2-20-111313/5 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 4891 lg 2 võib määruskaebus tugineda ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Osaühing Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co esitas 19.03.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1 912,51 euro saamiseks. Kohus tegi 01.04.2020 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 23.04.2020 nõudele vastuväite, milles tunnustas nõuet osaliselt, so 1 237,76 eurot. 06.05.2020 määrusega andis Pärnu Maakohus avalduse üle Harju Maakohtu kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 07.05.2020 kohtumäärusega kohustas kohus avaldajat esitama kohtule oma nõue ja selle põhjendus hagiavaldusele ettenähtud vormis hiljemalt 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Avaldaja sai kohtumääruse kätte 11.05.2020. 25.05.2020 esitas avaldaja taotluse maksekäsu tegemiseks ning 26.05.2020 taotluse võlgnikult menetluskulu väljamõistmiseks. Avaldaja märgib, et taotleb maksekäsu määruse tegemist kostja poolt tunnustatud nõude osas, samuti taotleb hageja riigilõivu ja menetluskulu välja mõistmist kostjalt. Muus osas hageja loobub oma maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud nõudest. 26.05.2020 taotluses palub avaldaja võlgnikult välja mõista menetluskulud kogusummas 81,52 eurot, millest 20 eurot on menetluskulude katteks ja 61,52 eurot on riigilõiv. TsMS § 486 lõike 1 punkti 1 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada. TsMS § 487 lg 11 kohaselt kui võlgnik on makseettepanekule esitatud vastuväites tunnistanud avaldaja nõuet osaliselt, teeb asja hagimenetluse korras menetlev kohus määrusena maksekäsu selle summa sissenõudmise kohta, mida võlgnik tunnistab, ning jätkab ülejäänud osas asja menetlemist hagimenetluses või hagita menetluses paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatu kohaselt. Kuivõrd võlgnik ei ole esitatud vastuväites vastuväiteid makseettepanekus nõutud summa 1 237,76 euro osas, teeb kohus vastavalt TsMS § 487 lg 11 tunnistatud nõude, s.o 1 237,76 euro, osas maksekäsu. TsMS § 489 lg 7 kohaselt kuulub maksekäsk viivitamata täitmisele sõltumata maksekäsu kättetoimetamisest võlgnikule. TsMS § 487 lg 1 kohaselt kohustab asja hagimenetluse korras menetlev kohus avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Vastavalt TsMS § 487 lg 3, kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb ülejäänud osas keelduda, kuna hageja ei ole hagiavaldust esitanud ja riigilõivu tasunud.