Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 05.06.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-20-4465/3
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 05.06.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1112

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-20-4465

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.06.2020. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-4465

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi Rxxxx Pxxx vastu võla nõudes

Hagihind

7770,98 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood: 11919806; asukoht: Tartu mnt 83-601, Tallinn, 10115 Harju maakond); Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (PlusPlus Legal OÜ asukohaga Tartu mnt 83-603, Tallinn, 10115 Harju maakond; e-post: [email protected]); Kostja: Rxxxx Pxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx; e-post:

Menetluse liik

Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista Rxxxx PxxxxxxPlusPlus Capital AS-i kasuks 7190,99 eurot, millest 4882,45 eurot on põhivõlgnevus, 308,80 eurot intress, lepingu haldustasud 7,50 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ning 1957,24 eurot seisuga 05.06.2020. a sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt.

3.Välja mõista Rxxxx Pxxxxx PlusPlus Capital AS-i kasuks viivis põhivõlalt (4882,45 eurot) määras 0,040822% päevas alates 06.06.2020. a kuni põhivõla täitmiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Välja mõista Rxxxx Pxxxxx PlusPlus Capital AS-i kasuks viivis punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostja elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmaakond. Menetlusdokumendid võttis vastu kostja vend Mxxxx Pxxx 02.05.2020. a. Seega tuleb lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja nõusolekul TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Inbank AS lepingu, mille kohaselt võimaldas pank kostjale laenusumma 5800 eurot. Kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 20ndaks kuupäevaks suurima igakuise maksega summas 163,98 eurot ning seda alates 20.07.2016. a kuni viimase osamakseni 20.06.2020. a summas 164,20 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 14,9% aastas. Kostja rikkus lepingut (punkti 5.1) ning ei taganud piisavate rahaliste vahendite tasumist alates 20.05.2017. a. Pank teavitas kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna aga kostja antud tähtajast kinni ei pidanud, kuulutas pank laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 27.09.2017. a. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ning PlusPlus Baltic OÜ esindaja on toimetanud teenusena 3 võlateatist hagejale teadaolevale kostja aadressile. Juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas 35 eurot. 26.04.2018. a loovutas pank oma nõude kostja vastu PlusPlus Capital AS-le. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt: põhivõlgnevuse summas 4882,45 eurot, intressid summas 308,80 eurot (alates 20.05.2017. a kuni 27.09.2017.a), lepingu haldustasud 7,50 eurot ja viivised summas 1809,75 eurot. Hageja nõuab kostjalt ta edaspidi (alates 24.03.2020. a) sissenõutavaks muutuvad viivised põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,040822%. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Poolte vahel on sõlmitud laenuleping VÕS § 396 tähenduses. VÕS § 396 lg.1 sätestab: Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja on 09.06.2016 kätte laenu summas 5800 eurot, kostja ei ole laenu tagasimaksmise kohustust kohaselt täitnud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 4882,45 eurot ja kohtuotsuse tegemise aja, s.o 05.05.2020. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 1957,24 eurot (1809,75+147,49). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 06.06.2020. a viivise põhivõlalt määras 0,040822% päevas kuni põhivõla täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 895 eurot, s.o 475 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 420 eurot õigusabikulu. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas 475 eurot. Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ilmselgelt ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud dokumentide komplekteerimise ja analüüsimisega ning hagiavalduse koostamise ja esitamisega. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Tegemist on nn masshagiga, mis sisaldab õiguslikus osas standardteksti. Hagis sisalduv nõue põhineb ühel lepingul. Seetõttu on puudunud vajadus analüüsida ja käsitleda erinevaid nõudealuseid ja õiguslikke aspekte. Puutuvalt nõude õiguslikku keerukusse märgib kohus, et hageja ei ole tegelenud nõude õigusliku kvalifitseerimisega ja on osutanud üksnes lepinguõiguse üldistele sätetele. Kõik hagile lisatud tõendid on sellised, mis on hagejal endal olemas ja mille kogumiseks mujalt on puudunud põhjus. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda kokku 1 tund. Arvestades asja keerukust ja õigusabi teenuse keskmisi tasumäärasid, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tasu summas 120 eurot (koos käibemaksuga). Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 595 eurot, sh nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 475 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 120 eurot (koos käibemaksuga).