohtuväliselt nõuda kahju hüvitamist. Asjaolu, et hageja 1 esindaja on õigusteadmistega isi, kes osutab õigusteenust käesolevas asjas hagejale 1, ei tähenda, et hagejal 1 poleks õigus nõuda kohtueelseid sissenõudmiskulusid VÕS § 113.1 lg1 järgi. Käesolevas ajas leidis tõendamis, et hagejal 1 on õigus nõuda viivist ja kuna vaidlus puudus selles, et hageja 1 nõudis ka kohtuväliselt OÜ 4PS kaudu kahju hüvitamist, siis on hagejal 1 VÕS § 113.1. lg 1 järgi õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuna kostja ei ole nõus neid hüvitama, siis on märgatud hageja 1 kulude nõue 40 € VÕS § 113.1 lg 1 järgi põhjendatud ja kostjal on kohustus need hüvitada.
31.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja 1 hagi on tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja 1 kasuks välja mõista kahju hüvitist 1421,89 €, sissenõudmiskulusid 40 €, viivist 26.08.2019 seisuga 12,46 € ja alates 27.08.2019 võlgnetavalt kahju hüvitiselt viivist VÕS § 113 lg 1 II sätestatud määras kuni selle tasumiseni.
32.Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 10 kuulub käesolev lihtmenetluse otsus viivitamatule täitmisele.
33.Hageja 2 nõude aluseks olevatest asjaoludest ei nähtu, et hagejale 2 oleks üle käinud liisinguandja SEB Liising AS kui kannatanu ja vara omaniku kahju hüvitamise nõue kostja vastu. Asjaoludest nähtuvalt hüvitas hageja 2 liisinguandaja vara kahjustusest tuleneva asja parandamise kulud 200 €, mida ei hüvitanud kindlustusandja ehk hageja 1. Asjaoludest nähtuvalt pidi hagejal 2 asja parandamise kohustust täitma liisinglepingu alusel asja omaniku ehk liisingandja ees. Ehkki kostja on põhjustanud kohustuse rikkumisega kahju, mis tekkis liisinguandja varale, ei ole kostjal kohustust hüvitada kahju 200 € deliktiõiguslikul alusel VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 hagejale 2, kes ei olnud vara omanik ja kellel sõiduki kahjustamisest varakahju ei tekkinud VÕS 128 lg 2 järgi. Selline kahju, mis hagejal tekkis 200 €, on vaadeldav puhtmajandusliku kahjuna. VÕS 127 lg 2 sätestab, et kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Oluline on ka vastava kahju tekkimise ettenähtavus. Nagu kohus märkis, on tee EHS § 3 lg 2 esimese lause mõtte kohaselt ehitis ning EHS § 8 kohaselt peab ehitis, ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu ning see on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. Seega on ehitise korrashoiu kohustuse eesmärgiks EHS § 8 järgi ära hoida inimese enda, looduse ning vara kahju ning sättest ei tulene, et korrashoiu eesmärgiks oleks hoida ära võimaliku puhtmajandusliku kahju tekkimine ja sellise puhtmajandusliku kahju hüvitamine, lisaks ei ole sellise kahju tekkimine rikkumise tagajärjena ettenähtav. Nimetatud põhjustel leiab kohus, et selline kahju, mis hagejal 2 tekkis, ärahoidmine ei olnud selle kohustuse ja sätte (tee korrashoiu kohustus) rikkumise eest eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju tekkis (VÕS § 1047 lg 1 p 7, § 127 lg 2, EHS § 8). Nii ei saa hageja 2 nõuda kostjalt kahju hüvitamist VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7, § 127 lg 2 järgi. Kuna hageja ei saa nõuda kostjalt kahju hüvitamist 200 €, ei saa hageja nõuda ka kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulusid 40 € VÕS § 113.1 lg 1 järgi ega viivist VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 II lause ja TsMS § 367 järgi. Hageja 2 nõue kostja vastu jääb rahuldamata ja kohus ei anna hinnangut esitatud liisingulepingule ja selle lisale (lk 100-110), remondikulu hüvitamisele arvele ja
maksekorraldusele (lk 111-112). Samuti ei anna kohus hinnangut poolte väidetele sellest, millal muutus väidetavalt hageja 2 nõue sissenõutavaks kostja suhtes, sissenõudmiskuludele, viivise perioodile, suurusele ega ka sellele, kas hageja 1 esindajal olid volitused esitada hageja 2 nimelt kohtuvälist nõuet kostja vastu kahju hüvitamiseks. Kohus hinda ka nende kohta esitatud tõendeid (lk 62, 71-72). Menetluse lõpetamine
34.Kuna hageja 1 loobus kahju hüvitamise nõudest 269,29 €, siis lõpetab kohus selles osas TsMS § 428 lg 1 p 3, § 445 lg 5 järgi menetluse (lk 78 08.11.2019). Menetluskulud, tsiviilajas hind
35.Menetluskuludeks on lõiv, esindaja kulud TsMS § 138 lg 1, 2, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 järgi.
36.Hageja 1 meneltuskulud on järgmised: o kliendi nõustamine ja hagi koostamine 3 h 360 € (lk 3, 91) ilma käibemaksuta (tasu määr 120 €/h), o kostja vastusega 25.09.19 tutvumine 1,5 h 180 €, o kostja seisukohaga 08.10.19 tutvumine 1,5 h 180 €, o kostja seisukohaga 12.10.19 tutvumine 10 min 20 180 €, esindaja kulud kokku 740 € ( 6 h ja 10 min), o lõiv 225 €, kõik kokku 965 €.
37.Hageja 2 menetluskulud on (28.05.20, lk 116) on järgmised: o kohtumäärusega 05.05.2020 tutvumine 5 min 10 € (käibemaksuta, tasu määr 120 €/h), o nõude täpsustamine 06.05.20 ja lisade esitamine 1 h 120 €, o kostja 27.05.20 vastusega tutvumine 5 min 10 €, esindaja kulud kokku 140 €, o lõiv 75 € kõik kokku 215 €.
38.Kostja leidis, et hagejate esindaja kulud ei ole põhjendatud, on ebamõistlikult suured. Tegemist on kergema ja lihtsama asjaga, mille asjaolud olid hagejate esindajale teada tunduvalt varem, kui hagi koostamise vajadus tekkis. Hagejate esindaja on kindlustusseltsi esindanud sarnase sisuga asjades korduvalt, milles on langetatud kohtuotsused, seega tegemist on lepingulise esindaja jaoks standartsisulise asjaga. Hagejate esindaja ei pidanud ka kohtuistungitest osa võtma. Nõutav õigusabikulu on taoliste asjade esindajakulude keskmisest määrast tunduvalt suurem. Kostja leidis lisaks, et hageja 2 põhjendatud kulud on vaid lõiv, sest 06.05.2020 esitatud täpsustus on sisuliselt varasema kordamine, mille pärast ei ole kulu 140 € põhjendatud.
39.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja 1 ei loobunud hagist seetõttu, et
kostja oleks vastavas ulatuses nõude rahuldanud, seega jäävad hageja 1 kulud seoses nõudest osalise loobumisega hageja 1 kanda § 168 lg 4 järgi.
40.Kuna hageja 1 nõue kuulus ülejäänud osa rahuldamisele, jäävad tema menetluskulud selles osa kostja kanda TsMS § 162 lg 1, 2 järgi.
41.Hageja 1 loobus osaliselt kahju hüvitamise nõudest 269,29 € ja see moodustab algsest nõutud kahju hüvitamise nõudest 1691,18 € vastavalt 15,9 % /15,92 on ümardatult 15,9/. Seega jäävad hageja 1 meneltuskulud 15,9 € ulatuses TsMS § 168 lg 4 järgi hageja 1 kanda. Ülejäänud 84,1 % ulatuses jäävad hageja 1 menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 järgi kostja kanda.
42.Hageja 1 menetluskulud on kokku 965 €, millest lõiv on 225 €. Hinnates TsMS § 175 lg 1 järgi esindaja kulusid, leiab kohas, et tehtud töö vastab asja materjalidele ja keerukusele. Nimelt aeg, mis esindajal kulus töö tegemiseks, on vähem kui 1 8-tunnine tööpäev, ja seega on hageja 1 esindaja kulud kokku põhjendatud TsMS § 175 lg 1 järgi 740 € 6 h ja 10 min eest. Asjaolu, et hagejate esindaja on oma ala professionaal kindlustusvaidlustes, ei tähenda, et esindaja kulud oleks põhjendamatud või tasu määra peaks olema väiksem. Nii jäävad TsMS § 168 lg 4 järgi hageja 1 kanda tema menetluskuludest 153,44 (965*15,9%) ja ülejäänud 811,56 € (965-153,44) kostja kanda TsMS § 162 lg 1, 2 järgi. Nimetatud 811,56 € tuleb kostjalt hagejale 1 välja mõista. Kostjal tuleb tasuda hagejale TsMS 177 lg 4, VÕS § 113 lg 1 II lause järgi viivist võlgnetavatelt menetluskuludelet alates lahendi jõustumisest kuni nende tasumiseni.
43.Hageja 2 menetluskulud on kokku 215 €, millest lõiv on 75 €. Ka siin leiab kohus, et esindaja kulud on põhjendatud. Õige on kostja seisukoht, et osaliselt on dokumendis 06.05.2020 hageja II korranud varasemalt oma seisukohti, ent nõude aluseks olevate asjaolude esiletoomine ja nende põhjendamine on väärt tööd vähemalt 1 h eest, ülejäänud 10 min kohtumääruse ja kostja vastuse tutvumiseks (5 min + 5 min) ei ole ebamõislikult suur ajakulu. Hinnates TsMS § 175 lg 1 järgi esindaja kulusid, leiab kohus, et tehtud töö vastab asja materjalidele, keerukusele ja seega on hageja 2 esindaja kulud põhjendatud TsMS § 175 lg 1 järgi 140 € 1 h ja 10 min eest.
44.Kuna hageja 2 hagi jäi rahuldamata, jäävad tema menetluskulud 215 € TsMS § 162 lg 1, 2 järgi tema enda kanda.
45.Kostja ei esitanud menetluskulusid, seega jäävad tema menetluskulud mõlemas hagis kui hagist loobumise osa tema enda kanda. /digitaalne allkiri/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.