Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Eelnev menetluse käik 15.11.2019 esitas Evergreen Capital OÜ Harju Maakohtule hagi OÜ X X, X X ja X X vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 17.04.2019 rahuldas maakohus Evergreen Capital OÜ hagi OÜ X X ja X X vastu võlgnevuse väljamõistmiseks tagaseljaotsusega, mis jõustus 19.05.2020. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja palub mõista välja hageja kasuks OÜ-lt X X ja X Xlt solidaarselt 06.07.2017 laenulepingu nr 06/07/2017-2 alusel põhivõlgnevus summas 2150.00 eurot, intress summas 150.50 eurot, sissenõudmiskulud summas 50.00 eurot ja viivis 2150.00 eurot põhinõudelt, mis on hagi esitamise ajaks muutunud sissenõutavaks ning mõista välja hageja kasuks OÜ-lt X X, X Xlt ja X Xlt solidaarselt 05.11.2018 laenulepingu nr 05/11/2018 alusel põhivõlgnevus summas 2968.93 eurot; intress summas 108.75 eurot; viivis 2073.00 eurot põhinõudelt, mis on hagi esitamise ajaks muutunud sissenõutavaks. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ X X 06.07.2017 laenulepingu nr 06/07/2017-2, mille alusel hageja andis OÜ-le X X laenu summas 5000.00 eurot, millest oli tasaarvestatud maha lepingutasu 50.00 eurot, intressimääraga 3,5% kuus ja viivisemääraga 0,5% päevas. 06.07.2017 laenulepingut muudeti 06.10.2017 lisaga 2, 06.01.2018 lisaga 3, 24.04.2018 lisaga 4, 05.07.2018 lisaga 5 ja 01.11.2018 lisaga 6. 06.07.2017 sõlmis hageja X Xga käenduslepingu nr 06/07/2017-2, mille alusel X X käendas laenulepingust nr 06/07/2017-2 tulenevaid OÜ X X kohustusi hageja ees, käendaja vastutuse maksimumsummaga 10000.00 eurot. 05.11.2018 sõlmisid hageja ja OÜ X X laenulepingu nr 05/11/2018, mille alusel hageja andis OÜ-le X X täiendavalt laenu summas 3000.00 eurot, millest oli tasaarvestatud maha lepingutasu 100.00 eurot, intressimääraga 3,5% kuus ja viivisemääraga 0,5% päevas. 05.11.2018 sõlmis hageja X Xga ja X Xga käenduslepingud nr 05/11/2018. Käenduslepingute alusel käendasid X X ja X X laenulepingust nr 05/11/2018 tulenevaid OÜ X X kohustusi hageja ees, käendajate vastutuse maksimumsummaga 9000.00 eurot. 08.02.2019 edastas hageja OÜ-le X X, X Xle ja X Xle meeldetuletuseks nõudekirja OÜ X X võlgnevuste tasumiseks koos sissenõudmistasuga summas 50.00 eurot. OÜ X X kohustuste täitmiseks on hagejale teostatud 19 makset summas 6086.65 eurot. OÜ X X, X X ja X X ei ole laenulepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi hageja ees kohaselt täitnud, mistõttu ütles hageja 02.07.2019 laenulepingud nr 06/07/2017-2 ja 05/11/2018 erakorraliselt üles vastavalt laenulepingute punktile 7.1, mille tulemusel muutus laenulepingutest tulenev laenu põhiosa jääk sissenõutavaks 03.07.2019. OÜ X X on põhjendamatult keeldunud oma kohustusi täitmast ja on seega rikkunud raha tasumise kohustust, millest tulenevalt on hagejal õigus nõuda OÜ X X rahaliste kohustuste täitmist solidaarselt nii OÜ-lt X X kui ka käendajatest X Xlt ja X Xlt. Hageja ei nõustu X X vastuväidetega käenduslepingu tühisuse ega nõude rahuldamise osas ning jääb hagi nõude juurde, korrigeerides põhi- ja kõrvalnõuete arvestust ning kokkuvõtvalt vähendades rahalisi nõudeid kokku 769.74 euro võrra. X X ükski vastuväide hagile ei ole kohane haginõude rahuldamata jätmiseks. X X märgitu, et põhivõlgnik on kostjaga

isiklikes suhetes ja viimase abikaasa, ei pea paika. Põhivõlgnik on äriühing OÜ X X. Käenduslepingu eesmärgiks ega käendaja vastutuse eelduseks ei ole isikliku kasu saamine. Käendaja vastutab kohustuse eest sõltumata sellest, mis otstarbel on põhivõlgnik laenu võtnud. X X sissetulek ei ole määrav käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmisel. OÜ X X kui põhivõlgniku halb majanduslik olukord ei ole määrav ei laenulepingu ega käenduslepingu kehtivuse seisukohast. Ühtlasi ei pea paika väide, et käendajate majanduslik olukord oli kuidagi äratuntav. Käendusleping ei pea sisaldama intressimäära, kuivõrd käendaja vastutab nii põhikohustuse kui ka kõrvalnõuete eest vastavalt käenduslepingus kokkulepitule. Seega hageja viivisenõue tuleneb põhivõlgnikust sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest, mille osas kohaldub laenulepingus sätestatud määr. Hageja on vastavalt X X maksete vastuväitele korrigeerinud nõudesummade arvestust. X X maksed summas 850.00 eurot (12.04, 02.07 ja 08.09.2019) on arvestatud maha võlgnevuse viivistest, intressimaksetest ning osaliselt põhinõudest. Hageja palub jätta menetluskulud solidaarselt OÜ X X, X X ja X X kanda. Hagiavalduses palus hageja määrata menetluskulude suuruseks 1320.00 eurot. Hageja kinnitab, et antud kulud on tekkinud seoses käesoleva kohtuvaidlusega ning hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saa ta käibemaksu tagasi arvestada ning taotleb seetõttu menetluskulude kindlaksmääramist koos käibemaksuga. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt palub avaldaja määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista OÜ-lt X X, X Xlt ja X Xlt solidaarselt välja menetluskulud summas 1320.00 eurot, mis koosneb hagilt tasutud riigilõivust summas 600.00 eurot ja tasust osutatud õigusabi eest summas 720.00 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas esindaja õigusteenust tunnihinnaga 120.00 eurot, millele lisandub käibemaks. Esindajal kulus menetluskulude nimekirja kohaselt esindamisele kokku 5,0 tundi – kliendiga kohtumisele ja suhtlemisele 20,00 minutit, kliendi materjalidega tutvumisele ja õiguslikule analüüsile 40,00 minutit ning hagi koostamisele, kliendiga suhtlemisele, lisade selekteerimisele ja edastamisele 4,0 tundi. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostja nõuet ei tunnusta ning palub jätta hagi rahuldamata. Hageja nõude aluseks on 05.11.2018 käendusleping laenulepingu nr 05/11/2018 juures. Kostja hinnangul on käendusleping tühine, kuna käendajaks on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik ehk abikaasa, käendaja ei saanud käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu, kuna tegemist oli põhivõlgniku äritegevuse finantseerimisega. Kostja hinnangul on käendaja vastutuse maksimumsumma käendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita. Kostja sissetulek ja kohustused ei vastanud laenulepingu täitmiseks vajalikele tingimustele. Kõik eespool nimetatud eeldused olid hagejale lepingu sõlmimisel äratuntavad ning teada, hageja oli teadlik põhivõlgniku halvast majanduslikust olukorrast käesoleva lepingu sõlmimisel ning oli teadlik, et annab laenu puhtalt omal vastutusel. Hagiavalduses toodud põhisummast ei ole maha arvestatud kostja poolt sooritatud makseid laenulepingu katteks summas 850.00 eurot mistõttu on arusaamatu hageja põhinõue summas 3000.00 eurot. Hageja on märkinud viivisenõudeks 0,5% päevas summas 2107.00 eurot, mis teeb aastaseks viivisemääraks 182,5%. Tegemist on äärmiselt ebamõistlikult

suure viivisemääraga, mida ei tuleks välja mõista. Lisaks ei olnud käenduslepingus sellist viivismäära kokku lepitud. Tulenevalt eeltoodust kostja nõuet ei tunnista, palub tuvastada kohtul käenduslepingu tühisus ning jätta hageja nõue terves ulatuses rahuldamata. Kostja on teatanud, et omab ainukesena peres sissetulekut ning ei suuda majanduslikust olukorrast johtuvalt üle 100.00 euro kuus tasuda. Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude osas. Kohtuotsuse põhjendused I Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6, § 108 lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja põhivõlgniku kasuks võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 149 lg 1 kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus järgmises: - 05.11.2018 sõlmisid hageja ja OÜ X X laenulepingu nr 05/11/2018, mille kohaselt hageja andis OÜ-le X X laenu summas 3000.00 eurot, millest oli tasaarvestatud maha lepingutasu 100.00 eurot, intressimääraga 3,5% kuus ja viivisemääraga 0,5% päevas (tl 30-35), - 05.11.2018 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr 05/11/2018, mille alusel käendas kostja laenulepingust nr 05/11/2018 tulenevaid OÜ X X kohustusi hageja ees, käendaja vastutuse maksimumsummaga 9000.00 eurot (tl 39-41), - hageja kandis OÜ X X arveldusarvele laenusumma 3000.00 eurot, millest oli eelnevalt maha arvestatud laenulepingu tasu 100.00 eurot, so 2900.00 eurot (tl 13), - OÜ X X, X X ja X X ei täitnud kohustusi ja hageja ütles laenulepingu üles 02.07.2019 (tl 43-44), - kostja on tasunud võlgnevuse katteks 850.00 eurot (tl 14). Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded ja vastuväited. II Kostja on põhivõlgnikuga

seisukohal,

et

käendusleping

on

tühine,

kuna

käendajaks

on

lähedastes isiklikes suhetes olev isik ehk abikaasa, kostja ei saanud käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu, kuna tegemist oli põhivõlgniku äritegevuse finantseerimisega, kostja vastutuse maksimumsumma on kostja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda kostja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita, kostja sissetulek ja kohustused ei vastanud laenulepingu täitmiseks vajalikele tingimustele. Kostja väidab, et kõik eespool nimetatud eeldused olid hagejale lepingu sõlmimisel äratuntavad ning teada, hageja oli teadlik põhivõlgniku halvast majanduslikust olukorrast ning oli teadlik, et annab laenu puhtalt omal vastutusel. Kohtu hinnangul ei ole kostja vastuväited käenduslepingu tühisuse kohta põhjendatud. Antud juhul on põhivõlgnikuks laenulepingu nr 05/11/2018 kohaselt laenusaaja OÜ X X, seega ei ole põhivõlgniku näol tegemist kostja abikaasaga. Lisaks ei tooks seadusest tulenevalt asjaolu, et käendaja on põhivõlgniku abikaasa, kaasa käenduslepingu tühisust. Samuti ei ole põhjendatud kostja väide, et käendusleping on tühine, sest kostja ei saanud käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu, kuna tegemist oli põhivõlgniku äritegevuse finantseerimisega. VÕS § 142 lg 1 ja lg 4 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja põhivõlgniku kasuks võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. Käenduslepingu sõlmimise eelduseks ei ole käendaja isikliku kasu saamine käenduslepingust. Lisaks ei olnud kostja kohustatud käenduslepingut sõlmima. Käendusleping on käendaja ja põhivõlgniku vahelisest suhtest sõltumatu ja abstraktne, st käendaja ja põhivõlgniku vahelise sisesuhte olemasolu, kehtivus või selles esinevad puudused ei puuduta reeglina käenduslepingut. Käendaja lubadus käendada põhivõlgniku kohustusi võib tugineda nii teatavale käendaja ja põhivõlgniku vahelisele lepingulisele suhtele kui ka käendaja ja põhivõlgniku vahelisele isiklikule suhtele. Kostja vastuväited osundavad ka tarbijakrediidilepingu sätetest tulenevale vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele laenuandja poolt. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tulenevalt VÕS § 402 lg 1 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Seega puudutab vastutustundliku laenamise põhimõte laenulepingut, mitte käenduslepingut. Põhivõlgniku näol on tegemist äriühinguga, seega ei saa antud juhul olla tegemist tarbijakrediidilepinguga. Lisaks on Riigikohus tsiviilasjades nr 3-2-1-157-14, 3-2-1-156-15 ja 3-2-1-30-16 leidnud, et vastutustundliku laenamise põhimõttest ei tulene krediidiandja jaoks kohustust hinnata käendaja maksevõimet ja majanduslikku olukorda. Eelnevast tulenevalt ei anna kostja krediidivõimekuse kontrollimata jätmine alust pidada käenduslepingut tühiseks. Seega ei ole käendusleping tühine põhjusel, et kostja vastutuse maksimumsumma on kostja sissetulekute suhtes äärmiselt ebaproportsionaalne ning kostja sissetulek ja kohustused ei vastanud laenulepingu täitmiseks vajalikele tingimustele. VÕS § 143 kohaselt on füüsilise isiku poolt antud käenduse puhul tegemist tarbijakäendusega, mille erinõudeks VÕS § 143 lg 2 kohaselt on see, et käenduslepingus peab olema kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Kostja on seisukohal, et käendusleping on tühine, kuna käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita. Käendaja sissetulek ja kohusustused ei vastanud laenulepingu täitmiseks vajalikele tingimustele. Antud juhul puudub vaidlus selles, et käenduslepingus on kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas 9000.00 eurot. Käenduslepingus sisaldub kokkulepe käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma kohta, seega on järgitud

tarbijakäenduslepingu sõlmimise põhimõtteid ning käendusleping on kehtiv. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja ei ole alates käenduslepingu sõlmimisest kuni hagile vastuse esitamiseni käenduslepingut vaidlustanud ning kostja on laenulepingut nr 05/11/2018 osaliselt täitnud, tasudes hagejale 12.04.2019, 02.07.2019 ja 08.09.2019 makseid kogusummas 850.00 eurot, viitab muuhulgas asjaolule, et kostja tunnustas käenduslepingut. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping nr 05/11/2018 on kehtiv. III Kostja on seisukohal, et hageja ei ole hagiavalduses toodud põhisummast maha arvestatud kostja poolt sooritatud makseid laenulepingu katteks summas 850.00 eurot, mistõttu on arusaamatu hageja 3000.00 euro suurune põhinõue. Hagiavalduse kohaselt arvestas hageja kostja poolt tasutud makseid summas 850.00 eurot hageja ja OÜ X X vahel 06.07.2017 sõlmitud laenulepingu nr 06/07/2017-2 katteks, kuid kostja ei olnud eelnimetatud laenulepingu käendajaks. Hageja korrigeeris 19.02.2020 esitatud hagiavalduse täpsustuses põhi- ja kõrvalnõuete arvestust ning vähendas hageja nõuet kostja vastu vastavalt kostja esitatud vastuväitele. Hageja arvestas kostja poolt 12.04.2019 summas 250.00 eurot, 02.07.2019 summas 300.00 eurot ja 08.09.2019 summas 300.00 eurot tasutud maksed kogusummas 850.00 eurot 05.11.2018 sõlmitud laenulepingust nr 05/11/2018 ja käenduslepingust nr 05/11/2018 tuleneva võlgnevuse (viivise, intressi ja põhivõlgnevuse) katteks. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt esitatud võlgnevuse arvutuskäigule. Laenulepingu p 4.6 kohaselt kui laenusaaja teeb laenuandjale lepingu alusel makseid, siis loetakse nende maksete arvel täidetuks järgmised laenusaaja kohustused sõltumata makse nimetamisest või märgistamisest laenusaaja poolt: esimeses järjekorras viivised; teises järjekorras lepingu või seaduse alusel tasumisele kuuluvad hüvitised ja tasud; kolmandas järjekorras leppetrahvid; neljandas järjekorras intressid alates varem sissenõutavaks muutunud intressidest; viiendas järjekorras laen; kuuendas järjekorras muud summad. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostja poolt tasutud maksete, kogusummas 850.00 eurot, arvestamine laenulepingust nr 05/11/2018 tuleneva võlgnevuse katteks esimeses järjekorras viivise, teises järjekorras intressi ja seejärel põhivõlgnevuse katteks. IV Kostja on seisukohal, et viivise määr 0,5% päevas on ebamõistlikult suur ning sellist viivise määra ei olnud pooled käenduslepingus kokku leppinud. Käenduslepingu nr 05/11/2018 p 1.1 kohaselt on käendatavat kohustust loov leping 05.11.2018 hageja ja OÜ X X vahel sõlmitud laenuleping nr 05/11/2018 koos selle sõlmimise ajal olemas olnud lisadega. Käendaja vastutab laenulepingust tulenevate OÜ X X kõigi kohustuste (sealhulgas kohustused tagastada laen, tasuda intresse, tasuda kohustuste mittetäitmisest tulenevaid leppetrahve, (trahve ja viivised), hüvitada tasusid ja kulusid ja rahuldada muud laenulepingust tulenevad varalised nõuded, sealhulgas hüvitada kahjud ja sissenõudega seotud kulud) täieliku täitmise eest, samuti käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Käendaja vastutab kogu laenulepingus kokku lepitud laenu tagastamise eest sõltumata sellest, kas nimetatud laen on lepingu sõlmimise ajaks OÜ-le X X välja makstud või mitte. Eelnevast tulenevalt vastutab kostja viivise maksmise kohustuse täitmise eest, kuna käenduslepingust tulenevalt vastutab kostja laenulepingust nr 05/11/2018 tuleneva OÜ X

X kohustuse eest tasuda kohustuste mittetäitmisest tulenevaid leppetrahve (trahve ja viivised). Laenulepingu nr 05/11/2018 p 1 kohaselt on kokkulepitud viivisemääraks 0,5% päevas. Kohtu hinnangul ei ole tegemist ebamõistlikult suure viivisemääraga. Kuigi lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,5% päevas on oluliselt kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast, ei ole see siiski selline, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks. Hageja ja OÜ X X sõlmisid laenulepingu majandustegevuses ning tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega. Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et antud juhul ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga, ei kohaldu ka VÕS § 415 lg-s 1 sätestatud viivisemäära piirang. Hageja on vähendanud viivisenõuet osaliselt vastavalt kostja poolt esitatud vastuväitele, et hageja ei ole arvestanud kostja poolt sooritatud makseid laenulepingu nr 05/11/2018 katteks. Lisaks ei ületa hageja poolt nõutav viivis põhinõuet. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja viivisearvestusele. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja viivise nõue summas 2073.00 eurot on põhjendatud. V Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping nr 05/11/2018 on kehtiv. Kostja ei ole vaidlustanud laenulepingu nr 05/11/2018 kehtivust ega laenulepingust tulenevate kohustuste rikkumist põhivõlgniku poolt. Laenulepinguga kohustus hageja andma OÜ-le X X laenu summas 3000.00 eurot ning laenusaaja kohustus tagastama laenu vastavalt kokkulepitud maksegraafikule. Laenulepingu kohaselt leppisid poole kokku intressimääras 3,5% kuus ja viivisemääras 0,5% päevas. Hageja kandis OÜ X X arveldusarvele laenu summas 2900.00 eurot, millest oli maha arvestatud lepingutasu 100.00 eurot. Laenulepingu p 7.1 kohaselt on laenuandjal õigus leping ilma ette teatamata erakorraliselt üles öelda, kui laenusaaja on lepingut oluliselt rikkunud (sh mitteolulise kohustuse korduv või jätkuv rikkumine vaatamata vähemalt 5-päevasele täiendavale tähtajale kohustuse täitmiseks), samuti muudel seaduses sätestatud juhtudel. OÜ X X jättis tasumata maksed vastavalt laenulepingus kokkulepitud maksegraafikule ning rikkus sellega laenulepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust, mistõttu ütles hageja laenulepingu erakorraliselt üles vastavalt laenulepingu p-le 7.1 02.07.2019, mille tulemusel muutus laenu põhiosa jääk sissenõutavaks 03.07.2019. Põhivõlgnikult OÜ-lt X X on võlgnevus välja mõistetud Harju Maakohtu 17.04.2020 tsiviilasjas nr 2-19-17939 tagaseljaotsusega. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus hagi kostja osas ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja käenduslepingu nr 05/11/2018 alusel laenulepingust nr 05/11/2018 tuleneva põhivõlgnevuse 2968.93 eurot, intressi 108.75 eurot ja viivise 2073.00 eurot. OÜ X X, X X ja X X vastutavad VÕS § 145 lõikest 1 tulenevalt nimetatud kohustuste eest osas, milles need kattuvad, solidaarselt. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse määramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi kostja osas, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 03.06.2013. a määruse nr 3-2-1-65-13 p 14). Alljärgnevalt kontrollib kohus hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 600.00 eurot. Seoses hagihinna muutumisega hageja nõude vähendamisel tagastas kohus hagejale taotluse alusel 50.00 eurot enamtasutud riigilõivu. Eelnevast tulenevalt on täies ulatuses põhjendatud menetluskulu, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele, hagilt tasutud riigilõiv summas 550.00 eurot. Kohtu hinnangul on täies ulatuses põhjendatud ja vajalik hageja lepingulise esindaja ajakulu kliendiga kohtumisele ja suhtlemisele (20,00 minutit), kliendi materjalidega tutvumisele ja õiguslikule analüüsile (40,00 minutit) ning hagi koostamisele, kliendiga suhtlemisele, lisade selekteerimisele ja edastamisele (4,0 tundi), kokku 5,0 tundi. Kohtu hinnangul ei ole esindaja tunnitasu 120.00 eurot (millele lisandub käibemaks), ebamõistlikult suur. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 147.49 eurot koos käibemaksuga (14. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13), 153.00 eurot ilma käibemaksuta (11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14) ning 156.00 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15). TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud välja käibemaksuga. Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 alusel kostja poolt hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1270.00 eurot, mis koosneb menetluses tasutud riigilõivust summas 550.00 eurot ning põhjendatud ja vajalikest õigusabikuludest 5,0 tunni eest, s.o 720.00 eurot (koos käibemaksuga). TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1270.00 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

OÜ X X, X X ja X X vastutavad VÕS § 145 lõikest 1 tulenevalt menetluskulude ja menetluskuludelt viivise tasumise kohustuste täitmise eest osas, milles need kattuvad, solidaarselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.