Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
10. juuni 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-5949
Tsiviilasi
AS PlusPlus Capital hagi Sergejs Žulevsi vastu 655 euro 96 sendi, viivise ning menetluskulude saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 4. mai 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS PlusPlus Capital määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (määruskaebuse esitaja): AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Marjana Šestel Kostja (vastustaja):
Sergejs
Žulevs
(isikukood
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Viru Maakohus keeldus 4. mai 2020. a määrusega hagi menetlusse võtmisest.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsMS-s sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1215/2012 (kohaldub alates 10. jaanuarist 2015) kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi: määrus). Määruse nr 1215/2012 artikli 18 p 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Hagiavalduses on võlgniku elukohaks märgitud XXXXXXXXXXX. Rahvastikuregistrist nähtub, et kostja elukoht oli 19. jaanuarist 2017 kuni 10. augustini 2017 XXXXXXXXXXX. Alates 2. jaanuarist 2019 on kostja elukoht registris Eesti. Eeltoodust järeldub, et võlgnik viibis Eesti Vabariigis ajutiselt. Võlgnikul on Läti Vabariigi kodakondsus ja kehtiv välisriigi (Läti) pass. Maksukohustuslaste registri andmetel ei ole võlgnik Eestis ametlikult töötanud. Politsei- ja Piirivalveameti andmekogus puudub informatsioon kostja võimaliku asukoha ja kontaktandmete kohta. Kuna võlgniku alaline elukoht on Läti Vabariigis, võib tarbija vastu menetluse algatada üksnes Läti Vabariigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Seega ei allu asi rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 75 lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Kohus selgitas, et hagejal on võimalik võlgniku alalise elukoha kindlakstegemiseks esitada päring Läti elanike registrile aadressil http://www.pmlp.gov.lv/en/home/services/populationregister/. Lisaks märkis kohus, et võlgniku täpne elukoht, sh Läti Vabariigis, ei ole teada ning isegi juhul kui oleks võimalik toimetada kostjale hagimaterjalid kätte väljaandes Ametlikud
Teadaanded, ei pruugi hageja kasuks tehtavat tagaseljaotsus olla Läti Vabariigis tunnustatav ega täidetav. Määruse nr 805/2004 artikli 14 lõikes 2 on sätestatud, et „käesoleva määruse kohaldamisel ei ole kättetoimetamine lõike 1 kohaselt lubatav, kui võlgniku aadress ei ole täpselt teada”. Seega ilmneb juba määruse nr 805/2004 sõnastusest, et kostja elukoha kindlakstegemise võimatuse korral tehtud tagaseljaotsust ei saa kinnitada Euroopa täitekorraldusena. Tagaseljaotsust, mis on tehtud kostja suhtes, kelle aadress ei ole teada, ei või kinnitada Euroopa täitekorraldusena määruse nr 805/2004 tähenduses (Euroopa Kohtu 15. märtsi 2012. a otsus kohtuasjas C-292/10 p 67). Kohus selgitas hagejale, et TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagastab kohus hagejale taotluse alusel menetluses tasutud riigilõivu.
neid kõiki oma määruses korrata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks
muus liikmesriigis selle liikmesriigi õigust kohaldades, võib kohtualluvuse kontrollimisel lähtuda ka tarbija viimasest teadaolevast alalisest elukohast. Brüsseli I määruse kohaldamisel ei tohiks tekkida olukord, mis takistaks hagejal kohtusse pöörduda põhjusel, et võimetus teha kindlaks kostja elukoht ei võimalda kindlaks määrata kohtualluvust. Seega on maakohus õigesti leidnud, et asi ei allu Eesti kohtule, ja põhjendatult jätnud hagi TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmata. Maakohtu poolt kogutud teabe põhjal oli kostja viimane teadaolev elukoht Soomes.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.