Otsuse tegemise aeg ja koht 12.06.2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-11908
Tsiviilasi
OÜ Rakvere RLR hagi AS Sarkop vastu võla ja viivise nõudes
hagi hind 4 226,01 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Rakvere RLR (registrikood 10128528, Aia tn 13c, Rakvere 44309); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Triin Reinmaa (Creditreform Eesti OÜ, Pirita tee 20, Tallinn 10127; telefon: 682 6304; e-post: [email protected]); Hagihind
Kostja: AS Sarkop (registrikood 10405212, Taevavärava tee 3, Lehmja küla, Rae vald 75301 Harjumaa); Kostja lepinguline esindaja: A P (x, telefoninumber x, e-post: x). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt AS-lt Sarkop (registrikood 10405212) hageja OÜ Rakvere RLR (registrikood 10128528) kasuks välja 3852,95 (kolm tuhat kaheksasada viiskümmend kaks eurot ja 95 senti) eurot, millest 3663,28 eurot on põhinõue, 149,67 eurot on hagiavalduse ajaks sissenõutavaks muutunud viivis ja 40 eurot on võla sissenõudmise kulu.
3.Mõista kostjalt AS-lt Sarkop (registrikood 10405212) hageja OÜ Rakvere RLR (registrikood 10128528) kasuks välja viivis põhinõude summalt 3 663,28 eurolt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (09.08.2019) kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjalt AS-lt Sarkop (registrikood 10405212) hageja OÜ Rakvere RLR (registrikood 10128528) kasuks menetluskuludena välja 865,96 (kaheksasada kuuskümmend viis eurot ja 96 senti) eurot.
3.Mõista kostjalt AS-lt Sarkop (registrikood 10405212) hageja OÜ Rakvere RLR (registrikood 10128528) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 865,96 eurolt alates
käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas kostja vastu hagi põhivõlgnevuse 4 663,28 euro, võla sissenõudmise kulu 40 euro, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 149,67 euro ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 15.01.2019 hinnapäringu erinevate mõõtudega metalltoodete (metallraamid, torud jne) tegemiseks. Hageja saatis kostjale 17.01.2019 ostutellimuse, mille kohaselt oli tööde kogumaksumuseks 5 587,56 eurot (ostutellimus nr 9420). Valminud tööde üleandmisel esitati kostjale arve-saateleht nr 1902061.
2.21.02.2019 tellis kostja hagejalt 1 soklipleki ja 1 servaliistu. 22.02.2019 saatis hageja kostjale ostupakkumise, mille kohaselt oli tööde kogumaksumuseks 22,50 eurot + km (ostutellimus nr 9763). 27.02.2019 tellis kostja lisaks metalltalla. Hageja saatis kostjale samal päeval ostutetellimuse nr 9793, mille kohaselt oli töö maksumuseks 507,60 eurot. Valminud tööde üleandmisel esitati kostjale arve-saateleht nr 1903111.
3.05.02.2019 tellis kostja hagejalt metallist laua. Samal päeval saatis hageja kostjale ostutellimuse nr 9575, mille kohaselt oli töö maksumuseks 552 eurot. Valminud töö üleandmisel esitati kostjale arve-saateleht nr 1903122. Kokkuvõttes valmistas hageja kostjale erinevaid metalltooteid, mis anti kostjale üle.
4.Kostja jättis tasumata järgmised arved. Arve-saateleht nr 1902061 oli esitatud summas 5 587,56 eurot ja maksetähtaeg oli 06.03.2019. Selle alusel jättis kostja tasumata 3 576,68 eurot. Arve-saateleht nr 1903111 oli esitatud summas 534,60 eurot ja maksetähtaeg oli 05.04.2019. Arve jättis kostja täielikult tasumata. Arve-saateleht nr 1903122 oli esitatud summas 552 eurot ja maksetähtaeg oli 10.04.2019. Kostja jättis arve tasumata. Kokku on kostjal tasumata 4 663,28 eurot.
5.18.06.2019 algatas hageja soovil Creditreform Eesti OÜ kostja suhtes inkassomenetluse ning alates selles ajast nõudis võla tasumist kostjalt kohtuväliselt. Kostja arveid ei tasunud. Hageja viitas VÕS §-le 635, § 636 lõikele 1 ja § 637 lõikele 3. Hageja on lepingust tulenevad kohustused täitnud, sest hageja on valmistanud vastavalt kostja tellimustele metalltooteid ning need kostjale üle andnud. Kostja on jätnud oma tasu maksmise kohustuse tähtaegselt täitmata. Hageja viitas VÕS § 8 lõikele 2, § 76 lõigetele 1 ja 3.
6.Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1 ja nõudis kostjalt viivist seadusjärgses määras. Arve nr 1902061 tasumisega viivitas kostja alates 07.03.2019 kuni 08.08.2019 154 päeva ning viivis on 120,74 eurot. Arve nr 1903111 tasumisega viivitas kostja alates 06.04.2019 kuni 08.08.2019 124 päeva ja viivis on 14,53 eurot. Arve nr 1903122 tasumisega viivitas kostja alates 11.04.2019 kuni 08.08.2019 119 päeva ja viivis on 14,40 eurot. Kokku on viivis 149,67 eurot. Hageja nõudis kostjalt ka viivise väljamõistmist alates hagi esitamisele järgnevast päevast 09.08.2019 seadusjärgses määras põhinõude summalt.
7.VÕS § 1131 lg 1 alusel nõudis hageja kostjalt võla sissenõudmise kulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud, hagejal tekkis viivise nõudeõigus ning hageja kasutas kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks Creditreform Eesti OÜ inkassoteenust. 19.06.2019 edastas Creditreform Eesti OÜ kostjale esimese nõudekirja ning sellest ajast alates oli kostjaga nii telefoni- kui e-posti vahendusel pidevas kontaktis eesmärgiga leida vaidlusele kohtuväline lahendus.
8.Kogumis palus hageja kostjalt välja mõista 4 852,95 eurot, millest põhivõlg oli 4 663,28 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 149,67 eurot ja 40 eurot oli võla sissenõudmise kulu. Hageja palus välja mõista ka edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise. Tsiviilasja hinnaks avaldas hageja 5 226,01 eurot.
9.25.11.2019 seisukohas viitas hageja, et pärast hagiavalduse esitamist tasus kostja 16.08.2019 arve nr 1902061 alusel 1 000 eurot. Seisukoha esitamise ajaks oli kostjal arve nr 1902061 alusel endiselt tasumata 2 576,68 eurot, arve nr 1903111 alusel 534,60 eurot ja arve nr 1903122, alusel 552 eurot. Kokku on kostjal arvete alusel tasumata 3 663,28 eurot. Kostja saneerimiskavas on märgitud hageja nõude suuruseks 3 663,28 eurot, mida on vähendatud 30% võrra. Saneerimiskavas ei ole arvestatud hageja viivisenõuet, sissenõudmiskulu ega käesoleva tsiviilasja menetluskulusid. Saneerimiskava ei ole kohus tsiviilasjas nr 2-19-14042 kinnitanud. Kuna kostja tasus pärast hagi esitamist 1000 eurot, loobus hageja selles osas põhinõudest ja hageja põhinõudeks jäi 3 663,28 eurot.
10.17.03.2020 seisukohas selgitas hageja, et kostja ei ole tasunud talle enam, kui hagis on arvestatud. Arve nr 1902061 oli esitatud summas 5 587,56 eurot. Kostja tasus küll selle alusel enne hagi esitamist kokku 2010,88 eurot, kuid seda hageja arvestas nõude esitamisel ja palus kostjalt arve alusel välja mõista 3 576,68 eurot (5 587,56 eurot - 2010,88 eurot = 3 576,68 eurot). Hagiavaldus esitati kohtule 08.08.2019. Pärast hagi esitamist on kostja tasunud 16.08.2019 arve nr 1902061 katteks 1 000 eurot. Seega on kostjal arve nr 1902061 eest tasumata 2 576,68 eurot.
11.Kostja on vastuses jätnud tähelepanuta, et põhinõude aluseks ei ole ainult arve nr 1902061, vaid ka arve nr 1903111 summas 534,60 eurot ja arve nr 1903122 summas 552 eurot. Kostja on oma kalkulatsioonis lähtunud ainult ühest arvest, unustades lisada teised tasumata arved. Seega oli hagiavalduse esitamisel põhinõudeks 4 663,28 eurot (3576,68 eurot + 534,60 eurot + 552 eurot = 4663,28 eurot). Kuna kostja tasus peale hagi esitamist 1000 eurot, on pärast seda põhivõlaks 3 663,28 eurot (4663,28 eurot – 1000 eurot = 3663,28 eurot). Hageja ei nõua ainult arve nr 1902061 tasumist, nagu arvab ekslikult kostja. Viivise arvestamisel on hageja arvestanud kostja tasutud summadega.
12.Menetluskuludena palus hageja välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 425 eurot ja õigusabikulud. Hagejale osutati õigusabi hinnaga 90 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Hagiavalduse koostamisele ja esitamisel kulus 3,5 tundi ja 315 eurot. Kompromisskokkuleppe koostamisele ja läbirääkimiste pidamisele kulus 0,5 tundi ja 45 eurot. Kohtu nõudel täiendavate seisukohtade koostamisele kulus 1,5 tundi ja 135 eurot ja 2 tundi ning 180 eurot. Hageja teatas, et ta on käibemaksukohustuslane ning palus menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta.
Kuna 03.01.2019 määrusega loeti hageja põhjendatud menetluskuludeks 190,13 eurot ja tagastati riigilõiv summas 190,13 eurot, vähendas hageja selle võrra menetluskulusid. Kogumis palus hageja kostjalt menetluskuludena välja mõista 865,95 eurot ning viivise seadusjärgses määras.
KOSTJA VASTUVÄITED
13.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja palus jätta nõue rahuldamata, sest see on põhjendamatu. Kostja tõi välja, et ta tasus arve nr 1902061 tasumiseks 19.03.2019 58,40 eurot, 02.04.2019 500 eurot, 03.04.2019 500,16 eurot, 03.05.2019 452,32 eurot, 07.06.2019 500 eurot ja 16.08.2019 1000 eurot. Kokku tasus kostja 3010,88 eurot. Kostja leidis, et hageja on pahatahtlikult esitanud vale põhinõude summa. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
14.Kostja ei nõustunud hageja viivisearvestusega, kuivõrd see oli arvutatud valesti. Hageja on teinud arvete maksetähtajast tuleneva viivisearvestuse, kuid ei ole võtnud arvesse kostja teostatud makseid. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded, mis ei vasta tegelikkusele. Kostja ei nõustunud ka menetluskuludega. Hageja ei ole õigusabikulusid tõendanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
16.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) kostja esitas hagejale metalltoodete valmistamiseks tellimusi, millistega hageja nõustus; 2) hageja andis valmis tellimused kostjale üle arve-saatelehtede nr 1902061, nr 1903111 ja nr 1903122 alusel; 3) kostja tasus arve nr 190261 alusel hagejale kokku 3010,88 eurot.
17.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt arvete tasumata osas põhivõlgnevusena 3 663,28 eurot. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist arvete tähtaegse tasumata jätmise tõttu.
18.Hageja leidis, et kostja on vastuväidete esitamisel jätnud tähelepanuta, et ta tegi küll makseid arve nr 19002061 alusel, kuid neid makseid on hageja arvestanud ning pärast maksete tegemist on kostjal endiselt antud arve alusel võlgnevus summas 2 576,68 eurot. Samuti on kostja jätnud tähelepanuta, et hageja nõuab kostjalt tasu veel kahe arve alusel, millised kostja on jätnud täielikult tasumata.
19.Kostja leidis, et hageja on esitanud teadlikult ebaõige põhinõude, sest kostja tasus arve nr 1902061 alusel hagejale kokku 3010,88 eurot. Hageja viivisearvestus on ebaõige, sest hageja ei ole arvestanud kostja tehtud makseid.
20.TsMS § 394 lg 2 p 3 näeb ette, et vastuses hagile peab kostja esitama kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga esitatud faktilise väite tõendamiseks. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Eeltoodust tuleneb muuhulgas, et hagimenetluses ei saa kohus kostja eest vastuväiteid kujundada ega tõendada. Käesolevas asjas ei esitanud kostja hageja nõudele muid vastuväiteid peale selle, et ta on teinud osalisi makseid arve nr 1902061 alusel. Kostja jättis tähelepanuta, et põhinõude suuruse määramisel arvestas hageja neid makseid, milliseid oli kostja teinud enne hagiavalduse kohtusse esitamist. Kuna pärast seda tasus kostja täiendavalt 1000 eurot, vähendas hageja eeltoodu ulatuses põhinõuet.
21.Kohus selgitas kostjale 06.03.2020 pöördumises (toimiku lk 69), et viimane on esitanud vastuväited üksnes osas, mis puudutab nõude osalist tasumist. Muus osas kostja vastuväiteid esitanud ei olnud. Kohus andis kostjale vastuväidete ja tõendite esitamiseks täiendavalt aega, kuid vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud kostja muid vastuväiteid ega tõendeid. Kostja esitatud vastuväited ei võimalda jätta hageja nõuet üheski osas rahuldamata.
22.VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 637 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
23.Hageja väidetest ja tõenditest nähtub, et pooled sõlmisid kostja tellimuse esitamise ja hageja nõustumuse andmise teel töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja valmistama kostjale viimase soovitud detaile ja kostja pidi detailide eest tasuma. Hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks, sest ta on valmis detailid kostjale üle andnud. Kostja ei vaielnud vastu hageja väidetele, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping ja hageja kui töövõtja tasunõuded on sissenõutavateks muutunud.
24.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja esitas hagejale 15.01.2019 ostutellimuse nr 9420 summas 5587,56 eurot (toimiku lk 5). 04.02.2019 esitas hageja kostjale arve-saatelehe nr 1902061 (toimiku lk 6) summas 5587,56 eurot. Arve-saatelehega anti kostjale üle selles märgitud tooted. Kostja esitas maksekorraldused (toimiku lk 30-35), milliste kohaselt oli ta antud arve alusel kokku hagejale tasunud 3010,88 eurot. Seega jäi kostjal antud arve alusel tasumata 2576,68 eurot.
25.Kostja tellis hagejalt e-kirjade teel 2018. a novembris ja detsembris metallist detaile (toimiku lk 7-8). Samuti esitas kostja hagejale 28.11.218 ostutellimuse nr 9793 summas 507,60 eurot (toimiku lk 9). Arvestades ostutellimust ja kostja e-kirju, esitas hageja kostjale 06.03.2019 arve – saatelehe nr 1903111 (toimiku lk 10) summas 534,60 eurot metallist detailide eest. Kostja ei väitnud ega tõendanud, et ta oleks arve tasunud.
26.05.02.2019 esitas kostja hagejale ostutellimuse nr 9575 (toimiku lk 11) summas 552 eurot. 11.03.2019 esitas hageja kostjale samade detailide eest arve-saatelehe nr 1903122 (toimiku lk 12) summas 552 eurot. Kostja ei väitnud ega tõendanud, et ta oleks arve tasunud.
27.Seega oli kostjal kokkuvõttes hageja ees arve-saatelehtedest tulenev põhivõlgnevus summas 3 662,28 eurot. Kuna kostja ei ole esitanud ega põhistanud selliste vastuväidete esitamist, mis võimaldaksid jätta nõude rahuldamata, tuleb kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevusena välja mõista 3 662,28 eurot.
28.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kuivõrd kohus rahuldas hageja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et hageja arvestas hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist ebaõigesti, sest ta ei arvestanud kostja makseid. Hagiavalduses toodud viivise arvestusest nähtub, et hageja arvestas summasid, mida kostja osaliselt arve nr 1902061 alusel tasus. Kuna kostja teiste arvete alusel midagi ei tasunud, sai hageja teiste arvete osas lähtuda üksnes arvetel märgitud summadest.
29.Seega on hageja õigesti arvestanud, et kuni hagi esitamiseni oli kostjal tasumata
sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgse määra alusel summas 149,67 eurot. Täiendava 1000 euro suuruse makse tegi kostja alles pärast hagi esitamist, mistõttu see ei mõjuta kuni hagi esitamiseni arvestatud sissenõutavaks muutunud viivist. Eeltoodust lähtuvalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivisena 149,67 eurot. Alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 09.08.2019 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõude summalt 3 663,28 eurolt kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
30.Lisaks viivisele palus hageja kostjalt välja mõista võla sissenõudmise kulu 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Viidatud summa ulatuses ei pea võlausaldaja tõendama sissenõudmise kulusid. Hageja on samas esitanud kohtule väljavõtte Creditreform Eesti OÜ andmebaasist (toimiku lk 13), millest nähtub suhtlemine kostjaga seoses võla tasumisega. Seega on hageja sisuliselt tõendanud, et ta on teinud kohtueelselt toiminguid võla sissenõudmiseks ja kandnud sellega seoses ka eelduslikult kulusid. Kostja ei esitanud eraldiseisvaid vastuväiteid võla sissenõudmise kulu nõudele. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks võla sissenõudmise kuluna välja mõista 40 eurot.
31.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
32.Menetluskuludena palus hageja välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 425 eurot ja õigusabikulud. Hagejale osutati õigusabi hinnaga 90 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Hagiavalduse koostamisele ja esitamisel kulus 3,5 tundi ja 315 eurot. Kompromisskokkuleppe koostamisele ja läbirääkimiste pidamisele kulus 0,5 tundi ja 45 eurot. Kohtu nõudel täiendavate seisukohtade koostamisele kulus 1,5 tundi ja 135 eurot ja 2 tundi ning 180 eurot. Hageja teatas, et ta on käibemaksukohustuslane ning palus menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Kuna 03.01.2019 määrusega loeti hageja põhjendatud menetluskuludeks 190,13 eurot ja tagastati riigilõiv summas 190,13 eurot, vähendas hageja selle võrra menetluskulusid. Kogumis palus hageja kostjalt menetluskuludena välja mõista 865,95 eurot ning viivise seadusjärgses määras.
33.Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Hagejale õigusabi osutamiseks vajalik tunnitasu suurus on mõistlik ja kooskõlas vaidluse keerukusega. Õigusabi osutamiseks kulunud aeg on kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ning mahuga. Hageja on õigusabikulude suuruse tõendamiseks esitanud kohtule vastavad arved. Seega kuulub hageja menetluskulude nõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 865,95 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulude summalt 865,95 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.