Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 29.mail 2020 Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-19-20431
Kohtuasi
AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi G M vastu kahju hüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
538,03 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AB „Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834, asukoht J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, Leedu, 03600) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, Tallinn, 11314), lepinguline esindaja Arvi Luhakooder Kostja: G M (isikukood xxx, elukoht xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu esitatud hagi G M vastu kahju hüvitise ja viivise väljamõistmiseks rahuldada.
2.Välja mõista G Mlt kahju hüvitis 306 eurot (kolmsada kuus) eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 2,03 eurot ning viivis põhinõudelt alates 07.01.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Menetluskulud jätta G M kanda ja välja mõista G Mlt hagimenetluse kulud 485 eurot (nelisada kaheksakümmend viis) AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks.
2.Välja mõista G Mlt väljamõistetud menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Hageja nõue
1.AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (edaspidi hageja) palus kohtule esitatud hagis välja mõista G Mlt (edaspidi kostja) hageja kasuks välja 498 eurot, seisuga 20.12.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 0,22 eurot ning viivis alates 21.12.2019 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Kostja hüvitas hagejale 06.01.2020 s.o pärast hagiavalduse esitamist, osaliselt kahju 192 eurot, mistõttu hageja vähendas oma põhinõuet 192 euro võrra ja palus hüvitada kahju 306 eurot, viivise summalt 489 eurot alates 19.12.2019 kuni 06.01.2020 summas 2,03 eurot; viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras vähendatud põhinõudelt (306 eurot) alates 07.01.2020 kuni vähendatud põhinõude täieliku tasumiseni. Hagiavalduse asjaolud
3.Hagiavalduse kohaselt toimus 05.09.2019 Tallinn, Mustakivi tee 15 Neste tanklas liiklusõnnetus, kus sõidukiga xxx reg.märk xxx (edaspidi sõiduk), mida juhtis hageja, põhjustati Neste Eesti AS-le liikluskahju. Hageja unustas tankuri püstoli sõiduki kütusepaaki ja alustas sõitu, mille tagajärjel sai tankur ja varikatuse posti ümbritsev plekk kahjustada. Liiklusõnnetuse toimumine on jäänud tankla turvakaamera vaatevälja ja sündmus on videosalvestatud. Liiklusõnnetuse toimumisest ja sõidukijuhi lahkumises sündmuskohalt teatas hagejale Neste Eesti AS. Koos kahjuteatega edastas Neste Eesti AS hagejale liiklusõnnetuse videosalvestuse, fotod kahjustatud tankurist ning varikatuse tugiposti plekist.
4.Tankuri püstoli ja vooliku vahelise kaitseklapi asendamiseks tegi hinnapakkumise OÜ Kristen Grupp 160 eurot (käibemaksuta). Varikatuse postiplekkide asendamiseks tegi hinnapakkumise DAG Reklaam OÜ 338 eurot (käibemaksuta). Seega on liiklusõnnetuse tulemusena põhjustatud kahju suurus kokku 498 eurot (käibemaksuta). Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli sõiduki valdaja tsiviilvastutus kindlustuse leping (liikluskindlustus) sõlmitud hageja poolt. Hageja on hüvitanud kahju kokku summas 498 eurot. Põhjusel, et kostja põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt, esitas hageja kostjale tagasinõude. Hageja palus kahju hüvitada hiljemalt 18.12.2019. Kostja sai kahjunõude kätte, kuid ei nõustunud hagejale kahju 498 eurot hüvitama.
5.Tagasinõudes palus hageja kahju hüvitada hiljemalt 18.12.2019. Kostja kahju hüvitanud ei ole, seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks ning hagejal on kostja suhtes VÕS § 113 lg 1 tulenev viivise nõue alates 19.12.2019 hagi esitamise seisuga 20.12.2019 2 päeva eest
0,22 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnista ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja võttis omaks, et ta tankis oma sõidukit 05.09.2019 Tallinn, Mustakivi tee 15 Neste tanklas, unustas tankuri püstoli sõiduki kütusepaaki ja alustas sõitu, mille tagajärjel purunes voolik ja püstol jäi sõiduki bensiinipaagi avasse. Kostja lubas hüvitada Neste Eesti AS-ile bensiinivooliku purunemisest tekkinud kahju, kuid kahjunõuet talle ei esitatud. Kostja tasus hagejale menetluse ajal 192 eurot. Kostja ei võta omaks asjaolu, et tankur ja varikatuse posti ümbritsev plekk oleksid saanud kahjustada. Kohtuotsuse põhjendused
7.Pooltel ei ole vaidlust, et kostja tankis oma sõidukit 05.09.2019 Tallinn, Mustakivi tee 15 Neste tanklas, et ta alustas sõitu unustades tankuri püstoli sõiduki kütusepaaki, mille tagajärjel purunes voolik ja püstol jäi sõiduki bensiinipaagi avasse, et kostja lahkus liiklusõnnetuse toimumise sündmuskohalt politseid teavitamata, et liiklusõnnetuse toimumise ajal oli sõiduki valdaja tsiviilvastutus kindlustatud hageja poolt, et hageja on hüvitanud Neste Eesti AS-ile kahju kokku 498 eurot, et hageja esitas 04.12.2019 kostjale tagasinõude andes kahju hüvitamiseks tähtaja 18.12.2019 ning, et kostja on pärast hagiavalduse esitamist, 06.01.2020 hüvitanud kahju osaliselt 192 eurot.
8.Pooltel on vaidlus selle üle, kas tankur ja varikatuse posti ümbritsev plekk said kahjustada ja kas kostjal on kohustus kahju ja viivis hüvitada.
9.Videosalvestise ja fotodega on tõendatud, et kostja 05.09.2019 sõidukiga põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel sai kahjustada Neste Eesti AS tankuri püstoli kaitseklapp ning varikatuse posti ümbritsev plekk. LKindlS § 8 lg 1 punktide 1 kuni 3 kohaselt oli tegu kindlustusjuhtumiga, sest kahju tekitati sõidukiga, mille suhtes kehtib kindlustuskohustus, kahju oli tekitatud sõidukiga ehk realiseerus sõiduki käitamisele iseloomulik risk, esines põhjuslik seos sõiduki paiknemise ja tekitatud kahju vahel ning kahju tekitati tanklas ehk sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal.
10.Kostja väide, et varikatuse sein jääb vooliku pikkust arvestades kaugele ja puht füüsiliselt ei ulatu voolik pildil fikseeritud kahjustatud kohani, on paljasõnaline ja vastuolus hageja esitatud tõenditega. Tõenditest nähtuvalt sai varikatuse posti ümbritsev plekk kahjustada, et varikatus toetub postidele ning, et kahjustatud post paikneb tankuri kõrval, mille püstoli kostja lõhkus. Videolt nähtub selgelt, et sõiduk alustab liikumist selliselt, et tankuri nr 1 püstol on sõiduki paagis, sõiduk tõmbab paaki kinni jäänud tankuri kummist vooliku pingule, mille tulemusena tankuri kummivoolik rebeneb püstoli küljest lahti ja püstol jääb sõiduki bensiinipaaki ning pingest vabanenud kummivoolik, mille otsas on metallisulamist otsik tabab varikatuse tugiposti ja saadu löögist jääb tugipostile löögijälg.
11.Liiklusseadus (LS) § 16 lg 1 näeb ette, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Seega pidi kostja hoiduma teise isiku Neste Eesti
AS-i vara - tankuri, kahjustamisest. Seda mitte tehes rikkus kostja LS § 16 lg 1 sätestatud kohustust.
12.LS § 169 lg 5 sätestab, et liiklusõnnetuses osalenud juhtide lahkarvamuse korral või kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Vastavalt sama seaduse § 169 lõikele 6 tohib sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. LS § 4 p 5 kohaselt ei ole liiklusõnnetusest politseile teatada, kui liiklusõnnetuse asjaolud on kirjalikult vormistatud ja liiklusõnnetuse osapooled on sellele alla kirjutanud.
13.Järelikult tuli kostjal Neste Eesti AS-i vara kahjustamisest teatada politseile ja oodata ära politsei korraldused, enne politsei saabumist sõidukit sündmuskohalt liigutada ei või. VÕS § 104 lg 2 kohaselt on süü vormideks hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 3 järgi on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 4 sätestab, et raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Tahtlus on VÕS § 104 lg 5 kohaselt seevastu õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohtu hinnangul oli kostja kindlustusjuhtumi toimumise kohalt lahkudes hooletu.
14.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 132 lg 1 esimese lause kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 132 lg 3 näeb ette, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
15.OÜ Kristen Grupi kaitseklapi hinnapakkumisega on tõendatud, et tankuri püstoli ja vooliku vahelise kaitseklapi asendamise kulu on 160 eurot (käibemaksuta). DAG Reklaam OÜ postiplekkide hinnapakkumisega on tõendatud varikatuse postiplekkide asendamise kulu 338 eurot (käibemaksuta). Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks hagiavalduses toodud asjaolu, et liiklusõnnetuse tulemusena põhjustatud kahju suurus oli kokku 498 eurot (käibemaksuta). Kuna kahjustada saanud varikatuse tugiposti oli võimalik parandada, siis oli põhjendatud varikatuse posti parandamise kulu 338 euro ning uue kaitseklapi ja selle paigaldamise kulu 160 euro hüvitamine Neste Eesti AS-ile.
16.LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Kuna kostja põhjustas
kindlustusjuhtumi, lahkus pärast kindlustusjuhtumi toimumist sündmuskohalt õigusaktidest tulenevaid nõudeid rikkudes ja tegutses lahkumisel ning õigusaktide rikkumisel süüliselt, oli hagejal õigus esitada kostjale tagasinõue.
17.Neste Eesti AS-i kahjuteatega on tõendatud, et liiklusõnnetuse toimumisest ja sõidukijuhi lahkumises sündmuskohalt teatas hagejale Neste Eesti AS ja esitas koos kahjuteatega liiklusõnnetuse videosalvestuse, fotod kahjustatud tankurist ning varikatuse tugiposti plekist.
18.VÕS § 82 lg 3 näeb ette, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Kooskõlas VÕS § 82 lõikega 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast VÕS § 82 lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.
19.Hageja 04.12.2019 tagasinõudega on tõendatud, et hageja esitas kostjale tagasinõude 04.12.2019 ning palus tagasinõudes kahju hüvitada hiljemalt 18.12.2019. Kostja vastusega on tõendatud, et kostja sai kahjunõude kätte, kuid ei nõustunud hagejale kahju 498 eurot hüvitama. Järelikult muutus kostja kohustus sissenõutavaks alates 19.12.2019, kui möödus hageja poolt kohustuse täitmiseks antud mõistlik aeg.
20.VÕS § 76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja võttis omale lepingu sõlmimisega kohustuse tasuda temale osutatud teenuste eest arvetel märgitud tähtajal. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus kostja poolte vahelist kokkulepet VÕS § 100 mõttes, mis sätestab, et võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas ka täitmisega viivitamist loetakse kohustuse rikkumiseks. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja § 108 lg-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist.
21.Kostja hüvitas hagejale 06.01.2020 s.o pärast hagiavalduse esitamist, osaliselt kahju 192 eurot, mistõttu hageja vähendas oma põhinõuet 192 euro võrra ja palus hüvitada kahju 306 eurot. Kuivõrd kostja hüvitas kahju osaliselt, siis tuleb temalt välja mõista kahju 306 eurot.
22.VÕS § 101 lõike 1 p 6, § 113 lõike 1, § 94 ja TsMS § 367 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral seadusega ette nähtud ulatuses viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna kostja kahju hüvitanud ei ole, siis on hagejal alates 19.12.2019 kostja vastu viivise nõue. Hageja viivise arvestus sissenõutavaks muutunud viivis 2,03 eurot summalt 489 eurot alates 19.12.2019 kuni 06.01.2020 ning viivis vähendatud põhinõudelt 306 eurot alates 07.01.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras on vastavuses VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatuga. Seega on hagi põhjendatud ja tõendatud ning
kuulub vähendatud ulatuses rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks hagi esitamisel hageja tasutud riigilõiv 125 eurot.
24.TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja õigusabikulu on seotud 4PS OÜ poolt osutatud õigusabiga 3 tundi tunnihinnaga 120 eurot, kokku 360 eurot. Õigusabikulu ei sisalda käibemaksu, kuna 4PS OÜ ei ole käibemaksukohuslane. Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja ajamisega. Õigusabikulu 360 eurot (käibemaksuta) peab kohus antud asja keerukust, töö mahtu ja ajakulu arvestades põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulu suuruseks 485 eurot, mis tuleb TsMS § 144 p 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista.
25.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulult alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
26.Kostja menetluskulud 150 eurot tuleb jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu kostja enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.