01. juuni 2020. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-12893
Tsiviilasi / hagi ese
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi H M Ei (E) vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
711,29 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, aadress Tartu mnt 83-601, 10115, Tallinn) Lepingulised esindajad Marjana Šestel (elektronpost [email protected]) ja Carlo Kask (elektronpost [email protected])
Kostja
H M E (isikukood xxxx, aadress xxxx, elektronpost xxxx)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista H M Eilt (E, isikukood xxxx) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks 449,42 (nelisada nelikümmend üheksa koma nelikümmend kaks) eurot.
3.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) hagiavaldus H M Ei (E, isikukood xxxx) vastu sissenõudekulude 35 (kolmkümmend viis) eurot ja viivise 163,66 (ükssada kuuskümmend kolm koma kuuskümmend kuus) eurot tasumise nõudes.
4.Välja mõista H M Eilt (E, isikukood xxxx) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks viivis põhinõude 317,17 (kolmsada seitseteist koma seitseteist) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 02.06.2020.a (teisest juunist kahe tuhande kahekümnendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 224,92 (kakssada kakskümmend neli koma üheksakümmend kaks) eurot.
5.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
7.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.h tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine TsMS § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 28.08.2019 hagiavalduse H M Ei (kostja) vastu võlgnevuse nõudes tsiviilasjas 2-19-12893. Hageja esitas 27.08.2019 hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes tsiviilasjas 2-19-13084. Kohus liitis 06.09.2019 määrusega tsiviilasjad ühte menetlusse. Tsiviilasja numbriks jäi 2-19-12893. Kohus võttis 17.09.2019 määrusega hagi menetlusse. Hageja esitas 18.12.2019 hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes tsiviilasjas 2-1919843. Kohus võttis 02.01.2020 määrusega hagi menetlusse ja liitis käesolevas asjas esitatud hagiga. Tsiviilasja numbriks jäi 2-19-12893. Kohus määras 17.09.2019 määrusega 27.08.2019 hagiavaldusele ja 28.08.2019 hagiavaldusele vastamise tähtajaks 14 päeva alates hagi ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest ning 02.01.2020 määrusega 18.12.2019 hagiavaldusele vastamise tähtajaks 20 päeva määruse kättetoimetamisest. Hageja nõuded koosnevad järgmistest nõuetest: põhinõue 317,17 eurot (27.08.2019 hagiavalduse põhinõue 229,98 eurot + 28.08.2019 hagiavalduse põhinõue 25,25 eurot + 18.12.2019 hagiavalduse 2 (6)
põhinõue 61,94 eurot; sissenõutavaks muutunud viivisenõue 238,08 eurot (27.08.2019 hagiavalduses 165,98 eurot + 28.08.2019 hagiavalduses 19,30 eurot + 18.12.2019 hagiavalduses 52,80 eurot); põhinõudelt protsendina arvestatava viivise nõue; sissenõudmiskulude 75 eurot hüvitamise nõue (27.08.2019 hagiavalduses nõue 25 eurot, 28.08.2019 hagiavalduses nõue 25 eurot, 18.12.2019 hagiavalduses nõue 25 eurot). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmiti liitumisleping 4536456 kliendinumbriga 8410921, mille alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade (mobiiltelefoni)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arve(tel)e. Kostja asus Elisa Eesti AS-i teenuseid kasutama ning Elisa Eesti AS esitas kostjale järgmised arved: „perioodi 1. september kuni 30. september 2016 teenuste kasutamise eest 01.10.2016 arve nr: xxxx summas 229,98 €, mille eest kohustus kostja tasuma 18.10.2016 [---] perioodi 1. juuli kuni 31. juuli 2016 teenuste kasutamise eest 01.08.2016 arve nr: 2015960890 summas 25,25 €, mille eest kohustus kostja tasuma 18.08.2016. [--] 1. juuni kuni 30. juuni 2016, 01.07.2016 arve nr. xxxx summas 34,59 €, tasumise tähtaeg 18.07.2016. 1. august kuni 31. august 2016, 01.09.2016 arve nrxxxx summas 27,35 €, tasumise tähtaeg 18.09.2016“. Tasu on maksmata. Elisa Eesti AS on loovutanud nõude hagejale. Kohus 13.12.2019 ja 24.01.2020 teatas kostjale menetlusdokumentide hoiustamisest.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 326 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Käesoleva seadustiku § 322 lõikes 2 nimetatud isikule võib menetlusdokumendi sel viisil kätte toimetada üksnes juhul, kui kättetoimetamine ei ole võimalik saajale või tema esindajale isiklikult. TsMS § 327 lg 1 kohaselt käesoleva seadustiku §-s 326 sätestatud tingimustel võib dokumendi samuti hoiustada dokumendi kättetoimetamise kohas asuvas postkontoris või valla- või linnavalitsuses või selle maakohtu kantseleis, kelle tööpiirkonnas asub dokumendi kättetoimetamise koht. TsMS § 327 lg 2 kohaselt hoiustamise kohta jäetakse või saadetakse saaja aadressil postiga kirjalik teade, selle võimatuse korral aga kinnitatakse teade eluruumi, äriruumi või viibimiskoha uksele või väljastatakse naabruses elavale isikule saajale edastamiseks. Teatest peab selgelt ilmnema, et hoiustatud on kohtu edastatud dokument ning et hoiustamisega loetakse dokument kätte toimetatuks ja sellest võivad kulgema hakata menetlustähtajad. TsMS § 327 lg 3 kohaselt dokument loetakse kätte toimetatuks kolme päeva möödumisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kirjaliku teate edastamisest või mahajätmisest. Dokumendi ümbrikule märgitakse kättetoimetamise kuupäev. Kohus 13.12.2019 ja 24.01.2020 teatas kostjale menetlusdokumentide hoiustamisest. Kohus loeb seetõttu TsMS § 327 alusel kõik hagiavaldused koos lisadega ja kohtumäärused kostjale kätte toimetatuks hiljemalt alates 27.01.2020.
3.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus määras 17.09.2019 määrusega 27.08.2019 hagiavaldusele ja 28.08.2019 hagiavaldusele vastamise tähtajaks 14 päeva alates hagi ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest ning 02.01.2020 määrusega 18.12.2019 hagiavaldusele vastamise tähtajaks 20 päeva määruse kättetoimetamiset. Kohus 13.12.2019 ja 24.01.2020 teatas kostjale menetlusdokumentide hoiustamisest. Kostjale on kõik hagiavaldused koos lisadega ja kohtumäärused kätte toimetatud hiljemalt 27.01.2020. Hagile vastamise tähtpäev oli 17.02.2020 (16.02.2020 oli pühapäev). Kohus teeb eeltoodut arvestades asjas tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagiavalduse osaliselt ning jätab seejuures hagiavalduse osaliselt TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmiti liitumisleping xxxx kliendinumbriga xxxx, mille alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale 3 (6)
mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade (mobiiltelefoni)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arve(tel)e. Kostja asus Elisa Eesti AS-i teenuseid kasutama ning Elisa Eesti AS esitas kostjale järgmised arved: „perioodi 1. september kuni 30. september 2016 teenuste kasutamise eest 01.10.2016 arve nr: xxxx summas 229,98 €, mille eest kohustus kostja tasuma 18.10.2016 [---] perioodi 1. juuli kuni 31. juuli 2016 teenuste kasutamise eest 01.08.2016 arve nr: xxxx summas 25,25 €, mille eest kohustus kostja tasuma 18.08.2016. [---] 1. juuni kuni 30. juuni 2016, 01.07.2016 arve nr. xxxx summas 34,59 €, tasumise tähtaeg 18.07.2016. 1. august kuni 31. august 2016, 01.09.2016 arve nr. xxxx summas 27,35 €, tasumise tähtaeg 18.09.2016“. Tasu on maksmata. Elisa Eesti AS on loovutanud nõude hagejale. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited lepingu sõlmimise, teenuse osutamise, tasu suuruse ja sissenõutavaks muutumise aja ning nõude loovutamise kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus rahuldab hagiavalduse tasu maksmise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 317,17 eurot (27.08.2019 hagiavalduse põhinõue 229,98 eurot + 28.08.2019 hagiavalduse põhinõue 25,25 eurot + 18.12.2019 hagiavalduse põhinõue 61,94 (34,59 +27,35) eurot.
5.Hageja nõuab kostjalt 27.08.2019 hagiavalduses põhinõudelt 229,98 eurot arvestatuna ajavahemiku 18.10.2016 kuni 16.08.2019 eest määraga 0,07% päevas viivise 165,98 eurot tasumist. Hageja nõuab kostjalt 28.08.2019 hagiavalduses põhinõudelt 25,25 eurot arvestatuna ajavahemiku 18.08.2016 kuni 16.08.2019 eest määraga 0,07% päevas viivise 19,30 eurot tasumist. Hageja nõuab kostjalt 18.12.2019 hagiavalduses põhinõudelt 34,59 eurot arvestatuna ajavahemiku 19.07.2016 kuni 16.12.2019 eest määraga 0,07% päevas viivise 30,15 eurot tasumist. Hageja nõuab kostjalt 18.12.2019 hagiavalduses põhinõudelt 27,35 eurot arvestatuna ajavahemiku 19.09.2016 kuni 16.12.2019 eest määraga 0,07% päevas viivise 22,65 eurot tasumist. Hageja kostjalt nõutav sissenõutavaks muutunud viivisenõue kokku on 238,08 eurot. Hageja põhjendab viivisenõuet sellega, et Elisa Eesti AS ja kostja on kokku leppinud tüüptingimustes, mille kohaselt on Elisa Eesti AS-il õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi on tühine vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seadusjärgne viivisemäär tuleneb VÕS § 113 lg-st 1 ja VÕS §-st 94, mis alates 01.07.2016 kuni käesoleva hetkeni on 8% aastas. Hagis märgitud päevane viivisemäär 0,07% teeb aastaseks viivisemääraks 25,55% (0,07 x 365=25,55), mis on rohkem kui kolmekordne seadusjärgne viivisemäär. Kohus leiab, et tüüptingimus viivisekokkuleppe kohta on eeltoodut arvestades tühine. VÕS § 39 lg 2 sätestab, et tühisele tüüptingimusele ei või tõlgendamisega anda sisu, mille kohaselt tingimus kehtib. Tulenevalt VÕS § 39 lõikest 2 ei muuda tühist viivisekokkulepet kehtivaks see, kui hageja ümardab kokkulepitud viivisemäära kuni 24%-ni. Kuivõrd tüüptingimus viivisekokkuleppe kohta on tühine, kohaldub VÕS § 113 lg 1 ls 2. VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses arvestatud viivis. See on põhinõudelt 229,98 eurot ajavahemiku 18.10.2016 kuni 16.08.2019 eest 51,83 eurot. See on põhinõudelt 25,25 eurot ajavahemiku 18.08.2016 kuni 16.08.2019 eest 6,05 eurot. See on põhinõudelt 34,59 eurot ajavahemiku 19.07.2016 kuni 16.12.2019 eest 9,44 eurot. See on põhinõudelt 27,35 eurot ajavahemiku 19.09.2016 kuni 16.12.2019 eest 7,10 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduses viivise tasumise nõudes osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 74,42 eurot (51,83+6,05+9,44+7,10=74,42). Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse viivise 163,66 eurot tasumise nõudes (238,08-74,42=163,66). TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 4 (6)
Hageja nõuab põhinõudelt viivise protsendina väljamõistmist põhinõude tasumata osalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast. Kohus tuvastas eelnevalt, et tüüptingimus viivisemäära 0,07% päevas põhinõudelt kohta on tühine. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse jooksva viivise nõudes osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 229,98 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 28.08.2019 kuni otsuse tegemiseni 01.06.2020 summas 14,04 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 25,25 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 29.08.2019 kuni otsuse tegemiseni 01.06.2020 summas 1,54 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 34,59 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 19.12.2019 kuni otsuse tegemiseni 01.06.2020 summas 1,26 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 27,35 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 19.12.2019 kuni otsuse tegemiseni 01.06.2020 summas 0,99 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõuete kogusumma 317,17 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 02.06.2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 224,92 eurot (317,17-74,42-14,04-1,54-1,26-0,99=224,92).
6.VÕS § 1132 lg 2 p 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. VÕS 1132 lg 2 p 2 saab võlausaldaja pärast lepingu lõppemist sissenõudmiskulude hüvitist maksimaalselt 40 euro ulatuses. VÕS 1132 lg 2 ei anna võlausaldajale erinevalt VÕS 1132 lg-st 1 õigust nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse sissenõudmise eest, vaid kõigi lõppenud lepingust tulenevate kohustuste sissenõudmise eest. Seejuures sätestab VÕS 1132 lg 2 p 2 sissenõudmiskulude ülempiiri 40 eurot lepingu kohta. Hageja on esitanud käesolevas asjas sissenõudmiskulude kokku 75 eurot (27.08.2019 hagiavalduses nõue 25 eurot, 28.08.2019 hagiavalduses nõue 25 eurot, 18.12.2019 hagiavalduses nõue 25 eurot) hüvitamise nõude liitumislepingu nr xxxx alusel. Hageja tugineb sissenõudmiskulude nõude esitamisel VÕS § 1132 lg 2 regulatsioonile pärast lepingu lõppemist. Kostjale on saadetud kokku kuus võlateatist saatmise aegadega 15.03.2018, 01.04.2018, 15.04.2018, 01.05.2018, 15.05.2018 ja 01.06.2018. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Hageja põhjendab nõuet VÕS § 1132 lg 2 regulatsiooniga pärast lepingu lõppemist võlateatiste saatmisega. Käesolevas tsiviilasjas tulenevate nõuete summa jääb vahemikku 500-1000 eurot (hagihind kokku 711,29 eurot). Seetõttu on hagejal VÕS 1132 lg 2 p 2 järgi võimalik nõuda sissenõudmiskulude hüvitist maksimaalset 40 eurot liitumislepingu nr xxxx kohta. Kohus rahuldab osaliselt hageja sissenõudekulude tasu maksmise nõude kostja vastu summas 40 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudekulude 35 euro (75-40=35) tasumise nõude kostja vastu.
7.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldas hageja nõuded kostja vastu järgmiselt. Kohus rahuldas osaliselt hageja sissenõudekulude tasu maksmise nõude kostja vastu summas 40 eurot. Kohus rahuldas hagi tasu maksmise nõudes ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 317,17 eurot. Kohus rahuldas hagi viivise tasumise nõudes osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 74,42 eurot. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks jooksva viivise kuni otsuse tegemiseni 17,83 (14,04+1,54+1,26+0,99=17,83) eurot ja edasi põhinõuete kogusumma tasumata osalt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jättis rahuldamata hageja sissenõudekulude 35 eurot tasumise nõude kostja vastu. Kohus jättis rahuldamata hageja hagiavalduse kostja vastu viivise 163,66 eurot tasumise nõudes. 5 (6)
8.TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Kohus jätab TsMS § 163 lg 2 ja 168 lg 2 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuivõrd kohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda, jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määramata. Kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamine TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.