Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtule on esitatud Luminor Bank AS-i avaldus Osaühingu MICRO- FIX pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavaldusest nähtub, et M & P E OÜ ja Luminor Bank AS-i vahel oli 03.03.2015 sõlmitud ning hiljem korduvalt muudetud laenuleping nr 09321293602, mille rahaliste kohustuste täitmiseks sõlmiti panga ja võlgniku, T F OÜ (RK XXX), OÜ P-T (RK XXX) ning OÜ P E (RK XXX) vahel garantiileping, mida hiljem muudeti. Vastavalt garantiilepingu punktile nr 1.1 on võlgniku, T F OÜ, OÜ P-T ja OÜ P E rahaliseks vastutuse maksimaalmääraks solidaarselt 1 000 000.00 eurot. Vastavalt garantiilepingu punktile nr 1.3 on võlgnik, T F OÜ, OÜ P-T ja OÜ P E kohustatud tasuma pangale panga poolt esitatud kirjalikus nõudes toodud summa arvates vastavasisulise nõude saamisest. Tulenevalt eeltoodust esitas pank 17.09.2018 saadetud kirjadega oma nõude võlgnikule, T F OÜ-le, OÜ-le P-T ja OÜle P E fikseeritud garantiisumma tasumiseks maksimummääras, s.o 1 000 000.00 eurot, kuid garantii andjad oma kohustust täitnud ei ole. Lisaks eeltoodule edastati 11.10.2018 pankrotihoiatused, kuna võlgnik ei olnud täitnud võlausaldaja ees võetud kohustusi. 28.01.2020 seisuga on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees garantiilepingust tulenevalt kokku solidaarselt 1 000 000.00 eurot. Võlgnikul on ka suuremahuline võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees. Neil põhjustel palub avaldaja määrata ajutine haldur ning kuulutada välja võlgniku pankrot. 31.01.2020 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, määras eelistungi ajutise halduri nimetamise otsustamiseks ning deposiidi pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldaja on tasunud 5 500.00 eurot deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik leidis, et võlausaldaja ei ole tema maksejõuetust tõendanud. Võlgnik tegutseb püsivalt majandustegevuses, töötajad töötavad, võlgnik teenib tulu ning ta ei ole maksejõuetu. On selgusetu, miks ei ole võlausaldaja asunud oma nõuet rahuldama hüpoteegiga koormatud kinnistute arvelt ning pöördub võlgniku vastu pankrotiavaldusega olukorras, kus tal selleks tegelik põhjendus ning vajadus puudub. Käesoleval juhul on võlausaldaja nõue tagatud pandiga ning võlausaldaja saab oma nõude rahuldada hüpoteegi ja kommertspantide ning garantii arvelt, sh täitemenetluses. Võlgnik palus jätta seega avaldus rahuldamata. 23.03.2020 määrusega nimetas kohus võlgniku ajutiseks halduriks Svetlana Pildeni, kes esitas 11.05.2020 kohtule aruande. Avaldaja ja võlgnik teatasid kohtule 12.05.2020 kohtuistungil, et nad on ajutise halduri aruandega tutvunud ning on sellega nõus. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Osaühingu MICRO- FIX pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Svetlana Pilden.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 alusel kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldajal nõue võlgniku vastu summas 1 000 000.00 eurot, mis tuleneb garantiilepingust, millega tagati võlgnikuga seotud ettevõtte OÜ M & P E ja Luminor Bank AS-i (avaldaja) vahel sõlmitud 03.03.2015 laenulepingust ja selle lisadest tulenevate kohustuste täitmist. Põhivõlgnik ei ole nimetatud kohustust täitnud, mistõttu oli võlgnikule 2018 aastal saadetud nõudekiri. Vaatamata nõudekirjale ning pankrotihoiatusele ei ole võlgnik oma kohustusi võlausaldaja ees täitnud. PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning esitatud tõenditega tõendanud nõude olemasolu. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgniku põhitegevusalaks on meditsiini- ja hambaraviinstrumentide ning materjalide tootmine. Võlgniku tootmine asub aadressil Narvas, Linda 6, 8 ja 12 ning Suur-Aguli 7 üüritud tootmispindadel. Üürileandjaks on seotud ettevõte OÜ P E . Tootmiseks kasutab võlgnik teiste seotud ettevõtete teenust või pooltoodangut ning omalt poolt osutab ka neile teenust. Võlgniku peamiseks tellijaks on T T G . Pankrotimenetluse algatamisel on võlgniku arvel 67 töötajat. Üüripinna ülalpidamiseks on sõlmitud veevarustus-, kütte, elektri-, side-, valve ning prügiveo teenuste lepingud. Majandustegevus ei ole lõpetatud. Ülevaade majandustegevuse saadaolevatest tuludest ja sellega kaasnevatest kuludest ei olnud haldurile esitatud. Võlgniku juhatus ( M P ) on ajutisele haldurile teatanud, et makseraskuste ületamise plaan on koostamisel ning esitatakse hiljemalt kohtuistungiks. Nimetatud plaani/ prognoosi koostamine on seoses ülemaailmse eriolukorraga raskendatud. Töötajate töötamise jätkamise võimalused sõltuvad eelkõige ettevõtte suutlikkusest tekkinud makseraskusi ületada. Võlgniku majandustegevuse kava puudumise tõttu ei olnud halduril võimalik antud osas seisukohta võtta. Võlgniku majandustegevuse osas tuleb halduri hinnangul olulise aspektina välja tuua, et tema jätkusuutlikkus sõltub temaga seotud ettevõtete, eeskätt peamise tellija T T G maksekohustuste täitmisest. Võlgniku debitoorsete võlgnevuste nimekirjast nähtub, et T T G poolt laekumata arved moodustavad hetkeseisuga ca 11 miljonit eurot ning antud võlgnevus kujunes aastatel 2015 - 2020. Võttes arvesse, et müügitulu aastate keskmine on 2,864 miljonit (2015, 2016, 2017 ning 2019 ja 2020 majandusaruanded), tähendab see, et ca 70% müügitulemist 14,32 miljonit (5 x 2,864 miljonit) on reaalselt laekumata. Nimetatud olukord ei oleks mõeldav, kus tellija ja tootja majandustegevus ei alluks ühe isiku kontrollile, nagu antud juhul on. Hetkeseisuga puuduvad kindlad andmed selle kohta, et teenitud, kuid saamata müügitulem laekub lähimal ajal. Juhatus ei ole haldurile tulude ja kulude prognoosi esitanud. Esitatud andmete personalikulude ning jooksvate arvete kohta peaksid aga äritegevuse laekumised moodustama igakuiselt vähemalt 162 500.00 eurot, sh personalikulud 98 899.61

eurot, üüritasu ca 60 000.00 eurot (sh käibemaks), elektritarbimise eest kuus keskmiselt 1 300.00 eurot, veevarustus ja küte ca 2 500.00 eurot, prügivedu 159.00 eurot, valve 65.00 eurot. Summas on kajastamata teised olulised kululiigid nagu materjalikulud, seadmete hooldus, pakkimiskulud, transpordikulud jms. Võlgniku pangakontode väljavõttest nähtub, et vähemalt nimetatud ulatuses raha laekumised ühes kuus ei olnud T T G ja/või ka teiste tellijate poolt toimunud ja seda viimase viie aasta jooksul. Kontodel raha liikumist ja kasutamist jälgides jääb silma asjaolu, et saadud vahenditest täideti esimeses järjekorras juhatuse liikmele avansiaruandest tulenevat nõuet, samuti hüvitati juhatuse liikmele kui füüsilisele isikule teiste seotud ettevõttete poolt väljastatud arved (selgitus toodangute eest T T G ) ning lisaks toimusid regulaarsed sularaha väljavõtted. Selline arveldusviis on jälgitav ka teiste seotud äriühingute osas (OÜ P- T , M & T jt), mille pinnalt tekib paratamatult mulje, et võlgniku ja teiste ettevõtete kontode rahavoogu allikaks on samad rahalised vahendid, mida kanti seotud osapoolte vahel edasi-tagasi. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikule laekunud rahalised vahendid olid püsivalt ebapiisavad äritegevuse teostamiseks, millele osutas korduvalt ka vandeaudiitor, viimati 2017 majandusaruande kohta arvamuse avaldamisel. Hoolimata sellest ei ole võlgniku juhatus antud olukorra parandamiseks vajalike meetmeid tarvitusele võtnud. Taoliseks meetmeks võiks olla näiteks n-ö probleemsete klientidega (antud juhul arvete tasumisega viivituses olev T T G ) arveldamissüsteemi muutmine, ning toodangute väljastamine võiks toimuda üksnes ettemakstud arvete alusel. Juhul, kui taoline arveldamisviis ei ole toodangu spetsiifikat arvestades kohane, siis võis võlgnik rakendada muid sanktsioone, nt väljastada toodangut pärast varasemate võlgnevuste likvideerimist. Seda pole toimunud. Seega on ajutise halduri hinnangul võlgniku juhatus, oma ametiseisundit ja mõju (sh tellijana) ära kasutades loonud olukorra, kus võlgniku äritegevus oli korraldatud selliselt, et temale laekunud rahalised vahendid ei olnud piisavad isegi vältimatute kulude katteks, kasumist rääkimata. Ainuüksi see fakt, et tellija kinnitab oma võlgnevust ning seda kajastatakse käibevarana, ei saa reaalselt antud olukorda parandada. Selline olukord kestab juba vähemalt 5 viimase aasta vältel, mis võib olla kvalifitseeritav maksejõuetuse põhjustamisena. Kuna võlgniku käibevara suuremas osas koosneb nõuetest seotud osapoolte vastu, mille laekumise tõenäosuse osas ei ole võlgnik vastanud, ei ole nimetatud andmete alusel likviidsuse suhtarvud objektiivsed. Ajutise halduri aruandest nähtub ka, et võlgnikul kinnisvara puudub. Järelepärimiste tulemusena selgus, et võlgnikul oli avatud konto S AS-is (suletud 2018), Luminor Bank AB kontode saldod on nullis, AS-i S P kontode saldo on 188.48 eurot. Kassa jääk vastavalt esitatud aruandele puudub. Uue juhatuse liikme algatusel oli võlgniku nimele avatud Paysera konto, mille jääk on 20 553.00 eurot, raha oli 08.05.2020 kantud AS-i S P kontole. Debitoorsed võlgnevused on kokku summas 11 387 657.39 eurot, millest 11 233 452.00 eurot on T T G poolt laekumata arved. Antud võlgnevuste laekumise tõenäosus ei ole hetkeseisuga kinnitatud. Maanteeameti andmebaasi kohaselt ei ole viimase viie aasta jooksul võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu registreeritud. Aktsiad ja osakud puuduvad. Võlgniku põhivara (seadmed, mehhanismid, arvutid, muu inventar, kontorimööbel) soetamismaksumus on 5 434 984.00 eurot ning jääkmaksumuseks 276 233.00 eurot. Seadmed ja mehhanismid on ette nähtud spetsiifilise tootmise jaoks ning hetkeseisuga potentsiaalsed ostjad puuduvad. Nimetatud vara reaalne väärtus selgub realiseerimise käigus. Prognoosi koostamisel lähtub haldur jääkmaksumusest.

Võlgniku kohustused on ajutise halduri aruandest nähtuvalt kokku summas 14 543 366.00 eurot (s.o laenu- ja garantiilepingutest tulenevad kohustused 4 154 079.34 eurot, võlad tarnijatele 5 639 023.79 eurot, võlad töötajatele (23.03.2020 seisuga) 632 815.46 eurot, maksuvõlad 1 965 428.76 eurot, saadud ettemaksed 456 389.93 eurot). Olemas on töövaidlused. Täitemenetlused on peatatud. Ajutise halduri aruande koostamise käigus on seega tuvastatud, et võlgnikul on likviidne vara hinnangulises väärtuses 296 954.48 eurot ning rahalised kohustused summas 14 543 366.00 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks kohtukulud, ajutise halduri tasu, halduri tasu, pankrotitoimkonna liikmete tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Pankrotimenetluse prognoositavad kulud on ca 35 768.00 eurot, ning seega vara väärtusega kaetud. Pankrotimenetluse kuludena võivad tekkida hoiustamiskulud kokkuleppel üürileandjaga, s.o P E OÜ-ga. P E OÜ suhtes on samuti algatatud pankrotimenetlus ning kulu suurus võib selguda pärast nende kahe isiku pankrotimenetluses kohtulahendite tegemist. Juhul, kui üürileandja suhtes jääb pankrot välja kuulutamata, siis pankrotimenetluse kulude katteks vajaliku deposiidist teatab haldur vastavalt PankrS § 158 sätestatule. Ajutine haldur on juhtinud võlgniku juhatuse tähelepanu asjaolule, et olukorras, kus võlgnikul on juba täitmata kohustused töötajate ees ning puudub perspektiiv tekkinud kohustuse ning ka ajutise pankrotimenetluse vältel tekkiva töötasu tasumise kohustuse täitmiseks, tuleks aegsasti alustada koondamisprotseduuri juba pankrotimenetluse alguses, kui tööandjal oli alust arvata, et töösuhted töötajatega tuleb kollektiivselt üles öelda. Juhul, kui tööandjal puuduvad võimalused töölepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks, siis selline vajadus on ilmne. Juhul, kui juhatus jätab koondamisprotseduuri algatamata ning pankrot kuulutatakse välja, siis tähendab see, et koondamisprotseduuri võib haldur alustada pärast pankroti väljakuulutamist, mis omakorda viib olukorrani, kus koondamisega ettenähtud 15 päevane konsulteerimise ajal tekkiv töötasu maksmise kohustus on vaadeldav juhatuse poolt tekitatud kahjuna. Ajutine haldur on seisukohal, et majandustegevuse jätkamine on võlgniku puhul võimalik tingimusel, et edasine majandustegevus on selgelt finantsiliselt planeeritud, st et võlgnikule laekub võlgnevuste katteks piisav summa, mille arvelt oleks võimalik saavutada kokkulepe võlausaldajatega ning tagatakse ka tootmisprotsessi tasuvus ja tulusus. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Analüüsides võlgniku viimase viie aasta majandustegevust on haldur tuvastanud, et kogu analüüsitud perioodi jooksul ei olnud võlgnik võimeline katta äritegevusega seotud kulusid nõuetekohaselt. 2018 aastal esitatud garantiilepingust tulenev nõue oli seetõttu selgelt üle jõu käiv. Seega maksejõuetuse tekkimise ajaks on hiljemalt 2018 aasta. Sellest tulenevalt tuleb halduri hinnangul asuda seisukohale, et juhatuse poolne ametiseisundi ja mõju ärakasutamine on põhjustanud juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetuse. Hetkeseisuga puuduvad halduril andmed teiste põhjuste/riskide kohta, mis realiseerisid sõltumata juhatuse tahtest. Maksejõuetuse põhjus ajutises menetluses tuvastatu põhjal on kohtu hinnangul seega raske juhtimisviga.

Kohus selgitab, et äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku juhatus pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole. ÄS § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Seoses Eestis kehtestatud eriolukorraga ei olnud halduril võimalik tutvuda võlgniku raamatupidamise algdokumentatsiooniga terviklikult. Tutvudes esitatud raamatupidamise aruannetega ja halduri päringutele vastuseks esitatud konkreetsete tehingute kohta dokumentidega, on haldur seisukohal, et võlgniku raamatupidamine on korraldatud üldiselt nõuetekohaselt, välja arvatud asjaolu, et aruannetes käibevarana kajastatud nõuded seotud osapoolte vastu vajavad kriitilist ülevaatamist ja ümberhindamist. Võlgnikul on esitamata 2018 majandusaasta aruanne. Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole juhatus andnud haldurile üle kõiki raamatupidamisdokumente. PankrS § 85 lg 1 ja 89 ning § 90 alusel kohus kohustab juhatuse liikmeid andma haldurile üle kogu pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilanss koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga ning kõik võlgniku raamatupidamisdokumendid hiljemalt 7 päeva enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutine haldur on seisukohal, et tagasivõitmise perspektiivid ei ole hetkeseisuga tuvastatud. Täiendavat analüüsi vajavad tehingud seotud osapooltega. Nimetatud analüüs eeldab aga halduri hinnangul kõigi seotud äriühingute raamatupidamise erikontrolli läbiviimist. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks on andnud Svetlana Pilden. Vastavalt PankrS § 56 peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Svetlana Pilden on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks. Kohus kuulutab pankroti välja 01.06.2020 kell 15.00. Võlgniku pankrotihalduriks tuleb nimetada Svetlana Pilden. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb korraldada 30.06.2020 algusega kell 15.00, Viru Maakohtu Narva kohtumaja saalis nr 4. Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud tuleb jätta kehtima. PankrS § 31 lg 7 kohaselt, pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta otsuse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on PankrS § 86 lg 1 alusel on kohustatud võlgniku juhatuse liikmed M P ja J S.

Ajutise halduri tasu Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu saamiseks ja oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks vastavalt aruandele lisatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele. PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96.00 eurot. Vastavalt ajutise halduri aruandele kulutas ajutine haldur oma ülesannete täitmiseks 33 tundi ja ajutine haldur nimetab tunnitasu määraks 95.00 eurot. Ajutise halduri vajalike kulutuste (büroo-, side-, päringute-, sõidu jne) suuruseks märgib ajutine haldur 123.08 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise tasuda ajutise halduri büroole. Võlgnik ja võlausaldaja ajutise halduri tasu ja kulutuste osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi, leiab, et halduri tasu suurus on põhjendatud, ajutise halduri nimetatud tunnitasu määr on seaduses sätestatud tunnitasu ülemmäärast väiksem. Kohus leiab, et ka ajutise halduri tehtud kulutused on põhjendatud ja vajalikud. Ajutise halduri tasu suuruseks tuleb määrata 3 135.00 eurot (33*95.00), lisandub käibemaks ning kinnitada ajutise halduri põhjendatud kulutuste suuruseks 123.08 eurot, lisandub käibemaks. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 3 teise lause kohaselt ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PanrS § 65 lg 11 alusel sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Võlausaldaja tasus kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa 5 500.00 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 3 135.00 eurot, millele lisandub käibemaks 627.00 eurot ja kulutused summas 123.08 eurot, millele lisandub käibemaks 24.62 eurot, kokku 3 909.70 eurot tuleb välja maksta võlausaldaja poolt Rahandusministeeriumi arvelduskontole tasutud deposiidist summas 5 500.00 eurot ja kanda see ajutise halduri büroo arvelduskontole. Menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 1, p 2 ja p 5 ning lg 2, pankrotimenetluse kulud on menetluskulud, ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kõik menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta võlgniku kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.