Otsuse tegemise aeg ja koht 09. juuni 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-17-12993
Tsiviilasi
OÜ SIRKEL&MALL hagi AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal vastu kindlustushüvitise väljamõistmiseks
110 178,45 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: SIRKEL & MALL OÜ (registrikood 11124774, Laki tn 5, Tallinn 10621); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Tuulikki Laesson (OÜ Laesson ja Partnerid, e-post: [email protected]); Tsiviilasja hind
Kostja: AAS “BTA Baltic Insurance Company” Eesti filiaal (registrikood 11223507, Lõõtsa 2B, Tallinn 11415; e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: Ülle Velling. Kohtuistungi toimumise aeg 20.05.2020 Hageja lepinguline esindaja: Tuulikki Laesson Kohtuistungil osalesid Kostja lepinguline esindaja: Ülle Velling
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja loobumine nõudest summas 57 753,89 eurot ja lõpetada loobutud osas menetlus käesolevas tsiviilasjas.
2.Jätta hagi kindlustushüvitise 52 424,56 euro nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja Sirkel & Mall OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja esitas kostja vastu nõude kindlustushüvitise väljamõistmiseks. Hageja ja kostja sõlmisid 13.06.2016 juriidilise isiku erialase tegevuse vastutuskindlustuse lepingu, mille alusel väljastati poliis nr xxx. Kindlustussumma oli 300 000 eurot ühe kindlustusjuhtumi ja kindlustusperioodi peale kokku. Vastutuskindlustuse kehtivuse aeg oli 17.06.2016-16.06.2017. Kindlustatud riskiks oli arhitekti ja inseneri kutsetegevus.
2.30.01.2017 teatas hageja kostjale kahju juhtumist ja esitas esialgse hüvitamise taotluse. Taotluse esitamise ajal olid olulised asjaolud täpsustamisel, sealhulgas kahjustatud isikule tekkinud kahju suurus. Esialgse hüvitistaotluse kohaselt toimus 30.01.2017 Norras Setermoenis kindlustusjuhtum, kus korterelamute ehitamisel ilmnes, et rõdude kronsteinid olid projektis aladimensioneeritud. Vajalik oli teha täiendavad tugevused. Kuna üks rõdu oli oma kaaluga juba seina küljest ennast lahti murdnud, tuli kõik rõdud ja käiguteed tugevdada. Tegu oli hageja erialase tegevuse ehk projekteerimise käigus tekitatud kahjuga. Kahjustatud isik oli
AS L E.
3.Kostja esindaja palus 01.02.2017 e-kirjas edastada ekspertarvamus projekteerimise vea kohta ning konstruktsiooni projekt. Hageja vastas 14.02.2017 ja esitas ekspertarvamuse kindlustusjuhtumi toimumise põhjuste kohta. 26.05.2017 esitas kahjustatud isik hagejale lõpliku nõude. Hageja vastu esitatud nõude kogusumma oli 1 339 875,80 NOK ehk 144 313,19 eurot. Hageja esitas osalise tagasinõude OÜ-le A & A, keda hageja kasutas alltöövõtjana. Tulenevalt hageja ja OÜ A & A vahel sõlmitud töövõtulepingule oli hageja Maalseks nõudeõiguseks alltöövõtja OÜ A & A vastu 31 000 eurot. Eelnevast tulenevalt vähendas hageja kindlustushüvitise nõuet 31 000 euro võrra.
4.Hageja esitas 18.07.2017 kostjale täiendatud ja täpsustatud taotluse kindlustushüvitise saamiseks summas 111 778,45 eurot. 31.03.2017 otsusega tühistas kostja vastutuskindlustuse lepingu ja keeldus taotluse rahuldamisest. Kostja jäi ka 18.07.2017 taotluse puhul oma varasema otsuse põhjenduste juurde.
5.Hageja leidis, et kostjal puudus õigus keelduda hüvitise väljamaksmisest. Kostjal on kindlustuslepingu alusel kohustus hüvitada hagejale kindlustusjuhtumi käigus tekkinud kahju 111 778,45 eurot, millest tuleb maha arvutada kindlustuslepingu järgne omavastutus, milleks on 1600 eurot iga kindlustusjuhtumi kohta. Seega on lõplik hageja nõue kostja vastu 110 178,45 eurot.
6.Hageja viitas VÕS §-le 510. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu osaks on erialase tegevuse vastutuskindlustuse tingimused PI 2012.1. Kindlustustingimuste punkti 5.1 kohaselt kuulub vastutuskindlustuse kindlustuslepingu alusel hüvitamisele kahjustatud isiku- ja asjakahju. Punkti 5.3 kohaselt hüvitatakse asjakahju üksnes asja kahjustumisest või hävimisest tingitud otsene varaline kahju. Antud juhul oli tegu kahjustatud isiku asjakahjuga, kuivõrd hageja
koostatud ehitusprojekti alusel ehitusjärgus olnud hoone rõdude kronsteinid olid projektis aladimensioneeritud, mistõttu oli vajalik teostada täiendavad tugevused. Kuna üks rõdu oli oma kaaluga juba seina küljest ennast lahti murdnud, tuli kõik rõdud ja käiguteed tugevdada.
7.Kindlustustingimuste punkt 7.1 kohaselt on kindlustusterritoorium kindlustuslepingus kokkulepitud territoorium, piirkond, ala, riik või regioon, kus kindlustatud isik tegeleb kindlustuslepingus sätestatud kindlustatud erialase tegevusega ja kus toimuva kindlustusjuhtumi korral on kostjal kindlustuslepingust tulenev täitmise kohustus. Kindlustuslepingus on kindlustusterritooriumiks märgitud muuhulgas Norra Kuningriik. Kindlustusjuhtum toimus Norras.
8.Kindlustustingimuste punkti 3.3 kohaselt on kindlustusjuhtumiks kindlustusperioodil või tagasiulatuva kindlustuskaitse perioodil kindlustatud isiku poolt kindlustatud erialase tegevuse käigus tehtud viga või toime pandud rikkumine, kui see vastab kõikidele järgmistele tingimustele: 2.4.1. rikkumine pandi toime poliisile märgitud erialase tegevuse raames; 2.4.2. rikkumise põhjuslik tagajärg on kahjustatud isikule isiku- või asjakahju tekkimine, mille hüvitamist ta kindlustatud isikult nõuab; 2.4.3. kindlustatud isik on vastavalt seadusele kohustatud kahjustatud isikule tekitatud kahju hüvitama 2.4.4. kahjustatud isik on esitanud kindlustatud isikule kahju hüvitamise nõude hiljemalt 1 aasta jooksul pärast kindlustuslepingu lõppemist või nõuetest teatamise pikendatud perioodil.
9.Hageja leidis, et rikkumine toimus tema erialase tegevuse raames. Hageja ja kahjustatud isiku vahel oli sõlmitud projekteerimise töövõtuleping. Kindlustuspoliisil on hageja erialaseks tegevuseks märgitud muuhulgas ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiisid, projekteerimine ning omanikujärelevalve. Hageja rikkumine toimus projekteerimise töövõtulepingut täites.
10.Hageja pidas alusetuks kostja otsuse seisukohta, et puudus kannatanud kolmas isik ning tegu ei ole asjakahjuga. Hageja 30.01.2017 hüvitistaotlus oli esialgne. Selle eesmärgiks oli kostjat teavitada kindlustusjuhtumi toimumisest ning võimalikust nõude esitamisest kindlustusvõtja vastu. Kindlustustingimuste punkti 12.3.3 kohaselt on kindlustusvõtja kohustatud teatama BTAle viivitamatult asjaoludest, mille tagajärjeks võib olla kindlustusjuhtumi toimumine ning punkti 12.3.4 järgi teatama BTA-le viivitamatult kahjustatud isiku poole nõude esitamisest. Lõplik nõue esitati hagejale 26.05.2017, mistõttu ei ole võimalik lugeda 30.01.2017 esitatud hüvitistaotlust hageja lõplikuks hüvitistaotluseks. Hagejale ei olnud teada nõude suurus. Hageja täiendas ja täpsustas esialgset hüvitistaotlust 18.07.2017, mille rahuldamisest kostja 28.07.2017 e-kirjaga keeldus ning edastas hagejale veel kord 31.03.2017 otsuse.
11.Kostja ei võinud keelduda hüvitise maksmisest põhjusel, et 30.01.2017 taotluses märkis hageja inimliku eksituse tõttu kahjustatud isikuks iseenda. Hageja täpsustas 18.07.2017 lõplikus hüvitistaotluses kahjustatud isikut ning kahju suurust. Hageja tõendas, et on koostanud ehitusprojekti tööjoonise, mille alusel kahjustatud isik ehitas ning milles tehtud vea tõttu toimus kindlustusjuhtum. Hageja on tõendanud põhjusliku seose rikkumise ja kahju vahel.
12.Antud kindlustusjuhtumi toimumise näol ei ole tegemist ebakvaliteetse või nõuetele mittevastava töö parandamisega. Hageja teostas oma erialase tegevuse raames kahjustatud isikule tööprojekti, mille alusel kahjustatud isik ehitustööd teostas ning milles esinenud vea tagajärjel varises üks hageja projekteeritud rõdu kokku. Kokku varisenud rõdu ja selle konstruktsioonide näol ei ole tegemist töö parandamisega, vaid kahjustatud isikule on tekkinud asjakahju. Kuna kahjustatud isik leidis, et tegu on projekteerimisveaga ning teised rõdud on selle tõttu valesti ehitatud, oli hädavajalik edasiste varisemiste vältimiseks tugevdada teisi rõdusid ja käiguteid. Tegemist ei ole kindlustustingimuste punktis 18.1.21 nimetatud olukorraga, vaid kindlustusjuhtumiga kindlustustingimuste punkti 3.3 mõttes. Kokkuvõttes leidis hageja, et kostja keeldumisotsuse põhjendused olid õiguslikult ja faktiliselt alusetud. Kostjal puudusid alused
kindlustuslepingu tühistamiseks. Hageja vaidlustas kostja otsuse lepingu tühistamiseks tsiviilasjas nr 2-17-11097.
13.11.10.2019 seisukohas selgitas hageja, et korterelamute rõdude ehitus toimus hageja alltöövõtja A & A xxx OÜ koostatud ning hageja kontrollitud tööprojekti alusel novembrist 2016. a kuni detsembrini 2016. a ühe maja osas ning detsembrist 2016. a kuni jaanuarini 2017. a teise maja osas. Juurdepääsuteedega rõdude kronsteinide paigaldus toimus hageja üle kontrollitud tööprojekti alusel ühe maja osas 13-15. detsembril 2016. a ning teise maja osas 0913. jaanuaril 2017. a.
14.Hageja esitas tema ja ehitaja e-kirjad, milles analüüsiti projekteerimisvea põhjusi ja purunenud kronsteini joonise. E-kirja manuses oli foto purunenud kronsteinist. Kirjavahetus tõendab, et hageja esindaja R A oli projekteerimisvea tuvastamise ning lahenduste leidmise juures ning talle olid teada projekteerimisveaga seotud asjaolud. Projekteerimisvea tekkepõhjused on selgitatud R Ai koostatud selgitustes.
15.Ehitusprojekti koostas hageja alltöövõtja, kuid hagejal kui peaprojekteerijal oli kohustus projektid üle kontrollida enne tellijale esitamist. Hageja esitas alltöövõtjaga sõlmitud töövõtulepingu, kahe korterelamu eelprojektid ja hageja juhtimisel ja kontrollimisel alltöövõtja koostatud rõdude kinnituskronsteini esimese lahenduse joonise. Pärast esimese lahenduse koostamist selgus, et alltöövõtja koostatud ning hageja kontrollitud esimest lahendust ei ole võimalik realiseerida. Seejärel teostas alltöövõtja vajalikud muudatused, hageja kontrollis muudatusi ning esitas lahendused tellijale. Hageja kontrollikohustust tõendab asjaolu, et ehitusprojekti kirjanurgas on P P märgitud kui „project manager“ ning H T kui „lead engineer“. Mõlemad isikud on hageja töötajad. Teise lahenduse järgi toimus rõdude ehitamine.
16.24.01.2017 teavitas ehitaja hagejat ning 25.01.2017 hageja oma alltöövõtjat, et teises lahenduses projekteeritud kronsteinid on seina küljest lahti murdunud. 01.02.2017 koostas alltöövõtja hageja juhtimise ja kontrolli all uue projekti, mille järgi edasised ehitustööd teostati. Kolmanda lahenduse tegemise ajendiks oli teise lahenduse mittevastavus ehk teises lahenduses tehtud projekteerimisviga. E-kirjade vahetuses kasutatud mõisted kronstein ning ankur on samatähenduslikud.
17.Hageja on kindlustushüvitisest maha arvutanud alltöövõtulepingus kokku lepitud Maalse hüvitusmäära, mille osas on hageja alltöövõtjale nõude esitanud ning milles on pooled sõlminud kompromissi. Hageja ei nõua kindlustushüvitisena kahju, mis on talle juba hüvitatud alltöövõtja poolt.
18.Hageja ja Norra tellija L E AS vahel sõlmiti algselt peaprojekteerimise töövõtuleping kahe korterelamu ehitusprojekti koostamiseks. Pärast kahjujuhtumi toimumist selgus vajadus täiendavate projekteerimistööde teostamiseks. Tellija ja hageja leppisid 07.02.2017 kokku, et tellija tellib hagejalt täiendavalt projekteerimistöid kokku 1 475 000 NOK väärtuses. Pärast kahjujuhtumi toimumist esitas tellija hagejale arve kahjujuhtumist tingitud lisatööde eest. Tellija esitas hagejale ka tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas hageja esitatud arved lisatööde maksumusega. Hageja loobus tellija vastu tasaarvestamise järel esitatud summa väljanõudmisest.
19.13.01.2020 esitas hageja hagiavalduse täienduse. Hageja kui peaprojekteerija ülesandeks oli kompleksse ehitusprojekti kõikide osade koostamine. Hageja vastutas tellija ees kogu ehitusprojekti terviklikkuse, ehitusprojekti osade kokkusobivuse ning kõikide projektlahenduste kvaliteedi eest. Hageja esitas väljavõtte EVS 932:2017 standardist „Ehitusprojekt“, kus on selgitatud peaprojekteerimise mõistet.
20.26.02.2016 sõlmis hageja projekteerimise alltöövõtulepingu OÜ-ga A ja A. OÜ A ja A kui hageja alltöövõtja kohustuseks oli vastavalt lepingule vundamentide kujujooniste koostamine, läheandmete koostamine mõlema korterelamu esimese korruste tootejooniste tegemiseks, sh elementide plaanide laotised; olulisemate montaažisõlmede ja vajalike R/B elementide armeeringute või koormusskeemide koostamine; korterelamute kandeskeleti lahenduste koostamine; põhiliste korruste plaanide ja sõlmede koostamine; konstruktsiooniosa tööprojekti (sh vundamendi tööprojekti, v.a süvendi projekti) koostamine. Peaprojekteerimise meetodi korral vastutab kogu projekti nõuetele vastavuse eest tellija ees peaprojekteerija ehk hageja.
21.22.07-25.07.2016 koostas hageja koos OÜ-ga A ja A korterelamute konstruktsioonilahenduse, mis hõlmas korterelamute käiguteede konstruktsioonilahendust. Tegemist oli esimese lahendusega korterelamu konstruktsioonist. Esitatud joonisel on käiguteede kandekonstruktsiooni lahendus kujutatud esimesel lehekülje, teljel E. Joonis tõendab, et peaprojekteerijaks oli hageja, sest joonise kirjanurga kohaselt olid projektijuhiks ja peaprojekteerijaks hageja töötajad.
22.05.10.2016 selgus, et kuna korterelamu puidust paneelid on juba valmistatud ja II korruse puitpaneele paigaldatakse, tuleb esimeses lahenduses kavandatud käigutee konstruktsioonilahendus ümber projekteerida. Hageja esitas alltöövõtjale 05.10.2016 e-kirjas selgituse, miks on vaja koostada uus käigutee kronsteini lahendus. Hageja esitas oma töötaja koostatud lahenduse, milline peaks uus käigutee kronstein välja nägema. Seega joonestas alltöövõtja hageja ette antud lahenduse.
23.08.11.2016 koostasid hageja ja alltöövõtja uue korterelamute käiguteede konstruktsioonilahenduse. Esitatud joonisel on käiguteede kandekonstruktsiooni lahendus kujutatud leheküljel 1 ja 3, teljel E (ümbritsetud pilvega). 2016. a sügisel toimus projekteerimine paralleelselt ehitamisega. 2017. a jaanuaris olid korterelamute käiguteed juba valmis ehitatud, mida tõendab 16.01.2017 tehtud foto. 24.01.2017 selgus ehitamise käigus, et teine lahendus sisaldab projekteerimisviga. Nimelt vajus ehitamise käigus korterelamu seina küljest lahti käigutee plaatide kronstein ehk kandur. Kohapeal teostatud kontrolli käigus selgus, et vajumise põhjuseks oli kinnituskronsteini tagumiste tüüblite purunemine. Tüüblid ei olnud projekteeritud nõuetekohaselt. Hageja juhtimisel koostatud ehitusprojektis valitud tüübel oli mõeldud õõnespaneelides kasutamiseks, aga mitte nii suurte koormuste jaoks. Tüübli tootja deklareeritud tõmbekandevõime oli 2,5 kN = 250 kg. Tüüblile mõjuv jõud oli aga 25 kN = 2500 kg. Seega oli tüübli kandevõime 10 korda ületatud. Pärast seda kontrolliti üle kõik käiguteedega seonduvad kandekonstruktsioonid ja kinnitused. Lõpliku kontrolli tulemusena leiti, et aladimensioneeritud on mõlema hoone II ja III korruse käiguteede kinnitused hoone vahelae külge. Seega oli valesti projekteeritud konstruktsioonielement kasutusel kõigi nelja käigutee osas. Eeltoodu tähendas, et vajalik on muuta kõigi nelja käigutee kandekonstruktsiooni osasid.
24.Äravajunud käigutee osas tuli esmalt teostada ajutised kandekonstruktsioonide lahendused ehk toestada käigutee postidega, et vähendada edasise kahju tekkimist. Muuta tuli kõigi käiguteede kandekonstruktsioonide lahendust. Hageja esitas täiendavalt OÜ S E ehitusinseneri M Z koostatud asjatundja arvamuse, mis tõendab projekteerimisvea olemasolu.
25.01.02.2017 koostasid hageja ja alltöövõtja uue käiguteede konstruktsioonilahenduse, mille järgi likvideeriti teise lahenduse järgselt tekkinud kahjud ning täiendati käiguteede konstruktsioonilahendust. Lahendust tõendab kohtule esitatud joonis. Ehitustööde teostajaks oli K C OÜ. Projekteerimisvea likvideerimiseks oli kaks varianti: kas avada kõik kohad ja kinnitused tugevdada või keevitada poltliited kinni. Kuna esimese variandi realiseerimine oleks osutunud oluliselt kallimaks, valiti teine variant ehk keevitustööd. Projekteerimisvea tõttu
vajalikke ehitustöid alustati veebruaris ning tööd lõppesid 2017. a märtsis ja osaliselt aprillis. Korterelamud said kasutusloa 22.03.2018.
26.26.05.2017 esitas tellija hagejale lõpliku nõude. Nõudekiri sisaldab suures osas hageja tehtud projekteerimisvea tõttu teostatud täiendavate ehitustööde kulu. 28.06.2018 teatas arendaja hagejale, et tasaarvestab hagejale 07.02.2017 kokkuleppe järgi makstava tasu nõudekirja summaga. Muus osas jäi hageja varasemate väidete juurde.
27.Hageja leidis, et kindlustusjuhtum leidis aset, kuna hagejal oli peaprojekteerijana kohustus kontrollida alltöövõtja koostatud lahendusi. Teise lahenduse projekteeris alltöövõtja hageja esitatud skeemi ja juhtnööride järgi. Projekteerimis- ja ehitusvaldkonnas on tavapärane alltöövõtu kasutamine. Alltöövõtuteenuse kasutamine ei tähenda, et peaprojekteerija vabaneks kuidagi enda vastutusest või kontrollikohustusest. Kostja tõlgendus, nagu ei oleks alltöövõtjate kasutamine kindlustuslepingu järgi lubatud, ei tulene kindlustustingimustest. Juhul kui kostja oleks soovinud alltöövõtu kasutamise välistamise, oleks vastav tingimus pidanud sisalduma kindlustustingimustes.
28.Hageja on esitanud kostja vastu hagi kindlustushüvitise väljamaksmiseks summas 110 178,45 eurot. Nimetatud summa osas esitas tellija hageja vastu nõudekirja. Hageja on ekslikult esitanud kostja vastu nõude kogu nõude ulatuses. Valesti projekteeritud käiguteede lahendusega on seotud nõudekirjas järjekorranumbrit I kandev kulurida ehk 823 775,80 NOK ehk 83 424,56 eurot. Hageja esitas 31 000 euro ulatuses nõude oma alltöövõtja vastu. Seega jääb hageja lõplikuks nõudeks kostja vastu 52 424,56 eurot.
29.Kõik nõudekirja järjekorranumbrit I kandvad kuluread on seotud käigutee kandekonstruktsioonilahenduse projekteerimisveaga. Vea kõrvaldamiseks oli vaja poltliidete kinnikeevitamine. Selleks tuli tugevdada (keevitada) mõlema korterelamu II ja III korruse kõik käiguteede ühendused. Tugevduste (keevituste) läbiviimiseks tuli demonteerida III korruse käiguteede paneelid, monteerida tellingud ning keevitada kronstein ja kandetala omavahel kokku (keevitamisele eelnesid puhastustööd ja järgnesid puhastustööd ning lihvimistööd). Kuna II korruse käiguteede paneelid olid monolitiseeritud, oleks nende eemaldamine olnud liialt mahukas töö. Keevituste teostamiseks lõhuti osaliselt raudbetoonist käigutee paneeli lahti ning allapoole keevitati terasest lisaleht. Nõudekirja read numbriga I-1 kuni I-33 seonduvad otseselt projekteerimisvea tagajärjel vajalikuks osutunud ehitustööde teostamisega.
30.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud. Õigusabi osutati tunni tasuga 105 eurot, millele lisandus käibemaks. Kokku kulus õigusabi osutamiseks 1102,50 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista kulud tõlkele summas 305,10 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
31.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et hageja esindaja esitas 30.01.2017 hüvitise taotluse, kus ta taotles hüvitise väljamaksmist endale. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud juriidilise isiku erialase tegevuse vastutuskindlustuse leping poliisiga nr xxx kehtivusega 17.06.2016 kuni 16.06.2017, mille lahutamatuks osaks olid erialase tegevuse vastutuskindlustuse tingimused PI 2012.1, arhitekti ja inseneri erialase vastutuskindlustuse eritingimused PI 2012.2 ning BTA kindlustuslepingute üldtingimused GC 2012. Kindlustatud riskiks on arhitekti ja inseneri kutsetegevus vastavalt seadustele. Samuti kuuluvad lepingu alusel hüvitamisele juhtumistest tulenevad õigusabi- ja menetlusekulud vastavalt kindlustustingimustele. Omavastutus oli 1600 eurot. Kostja otsustas 30.03.2017 otsusega keelduda hüvitise maksmisest.
32.Vastavalt üldtingimuste punktile 10.1. peab kindlustusvõtja lepingu sõlmimisel kirjalikult teatama BTA-le kõigist kindlustusvõtjale teada olevatest asjaoludest, millel võib olla mõju BTA otsusele kindlustusleping sõlmida või teha seda kokkulepitud tingimustel. Kindlustuslepingu sõlmimise sooviavalduses, mis oli esitatud E I SE blanketil ja edastatud kõigile kindlustusseltsidele, jättis hageja esitamata teabe varasemate kahjunõuete kohta. Maakler edastas ka Seesam Insurance AS-le hageja sooviavalduse. Seesam palus täita avalduse kindlustusandja blanketil, kuna soovis rohkem teavet. Seesami avalduse lahtrites „Kas viimase viie aasta jooksul on Teie firma vastu esitatud kahjunõudeid?“ Kas Teie firma on olnud segatud mõnesse segasesse kahjujuhtumisse, millest võidakse esitada kahjunõue Teie vastu? Klient vastas – „EI“. Seega on maakler lepingu vahendamisel lähtunud kindlustusvõtja poolt esitatud andmetest ja need edastanud kindlustusandjale.
33.BTA-le esitatud avalduses puudusid andmed varasemate kahjunõuete kohta. Kuivõrd kindlustusvõtja jättis nimetatud lahtrid täitmata ning Seesami jaoks esitatud avalduses oli varasemate kahjunõuete kohta vastatud eitavalt, on kindlustusvõtja esitanud ebaõigeid andmeid, millega on mõjutanud kindlustusandjat kindlustuslepingut sõlmima. Kindlustusandja küsis kindlustusvõtjalt andmeid varasemate kahjunõuete kohta ning õige informatsiooni saamisel ta ei oleks kindlustuslepingut sõlminud, kuna tegemist on olulise asjaoluga. Kindlustusvõtjal on vastavalt VÕS § 440 lõikele 1 kohustus avaldada tõeseid andmeid, et kindlustusandjal oleks võimalik otsustada, kas ta üldse lepingu sõlmib. Kostja tühistas kindlustuslepingu.
34.Hageja kahju nõudele vaidles kostja vastu. Hageja nõue on tõendamata. Hageja esitatud R Ai arvamus on allkirjastamata ja tema pädevus tõendamata. Arvamus on sisuliselt jäänud põhistamata ja on ebakonkreetne. Hagis on väidetud, et hoone rõdude kronsteinid olid projektis aladimensioneeritud, mistõttu oli vajalik teostada täiendavad tugevdused. Hageja ei ole põhistanud, mida ta silmas peab. Arvamusest ei nähtu, et tegu oli projekteerimise veaga. Arvamuses on kirjeldatud käigutee plaadi murdumise mehhaanilist kulgu, kuid mitte põhjust.
35.Hageja ei ole tõendanud projekteerimise viga, hageja väited on paljasõnalised. Ebaselge, kes on kahjustatud isik, sest hageja taotleb hüvitise väljamõistmist endale. Hageja on väitnud, et talle esitas nõude AS L E, kuid hageja ei ole kulude kandmist ühegi tõendiga tõendanud.
36.Hageja tõenditest nähtub, et ehitajaks oli K C. Nimetatud ettevõtte ning Sirkel & Mall OÜ juhatuse liikmeks on üks ja sama isik P P. Kostja hinnangul tekitab see asjaolu küsitavusi selles osas, kes on kahjustatud isik. Kostja arvates ei saanud arendajal kahju tekkida, sest ehitaja pidi jätkama hoone ehitamist ja tekkinud vead parandama. Kahju on tõenäoliselt tekkinud ehitaja praaktöö tulemusel ja läbi projekteerija vastutuse soovitakse saada kostjalt tekkinud kahju korvamist. Ekspertarvamuse koostanud R A on hageja juhatuse liige.
37.Hageja on väitnud, et esitas tagasinõude alltöövõtja vastu, kuid ei ole välja toonud, milles see alltöövõtt seisnes. Alltöövõtu kasutamisest ei ole hageja kostjat teavitanud. Kostja ei vastuta kindlustuslepingu alusel hageja alltöövõtjate tegevuse eest.
38.11.11.2019 seisukohtades leidis kostja, et hageja esitatud e-kirjad ei tõenda kindlustusjuhtumi toimumist, sest neis ei nähtu, kus ja milliste korterelamute käiguteede kinnitused purunesid ega purunemise põhjus. Esitatud foto ei ole seostatav projekteerimisveaga.
39.Hageja esitatud R Ai selgitus ei ole tõendina arvestatav. Dokument on allkirjastamata ja selle on koostanud hageja juhatuse liige. Arvamuses ei ole vea olemasolu ega põhjust põhistatud. Kui projekti koostas hageja alltöövõtja, ei vastuta kostja tema tegevuse eest. Erialase tegevuse vastutuskindlustuse tingimuste (edaspidi tingimused) punkti 1.2. kohaselt on kindlustatud isikuks kindlustusvõtja või nimeliselt määratud kolmas isik, kellega seotud kindlustusriski on kindlustatud. Kui kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti, on kindlustatud isikuks
kindlustusvõtja. Antud juhul ei ole kindlustuslepingu sõlmimisel ning ega hiljem nimeliselt määratletud kolmandat isikut, kelle kindlustusriski kostja lisaks hageja kindlustusriskile on kohustatud kindlustama. Seega kostja ei vastuta vigadega koostatud projektide eest, mida on hagejale koostanud kolmas isik. Isegi kui kostja vastutaks alltöövõtja kasutamise eest, ei ole hageja teavitanud kostjat alltöövõtja kasutamisest, mis on riski suurendava asjaoluna hüvitise maksmisest keeldumise aluseks.
40.Kostja leidis, et ka ehitajal on projekti osas ulatuslik kontrollimiskohustus. Ehitaja peab piisavalt kontrollima tellija juhiseid, tellija poolt muretsetud materjali, teiste isikute poolt tehtud eeltööd jmt. Seetõttu ei ole ehitajal vastutusest vabanemise põhistamisel võimalik tugineda üksnes projekti puudustele. Ehitaja vabaneb vastutusest vaid juhul, kui ta projekti puudusi märkas, juhtis neile tellija tähelepanu ning tellija soovis ikkagi projekti täpset järgimist. Antud juhul oli hagejal ja ehitajal üks ning sama juhatuse liige. Hageja esitatud arvel nr 129 on märgitud, et kasutati ebaõiget detaili ja elemendid tuli uuesti monteerida, mis viitab ehitusveale.
41.Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud, et väidetava veaga seotud projektid olid seotud tellijaga sõlmitud lepinguga. 01.02.2017 soovis kostja, et hageja esitaks tellijaga sõlmitud projekteerimistööde lepingu koos kõikide lisadega, sh algse pakkumise ja lähteülesandega. 14.02.2017 teavitas hageja esindaja M A, et projekteerimislepingut hageja ei ole sõlminud ning tellija pole lähteülesannet esitanud. Esindaja väitis, et tööprojekti kohta puuduvad kirjeldused ja seletuskirjad, sest selle kohta puudub vajadus. Hageja esitas vaid 03.02.2015 esialgse hinnapakkumise, mille kohaselt on projekti maksumuseks 1 050 000 NOK. Hagimenetluses on hageja väitnud, et tellija tellis projekteerimistöid summas 1 475 000 NOK.
42.Kostja ei pidanud usutavaks, et hageja teostas sedavõrd suures ulatuses töid ilma lähteülesannet saamata, lepingut sõlmimata ning olulistes tingimustes kokku leppimata. Hageja huvides oleks olnud kokku leppida projekteerija vastutuses. Hageja ei ole tõendanud, millal täpselt kindlustusjuhtum toimus. Lepingu kohaselt kehtis kindlustuskaitse perioodil 17.06.201616.06.2017. Erialase tegevuse vastutuskindlustuse tingimuste punkti 3.3. kohaselt on kindlustusjuhtum kindlustusperioodil või tagasiulatuva kindlustuskaitse perioodil kindlustatud isiku poolt kindlustatud erialase tegevuse käigus tehtud viga või toime pandud rikkumine. Seega peaks hageja tõendama, millal ta veaga projektid koostas. Kostja pidas võimalikuks, et arvestades algse hinnapakkumise aega 03.02.2015, esitati tellijale 2015. a tehtud tüüpprojekt, mis oli hageja kodulehel üleval kuni 06.11.2019.
43.Kostja viitas VÕS § 423 lõikele 1. Hageja ja kostja vahel sõlmitud kindlustuslepingu kohaselt kuulusid hüvitamisele kahjustatud isiku isiku- ja asjakahju ning õigusabi -ja kohtumenetluskulud (tingimuste punkt 5.1.). Asjakahju korral kuulus hüvitamisele üksnes asja kahjustumisest või hävimisest tingitud otsene varaline kahju (tingimuste punkt 5.3.). Kostja ei pidanud hüvitama puhtmajanduslikku kahju, vaid üksnes asjakahju ehk murdunud rõdukronsteini parandamise mõistlikud kulutused. Puhtmajandusliku kahju hüvitamise välistab tingimuste punkt
44.Tingimuste punkti 18.1.21 kohaselt ei kuulu hüvitamisele ebakvaliteetse või nõuetele mittevastava töö või teenuse parandamisega seotud nõuded, samuti nõuded, mis on seotud kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kindlustatud erialse tegevuse eest tasu maksmisega või tasu maksmise kohustusega (sh kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule makstud tasu tagasinõudmisest tulenevad nõuded).
45.Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist ega selle suurust. Hageja esitas kahjunõude tõendamiseks arve nr 129 summas 1 339875,80 NOK, mis on allkirjastamata. Arve ei tõenda nõude põhjendatust ja suurust, sest sellest ei ilmne, et arve oleks seotud projektiveast tulenevate asjakahju parandamisega seotud täiendavate töödega. Arve kohaselt on täiendavad tööd tingitud
vale detaili kasutamisest. Kahju hüvitamist endale saaks hageja nõuda, kui ta tõendab, et on ise tellija nõude täitnud. Hageja ei ole tõendanud kulude kandmist.
46.Nõuet ei tõenda ka hageja esitatud ja tellija allkirjastatud tasaarvestuse avaldus. Sellest ei ilmne, et tasaarvestus oleks tehtud projektiveast tingitud täiendavate tööde tõttu. Tasaarvestus tehti projektilepingu muutmise tulemusel, kuid hageja ei ole tõendanud, mis põhjusel projekteerimislepingut muudeti. Hageja on hoopis väitnud, et lepingut ei olnudki sõlmitud.
47.14.02.2020 seisukohtades leidis kostja, et hageja ei ole endiselt tõendanud projekteerimislepingu sõlmimist tema ning L E AS vahel. Hageja esitatud hinnapakkumine ei tõenda lepingu sõlmimist. Hageja esitas pakkumise, kuid ei ole tõendanud selle teisele poolele üle andmist ja teise poole poolt nõustumist. Kui aga leping sõlmiti 03.02.2015 pakkumise aluseks, ei pidanud kostja usutavaks, et projekteerimsie viga toimus ligi poolteist aastat hiljem kehtima hakanud kindlustuslepingu ajal. Hageja esitatud alltöövõtulepingust tulenevad tööde tähtajad möödusid kõik enne kindlustusperioodi algust.
48.Hageja väited tema kui peaprojekteerija ülesannete kohta on jäänud paljasõnalisteks. Hageja väiteid ei tõenda väljavõte standardist. Kostja iseenesest nõustus, et alltöövõtu kasutamine ei vabasta peaprojekteerijat vastutusest ega kontrollimise kohustusest, kuid siinkohal on tegu tellija ja peatöövõtja sisesuhtega. Kindlustsulepingus on kokku lepitud, et kindlustusandja vastutab vaid kindlustusvõtja enda projekteeritud tööde eest. Alltöövõtjate kasutamisest oleks hageja pidanud täiendavalt teavitama, maksma täiendava kindlustusmakse ja poliisile oleks siis lisatud nimeliselt isik, kes alltöövõttu teeb ja kelle tööde eest kindlustusandja vastutab.
49.Hageja ei ole tõendanud, et rikkumine toimus hageja erialase tegevuse raames. Kostja pidas võimalikuks, et kahju tekkis hoopis ehitusvea tõttu. Alltöövõtulepingu kohaselt pidi OÜ A ja A teostama hagejale lepingulised tööd hiljemalt 16.05.2016 ehk enne kindlustusperioodi algust. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks sõlminud alltöövõtulepingu muutmise kokkuleppeid, Seega puudus hagejal kindlustuskaitse isegi juhul, kui kostjal oleks olnud kohustus hüvitada alltöövõtjate tekitatud kahju.
50.Hageja väide, et esimeses lahenduses kavandatud käiguteede lahendus tuli ümber projekteerida. E-kirjadest ei nähtu, mis projektist juutu on. Alltöövõtja projektijuht T L kinnitas seisuga 24.10.2016, et tema ümber projekteerimist teinud ei ole. Edasist tegevust või kokkuleppeid hageja tõendanud ei ole. Järgnevalt ei ole hageja tõendanud, millise projekti puhul probleem tekkis, kes puuduse eest vastutas või pidi uue projekti tegema. Kostja leidis, et projektlahenduste vigu ei saa tõendada üksnes kohtule esitatud joonistega.
51.Kostja leidis, et M Z arvamus ei tõenda hageja väiteid. Arvamusest peaks olema näha, millised algandmed tehti arvamuse koostajale selgeks. Kostjal puudub mistahes ülevaade asjatundjale esitatud infost, dokumentidest ja algandmetest. Asjatundja arvutused ei tõenda kahju tekkimist, põhjust ja kahju suurust.
52.01.02.2017 palus kostja hagejal esitada ekspertarvamuse kindlustusjuhtumi põhjuste ja kahju suuruse kohta. Vastuseks esitas hageja oma juhatuse liikme R Ai arvamuse, mida ei saa käsitleda ekspert- või asjatundjaarvamusena. Seega oli hageja teadlik, et kostja nõuab kahju põhjuste ja suuruse kohta ekspertiisi. Kui hageja õigel ajal loobus ekseprtiisi teostamisest, pidi ta arvestama selle tagajärgedega.
53.Hageja väitis, et kuna üks käigutee oli hoone seina küljest lahti murdunud, tuli ümber ehitada mõlema hoone käiguteed. Kostja leidis, et puuduste likvideerimine võis olla vajalik, kuid kõigi tööde maksumuse hüvitamist kostjalt nõuda ei saa. Kostja oleks pidanud hüvitama vaid ühe murdunud rõdukronsteini parandamise mõistlikud kulud.
54.Kostja osundas, et hageja avastas vajalikust suuremas summas kahjunõude esitamise alles 2 aastat pärast hagiavalduse esitamist. Menetluse käigus tegi hageja kostjale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks summas 60 000 eurot, mis ületab hageja alles jäänud nõuet. Hageja tegevus viitab kindlustuskelmusele. Kostja ei nõustunud kahju suurusega ka vähendatud ulatuses. Arve nr 129 real 1 toodud tööd on üle paisutatud ega ole põhjuslikus seoses väidetava kindlustusjuhtumiga.
55.Hageja väitis, et tellija esitas talle lõpliku nõude 26.05.2017, kuid seda nõuet ei ole hageja kohtule esitanud. Hageja on esitanud üksnes 12.05.2017 väljastatud arve nr 129, mille tasumise tähtaeg oli 26.05.2017. Hageja kohustuse täitmist ei tõenda tellija tasaarvestuse avaldus, sest sellest ei nähtu, et see oleks esitatud projektivigade tõttu. Kostja pidas ebausaldusväärseteks hageja tõendeid, mis pidid tõendama lepingu muutmist ja täiendavate projekteerimistöötde tegemist. Dokumendid on selleks liialt üldsõnalised ja neil puuduvad allkirjad.
KOHTU PÕHJENDUSED
56.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
57.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja kindlustusvõtjana ja kostja kindlustusandjana sõlmisid 13.06.2016 juriidilise isiku erialase tegevuse vastutuskindlustuse lepingu, mille alusel väljastati poliis nr xxx; 2) kindlustuslepingu kohaselt oli kindlustussumma 300 000 eurot ühe kindlustusjuhtumi ja kindlustusperioodi peale kokku; 3) kindlustuslepingu kohaselt oli kindlustuse kehtivuse aeg 17.06.2016 kuni 16.06.2017; 4) kindlustuslepingu osaks olid erialase tegevuse vastutuskindlustuse tingimused PI 2012.1, arhitekti ja inseneri erialase vastutuskindlustuse eritingimused PI 2012.2 ning BTA kindlustuslepingute üldtingimused GC 2012; 5) hageja esitas kostjale 30.01.2017 esialgse kahju hüvitamise taotluse, milles soovis kindlustushüvitise väljamaksmist; 6) kostja keeldus 31.03.2017 otsusega kindlustushüvitise maksmisest; 7) hageja esitas 18.07.2017 kostjale täiendava hüvitise maksmise taotluse, kuid kostja jäi varasema keelduva otsuse juurde.
58.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas Norras leidis aset hageja väidetud kindlustusjuhtum ning kas tulenevalt eeltoodust on hagejal õigus nõuda kostjalt kindlustushüvitise väljamaksmist.
59.Menetluse kestel muutis hageja oma nõuet. Algses hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista kindlustushüvitisena 110 178,45 eurot. 13.01.2020 esitas hageja hagiavalduse täienduse, milles teatas, et on varasema nõude esitanud ekslikult. Hageja avaldas, et tema nõudeks kostja vastu jääb 52 424,56 eurot. Seega vähendas hageja oma nõuet 110 178,45 eurot – 52 424,56 eurot = 57 753,89 euro võrra.
60.Kohus leiab, et tegemist on nõudest osalise loobumisega. Nõudest osaline loobumine tuleb kohtul vastu võtta ning loobutud nõude osas tuleb menetlus lõpetada. TsMS § 428 lg 1 punkti 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus
tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
61.Kohtul on kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas menetlusosaline ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 32-1-96-13, p 12). Maakohus peab ka nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Isegi siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 3-2-1-314, p 11). Kostja ei ole nõudest osalisele loobumisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes võtab kohus vastu hageja loobumise nõudest summas 57 753,89 eurot. Loobutud osas lõpetab kohus menetluse käesolevas asjas.
62.Sisulise vaidluse osas leidis hageja, et ta esitas kostja vastu põhjendatud hüvitise nõude kindlustuslepingu alusel. Tekitatud kahju osas esitas hageja 31 000 euro osas nõude alltöövõtja OÜ A & A vastu ning selles osas hageja kostja vastu nõuet ei esitanud. Hageja ja kahjustatud isiku vahel oli sõlmitud projekteerimise töövõtuleping. Ehitusprojektis oli viga, sest rõdude kronsteinid olid aladimensioneeritud ja üks rõdu oli lahti murdunud. Vea kõrvaldamiseks oli vaja teha täiendavad tugevdused. Kindlustusjuhtum toimus 30.01.2017 Norras Setermoenis. Hageja väitis, et vea tegi tema alltöövõtja A & A OÜ, kuid hageja pidi projekti üle kontrollima. Hageja tellija tasaarvestas kahju nõude hageja arvete alusel tasumisele kuuluva summaga, mistõttu nõudis hageja kahju hüvitise väljamaksmist endale.
63.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hageja nõue on täielikult tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, milles seisnes kindlustusjuhtum ja millal see aset leidis. Hageja ei ole tõendanud kahju suurust ega kulude kandmist. Alltöövõtja tegevus ei olnud kindlustuslepingu alusel kindlustatud ning hageja ei teatanud kostjale alltöövõtja kasutamisest. Kahju tõendamiseks esitatud tellija arvel on märgitud, et kasutati ebaõiget detaili, mis viitab hoopis ehitusveale. Lisaks kuulus kindlustuslepingu alusel hüvitamisele üksnes asjakahju, mitte muud kahju liigid.
64.Kohus nõustub kostja väidetega, et hageja nõue on jäänud tõendamata. TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust lähtuvalt lasub hagi aluseks olevate asjaolude esmase tõendamise kohustus hagejal.
65.Kohus selgitas hagejale 11.09.2019 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 108-109), et hagejal tuleb tõendada kindlustusjuhtumi toimumist ja kahju tekkimist. 18.12.2019 eelistungil selgitas kohus hagejale (toimiku 1. kd, lk 170-171), et tema nõude aluseks olevad asjaolud ei ole selged. Kohus selgitas hagejale uuesti vajadust tõendada kindlustusjuhtumi toimumist. Kohus osundas, et hageja väide, milliste kohaselt toimus kindlustusjuhtum 30.01.2017, ei olnud kooskõlas hageja enda esitatud tõenditega. Kohus selgitas hagejale kahju suuruse tõendamise vajadust. Kohus selgitas, et hageja nõude alus ja ese ei saa hakata selguma alles kohtumenetluse käigus läbi viidava ekspertiisi käigus. Vaatamata kohtu selgitustele hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid ei tõendanud.
66.Hageja esitas kostja vastu kindlustuslepingust tuleneva nõude. VÕS § 422 lg 1 näeb ette, et kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 423 lg 1
näeb ette, et kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Eeltoodust tuleneb, et kindlustushüvitise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kindlustuslepingus eelnevalt kokku lepitud kindlustusjuhtumi asetleidmine.
67.VÕS § 424 lg 1 sätestab, et kindlustatud isik on kindlustusvõtja või nimeliselt määratletud või määratlemata kolmas isik, kellega seotud kindlustusriski on kindlustatud. Eeldatakse, et kindlustatud on kindlustusvõtjaga seotud kindlustusriski. Eeltoodust tuleneb, et mitte iga isik ei ole kindlustuslepingu alusel kindlustatud, vaid kindlustatud isikuks saab lugeda isikut, kellega seotud kindlustusriski on lepingu alusel kindlustatud.
68.VÕS § 443 järgi peab kindlustusvõtja kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest viivitamata kindlustusandjale teatama, välja arvatud juhul, kui kindlustusriski võimalikkuse suurenemise põhjustas üldiselt teadaolev asjaolu, mis ei mõjuta üksnes selle kindlustusvõtja kindlustusriski. VÕS § 444 kohaselt ei või kindlustusvõtja pärast lepingu sõlmimist ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võimalikkust ega lubada selle suurendamist isikute poolt, kelle eest ta vastutab. VÕS § 445 lg 1 näeb ette, et kui kindlustusvõtja rikub VÕS §-s 443 sätestatud kohustust, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusjuhtum toimub pärast ühe kuu möödumist ajast, mil kindlustusandja oleks pidanud teate kätte saama, välja arvatud juhul, kui ta teadis ajal, mil ta oleks pidanud teate kätte saama, kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest või pidi seda teadma. Kohus leiab, et iseenesest on alltöövõtja kasutamine vastutuskindlustuse lepingute puhul kindlustusriski suurendamine, millest kindlustusvõtja peab kindlustusandjat nõuetekohaselt teavitama.
69.VÕS § 448 lg 1 näeb ette, et kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumi toimumisest viivitamata kindlustusandjale teatama. VÕS § 448 lõikest 2 tuleneb, et kindlustusandja võib pärast kindlustusjuhtumi toimumist nõuda kindlustusvõtjalt lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet. Tõendite esitamist võib kindlustusandja nõuda niivõrd, kuivõrd kindlustusvõtjalt võib mõistlikult oodata nende esitamist.
70.VÕS § 450 lg 1 kohaselt muutub kindlustusandja lepingu täitmise kohustus sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. VÕS § 489 lg 1 kohaselt peab kindlustusandja viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse.
71.Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 448 lg 2 alusel võib kindlustusandja nõuda tõendite esitamist niivõrd, kuivõrd kindlustusvõtjalt võib mõistlikult oodata nende esitamist. VÕS § 448 lg 2 ei reguleeri aga asjaolude tõendamise koormuse jagamist. Üldise tõendamiskoormuse reegli kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja väited. Üldreegli järgi peab hageja tõendama kindlustushüvitise saamiseks kindlustusjuhtumi toimumise ning seda tõendamise koormust saab ümber pöörata vaid hea usu põhimõttest tulenevalt ehk selliste juhtumite puhul, kus tavaisikust kindlustusvõtjal on keeruline või peaaegu võimatu tõendeid esitada (RK TKo 3-2-1-171-13, p 13). Kohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid tõendamiskoormust ümber pöörata. Hagejal oli võimalik tõendada kindlustusjuhtumi toimumist, kuid vaatamata kohtu selgitustele hageja seda ei teinud.
72.VÕS § 510 näeb ette, et vastutuskindlustuse puhul peab kindlustusandja täitma kindlustusvõtja asemel kohustuse hüvitada kahju, mille kindlustusvõtja on tekitanud kolmandale isikule (kahjustatud isik) kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel, ja kandma õigusabile tehtud kulud. VÕS § 514 lg 1 sätestab, et kindlustusvõtja peab kindlustusandjale teatama asjaoludest, mille tagajärjeks võib olla kindlustusjuhtumi toimumine,
samuti kahjustatud isiku poolt tema vastu nõude esitamisest, ühe nädala jooksul, arvates ajast, mil kindlustusvõtja sai asjaolust või nõude esitamisest teada.
73.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja väljastas hagejale erialase tegevuse vastutuskindlustuse poliisi (toimiku 1. kd, lk 5), mille kohaselt oli kindlustatud tegevuseks ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiisid, projekteerimine ja omanikujärelevalve. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et nad sõlmisid vastutuskindlustuse lepingu, mille alusel oli kindlustatud erialaseks tegevuseks hageja projekteerimise alane tegevus.
74.Kindlustuslepingu kohaselt oli kindlsustusumma kindlustusjuhtumi kohta 300 000 eurot ning omavastutus 1600 eurot. Kindlustatud territooriumid olid Eesti, Norra, Rootsi, Taani ja Soome. Poliisil märgitu kohaselt oli kindlustatud isikuks üksnes hageja ise. Kindlustusperioodiks oli 17.06.2016 kuni 16.06.2017. Poliisil märgitu kohaselt kohaldusid kindlustuslepingule BTA kindlustuslepingute üldtingimused GC 2012, erialase tegevuse vastutuskindlustuse tingimused PI 2012.1, arhitekti ja inseneri erialase vastutuskindlustuse tingimused PI 2012.2.
75.Kohus ei nõustu hageja väidetega, et kuivõrd hageja tegutses Norras peaprojekteerijana, kes kasutas alltöövõtjaid ning hageja vastutas oma alltöövõtjate tegevuse eest, oli kindlustuslepinguga automaatselt kaetud tema alltöövõtja tegevus. Poliisil ei ole kindlustatud isikute hulgas märgitud ühtegi hageja alltöövõtjat. Hageja ei ole tõendanud, et poolte ühiseks tahteks kindlustuslepingu sõlmimisel oli kindlustada hageja alltöövõtjate tegevus, kuigi alltöövõtjaid kindlustuslepingus märgitud ei olnud. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks enne kindlustjuhtumi toimumist teavitanud kostjat sellest, et ta kasutab alltöövõtjaid. Seega ei saanud kostja enne lepingu sõlmimist alltöövõtjate olemasolust teadlik olla ning järelikult saanud poolte ühine tahe olla suunatud alltöövõtjate tegevuse kindlustamisele.
76.Teistsuguseid järeldusi ei ole kohtu hinnangul võimalik teha ka hageja esitatud standardi EVS 932:2017 väljavõttest (toimiku 1. kd, lk 188). Hageja esitatatud standardi väljavõtte punkti 3.2.8 järgi on projekteerimise peatöövõtt ehitusprojekti koostamise töövõtumeetod, mille puhul üks projekteerimistöövõtja võtab lepingu alusel endale kompleksse ehitusprojekti kõikide osade koostamise kohustuse ning vastutab tellija ees kogu ehitusprojekti terviklikkus, ehitusprojekti osade kokkusobivuse ning kõikide projetklahendsute ja nende sisu kvaliteedi eest. Kohus osundab, et iseenesest ei ole hageja tõendanud oma tellijaga projekteerimise peatöövõtulepingu sõlmimist. Veelgi olulisem on kohtu hinnangul asjaolu, et kindlustuslepingu kohaselt oli kindlustatud hageja kui projekteerija, mitte tema kui peaprojekteerija tegevus. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks enne lepingu sõlmimist või selle ajal teavitanud kostjat, et ta tegutseb hoopis peaprojekteerijana, kes kasutab alltöövõtjaid. Sõltumata sellest, kas või millisel viisil reguleerib peatöövõtja vastutust hageja viidatud standard, ei kohaldunud see poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingule.
77.Pooled ei vaidle selle üle, et pooltevahelise kindlustuslepingu sisu reguleerisid lisaks poliisil märgitud tingimustele selles viidatud tüüptingimused. Poliisil viidatud erialase tegevuse vastutuskindlustuse tingimuste (toimiku 1. kd, lk 22-23) punkti 1.2. kohaselt loeti kindlustatud isikuks kindlustusvõtjat või nimeliselt määratud kolmandat isikut, kellega seotud kindlustusriski on kindlustatud. Kui kindlustuslepingus ei olnud kokku lepitud teisiti, oli kindlustatud isikuks kindlustusvõtja. Tingimuste punkti 2.1. järgi oli kahjustatud isikuks kolmas isik, kellele kindlustatud isik põhjustab kindlustatud erialase tegevusega tingimustes nimetatud isiku- või asjakahju, mille eest kindlustatud isik vastavalt seadusele vastutab.
78.Seega nägid tüüptingimused ette, et kindlustatud isikuks on vaid see isik või need isikud, kes on nimeliselt poliisil märgitud. Poliisil ei olnud kindlustatud isikuna märgitud ühtegi teist isikut peale kindlustusvõtja ehk hageja. VÕS § 39 lg 1 näeb ette, et tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kohtu
hinnangul mõistaks lepingupooltega sarnane mõistlik isik eelviidatud tüüptingimust koos poliisil märgituna selliselt, et kostja tagas kindlustuskaitse vaid nende isikute tegevusele, kelle tegevusest ta teadis ja kes olid otseselt lepingu alusel kindlustatud isikuteks loetud. Teistsuguseid järeldusi asjas kogutud tõendite alusel teha ei ole võimalik.
79.Erialase tegevuse vastutuskindlustuse tingimuste punkti 3.3. kohaselt oli kindlustusjuhtum kindlustusperioodil või tagasiulatuva kindlustuskaitse perioodil kindlustatud isiku poolt kindlustatud erialase tegevuse käigus tehtud viga või toime pandud rikkumine, kui see vastas kõikidele järgmistele tingimustele: 1. rikkumine pandi toime poliisile märgitud erialase tegevuse raames, 2. rikkumise põhjuslik tagajärg oli kahjustatud isikule isiku- või asjakahju tekkimine, mille hüvitamist ta kindlustatud isikult nõuab, 3. kindlustatud isik oli vastavalt seadusele kohustatud kahjustatud isikule kahju hüvitama, 4. kahjustatud isik oli esitanud kindlustatud isikule kahju hüvitamise nõude hiljemalt 1 aasta jooksul pärast kindlustuslepingu lõppemist või nõuetest teatamise pikendatud perioodil. Seega pidi kindlustusjuhtum aset leidma kindlustusperioodi jooksul. Hagejal tuli nõude rahuldamise eeldusena tõendada, et kindlustusperioodi jooksul toimus tingimuste punktis 3.3. toodud nõuetele vastav kindlustusjuhtum. Ühtlasi nägi tingimuste punkt 6.2. ette, et kindlustuskaitse kehtib vaid sellise kahju ja nõude suhtes, mille aluseks olnud kindlustatud erialase tegevuse käigus tehtud viga või toime pandud rikkumine toimus kindlustusperioodil.
80.Tingimuste punkti 4.2. kohaselt pidi kindlustusandja vabanema osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja või kindlustatud isik on rikkunud oluliselt riskiasjaolude muutumisest teatamise kohustust. Eeltoodud säte on kooskõlas VÕS §-dega 443 ja 444.
81.Tingimuste punkti 5.3 järgi loeti asjakahjuks asja kahjustumisest või hävimisest tingitud otsest varalist kahju. Tingimuste punkti 18.1.7. kohaselt ei pidanud kindlustusandja hüvitama mittevaralise kahjuga seotud nõudeid ja saamata jäänud tuluga seotud nõudeid, samuti muid selliseid rahalisi nõudeid nagu puhtmajanduslik kahju, turuosa kaotus, kahju äriplaani luhtumisest, lepingu ülesütlemisest tulenevad nõuded ja teised nõuded, mis ei ole seotud otsese varalise kahjuga. Tingimuste punkt 18.1.21 nägi ette, et kindlustusandja ei hüvita kahju, mis tulenes ebakvaliteetse või nõuetele mittevastava töö või teenuse parandamisega seotud nõuetest, samuti nõudeid, mis on seotud kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kindlustatud erialase tegevuse eest tasu maksmisega või tasu maksmise kohustusega.
82.Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodud tingimustest kogumis, et hüvitamisele kuulus üksnes asjakahju. Asjakahju mõistet reguleerib VÕS § 132, mille lõike 1 kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 2 näeb ette, et kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. VÕS § 132 lõikest 3 tuleneb, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lõikele 1.
83.Seega nägi kindlustusleping ette, et kui hageja kindlustatud tegevuse tulemusena tekitati mõne isiku varale kahju, kuulus kindlustuslepingu alusel hüvitamisele see mõistlik kulu, mis oli vajalik kahjustatud asja parandamiseks. Kui parandamine võimalik ei olnud, kuulus hüvitamisele samaväärse asja soetamiseks vajalik kulu. Kindlustuslepingu alusel ei kuulunud hüvitamisele ebakvaliteetse töö või teenuse parandamiseks vajalik kulu. Kohtu hinnangul ei ole hageja põhistanud ega tõendanud väidet, et kogu tema nõutud summa näol oli tegemist kahjustatud asja
parandamiseks vajaliku kuluga.
84.Erialase tegevuse vastutuskindlustuse tingimuste punkti 12.3.5 järgi pidi kindlustusvõtja täitma täpselt kostja juhiseid kahjukäsitluse ja kahjukäsitluseks vajalike tõendite kogumise, nõude tunnustamise või tagasilükkamise ja kahjustatud isikuga kokkuleppe sõlmimise kohta, samuti muid kostja juhiseid, millest oleneb kindlustatud isiku kahju hüvitamise kohustus ja hüvitise suurus ning kostja täitmise kohustus ja suurus. Eeltoodust tulenes hagejale kohustus esitada kindlustusandjale kahju käsitlemiseks vajalikke tõendeid. Kohtu hinnangul ei esitanud hageja kostjale viimase nõutud tõendeid kindlustusjuhtumi toimumise ja kahju suuruse kindlakstegemiseks.
85.31.01.2017 saatis hageja esindaja kostjale osaliselt täidetud kahjuhüvitise taotluse (toimiku 1. kd, lk 6-7). Hageja esindaja märkis e-kirjas, et kuna nõue on veel koostamisel, ei ole hagejale teada kahju suurus, vaid kahju suurusjärk. Esitatud hüvitisetaotluse kohaselt ilmnes korterelamute ehitamisel, et rõdude kronsteinid on projektis aladimensioneeritud ja tuleb teostada tugevdused. Kuna üks rõdu oli juba seina küljest lahti murdunud, tuli kõik rõdud ja käiguteed tugevdada. Hüvitise suurust avalduses märgitud ei olnud, kuid hageja oli ennast nimetanud hüvitise saajaks. Tõendeid avaldusele lisatud ei olnud. Samuti ei nähtu avaldusest, millal on kindlustusjuhtum toimunud. Avalduses ei ole viidatud sellele, et tegelikult projekteeris veaga projekti hageja alltöövõtja.
86.01.02.2017 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 8), milles palus hagejal saata fotod hetkeseisust ja probleemsetest kohtadest, ekspertarvamuse projekteerimise vea kohta, projekteerimislepingu koos kõigi lisadega, konstruktsiooni osa põhi- ja tööprojekti ning nende seletuskirjad. Seega palus kostja hagejal esitada kahju käsitlemiseks vajalikud tõendid, milliste esitamine oli hagejal objektiivselt võimalik.
87.Hageja esindaja vastas sellele 14.02.2017 e-kirjaga (toimiku lk 8), märkides vastuses kostja e-kirja. Hageja edastas küll fotod, kuid saatis ekspertarvamuse asemel oma seadusliku esindaja allkirjastamata seletuse (toimiku lk 9). Lepingu osas teatas hageja esindaja, et kirjalikku lepingut ega lähteülesannet ei ole, on vaid algne pakkumine. Samuti väitis hageja, et põhiprojekti ei tehtudki, vaid tehti tööprojekt, mille joonised saatis hageja kostjale lingiga. Seletuskirju projektil hageja vastuse kohaselt ei olnud. Kohus leiab, et seega ei esitanud hageja kostjale sisuliselt viimase nõutud tõendeid, milliste alusel oleks saanud tuvastada kindlustusjuhtumi toimumist ning kahjujuhtumit käsitleda. Hageja ei teatanud 14.02.2017 e-kirjas, et veaga projekti projekteeris tema alltöövõtja. Hageja ei esitanud projekteerimislepingut ega selgitanud selle sõlmimise asjaolusid. Hageja ei esitanud terviklikku projekti koos selle vajalike lisadega, et kostja oleks saanud hinnata ning tuvastada, kas tegemist oli projekteerimisel tehtud veaga või mitte. Hageja ei esitanud ühtegi objektiivset ekspertarvamust ning hageja seadusliku esindaja enda koostatud dokumente ei saa kohtu hinnangul pidada ekspertarvamusteks. Seega ei esitanud hageja kostjale viimase nõutud tõendeid. Kostjal endal ei olnud kohtu hinnangul võimalik ise vajalikke tõendeid koguda ega toiminguid teha. Järelikult ei ole kindlustusjuhtumi tõendamise osas tõendamise koormus ümber pöördunud ning hagejal oli kohtumenetluses kohustus tõendada kindlustusjuhtumi toimumist.
88.18.07.2017 esitas hageja kostjale täiendava hüvitistaotluse (koos lisadega toimiku 1. kd, lk 12-17). Selles väitis hageja, et kindlustusjuhtum toimus 30.01.2017. Taotluses on toodud, et selle esitamise ajaks on selgunud hagejale esitatud lõplik nõue, mis on 142 778,45 eurot. Hageja väitis taotluses, et kahju tekkis hageja enda projekteerimisvea tulemusena. Teisalt on taotluses väidetud, et kuna hageja esitas alltöövõtja vastu nõude summas 31 000 eurot, vähenes seeläbi kostjalt nõutava hüvitise suurus ja hageja nõudis kostjalt hüvitise väljamõistmist summas 111 778,45 eurot. Täiendavale taotlusele lisas hageja üksnes L E AS arve. Muid tõendeid hageja ei esitanud.
89.Kohus leiab, et ka antud taotluses ei ole hageja välja toonud, millistel asjaoludel kindlustusjuhtum toimus ning hageja ei ole esitanud selle kohta vajalikke ning varasemalt kostja nõutud tõendeid. Hageja ei ole avaldanud kostjale selgelt 18.07.2017 taotluses, et vea projekteerimisel tegi hoopis tema alltöövõtja, mitte hageja. Pigem võib taotlusest aru saada, et hageja ei pidanud alltöövõtja tegevust kindlustatuks, sest ta nõudis alltöövõtjalt endalt viimase tekitatud kahju ja vähendas vastavas ulatuses kostjalt nõutavat hüvitist.
90.Kostja oli hageja taotluse rahuldamises keeldunud juba 30.03.2017 otsusega (toimiku 1. kd, lk 18-20). Muuhulgas leidis kostja otsuses, et hageja ei olnud välja toonud, kes on kolmas isik, kellele on kahju tekkinud ja kes on kahju nõude esitanud. Kostja leidis, et tõendamata oli hageja erialase tegevuse raames rikkumise toimepanek, mis oleks olnud põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga. Vastuseks hageja täiendavale hüvitise taotlusele teatas kostja, et on juba 30.03.2017 teinud keelduva otsuse (toimiku 1. kd, lk 21).
91.Kohtu hinnangul keeldus kostja kohtumenetluse eelsel ajal hageja hüvitisetaotluse rahuldamisest põhjendatult, sest hageja ei olnud tõendanud kindlustusjuhtumi toimumist ega kahju suurust. Hageja esitas 18.07.2017 taotlusega koos küll tellija arve, kuid arve oli koostatud juba 12.05.2017 ning järelikult esitas hageja täiendava hüvitise taotluse hilinemisega. VÕS § 514 lg 1 kohaselt oleks hageja pidanud tellija nõude esitamisest teatama ühe nädala jooksul alates ajast, mil ta ise tellija nõudest teada sai.
92.Nõude rahuldamise eelduseks olevate asjaoludena oleks hageja pidanud tõendama, millise lepingu ta oma tellijaga sõlmis, millise töö selle alusel tegi ning milles täpselt seisnes kindlustusjuhtum. Kui hageja väidete kohaselt seisnes kindlustusjuhtum projekteerimise veas, oleks hageja pidanud tõendama vastava vea olemasolu. Samuti oleks hageja pidanud tõendama, milline asjakahju tekkis projekteerimise vea tõttu ja kuidas see oli veaga põhjuslikus seoses. Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ei ole hageja eelviidatud asjaolusid selgelt välja toonud ega tõendanud.
93.Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millise lepingu ta oma tellijaga sõlmis. Hageja väitis, et ta oli tellijaga sõlmitud lepingu järgi peaprojekteerijaks, kes vastutas alltöövõtjate tegevuse eest, kuid need väited on jäänud tõendamata. Hageja esitas kohtule oma hinnapakkumise (toimiku 1. kd, lk 163-165, lk 180-182) L E AS-le. Pakkumine oli tehtud 03.02.2015 ehk enam kui aasta enne kindlustuslepingu alusel kindlustuskaitse kehtima hakkamist. Pakkumine sisaldas projekti arhitektuurset ja ka ehituslikku osa. Kas või milles pooled pärast pakkumuse esitamist kokku leppisid, ei ole hageja välja toonud ega tõendanud. Pakkumisest ei saa järeldada, et hageja soovis kasutada alltöövõtjaid.
94.Hageja esitas kohtule dokumendi, mida ta nimetas „väljavõtteks ehitusdokumentatsioonist“. Millest täpselt väljavõte (toimiku 1. kd, lk 204-205) tehtud on, ei ole sellest järeldada võimalik. Väljavõtte kohaselt oli tellijaks N AS ja ehituse peatöövõtjaks L E AS. K C OÜ on märgitud ehituse teostajaks. Dokumendis ei ole hageja märgitud projekteerivate ettevõtete hulgas, sealhulgas ei ole hagejale viidatud kui peaprojekteerijale.
95.Hageja esitas kohtule elamu valmiduse tunnistuse (toimiku 1. kd, lk 208-209), mis on väljasatud seda taotlenud L E AS-le. Tunnistuse kohaselt asub elamu B. Tunnistusest ei saa järeldada, kas tegemist on sama elamuga, mida hageja väidetava lepingu alusel projekteeris. Hageja väidete kohaselt asus tema projekteeritud elamu Norras Setermoenis.
96.Täiendavalt esitas hageja esitas kohtule 07.02.2017 kuupäevaga kirja, mida ta on nimetanud tellijaga sõlmitud lepingu muudatuseks (toimiku 1. kd, lk 148-149). Kirjas on märgitud, et hageja ja L E AS on kokku leppinud N AS projektilepingu muutmises ning nõustuvad, et hageja
kohustub kavandama N AS projekti asjaolude tõttu, mille põhjustas hageja projektiviga. L E AS kohustus kirja järgi tasuma projekti eest 1 475 000 Norra krooni. Kokkuleppest ei nähtu, kes on selle poolte esindajatena sõlminud ja mida on silmas peetud AS N projektilepingu all. Dokument on allkirjastamata. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, kas või millise lepingu ta sõlmis oma tellijaga ning milliseid kohustusi ja millal ta selle alusel täitma pidi. Hageja ei ole tõendanud väiteid selle kohta, et ta oli objektil peaprojekteerijaks.
97.Hageja esitas kohtule alltöövõtulepingu A & A I OÜ-ga (toimiku 1. kd, lk 122-124, lk 189191), mis oli sõlmitud 26.02.2016. Lepingu objektiks oli kaks kolmekordset keldrikorrusega korterelamut vastavalt hageja koostatud eelprojektile. Lepingu kohaselt pidi alltöövõtja muuhulgas koostama konstruktsiooniosa tööprojekt. Seejuures pidi alltöövõtja kõik tööd teostama hiljemalt 16.05.2016 ehk enne kindlustuskaitse perioodi algust. Alltöövõtulepingust ei ole iseenesest võimalik järeldada, et tegu oli lepinguga, mille hageja oleks sõlminud peatellijaga sõlmitud lepingu täitmiseks. Kui hageja kasutas erialase tegevuse läbiviimisel alltöövõtjaid, oli tegemist kindlustusriski suurendava asjaoluga, millest hageja oleks pidanud kostjat viivitamatult teavitama.
98.Lisaks näeb VÕS § 440 lg 1 ette, et kindlustusvõtja peab lepingu sõlmimisel teatama kindlustusandjale kõigist talle teada olevatest asjaoludest, millel on nende olemusest tulenevalt mõju kindlustusandja otsusele leping sõlmida või teha seda kokkulepitud tingimustel (olulised asjaolud). Eeldatakse, et oluline on asjaolu, mille kohta kindlustusandja on otseselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavet nõudnud. Kohus leiab, et kindlustusriski suurendavaks ja oluliseks asjaoluks tuleb lugeda alltöövõtjate kasutamist. Arvestades hageja esitatud alltöövõtulepigu sõlmimise kuupäeva ja selles toodud tööde teostamise tähtaegu, pidi hagejale juba enne kindlustuslepingu sõlmimist olema teada alltöövõtja kasutamine. Vaatamata sellele ei teavitanud hageja kostjat alltöövõtja kasutamisest kui olulisel määral riski suurendavast asjaolust ei kindlustuslepingu sõlmimise ajal ega pärast seda.
99.Kohtu hinnangul ei tõenda ükski hageja esitatud tõend usaldusväärselt ja selgelt seda, milline viga projektis esines ja mis selle tagajärjel juhtus. Esmalt esitas hageja kohtule kindlustusjuhtumi tõendamiseks kolm oma seadusliku esindaja seletust, kuid hageja seadusliku esindaja R A koostatud dokumente, milliseid hageja on ise nimetanud ekspertarvamusteks, ei saa hinnata mitte tõenditena, vaid hageja seletustena. Hageja ei saa aga kindlustusjuhtumi toimumist tõendada üksnes oma seletustega. Kuna tegemist oli erialavaldkonda kuuluva asjaoluga, oleks hageja saanud kindlustusjuhtumi toimumist ehk enda väiteid projekteerimise vea asetleidmise kohta tõendada vastava valdkonna asjatundja arvamusega.
100.Esmalt esitas hageja kohtule oma seadusliku esindaja koostatud allkirjastamata skeemi (toimiku lk 9). Skeemile on lisatud seletus, et kandur vajus ära ja jäi tagumise otsaga toetuma vastu selle kohal olevat raudbetoonist põrandaplaati ja soojustust, mis hoidsid ära paneelide alla kukkumise. Seletusest ei ole võimalik järeldada, milles seisnes projekteerimisviga.
101.Täiendavalt esitas hageja kohtule oma juhatuse liikme digitaalselt allkirjastatud seletuse (toimiku 1. kd, lk 95-97), mida ei saa vaatamata dokumendi pealkirjale arvestada ekspertarvamusena. Täiendavast seletusest ei selgu, milles täpselt seisnes projekteerimisviga ning millal ja kuidas see ilmnes. Arvamusele ei ole lisatud projektdokumentatsiooni ja puuduvad sisulised viited sellele. Arvamuses on kirjeldatud kronoloogiliselt sündmusi ja toiminguid pärast rõdupaneeli vajumist.
102.Menetluse käigus esitas hageja kohtule oma seadusliku esindaja kolmada seletuse (toimiku
1.kd, lk 193-200), milles on väidetud, et vajumise põhjuseks oli kinnituskronsteini tüüblite purunemine, mis ei olnud projekteeritud nõuetekohaselt. Tüüblid olid mõeldud õõnespaneelides kasutamiseks, aga mitte nii suurte koormuste jaoks. Seega on viimases seletuses kui avatud,
milles seisnes projekteerimise viga, kuid puuduvad sisulised põhistused, kuidas seletuses toodud järeldusteni jõutud on.
103.Ainsaks objektiivseks ja asjatundja arvamusena hinnatavaks tõendiks võib kohtu hinnangul pidada hageja esitatud M Z arvamust (toimiku 1. kd, lk 202-203). Arvamuses märgitu kohaselt on tegemist projekteerimisvaldkonnas pädevust omava isikuga. M Z on arvamuse kohaselt hinnanud Setermoeni korterelamu vaheplaatide kinnitusi ning jõudnud järelduseni, et rõdude lubamatute siirete põhjuseks tuleb lugeda ehitusprojektis ette nähtud ankrute ebapiisavat kandevõimet.
104.Samas ei nähtu M Z arvamusest, millele tuginedes on see koostatud, milliseid projekti kuuluvaid dokumente on ta üle vaadanud ning kust pärinevad arvamuses sisalduvad joonised. Nii on arvamuses väidetud, et rõdude tarindid on ehitatud vastavalt hagegja projektile nr 10-15 2016, kuid viidatud projekti ei ole esitanud kohtule hageja ning seda ei ole lisatud arvamusele. 14.02.2017 kostjale saadetud e-kirjas väitis hageja, et projekti ja selle seletuskirja nõuetele vastavalt koostatud ei olegi.
105.Arvamuses on väidetud, et joonisel 1 toodud kinnitustele on teostatud kontrolltugevusarvutused vastavalt standardi
EVS-EN
1990:2002 "Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused" pohimotetele. Arvamusele ei ole lisatud vastavaid arvutusi ega standardit, millele on viidatud. Esitamata arvutustele viidates on leitud, et kinnituste kandevõime ei olnud piisav. Arvamusele ei ole lisatud tõendeid selle kohta, millised olid projektis märgitud tüüblite kandevõimed nende tootjate hinnangul. Seega on arvamus jäänud sisulises osas põhistamata ning selle koostaja järeldused ei ole kohtu poolt kontrollitavad. Arvamuses ei ole tuvastatud, kes ja mida täpselt projekteeris. Arvamuses esinevate oluliste puuduste tõttu ei tõenda see kohtu hinnangul kindlustusjuhtumi toimumist.
106.Hageja ei ole esitanud oma väidete tõendamiseks kostja nõutud projektdokumentatsiooni sellises mahus ja terviklikkuses, et oleks üldse võimalik hinnata, kas või mida hageja ise või tema kontrolli all tegutsenud ettevõtted projekteerisid ning kas kohtule esitatud joonised on pärit hageja väidetud projetkist. Hageja ei ole tõendanud tema või tema alltöövõtja koostatud projektide alusel ehitamist. Hageja esitas kohtule üksnes mitmeid jooniseid, kuid ainuüksi joonistest endist ei saa kohus järeldada, kust need pärinevad, kes on need koostanud ja milles seisneb projekteerimisalane viga.
107.Hageja esitas kohtule korterelamute eelprojektid (toimiku 1. kd, lk 125-135) ja joonised, mida ta on ise nimetanud esimest kronsteini lahendust kajastavateks (toimku 1. kd, lk 136-137). Kohus ei saa iseseisvalt teha jooniste alusel erialapädevusse kuuluvaid järeldusi. Hageja on selgitanud, et joonisel on kujutatud käiguteede lahendus esimesel lehel E teljel. Samas on hageja väitnud, et tema esitatud joonise alusel ehitamist ei toimunud. Seega ei ole mõistetav, miks on hageja tõendi kohtule esitanud ja millist vaidlusalust asjaolu see tõendab.
108.Hageja esitas kohtule joonised (toimiku 1. kd, lk 141-142), mida ta on nimetanud teist lahendust kajastavaks jooniseks. Hageja väitis, et joonistel on käiguteede lahendused kajastatud lehel 1 ja 3 teljel E. Hageja arvates pidi joonis koos teiste tõenditega tõendama, et lahendus oli ebapiisava kandevõimega, kuid ainuüksi joonise alusel kohus seesugust järeldust teha ei saa. Joonistest endist ei saa järeldada, kust need täpselt pärinevad, kes joonised koostas ning kas tegemist on selliste joonistega, milliste alusel tegelikult elamu ehitati või mitte.
109.Hageja esitas kohtule joonised (toimiku 1. kd, lk 144-147), mida ta on nimetanud kolmandat lahendust kajastavaks jooniseks. Hageja väitis, et kolmandas lahenduses täiendati käiguteede konstruktsioonilahendust, mis koos teiste tõenditega tõendab projekteerimise viga, kuid hageja ei viidanud, milliseid teisi tõendeid ta silmas peab. Kohus ei saa iseseisvalt teha
jooniste pinnalt erialavaldkonda kuuluvaid järeldusi selle kohta, mis oli varem ebaõigesti projekteeritud ja milline viga täpselt parandati. Joonistest ei saa teha tõsikindlaid järeldusi selle kohta, kust need pärinevad ja kes on need koostanud. Kokkuvõttes ei tõenda ükski asjas kogutud tõend seda, et hageja ise või tema alltöövõtja tegi mõne projekteerimise vea.
110.Hageja ei ole ühtlasi tõendanud, milles täpselt seisnes tema viga projekteerimisel ning millal kindlustusjuhtum aset leidis. Hageja väitis menetluses ja kohtumenetluse eelsel ajal kostjale esitatud taotlustes, et kindlustusjuhtum toimus 30.01.2017, kuid see väide ei ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Nii esitas hageja kohtule e-kirjade vahetuse oma alltöövõtja töötajaga 24.10.2016 (toimiku 1. kd, lk 138-140). E-kirjades on räägitud lisatöö tellimusest ja lahenduse mittesobivusest, kuid e-kirjadest ei saa järeldada, millisest tööst või projektist jutt käib ja milline lahendus ning millisel põhjusel ei sobinud. Kui tegemist oleks olnud vaidlusaluse projektiveaga, ilmnes viga juba oktoobris 2016 ning kindlustusjuhtum ei saanud toimuda 30.01.2017.
111.Hageja esitas kohtule e-kirjade vahetuse oma juhatuse liikme ja K C OÜ esindaja vahel 24.01.2017 kuni 25.01.2017 (toimiku 1. kd, lk 118-119, lk 143, lisad toimiku 1. kd, lk 120-121, lk 157). K C OÜ töötaja teatas e-kirjaga hagejale, et sissekäigu plaatide kandur ei toimi ja see on juba teist korda seina küljest lahti murdunud. Samas e-kirjas on leitud, et teistes kohtades probleeme ei ole. E-kirjadest samas ei nähtu, millisest objektist on juttu. Järeldada võib seda, et tegu ei olnud esmakordse juhtumiga. Millisel põhjusel murdumine aset leidis, e-kirjast ei nähtu. Edasi on e-kirjades arutatud võimalike parandumeetodite üle, kuid e-kirjadest ei saa järeldada, et tegu oli projekteerimise veaga. E-kirjadele lisatud fotost (toimiku 1. kd, lk 121) ei saa teha järeldada, kus on see tehtud ja mis sealt nähtub. E-kirjadele lisatud joonistest ei saa kohus teha iseseisvaid erialapädevusse kuuluvaid järeldusi selle kohta, et tegu oli projekteerimisveaga.
112.Hageja esitas kohtule ühtlasi O M nimelise isiku e-kirja 28.01.2017 (toimiku 1. kd, lk 201), milles on teatatud, et tulenevalt kronsteini valest kinnitusest õõnespaneeli sisse on käigutee elemendid vajunud seina poole. Antud e-kirjast ei ole võimalik järeldada, et tegu oli projekteerimisveaga. E-kirjast võib pigem järeldada, et tegemist oli ehitusliku veaga, sest kinnitamise viis oli ebaõige. Kokkuvõttes ei tõenda hageja esitatud e-kirjad, et 30.01.2017 oleks aset leidnud sündmus, mille käigus tuvastati projekteerimise viga. Võimalik rõdu kinnituse murdumine toimus juba enne 24.01.2017 ning 24.01.2017 teavitati hagejat teistkordsest samalaadsest juhtumist. Milline oli murdumise põhjus ehk kas tegu oli ebaõige kinnituse kasutaise, ebaõige kinnitusviisi kasutamise või projekteerimise veaga, asjas kogutud tõenditest järeldada ei ole võimalik.
113.Kohus leiab eeltoodut kokku võttes, et hageja kindlustushüvitise nõue ei kuulu rahuldamisele, sest hageja ei ole tõendanud, millal kindlustusjuhtum toimus ja milles see täpselt seisnes. Hageja ei ole tõendanud projekteerimisvea tõttu Norras rõdu kinnituse murdumist. Isegi juhul, kui hageja oleks tõendanud kindlustusjuhtumi toimumist, ei saaks hagi rahuldada põhjusel, et hageja väidete kohaselt tegi projekteerimisvea tema alltöövõtja, kuid alltöövõtja tegevus ei olnud kindlustuslepingu kohaselt kindlustatud.
114.Kohus leiab, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele ka põhjusel, et hageja ei ole tõendanud kindlustuslepingu kohaselt hüvitamisele kuuluva kahju suurust. Hageja esitas kahju suuruse tõendamiseks üksnes L E AS 12.05.2017 arve nr 129 (toimiku 1. kd, lk 10-11, tõlge toimiku 1. kd, lk 90-91, vandetõlgi tõlge 1. kd, lk 210-214). Arve ei ole allkirjastatud, kuid ainuüksi see asjaolu ei võimalda kohtul pidada tõendit täielikult kõlbmatuks. Küll aga nõustub kohus kostja väitega, et ainuüksi arve ei tõenda tekkinud kahju suurust ega põhjuslikku seost hageja väidetava projekteerimisveaga.
115.Arve real 1 on kirjeldus: „juurdepääsuga rõdu elementide korrigeerimine (spetsifikatsioon
toodud allpool). Detail oli vale, elemendid tuli demonteerida ja uuesti monteerida.“ Seega ei nähtu arvest, et tegu oli projekteerimisveaga, vaid arve alusel võib järeldada, et tegu oli ebaõige detaili kasutamisega, mis võib viidata hoopis ehitusveale. Arves on kirjeldatud betoonelemendi demonteerimist, metalldetailide keevitustöid ja betoonelemendi monteerimist. Samuti on arve esimesel real kirjeldatud turvareelingute monteerimist, pinnatöötlust, betoonelementide parandustöid. Arves ei ole eristatud töid, mis olid vajalikud lahti murdunud detaili parandamiseks ehk asjale tekitatud kahju hüvitamiseks VÕS § 132 mõistes. Lisaks on arvel kajastatud töid, mis hageja enda seletuste kohaselt on hinnatavad pigem nõuetele mittevastava teenuse parandamise kuludega, mis aga kindluslepingu tingimuste punkti 18.1.21 alusel hüvitamisele ei kuulunud. Muid tõendeid peale arve hageja vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud.
116.Hageja esitas kohtule tasaarvestuse avalduse (toimiku 1. kd, lk 150-151), mille on esitanud ja allkirjastanud L E AS esindaja. Avalduse kuupäevaks on 28.06.2018. Avaldusew teatati hagejale, et tellija tasaarvestas arve nr 129 summas 1 339 87,80 Norra krooni ja seetõttu ei ole tellijal kohustus tasuda arveid, mis tulenevad N AS projektilepingu muutmisest. Hageja seaduslik esindaja on omakorda esitanud L E AS-le 06.07.018 allkirjastatud avalduse (toimiku 1. kd, lk 152-153), milles teatas, et loobub nõudest summas 135 124,20 Norra krooni.
117.Kohus leiab, et iseenesest võib tasaarvestuse avaldusest järeldada, et hageja sisuliselt kandis tellija nõutud töödega seotud kulud, kuid ainuüksi see asjaolu ei võimalda kindlustushüvitise nõuet rahuldada. Kindlustushüvitise nõude rahuldamise eeldused on hagejal jäänud tervikuna tõendamata. Kokkuvõttes jätab kohus hageja kindlustushüvitise nõude summas 52 424,56 eurot tervikuna rahuldamata.
118.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja ei esitanud kohtule taotlust rahaliselt hinnatavate menetluskulude kindlaksmääramiseks, mistõttu ei määra kohus kindlaks rahuldamisele kuuluvate menetluskulude rahalist ulatust. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.