Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 04.06.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-20-101190/5
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 04.06.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1224

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-20-101190

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.06.2020.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-101190

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A S vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

334,63 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806; aadress Tartu mnt 83, Tallinn), lepinguline esindaja Tarvo Ilves, e-post [email protected];);

Asja läbivaatamine

Kostja: A S (ik xxxx, faktiline elukoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu.) Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista kostjalt A S hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks võlgnevus 249,98 eurot, intress 16,80 eurot, viivised 22,85 eurot ja sissenõudekulu 25 eurot.

3.Välja mõista kostjalt A S hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 249,98 € tasumiseni, lugedes viivise määraks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgne viivise määr päevas alates 28.04.2020.a.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb A Sil tasuda Aktsiaseltsile PlusPlus Capital käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja Swedbank AS sõlmisid Lepingu, mille kohaselt võimaldas Pank Kostjale krediidilimiit 250,00 € kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks ning Kostja kohustus kasutatud krediidi ja intressi tasuma igakuist intressi 14.-ks kuupäevaks. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 22% aastas. Kostja asus Panga poolt võimaldatud krediidisummat kasutama ja kohustus tagastama järgmise kuu 14-ks kuupäevaks lepingus toodud tingimuste kohaselt. Kostja rikkus Lepingu p.4 ning ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 14.12.2018.a, jättes tasumata intressimaksed summas 16,80 eurot. Krediitkaardi tingimuste p.11.4 ja Panga Üldtingimuste p.9.2.7 oli Pangal õigus Leping üles öelda, kui Klient jätnud täitmata oma kohustuse, mis tuleneb Panga Grupiga sõlmitud mis tahes lepingust, ning see asjaolu annab Pangale mõistliku põhjuse eeldada, et Klient ei täida ka edaspidi oma kohustusi. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Lepingust, teavitas Pank Lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas Pank krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 05.03.2019 a.

2-20-101190 18.04.2019 a. loovutas Pank oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimist kohustus kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Hageja palub mõista kostjalt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja Swedbank AS ja vahel 01.10.2017 sõlmitud Krediitkaart lepingust nr. 19-021242-KX tulenev võlgnevus 249,98 €, intressid 16,80 €, viivised 22,85 €, sissenõudekulud 25 €, hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 249,98 € jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks VõS § 113 lg1 teises lauses sätestatud seadusjärgne viivise määr päevas, alates 28.04.2020; tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv summas 75 € ja lepingulise esindaja kulud summas 420 €; menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 16.05.2020.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 75 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 75 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Arvestades esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu ei pea kohus põhjendatuks 420 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt, arvestades mh hagihinnaga, esitatud tõendite hulga ja nõude keerukusega ning asjaoluga, et esindajaks ei olnud advokaat ega vandeadvokaat ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 120 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 195 eurot (75+120).