Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus kontrollib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub

kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohus ei võta TsMS § 371 lg 1 p 2 järgi hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (TsMS § 372 lg 4). TsMS § 70 lg 1 kohaselt rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 2 kohaselt asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 70 lg 4 p 1 kohaselt TsMS-is rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või p 1 kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1215/2012. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu Holm Bank AS-i ja kostja vahel 09.07.2019 ja 27.07.2019 sõlmitud laenulepingutest. Laenulepingutest ei nähtu, millisel eesmärgil on kostja laenu võtnud. Laenulepingule on samas lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht. Laenulepingute sõlmimisel on pooled kostjat käsitlenud seega tarbijana. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on sõlminud laenulepingu tarbijana oma majandus- ja kutsetegevusest sõltumatul eesmärgil. Laenulepingutest nähtuvalt oli kostja elukoht laenulepingu sõlmimise ajal Eestis aadressil Xxxx xx-x xxxxx xxxx xxxxxxx. Laenulepingutest nähtub, et Holm Bank AS asukoht oli lepingu sõlmimise ajal samuti Eesti Vabariigis. Holm Bank AS tegutses lepingu sõlmimise ajal Eesti Vabariigis laenude andmisega. Kostja on seega sõlminud lepingu laenu saamiseks isikuga, kes tegeles lepingu sõlmimise ajal kostja alalise elukoha liikmesriigis laenude andmisega. Arvestades eeltoodut, tuleb kohtualluvus määruse nr 1215/2012 („Kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud)“, edaspidi „nõukogu määrus“) art 17 lg 1 punkt c kohaselt määrata kindlaks määruse nr 1215/2012 neljanda jao alusel. Vastavalt nõukogu määruse nr 1215/2012 art 18 lg-le 2 võib teine lepinguosaline algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on tarbija alaline elukoht. Rahvastikuregistri andmetel on kostja alaliseks elukohaks alates 22.06.2017 Soome Vabariik. Vastavalt osundatud määruse art 19 p-le 3 võib ülalnimetatud sätetest kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel, mis on sõlmitud tarbija ja teise lepinguosalise vahel, kui mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal ühes liikmesriigis, ning millega on määratud pädevus selle liikmesriigi kohtutele, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi seadustega. TsMS § 104 lg 1 järgi võib kohus kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalikõiguslik juriidiline isik. Hagiavaldusele lisatud poolte vahel 09.07.2019 ja 27.07.2019 sõlmitud lepingute punktist 10 nähtub, et pooled on kokku leppinud vaidluste lahendamise Eesti kohtus. Kui lepingu sõlmimise päeval on laenusaaja elukoht Eestis, kuid laenusaaja asub elama välisriiki või kui

hagi esitamise hetkel ei ole laenusaaja elukoht laenuandjale teada, lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus. Kohus märgib, et kuigi pooled on kokku leppinud vaidluse lahendamise Eesti kohtus (täpsemalt Harju Maakohtus), siis antud juhul on lepingu poolteks juriidiline isik (hageja) ja füüsiline isik (kostja). Kohus on eelpool leidnud, et kostja ei sõlminud lepinguid oma majandus- või kutsetegevuses vaid tarbijana. Vastavalt TsMS § 106 lg 1 p 1 on kohtualluvuse kokkulepe tühine, kui see on vastuolus sama seadustiku § 104 lõikes 1 sätestatuga. Seega on poolte vahel sõlmitud kohtualluvuskokkulepe tühine ja asjas ei esine ka eelpool nimetatud Nõukogu määruse art 19 märgitud asjaolusid, mis võimaldaksid kõrvale kalduda art 18 regulatsioonist. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on kostja registreeritud elukoht alates 22.06.2017 xxxxxxxxxx x x xx, xxxxx, xxxxx xxxxxxxx, millest saab järeldada kostja tahet TsÜS § 14 lg 3 kohaselt viia oma elukoht Soome. Nähtuvalt tsiviilasja materjalidest on ka kostja isa kinnitanud, et poeg elab Soomes. Kuivõrd Nõukogu määruse art 18 lg 2 kohaselt saab tarbija vastu hagi esitada üksnes tarbija (kostja) elukoha järgi, siis ei ole Eesti kohus, antud juhul Tartu Maakohus pädev käesolevat tsiviilasja arutama. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus märgib, et hagejal on õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.