Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei ja avaliku etoimiku kaudu 29. mail 2020
Tsiviilasja number
2-19-19933
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi X X vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Hagihind
83,75 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, 10115, Tallinn) lepinguline esindaja Tarvo Ilves Kostja: X X (isikukood xxx, elukoht xxx)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi X X vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldada.
2.Välja mõista X Xlt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks põhivõlg 27,46 eurot (kakskümmend seitse eurot ja 46 senti), sissenõudekulu 25 (kakskümmend viis) eurot, viivis 24,28 eurot (kakskümmend neli eurot ja 28 senti) ja alates 19.12.2019 viivis 0,07% päevas tasumata põhisummalt (27,46 eurot) kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud X X kanda.
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning välja mõista X Xlt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulu 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot.
3.Välja mõista X Xlt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegev lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 2 1 sätestatud alustel. Hageja nõue
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (edaspidi hageja) palus X X (edaspidi kostja) vastu esitatud hagis kostjalt välja mõista võlgnevus 27,46 eurot, viivised 24,28 eurot, sissenõudekulu vastavalt VÕS §113 ́lg 2 summas 25 eurot ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mittemuutunud viivis kuni põhinõude 27,46 euro tasumiseni lugedes viivise määraks 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt ning arvestades viivist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast s.o alates 19.12.2019. Hagiavalduse asjaolud
2.Elisa Eesti AS (edaspidi Elisa või teenuse osutaja) ja kostja vahel sõlmiti liitumisleping 3536617 kliendinumbriga 8360214, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade mobiiltelefoni/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja asus teenuse osutaja teenuseid kasutama ning teenuse osutaja esitas kostjale arved nr 2016927061 summas 14,43 eurot ja nr 2017400559 summas 13,03 eurot.
3.Lepingu sõlmimisel kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingute lahutamatuks lisaks oleva mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi (edaspidi nimetatud üldtingimused). Kostja kohustused on loetletud üldtingimuste peatükis 5. Vastavalt üldtingimuste p-le 7.10 on Elisal õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Vastavalt üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved vastavalt arvetel osundatud maksetähtpäevaks (p.5.2.2). Vastavalt üldtingimustele on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest viivist 0,07% päevas, mis on kolmekordne, kahele koma kohale ümardatud, seaduslik viivisemäär. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks on märgitud kostjale väljastatud arvel. Kostja on vastavalt lepingule arvetel märgitud ulatuses teenuseid kasutanud, kuid teenuste eest tasumata jätmisega on ta rikkunud oma lepingulisi kohustusi. Oma allkirjaga lepingu sõlmimisel on kostja kinnitanud, et kohustub täitma lepingu lisaks olevaid mobiilside kasutamise üldtingimustega.
4.Kostja ei ole reageerinud võla tasumiseks kirjalikult väljastatud meeldetuletustele. Sissenõudjal on õigus nõuda ja kostjal lasub lepingu üldtingimuste punkti 5.2.3. ja 6.1.7 kohaselt kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 ja lg 3 seovad sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 25 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d
sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist hagejale teadaolevale kostja aadressile, Vilde tee 98-16, Tallinn, 12914, Harju Maakond. Seetõttu juhindudes § 1132 lg 2 on hagejal õigus nõuda võlateatiste eest kokku 25 eurot. Elisa Eesti AS on loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018 hagejale. Kostjale teavitati nõude loovutamisest kuid käesoleva ajani ei ole kostja kohustust tasunud.
5.Kostja võlgneb hagejale järgnevad summad: põhivõlgnevus 27,46 eurot ja viivised summas 24,28 eurot. Hageja on arvutanud viivist alates kostjale arve tasumistähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,07% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja vastuväited
6.Kostja tunnistab hagi osaliselt õigeks arve nr 2017400559 osas, kuid arvet nr 2016927061 ei tunnista. Kostja palub kohtul tunnistada nõue osaliselt aegunuks TsMS § 146 lg 1 alusel, kuna hagiavaldusele lisatud arve nr 2016927061 kuupäev on 01.11.2016 ning hagimenetluse alguskuupäev on 18.12.2019.
7.Kostjale on ebaselge, mille alusel hageja nõudeid esitab. Reaalselt eksisteerib kaks arvet teenusepakkujalt, hageja on teinud kahest neli. Kostja tasus kaks arvet ära, kuid peale seda selgus, et lisandunud on veel kaks arvet, millele kostja ei ole selgust saanud. Kohtuotsuse põhjendused
8.Pooltel ei ole vaidlust, et Elisa ja kostja vahel sõlmiti liitumisleping 3536617 kliendinumbriga 8360214, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade mobiiltelefoni/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele, et kostja asus teenuseid kasutama ning teenuse osutaja esitas kostjale arved nr 2016927061 summas 14,43 eurot ja nr 2017400559 summas 13,03 eurot, et Elisa on loovutanud nõude hagejale ning, et kostjal on võlg arve nr 2017400559 alusel.
9.Pooltel on vaidlus selle üle, kas arvest nr 2016927061, 01.11.2016 tulenev võlgnevus on aegunud.
10.TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Vastavalt TsMS § 444 hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuna kostja võtab hagi õigeks arve nr 2017400559 summas 13,03 eurot osas, siis kuulub hagi selles osas rahuldamisele kostja õigeksvõtu alusel.
11.TsÜS §147 lg 3 sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.
12.Seega algas arvest nr 2016927061, 01.11.2016 tuleneva nõude aegumistähtaeg alates 31.12.2016. Kuna hageja esitas hagiavalduse kohtusse 18.12.2019, siis ei olnud hagiavalduse esitamise hetkeks nõue aegunud ning hagejal on kostja vastu arvest nr
2016927061 tulenev nõue 14,43 eurot.
13.VÕS § 76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja võttis omale lepingu sõlmimisega kohustuse tasuda temale osutatud teenuste eest arvetel märgitud tähtajal. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus kostja poolte vahelist kokkulepet VÕS § 100 mõttes, mis sätestab, et võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas ka täitmisega viivitamist loetakse kohustuse rikkumiseks. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja § 108 lg-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist.
14.Seega tuleb kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel välja mõista põhivõlg 14,43 eurot.
15.VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt on võlausaldajal õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 367 kohaselt võib võlausaldaja nõuda sissenõutavaks mittemuutunud viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni kohase täitmiseni. Hagi esitamise hetkeni ei ole kostja oma kohustusi täitnud.
16.Lepingu üldtingimuste p 7.10 järgi on Elisal õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Vastavalt üldtingimuste p-le 5.2.2 kohustus kostja tasuma arved vastavalt arvetel osundatud maksetähtpäevaks. Arve nr 2017400559 tasumise tähtaeg oli 18.01.2017 ja nr 2016927061 maksetähtaeg oli 18.11.2016, seega on viivis arvetelt vastavalt 11,08 eurot ja 13,20 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivis 0,07% päevas tasumata põhisummalt (27,46 eurot) alates 19.12.2019 kuni põhinõude tasumiseni.
17.VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
18.Lepingu üldtingimuste punkti 5.2.3. ja 6.1.7 kohaselt on sissenõudjal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena võlateatised 01.04.2018, 01.05.2018 ja 01.06.2018 kostja aadressile, Vilde tee 98-16,
Tallinn, 12914, Harju Maakond. Seetõttu on hagejal juhindudes § 1132 lg 2 p 1 õigus nõuda kokku 25 eurot.
19.Seega kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 27,46 eurot, sissenõudekulu 25 eurot, viivis 24,28 eurot ja alates 19.12.2019 viivis 0,07% päevas tasumata põhisummalt (27,46 eurot) kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
21.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda.
22.TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv 75 eurot, mille on hageja hagi esitamisel tasunud ja mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
23.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Hageja esindaja on osutanud õigusabi kokku 3,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja taotleb lepingulise esindaja kulu 420 euro väljamõistmist ja võtta arvesse, et hageja ei ole käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud käesolevas tsiviilasjas.
24.TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et esindaja tunnihind on kooskõlas Riigikohtu praktikaga ja esitatud mõistlikus suuruses. Kohus peab antud asja hagihinda, töö mahtu ja keerukust arvestades põhjendatuks ajakuluks 1,5 tundi. Seega tuleb kostjalt TsMS § 144 p 1 alusel välja mõista hageja esindaja kulu 150 eurot, millele lisandub käibemaks 20% s.o 30 eurot, kokku 180 eurot.
25.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 255 eurot tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.