3.2.Mõista OÜ-lt Kadri Viljandi Eesti Energia AS-i kasuks välja 600 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 200,4 eurot. 3.3.Välja mõista OÜ-lt Kadri Viljandi Eesti Energia AS-i kasuks viivis 0,1 % päevas alates 9. juunist 2020 kuni 600 euro tasumiseni.
4.1.Jätta 16 % Eesti Energia AS-i menetluskuludest OÜ Kadri Viljandi kanda.
4.2.Jätta 84 % OÜ Kadri Viljandi menetluskuludest Eesti Energia AS-i kanda.
4.3.Määrata OÜ-le Kadri Viljandi hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2100 eurot.
4.4.Määrata Eesti Energia AS-i hüvitatavate menetluskulude suuruseks 129,44 eurot. 4.5.Tasaarvestada menetluskulude nõuded ja välja mõista Eesti Energia AS-ilt OÜ Kadri Viljandi kasuks 1 634,56 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude, summas 1 634,56 eurot täieliku tasumiseni
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Eesti Energia AS-i (hageja) esitas 11. juulil 2019 hagi OÜ Kadri Viljandi (kostja) vastu, milles palus hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2772,44 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis eurot alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt teostas Elektrilevi OÜ (ELV) 26.03.2019 (ELV) mõõtesüsteemi kontrolli kostja tarbimiskohas Viljandi linnas Vaksali tn 11. Kontrolli käigus fikseeriti, et arvesti nr 15832380 klemmikarbikaane ELV plommid (värvuselt sinised) numbritega 05973369 ja 05973332 on rikkumise tunnustusega. Arvesti kuvas kontrollitaval hetkel L3 faasis tarbimiste 0 A, kuigi ampertangidega mõõdetud hetkekoormuseks oli 36,4 A. Eelnimetatud olukord tähendab, et tegelik elektritarbimine läbi L3 faasi toimus. 27.03.2019 kontrollis ELV spetsialist arvestit nr 15832380 teistkordselt, mille käigus selgus, et arvesti välja lülitades jäi L3 faasile pinge peale. Ampertangidega mõõtes oli hetkekoormuseks 14,93 A. See tähendab, et kõiki L3 faasi taga asuvaid elektriseadmeid sai kasutada ilma, et arvesti mõõdaks nende tarbitud energiakogust. ELV spetsialist koostas selle kohta olukorra fikseerimise akti ja arvesti saadeti kontrolli. Arvesti kontrollimisel selgus, et arvesti ei vasta metroloogiliselt standardi EN 50470-3 nõuetele ning arvesti faasi L3 ühendused on ümber ehitatud. Elektrilevi OÜ käsitles antud juhtumit arvesti rikkena ning tulenevalt sellest koostas arvestuseta tarbimise kalkulatsiooni perioodil 27.03.2018 kuni 27.03.2019. Eelnimetatud kalkulatsiooni alusel esitas hageja kostjale
korrektsiooni arve nr 328884665396 summas 2 777,44 eurot. Pärast 30.04.2017 ELV tehtud näidu kontrollimist toimusid elektritarbimises vähenemise suunas muutused.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Võrguettevõtja paigaldas kostjale rikkis ja kasutatud mõõteseadme. Kuna võrguettevõte paigaldas rikkis arvesti, vastutab selle eest tema. Nõudes märgitud arve aluseks on ELV võrgulepingu tüüptingimuste punktid 6.10 ja 6.11. Need ei ole asjakohased tingimused. Arvesti ei ole kostja mõõtepunktis rikutud, vaid ekspertiisi kohaselt on nii taatlusplommid, tootjaplommid kui taatluskleebis korras, kuid faasi L3 ühendused olid ümber ehitatud. Ekspertiisi ei saadetud ELV plomme, vaid nende puhul jäi hageja seisukoha juurde, et need on rikutud. ELV paigaldas kostja Vaksali tn 11 tarbimiskohale kasutatud arvesti.
MAAKOHTU OTSUS
3.Tartu Maakohus jättis 7. novembri 2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. ELTS § 43 lg 1 järgi peab turuosaline tagama, et tema võrku antud ja/või ostetud elektrienergia kogus oleks igal kauplemisperioodil võrdne tema võrgust võetud ja/või müüdud elektrienergia kogusega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: o poolte vahel on sõlmitud kehtivalt ja tähtajatult võrgu- ja elektrileping nr 366153004/4 ja nimetatud lepingu punkti 2 alusel on lepingu lahutamatuks osaks ELV võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A; o Elektrilevi OÜ paigaldas kostja omandis olevasse ja mitmetele üürnikele üüritavasse hoonesse (tarbimiskohta) 05.04.2017 eelnevalt kasutatud arvestussüsteemi ehk arvesti; o 27. märtsil 2019 tuvastati arvesti rike, mis seisnes arvestussüsteemi ümberehitamises; o mõõtevahendi erakorralise kontrolli tegijaks oli Inspecta Estonia ja 02.04.2019 mõõtevahendi erakorralise kontrolli protokolli nr 161-18-011 kohaselt kontrolli tulemusena selgus, et arvesti nr 15832380 ei vasta metroloogiliselt standardi EN 504703 nõuetele ning arvestile faasi L3 ühendused on ümber ehitatud; o arvesti oli seestpoolt rikutud ja arvesti mõõtis elektrienergiat ebaõigesti; o kostja ei ole arvestit rikkunud; o kalkulatsiooni alusel esitas hageja kostjale korrektsiooni arve nr 328884665396 summas 2777,44 eurot; o kostja ei nõustunud esitatud arvega, leides, et see on alusetu, põhjendades keeldumist sellega, et ELV paigaldas algusest peale rikkis arvesti. Maakohus leidis, et olukorras, kus mõõtevahendi erakorralisse kontrolli saadeti ainult arvesti (ja mitte plommid), mille uurimisel avastati faasi L3 ühenduste ümberehitus, ei ole plommide võimalik rikkumine kostja kahjuks tõlgendatav, sest elektrikao tegelikuks põhjuseks oli faasi L3 ümberehitus. ELV käsitles olukorda arvesti rikkena ning tulenevalt sellest koostas arvestuseta tarbimise kalkulatsiooni perioodil 27.03.2018 kuni 27.03.2019. Hgeja ei ole välistavalt tõendanud, et arvesti ehitati ümber pärast arvesti paigaldamist kostja tarbimiskohta, seetõttu tuleb nõustuda kostja seisukohaga, et arvesti oli juba paigaldamise hetkel rikutud.
Hageja esitatud arvestivahetuse teatis nr 40239365, foto „algnäit öö“, foto „algnäit päev“ ja 3faasilise otseühenduse mõõtmise arvesti ZMXi320APU0L0D3.21 S2 kasutusjuhend ei lükka ümber kostja väidet, et kostja tarbimiskohale paigaldati kasutatud ja mittekorras arvesti. Hageja väide, mille kohaselt toimusid pärast 30.04.2017 ELV näidu kontrollimist elektritarbimises vähenemise suunas muutused, on tõlgendatav kostja kasuks. Kostja selgitas, et vähenenud elektritarbimine langeb kokku hageja poolt rikkis arvesti paigaldamisega (arvesti paigaldati 05.04.2017), samuti vahetusid samuti sel perioodil tarbimiskohaga seotud üürnikud. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et arvesti paigaldati kostja tarbimiskohta mõõtevahendi erakorralisse kontrollis avastatud faasi L3 ümberehituseta, siis saab järeldada, et ELV paigaldas kostja tarbimiskohta mittekorras arvesti. Nimetatut võimaldab järeldada ka asjaolu, et puudub arvesti elektritarbimise rikkelogi, mille esitamist taotles kostja ja mida hageja ei esitanud. Logist nähtunuks asjaolu, et arvesti rikkumise läbiviimiseks tekkinuks rikkelogisse informatsioon vooluahela katkestamisest. Kuivõrd ELV paigaldas kostja tarbimiskohta mittekorras arvesti, siis tüüptingimus p 6.10, millele hageja viitas, ei ole selles tsiviilasjas kostja kahjuks kohaldatav, sest tüüptingimuste p 4.2 kohaselt võrguettevõtja tagab temale kuuluva mõõtesüsteemi nõuetekohasuse, mis jäi tagamata. Peab olema välistatud olukord, kus elektrimüüja saab paigaldada mittekorras arvesteid ja maandada enda ettevõtlusriski, lähtudes ELV võrgulepingu tüüptingimuste punktist
6.10.Võrgulepingu tüüptingimuste punkt 6.10 ei käsitle olukorda, kus hageja on ise paigaldanud eelnevalt kasutatud ja mittekorras arvesti.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8). Asja lahendamisel maakohus ei kontrollinud hagi rahuldamise võimalusi kõigil alustel, mis on esitatud asjaoludel võimalik. Kui tõendamisele kuuluvad asjaolud on määratletud, tuleb kohtul tuvastada, mis tõendid on iga konkreetse asjaolu tõendamiseks esitatud. Maakohus ei ole põhjendanud, millistele tõenditele tuginedes ta jõudis järeldusele, et paigaldamise ajal vaidlusalune mõõtearvesti oli rikutud. Kostja ei ole mitte kuidagi tõendanud enda esitatud väidet, et arvesti oli rikutud juba paigaldamise hetkel. Tüüptingimuste p-i 4.2 kohaselt tagab võrguettevõtja temale kuuluva mõõtesüsteemi nõuetekohasuse ning korraldab vastavalt ettenähtud sagedusele selle perioodilise teenindamise (sh kontrolli, vahetuse või taotluse). Hageja on täitnud tüüptingimuste p-i 4.2 nõuetekohaselt. Võrguettevõtja kontrollis p-i 4.2 alusel mõõtesüsteemi, mille käigus selguski, et mõõtearvesti on rikutud. Asjaolu, et tegemist oli korduvkasutuses oleva mõõtesüsteemiga, ei tähenda, et mõõtearvesti oli algusest peale rikutud. Maakohus ei võtnud arvesse tüüptingimustes sätestatut, et tasuda tuleb tegeliku tarbimise alusel. Tüüptingimuste p. 6.10 ongi nendeks juhtudeks, kui tarbija ei ole mõõtesüsteemi rikkumises süüdi. Hageja nõuab kostjalt tasumist üksnes selle elektrienergia eest, mida kostja on tegelikult tarbinud. Tegemist on lepingu täitmise nõudega, mitte sanktsiooni määramisega.
Tüüptingimuste punkt 2.2 sätestab: „Ostja tasub kogu tegelikult tarbitud elektrienergia eest sõltumata sellest, kas tarbitud elektrienergia kogus on mõõdetud võrguettevõtja mõõteseadmega või määratud võrguettevõtja poolt õigusaktides ja/või võrgulepinguga sätestatud korras.“ Tegu on müügilepinguga, milles sisalduv hinnaregulatsioon põhineb elektrienergia ühikuhinnal. Kui isik tarbib rohkem mõõturi näidust, tuleb aga maksta rohkem. Põhjendatud ei ole mõõturi mittekorrasoleku riisiko täielik jätmine võrguettevõtja kanda.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Maakohus on kõiki esitatud fakte käsitlenud ning tõendeid igakülgselt hinnanud. Kostja esitas üürnikele esitatud arved, kuna hageja ise soovis arvete esitamist. Esitatud tõendite kohaselt vähenes maist 2017 elektritarimine oluliselt ja põhjendatult asjaolu tõttu, et 2017. aasta 10. mail kolis tarbimiskohast välja kostja suure elektritarbimisega üürnik, OÜ Võrtsukala. Elektrienergia tarbimise muutus ei ole tõend, millega arvestussüsteemi nõuetekohasust või mittenõuetekohasust tõendada. Võrguettevõtja on ise paigaldanud arvesti, mis kõiki kogutud tõendeid arvestades on algusest peale rikutud. Hageja esitatud nõude rahuldamise eelduseks on see, et mõõtesüsteem on rikki läinud lepingu kehtivuse käigus. Kuna hageja paigaldas kostjale rikkis mõõteseade, vastutab ta sellest tuleneva kahju eest ise. Hageja ei ole esitanud ka arvesti rikkelogi, kuigi tegu oli kaugloetava arvestiga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel maakohtu otsuse menetlusõiguse ja materiaalõiguse normi rikkumise tõttu ning teeb uue otsuse, mille rahuldab hagi osaliselt summas 600 eurot, millele lisandub viivis 0,1 % alates otsuse jõustumisest kuni nõude tasumiseni. Muus osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Ringkonnakohus jaotab menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele ning määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
7.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et hageja nõue on suunatud lepingu täitmisele. Hageja nõuab kostjalt 16. novembril 2009 sõlmitud võrgu- ja elektrilepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel ja viivist 0,1 % päevas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel alates 11. juulist 2019 kuni täitmiseni.
8.Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et hagi lisaks olevad võrgulepingu tüüptingimused on saanud lepingu osaks. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et võrgulepingu tüüptingimuste p 4.2 kohaselt on võrguettevõtja kohustuseks tagada temale kuuluva mõõtesüsteemi nõuetekohasus ning korraldada vastavalt ettenähtud sagedusele selle perioodiline teenindamine (sh kontroll, vahetus või taatlus). Kostjal lepingu järgi sellist kohustust ei olnud. Vaidlust ei ole ka selles, et võrguettevõtte poolt mõõtesüsteemi kontrollimisel 26. ja 27 märtsil 2019 avastati mõõtesüsteemi mittenõuetekohasus.
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tegeliku tarbimise eest maksma juhul, kui hageja kontrolli all olev mõõtesüsteem oli rikutud. Ringkonnakohus leiab, et mõõtesüsteemi mittenõuetekohasus ei vabasta kostjat tegelikult tarbitud võrguteenuse ja elektrienergia eest tasumisest. Kostja möönis, et ta võib olla elektrienergiat tarbinud enam, kui enne rikkumise avastamist esitatud arvete alusel oli tasunud.
10.Hageja märkis, et nõude suuruse määramisel olid aluseks Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A (tüüptingimused). Nimetatud tüüptingimuste p-de 6.10 ja 6.11 eesmärk on lihtsustada nõuetekohase mõõteseadmega mõõtmata elektrienergia tarbimise korral ettevõtjale täitmisnõude suuruse arvutamist. Võrgulepingu tüüptingimuste p 6.10 kohaselt „Nõuetekohase mõõtesüsteemiga mõõtmata elektrienergia tarbimise korral, mis ei ole tingitud ostjast, lähtub võrguettevõtja elektrienergia ja võrguteenuste koguste määramisel võrdlevatest mõõtmistulemustest, arvestades sesoonsusest tuleneva eripäraga. Kui eelnimetatud andmed puuduvad, lähtub võrguettevõtja elektrienergia ja võrguteenuste koguste arvutamisel nimipingest võrguühendusel, kaitseseadme nimivoolust ja selle kasutustegurist ning elektrienergia tarbimise ajavahemikust. Nimetatud arvestuspõhimõtet ei rakendata juhtudel, kui on tegemist elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega.“. Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et tüüptingimuste p-s 6.10 on mitu erinevat varianti, mida kasutades saab arvutada eeldatavalt tarbitud koguse. Kostjale arvutati elektritarbimine hetkekoormuse alusel, teine variant on võrdlev mõõtmistulemus ja kolmas on võimalus lähtuda nimipingest võrguühendusel. Hageja märkis, et võrguettevõtja spetsialist otsustab, millise metoodika alusel tarbimine arvutatakse, üldjuhul lähtutakse võrdlevatest mõõtmistulemustest või siis kolmandast variandist (seda kasutati hageja väitel kostja suhtes), teine variant, nimipingest lähtumine, on kliendile kõige koormavam. Hageja teatas vastuseks ringkonnakohtu küsimusele, et ta ei tea, kui suur arve oleks kostjale esitatud teiste p-s 6.10 toodud arvestuse variantide kasutamisel.
11.Ringkonnakohus leiab, et hagile lisatud tüüptingimuste p-s 6.10 on kaks mõõtmata elektrienergia tarbimise arvestamise võimalust – võrdlevad mõõtmistulemused ja lähtumine nimipingest. Hageja veenev esitus ringkonnakohtu istungil, et p-s 6.10 on kolm võimalust ja et hageja lähtus kolmandast, ei ole õige. Kostja hageja poolt kasutatud metoodika osas vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohus, lähtudes hageja väitest, et kasutati mitte võrdlevat ega nimipige varianti vaid kolmandat nn hetkeolukorra tulemit, tuvastab, et tüüptingimuste viidatud p 6.10 ei sätesta võimalust lähtuda mõõtmata elektrienergia tarbimisel nn hetkekoormusest, mistõttu käesolevas vaidluses tüüptingimuste p 6.10 ei kohaldu. Asja materjalides oleva mõõtmismetoodika kirjelduse kohaselt arvutati 12 kuu jooksul kahe faasi peale kokku mõõdetud tarbimisele 33 % juurde, mis oleks kolmanda faasi kaudu tarbitud energia eeldusel, et kolmas faas oleks koormatud sarnaselt kahe töötava faasiga. Ringkonnakohus märgib, et enne 1. jaanuarit 2019 kehtinud tüüptingimuste p 8.6, sätestas, et kui võrguteenuse osutamist ja elektrienergia tarbimist mõõdetakse liitumispunktist ostja pool, siis mõõdetud kogustele liidetakse arvutuslikult määratud kaod.
12.Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt viidatud tüüptingimuste regulatsiooni kohaldamata jätmine ei anna alust hagi rahuldamata jätta, kuna hageja esitas arvestuse käigu ja andmed kostja hüpoteetilise tegeliku tarbimise kohta. Hagi lisana esitati elektrienergia tarbimise kalkulatsioon rikkeperioodil, kus määrati rikkeperioodiks 27.03.2018 kuni 27.03.2019 ning tuvastati mõõteviga 33 %. Kalkulatsioonis lähtuti eeldusest, et mõõdetud kogused moodustasid kogu perioodil 67 % tegelikust tarbimisest ja seetõttu lisati korrektsiooni arvele 33 %.
Kostja palus nõude suuruse määramisel arvestada VÕS §-s 139 sätestatud kahju vähendamise alusega. Ringkonnakohtu istungil arutleti VÕS § 127 lg 6 ja TsMS §-i 233 kohaldamise võimaluste üle. Kõik eelnimetatud sätted reguleerivad kahju vähendamist ja/või suuruse määramist, kuid ei ole kohased täitmisnõude suuruse määramisel. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõuet tuleb vähendada VÕS § 6 alusel. VÕS § 6 lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.
13.Käesolevas asjas ei saa hagi täies mahus rahuldada järgmistel põhjustel.
13.1.Esiteks on võimalik, et kasutatud mõõtesüsteem tõi kaasa mõõtmisvea, samuti võis ajutiselt olla tarbimise vähenemise põhjuseks ühe üürniku lahkumine. Tähendust omab asjaolu, et tegemist oli kaugloetava arvestiga, mistõttu kostjal puudus põhjus käija arvestit kontrollimas, samuti ei tarbinud kostja elektrit isiklikult, vaid tarbijateks olid üüripindu kasutavad isikud, kes tasusid elektri eest kostjale vastavalt näitudele. Seega kostja elektritarbimist ei reguleerinud ning ta ei saanud sellest kasu, et mõõtesüsteem ei töötanud nõuetekohaselt. Asjas esitatud tõendite kohaselt kostja tarbimise vähenemine tuvastati pärast 30.04.2017. Tarbimine vähenes pärast Elektrilevi OÜ poolt kasutatud mõõteseadme paigaldamist. Samuti tõendas kostja, et 28.04.2017 lõppes üürileping Võrtsukala OÜ-ga, kes oli oluline elektrienergia tarbija (lk 80).
13.2.Teiseks, hageja ei reageerinud elektrikaole mõistliku aja jooksul. Elektrilevi OÜ avastas ebabilansi tarbimispiirkonnas veebruaris 2018 ja samal ajal tuvastati, et see pärineb Vaksali 11 aadressilt, st kostja kinnistult (lk 78). Hea usu põhimõttest lähtuvalt on vastuvõetamatu, et teenuse osutaja märkab pärast enda poolt kasutatud seadme paigaldamist anomaaliat, näeb reaalset kadu, kuid läheb mõõtesüsteemi kontrollima ühe aasta möödudes.
13.3.Kolmandaks mõõtemetoodika, 33 % elektrikadu arvutati juurde 12 kuu tarbimisele, selle eelduseks on, et kolmas faas oleks kogu aeg koormatud samaväärselt kahe töötava faasiga.
13.4.Kostja möönis, et ta võis enam tarbida, vaidlust ei ole, et üks faas mõõtesüsteemi ei läbinud, kostja tegi maakohtus hagejale ettepaneku vaidlus lõpetada kompromissi sõlmisega ning nõustus tasuma 1000 eurot. Ringkonnakohus, arvestades eeltooduga, samuti sellega, et vaidluse jõudmisega ringkonnakohtusse kaasnesid pooltel täiendavad kulud, leiab, et põhjendatud on hagi rahuldamine 600 euro ulatuses.
14.Ringkonnakohus rahuldas osaliselt hagi ning seetõttu tuleb kontrollida hageja viivisenõude põhjendatust. Hageja palus välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause järgi 0.1 % päevas alates hagi esitamisest kuni täitmiseni. Hageja lähtus viivisemäärast, mis tuleneb Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A punktist 9.8. Kostja viivise suurust vaidlustanud ei ole, ringkonnakohus lähtub kokkulepitud viivisemäärast, ning hagi esitamisest 11.07.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni on põhinõudelt 600 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 200,4 eurot, samuti tuleb 600 eurolt alates otsuse tegemisest kuni tasumiseni maksta viivist 0,1 % päevas.
15.Ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt ning jagab hagi rahuldamise ulatusega samas proportsioonis poolte menetluskulud. Hageja kuludest 16 % tuleb jätta kostja kanda ning kostja kuludest 84 % hageja kanda.
Kostja menetluskulud maakohtus summas 484 eurot ja ringkonnakohtus 325 eurot, kokku 809 eurot on põhjendatud ja vajalikud. Kostja menetluskulud maakohtus sh hagile vastamisega seotud toimingud summas 1125 eurot (90 euro/h kokku 12,5 h) on osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohus loeb TsMS § 175 lg 1 alusel vajalikuks ja põhjendatuks 8 h kliendiga suhtlemisele ja vastuse koostamisele. Kostja ülejäänud maakohtu menetlusega seotud kulud summas 2430 eurot on samuti osaliselt põhjendatud. Kostja esitas ilma kohtu nõudmiseta vastuse hagi täiendusele ja kirjalikud teesid, arvestades vaidluse õiguslikku sisu ja faktiliste asjaolude piiratud mahtu, siis on maakohtus põhjendatud kostja õigusabi kulu suurus kokku 1500 eurot. Ringkonnakohtus esitas kostja kulude nimekirja kokku 877,5 eurot. Arvestades, et pooled kordasid maakohtus esitatud väited, sh kostja ei tuginenud õiguslikult relevantsetele õigusväidetele, on põhjendatud kulu suurus ringkonnakohtus 600 eurot. Kokku maa ja ringkonnakohtus 2100 eurot. Hagejale kuulub hüvitamisele 129,44 eurot (16 % 809 eurost) ja kostjale tuleb hüvitada 1764 eurot (84 % 2100 eurost). Ringkonnakohus teeb TsMS § 445 lg 2 alusel tasaarvestuse ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja 1 634,56 eurot. Menetluskulude tasumisega viivitamisel tuleb maksta TsMS § 177 lg 4 järgi VÕS § 113 lg 1 lauses kaks sätestatud seadusjärgses määras viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.