Astrid Lillemäe (Lillemägi) hagi ITM Inkasso OÜ, VM Innovatsiooni Grupp OÜ ja Heinrich Pärnpuu vastu vara arestist vabastamiseks ning Astrid Lillemäe hagi Heinrich Pärnpuu vastu kande muutmiseks tahteavalduse asendamiseks
Tsiviilasja hind
Astrid Lillemägi hagi hind ITM Inkasso OÜ, VM Innovatsiooni Grupp OÜ ja Heinrich Pärnpuu vastu vara arestist vabastamiseks on 3500 eurot Astrid Lillemägi hagi hind Heinrich Pärnpuu vastu kande muutmiseks tahteavalduse asendamiseks on 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Astrid Lillemägi (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Margit Halop Kostja I (sissenõudja) ITM Inkasso OÜ (registrikood 11100041), lepinguline esindaja Pille Martin Kostja II (sissenõudja) VM Innovatsiooni Grupp OÜ (registrikood 11709629), seaduslik esindaja. Andrus Kasela Kostja III (võlgnik) Heinrich Pärnpuu (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Heinrich Pärnpuu avaldus hagide õigeksvõtuks vastu võtmata.
2.Rahuldada Astrid Lillemäe (Lillemägi, isikukood xxxxxxxxxxx) hagi ITM Inkasso OÜ (registrikood 11100041), VM Innovatsiooni Grupp OÜ (registrikood
1(10)
11709629) ja Heinrich Pärnpuu (isikukood xxxxxxxxxxx) vastu vara arestist vabastamiseks.
Vabastada arestist Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxx kantud kinnistu.
4.Jätta jõusse Pärnu Maakohtu 15. novembri 2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu kohtulahendi täitmist tagava abinõuna kuni tsiviilasjas nr 2-19-17503 lõpplahendi jõustumiseni.
5.Rahuldada Astrid Lillemäe hagi Heinrich Pärnpuu vastu kande muutmiseks tahteavalduse asendamiseks.
6.Tuvastada Heinrich Pärnpuu kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxx kantud kinnistu asukohaga xxxxx xx x, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx suhtes Heinrich Pärnpuu kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja uue omanikukande tegemiseks, mille kohaselt saab kinnistu nr xxxxxx 1⁄2 mõttelise osa omanikuks Astrid Lillemägi ja 1⁄2 mõttelise osa omanikuks Heinrich Pärnpuu. Asendada Heinrich Pärnpuu tahteavaldus käesoleva kohtuotsusega.
7.Jätta vara arestist vabastamise hagi Astrid Lillemäe maakohtus kantud menetluskulud solidaarselt ITM Inkasso OÜ, VM Innovatsiooni Grupp OÜ ja Heinrich Pärnpuu kanda ning kande muutmiseks tahteavalduse asendamiseks hagi Astrid Lillemäe maakohtus kantud menetluskulud Heinrich Pärnpuu kanda.
8.Jätta ITM Inkasso OÜ, VM Innovatsiooni Grupp OÜ ja Heinrich Pärnpuu maakohtus kantud menetluskulud nende endi kanda.
9.Määrata Astrid Lillemäe menetluskulude rahaliseks suuruseks 1130 eurot, millest 500 eurot moodustab riigilõiv ja 630 eurot lepingulise esindaja kulud ilma käibemaksuta.
10.Välja mõista solidaarselt ITM Inkasso OÜ-lt, VM Innovatsiooni Grupp OÜ-lt ja Heinrich Pärnpuult Astrid Lillemäe kasuks menetluskulud 980 eurot ning Heinrich Pärnpuult Astrid Lillemäe kasuks menetluskulud 150 eurot.
11.Välja mõista solidaarselt ITM Inkasso OÜ-lt, VM Innovatsiooni Grupp OÜ-lt ja Heinrich Pärnpuult Astrid Lillemäe kasuks viivis menetluskuludelt 980 eurot ning Heinrich Pärnpuult Astrid Lillemäe kasuks viivis menetluskuludelt 150 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
12.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele ja saata teadmiseks Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaale.
13.Edastada jõustunud kohtulahend Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale punktis 6 nimetatud kande tegemiseks kinnistusraamatusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil. 2(10)
Asjaolud ja hagiavaldus
1.Astrid Lillemägi (hageja) esitas 8. novembril 2019 Pärnu Maakohtule hagi ITM Inkasso OÜ (kostja I), VM Innovatsiooni Grupp OÜ (kostja II) ja Heinrich Pärnpuu (kostja III) vastu vara arestist vabastamiseks (nõue I). Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise taotluse, mida ta täpsustas 14. novembril 2019, paludes peatada täitemenetlus täiteasjas nr 175/2009/3813. Hageja esitas 13. aprillil 2020 täiendava hagi kostja III vastu kande muutmiseks tahteavalduse asendamiseks (nõue II). Hageja palub jätta menetluskulud kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja III xx. xxxx xxxx abielu, mis lahutati xx. xxxxxxx xxxx. Abieluvaralepingut ei sõlmitud ja ühisvara ei ole jagatud. Hageja ja kostja III ostsid 11. mail 2004 xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxx xx x asuva kinnistu (registriosa nr xxxxxx; edaspidi xxxxx kinnistu), mille omandamise notariaalses lepingus kinnitasid pooled, et kinnistu omandatakse ühisvara hulka. Kinnistusraamatusse on xxxxx kinnistu omanikuna sisse kantud kostja III. Kohtutäitur Rannar Liitmaa avalduse alusel kanti
23.aprillil 2019 xxxxx kinnistu kohta kinnistusraamatu III jakku keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks kostja I kasuks. xxxxx kinnistu on hageja ja tema kolme alaealise lapse alaline elukoht ja kodu. Hageja esitas 10. oktoobril 2019 kohtutäiturile taotluse xxxxx kinnistu arestist vabastamiseks, kuna see kuulub endiste abikaasade ühisvara hulka, kuid täitur keeldus sellest, lähtudes vara omandi tuvastamisel formaalsetest eeldusest (asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1). Hagejale teadaolevalt viib kohtutäitur läbi täitemenetlust täiteasjas nr 175/2009/3813 kostja I avalduse ja 776,53 euro suuruse nõude, mis tuleneb 15. oktoobri 2009 kohtuotsusest nr 2-09-43050, alusel. Kohtutäituri teatel on xxxxx kinnistu suhtes teiseks sissenõudjaks kostja II, kes on omandanud nõude loovutamise teel. Kostja III esitas hagejale enda täiteasjade väljavõtte, millest nähtub, et teine täiteasi kohtutäitur Rannar Liitmaa menetluses on sissenõudja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi avalduse alusel nr 175/2009/3655. Selles asjas on nõudeks 1326,17 eurot 16. oktoobri 2009 kohtuotsuse alusel. Kuigi kohtutäituri kinnitus puudub, arvab hageja, et nõude loovutaja on Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts ja tegemist on täiteasjaga nr 175/2009/3655. 31. oktoobri 2019 kohtutäituri teate kohaselt ei ole xxxxx kinnistu kohta arestimise akti koostatud, kuid sellele on seatud käsutamise keelumärge kinnistusraamatusse, millega loetakse kinnisasi arestituks (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 142 lg 1). Hageja leiab, et täitur arestis ebaõigesti endiste abikaasade ühisvarasse kuuluva kinnistu ning seetõttu tuleb kinnistu aresti alt vabastada. Kostja I taotlus hagi tagamise tühistamiseks ei kuulu rahuldamisele. Kuna hageja on xxxxx kinnistu ühisomanik, kuid see ei kajastu kinnisraamatu kandes, siis on hageja õigusi ebaõige kandega rikutud (AÕS § 65 lg 1). Hageja palub tuvastada kinnistusraamatus oleva xxxxx kinnistu omanikukande ebaõigsus ning tuvastada kostja III kohustus anda nõusolek kande muutmiseks, asendada kostja III tahteavaldus kohtuotsusega ja muuta kinnistusraamatus olev xxxxx kinnistu omanikukanne selliselt, et kustutada ainuomanikuna kostja III ning kanda ühisomanikena kinnistusraamatusse hageja ja kostja III. Hageja teadmine või mitteteadmine kostja III sõlmitud laenulepingutest, sh laenu võtmisest väidetavalt perekonna huvides, ei ole asjassepuutuv. Hagejal ei olnud võimalik vaidlustada täituri otsust, sest hageja ei täitemenetluse osaline ja täitur ei ole ka vara arestist vabastamise kohta otsust teinud. Kostja II ei saa tugineda kostja I vastuväidetele, kuna kostjad osalevad menetluses hageja suhtes iseseisvalt. Hageja on esitanud hagi TMS § 222 lg-te 1 ja 3 järgi.
3(10)
Kostja I vastus nõudele I
2.Kostja I vaidleb hagile vastu, palub jätta see rahuldamata, tühistada hagi tagamine, jätkata täitemenetlust täiteasjas nr 175/2009/3813 ning jätta kostja I lepingulise esindaja kulud solidaarselt hageja ja kostja III kanda. Kostja III sõlmis PLACET GROUP OÜ-ga 11. novembril 2008 laenulepingu 5700 Eesti krooni laenamiseks. Kostja III laenu ei tagastanud ja laen loovutati kostjale I, kes esitas Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Maakohtu 15. oktoobri 2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-43050 kohustati kostjat III tasuma kostjale I kokku 12 150 krooni. Kuna kostja III ei täitnud kohtulahendit selle vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul, kanti täituri 17. aprilli 2019 kinnistamisavalduse alusel täiteasjas nr 175/2009/3813 kinnistusraamatusse keelumärge xxxxx kinnistu käsutamise keelamiseks kohtutäituri ja kostja I kasuks. Kostja III ei esitanud kohtutäituri tegevuse peale kaebust TMS § 217 lg 1 alusel ja kaotas õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud kaebuses esitada. Hagi tagamise ja haginõude menetluse juurde ei puutu täiteasja nr 175/2009/3813 menetlus, kuna tegemist on üksnes kostja III vastu pööratud sissenõudega. Hageja kui võlgniku endine abikaasa on asjasse mittepuutuv isik. Hagi tagamine tuleb tühistada. Eluliselt usutav ei ole, et hageja kostja III abikaasana ei olnud teadlik juba 2008. aastal sõlmitud laenulepingust ja selle mittetäitmisest. Abikaasadel tekkib ühine vastutus nende kohustuste täitmise eest, mille üks abikaasa või mõlemad koos on võtnud ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks. Vaidlusalune keelumärge ei saanud tulla hagejale üllatusena. Hageja 10. oktoobril 2019 avaldus kohtutäiturile kinnistu arestist vabastamiseks esitati pool aastat hiljem. Nii hageja kui ka kostja III on minetanud võimaluse kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks. Kohtutäitur lähtus käsutamise keelumärke seadmise avaldusega kinnistusraamatusse esitatud andmetest (AÕS § 56 lg 1), millest tulenevalt puudub alus täituri tegevuse või otsuse tühistamiseks. Kostja II vastus nõudele I
3.Kostja II vaidleb hagile vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja II kinnitab, et on ühinenud täitemenetlusega nr 175/2009/3813 ja tal menetluskulud puuduvad. Kuna kostja II vastuväited hagile on analoogsed kostja I vastuväidetega, siis kostja II palub need lugeda ka tema vastuväideteks, kuid lisaks märgib järgmist. Kostja II nõude aluseks kostja III vastu on 16. oktoobril 2009 tsiviilasjas nr 2-09-44011 tehtud maksekäsk, millega kostjalt III mõisteti Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks välja 1326,17 eurot. Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts loovutas nõude kostjale II. Hagi kohaselt soovib hageja vältida selle nõude rahuldamist tema ja kostja III ühisvaraks oleva kinnistu arvelt. Arvestades, et hageja ja kostja III olid 2003–2013 abielus, et kostjal III tekkis 2009. aastal tarbimislaenu võtmisega kohustus see tagastada ja, et summa ei ole suur, siis on ilmselge, et laen oli võetud perekonna huvides. Kostja III võetud laenu tagasimaksmise kohustus on abikaasade ühisvaral lasuv kohustus. Kostja II viitab perekonnaseaduse (PKS) §-dele 25, 26, § 33 lg-le 1 ja § 38 lgle 1 ning § 211 lg-le 1. Põhjendatud on kostja II nõude rahuldamine perekonnale kuuluva ühisvaraks oleva kinnistu arvelt. Puudub aluskinnistu arestist vabastamiseks. Kostja III vastus nõudele I ja II
4.Kostja III nõustub hageja nõudmistega, kuid ei ole nõus tasuma menetluskulude eest.
4(10)
Menetluse käik
5.Maakohus rahuldas 15. novembri 2019 määrusega hageja hagi tagamise taotluse, peatas tagamise korras kohtutäituri Rannar Liitmaa menetluses olevas täiteasjas nr 175/2009/3813 sundtäitmise xxxxx kinnistu arvel (selle võõrandamise teel) kuni tsiviilasjas nr 2-19-17503 tehtava lahendi jõustumiseni. Kostja III muu vara suhtes täitemenetlust ei peatatud. Kohus võttis 15. novembri 2019 määrusega nõude I menetlusse, määras kostjatele tähtaja nõudele I vastamiseks. Kostja I esitas vastuse 28. novembril 2019. Kohus määras 31. märtsil 2020 määrusega asja lahendamiseks kirjaliku menetluse, andis pooltele tähtajad lõplike seisukohtade esitamiseks ning määras kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja. Kostja II esitas 7. aprillil 2020 vastuse nõudele I. Hageja esitas 13. aprillil 2020 kohtule täiendava nõude, st nõude II, kostja III vastu. Kohus tühistas kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja, tutvus nõudega II ja leidis, et ei esine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohtu hinnangul on põhjendatud menetleda hageja nõuet II kostja III vastu samas asjas koos seni esitatud nõudega kostjate I-III vastu, st sisuliselt hagid liita ühte menetlusse TsMS § 374 alusel, ning kohus võttis nõude II 20. aprilli 2020 määrusega menetlusse, määrates kostjale III tähtaja nõudele II vastamiseks. Kohus määras 11. mail 2020 määrusega nõude II lahendamiseks kirjaliku menetluse ning andis pooltele lõplikud tähtajad esitamata tõendite, taotluste, seisukohtade ja menetluskulu nimekirjade esitamiseks ning määras kohtulahendi avalikult teatvaks tegemise aja. Kostja III esitas nõuetele I ja II vastuse 18. mail 2020.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Maakohus tutvunud tsiviilasja toimikus olevate tõendite ja menetlusdokumentidega, asub seisukohale, et hageja hagi kostjate I-III vastu vara arestist vabastamiseks (nõue I) kuulub rahuldamisele. Samuti tuleb rahuldada hagi kostja III vastu kande muutmiseks tahteavalduse asendamiseks (nõue II). Kostja III esitatud hagi õigeksvõtu avaldus jääb rahuldamata. Maakohtu 15. novembri 2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu kohtulahendi täitmist tagava abinõuna jääb jõusse kuni asjas lõpplahendi jõustumiseni. Nõude I menetlemisega seotud menetluskulud jätab kohus solidaarselt kostjate I-III kanda ning nõude II menetlemisega seotud menetluskulud jätab kohus kostja III kanda. Hüvitatavad menetluskulud määrab kohus kindlaks ja mõistab kostjatelt hageja kasuks välja.
7.Esmalt võtab kohus seisukoha kostja III 18. mai 2020 avalduse (tl 90) kohta.
7.1.Viidatud avalduses märgib kostja III, et „Mina kui kostja III Heinrich Pärnpuu ik.xxxxxxxxxxx tsiviilasjas nr.2-19-17503 olen nõus hageja Astrid Lillemägi ik.xxxxxxxxxxx nõudmistega hagis. Kuid ei ole nõus tasuma menetluskulude eest.“
7.2.TsMS § 440 lg 1 järgi, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõike 4 teise lause järgi ei ole kohus õigeksvõtuga seotud asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Kui kohus ei võta õigeksvõttu vastu, teeb kohus selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub.
7.3.Kohus leiab, et kostja III avaldust võib pidada hagi õigeksvõtu avalduseks TsMS § 440 mõttes, kuid kohus ei võta kostja III õigeksvõttu vastu järgmistel põhjendustel. Esiteks on
5(10)
nõude I puhul tegemist täitemenetluses esitatava vara arestist vabastamise nõudega (vt selle kohta kohtuotsuse p-d 8.3.-8.5.), milles saab hagi esitada TMS § 222 lg 3 järgi kostjate I-III vastu vaid ühiselt. Kostjad I-III on seega vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes ning kohus ei ole kostja III õigeksvõtuga sel juhul seotud. Teiseks on kostja III teatanud, et ei nõustu tasuma menetluskulude eest. Kohus leiab osaline nõustumine hageja nõuetega ei ole samastatav hagi õigeksvõtuga TsMS § 440 lg 1 tähenduses. Seega jätab kohus kostja III õigeksvõtu avalduse rahuldamata.
8.Järgmisena lahendab kohus hageja nõude kostjate I-III vastu vara arestist vabastamiseks ning kostja III vastu kande muutmiseks tahteavalduse asendamiseks.
8.1.TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
8.2.Kohus loeb asjas vaidlustamata asjaolude (TsMS § 231 lg-d 2 ja 4) ja esitatud tõendite alusel tuvastatuks järgmised asjaolud. Hageja ja kostja III on endised abikaasad, kes olid abielus xx. xxxxx xxxx (abielutunnistus, tl 5) kuni xx. xxxxxxxx xxxx (abielulahutuse tõend, tl 12). Hageja ja kostja III sõlmisid abielu ajal, s.o 11. mail 2004 notariaalse kinnistu müügilepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud (tl 6-11). Kinnistusraamatusse xxxxx kinnistu registriosa II jakku kanti 11. mai 2004 kinnistamisavalduse alusel sisse 1. juunil 2004 kinnistu omanikuna kostja III (kinnistusraamatu väljavõte, tl 13). Kanne on kehtiv ka kohtuotsuse tegemise seisuga, s.o
29.mail 2020. Kostja I (sissenõudja) täitmisavalduse alusel viib Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa läbi täitemenetlust nr 175/2009/3813 kostja III suhtes. Nimetatu nähtub hagile lisatud kohtutäituri ja hageja kirjavahetusest (tl 18-19) ning kostja I vastusest hagile (tl 39 pöördel). Täitemenetlusega on ühinenud kostja II (kohtutäituri e-kiri hagejale, tl 18; kostja II e-kiri kohtule, tl 69). Täitemenetluse raames on kohtutäituri 17. aprilli 2019 avalduse alusel kinnistusraamatusse xxxxx kinnistu registriosa III jakku kantud 23. aprillil 2019 keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks kohtutäitur Rannar Liitma, kostja I kasuks (kinnistusraamatu väljavõte, tl 13). Kanne on kehtiv ka kohtuotsuse tegemise seisuga, s.o
29.mail 2020.
8.3.TMS § 222 lg 1 järgi võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tuleb hagi esitada sissenõudja ja võlgniku vastu ning lõike 4 kohaselt hagi rahuldamise korral vabastab kohtutäitur vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks. Kui enampakkumise toimumise ajaks ei ole arestitud vara suhtes enampakkumist takistava õiguse omaja esitanud kohtutäiturile kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning vara enampakkumisel müüakse, kaotab kolmas isik TMS § 222 lg 5 järgi õiguse varale ja tal on õigus üksnes enampakkumise tulemile.
6(10)
Riigikohus on 29. septembri 2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15 p-s 20 selgitanud, et täitemenetlus on formaliseeritud menetlus ja täiturilt saab oodata asjaolude tuvastamist üksnes seaduses sätestatud piiratud ulatuses. Vaidluse korral mingi eseme kuulumise üle, mh selle kuulumise üle ühisvarasse tuleb vaidlus vähemalt üldjuhul lahendada hagimenetluses. Täitur saab lähtuda esmajoones formaalsetest kriteeriumidest nagu kinnisasjade puhul kinnistusraamatu kanne. Juhul kui mõni kolmas isik, nt võlgniku abikaasa, väidab täiturile, et vara, millele täitur on asunud formaalsest võlgnikule kuulumise eeldusest lähtudes sissenõuet pöörama, kuulub talle (olgu ka ühisvarana), saab võlgniku abikaasa esitada TMS § 222 järgi hagi sissenõudja ja võlgniku vastu. TMS § 222 lg 1 järgses menetluses on võimalik tuvastada ühisvara olemasolu ning kui selle olemasolu on tuvastatud, vabastada arestitud ühisvara aresti alt (vt Riigikohtu üldkogu 27. novembri 2012 määrus haldusasjas nr 3-3-1-15-12, p 42).
8.4.Praegusel juhul palub hageja sissenõudjate kostja I ja II ning võlgniku kostja III vastu esitatud hagis vabastada aresti alt täiteasjas nr 175/2009/3813 arestitud xxxxx kinnistu. Hageja tugineb asjaolule, et xxxxx kinnistu on hageja ja kostja III ühisvara. Kostjad I ja II vaidlevad hageja nõudele vastu, kostja III nõustub hageja nõudmistega hagis. Kostjad I ja II leiavad, et hageja ja kostja III on minetanud õiguse kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks, kuna kostja III täituri tegevust või otsust ei vaidlustanud (TMS § 217 korras) ning hageja esitas alles pool aastat pärast kinnistu arestimist avalduse kohtutäiturile kinnistu arestist vabastamiseks. Kostjad I ja II leiavad ühest küljest, et hageja on asjasse mittepuutuv isik, kuna täitemenetluses on sissenõue pööratud vaid kostja III vastu. Teisest küljest märgivad, et eluliselt usutav ei ole hageja mitteteadmine abielu ajal kostja III poolt võetud laenust, mille sissenõudmiseks käib vaidlusalune täitemenetlus. Kostjate I ja II arvates ei saanud keelumärge tulla hagejale üllatusena, kuna abikaasadel tekkib ühine vastutus nende kohustuste täitmise eest, mille üks abikaasa või mõlemad koos on võtnud ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks. Kostja II arvates on ilmselge, et kostja II poolt täitemenetluses sissenõutav abielu ajal tekkinud tagastamiskohustusega väike tarbimislaen oli võetud perekonna huvides. Kuna laenu tagasimaksmise kohustus on abikaasade ühisvaral lasuv kohustus, siis on põhjendatud kostja II nõude rahuldamine perekonnale kuuluva ühisvaraks oleva kinnistu arvelt.
8.5.Kui hageja on esitanud hagi alusena asjaolude kogumi, on sellele õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) kohtu ülesanne ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (vt ka TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause). Maakohtu hinnangul on hageja nõude aluseks TMS § 222 lg 1. Seega on võimalik kohtul hageja nõue rahuldada ja xxxxx kinnistu arestist vabastada, kui leiab tuvastamist, et xxxxx kinnistu on hageja ja kostja III ühisvara.
8.6.Asjas esitatud tõendi, hageja ja kostja III 11. mail 2004 sõlmitud notariaalse kinnistu müügilepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingute kohaselt omandasid kostja III ja hageja lepingu esemena kinnistu asukohaga xxxxx x, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx. Kostja III ja hageja kinnitasid notariaalses lepingus, et omandavad abielus olles xxxxx kinnistu abikaasade ühisvara hulka (tl 6). Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et sama päeva (11. mai 2004) kinnistamisavalduse alusel on xxxxx kinnistu omanikuna 1. juunil 2004 sisse kantud kostja III, kes on kinnistu omanik tänaseni. Abielulahutuse tõendist nähtub, et hageja ja kostja III abielu lahutati xx. xxxxxxx xxxx (tl 12). Hageja väitel on abikaasade ühisvara jagamata. Kostja III ei ole vastupidist väitnud.
7(10)
Hinnates eeltoodut kogumis tuvastab maakohus, et xxxxx kinnistu on hageja ja kostja III ühisvara.
8.7.Kohus selgitab, et ühisvara oluliseks tunnuseks on vara seotus, st selle käsutamiseks on vajalik ühisomanike ühine tahe (PKS §-d 28, 29). Ühisvaras puuduvad eraldi käsutatavad mõttelised osad nagu kaasomandi puhul, st ühisvaras olevat eset saab käsutada üksnes tervikuna. Sissenõuet ei ole võimalik pöörata osale ühisvarale kostja III kohustuste täitmiseks. Sissenõude pööramine ühisvarale oleks TMS § 14 lg 1 järgi lubatav üksnes võlgnikuks mitteoleva hageja nõusolekul või siis, kui on olemas nii hagejat kui kostjat III kohustust täita kohustav täitedokument. Praegusel juhul selliseid asjaolusid ei esine. Kuivõrd kostja I nõude täitmiseks on täitemenetluses täiteasjas nr 175/2009/3813, millega on ühinenud kostja II, arestitud hageja ja kostja III abielu ajal omandatud ühisomandisse kuuluv xxxxx kinnistu, mis on jagamata, siis on tekkinud olukord, kus hageja suhtes ei toimu täitemenetlust, kuid tema vara on arestitud.
8.8.Seoses kostjate I ja II vastuväidetega nõudele I märgib kohus, et TMS § 222 lg 1 kohaldamisel ei oma tähtsust, kas hageja teadis kostja III poolt laenu võtmisest või kas kohustus oli võetud perekonna huvides (vt selle kohta Riigikohtu 21. aprilli 2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-03, p 8). Samuti ei ole kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale (TMS § 217) vara arestist vabastamiseks õige õiguskaitsevahend (vt Riigikohtu 29. septembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15, p 21). Hageja poolt arestimisel vastuväidete esitamata jätmine (või pool aastat hiljem nende esitamine) ei välista hageja kui ühisomaniku õigust esitada asja arestist vabastamise hagi (vt Riigikohtu 21. aprilli 2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-03, p 7).
8.9.Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja hagi kostjate I-III vastu rahuldada (TsMS § 222 lg 1) ning xxxxx kinnistu arestist vabastada (TMS § 222 lg 4).
8.10.Hageja esitas kostja III vastu hagi (nõude II), milles palub tuvastada, et kinnistusraamatus on xxxxx kinnistu omanikukanne ebaõige. Hageja palub tuvastada kostja III kohustus anda nõusolek kande muutmiseks, asendada kostja III tahteavaldus kohtuotsusega ja muuta kinnistusraamatus olev xxxxx kinnistu omanikukanne selliselt, et kustutada ainuomanikuna kostja III ning kanda ühisomanikena kinnistusraamatusse hageja ja kostja III. AÕS § 56 lg 1 järgi eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust, kuid see ei välista, et kanded võvad olla ebaõiged, kui see leiab tõendamist (vt Riigikohtu 10. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-12, p 12). AÕS § 65 lg 1 kohaselt isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. AÕS § 65 lg 1 alusel saab ebaõigeks pidada kannet, mis ei vasta tegelikule õiguslikule olukorrale (vt nt Riigikohtu 20. novembri 2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-03, p 11). Kinnistusraamatu seaduse (KRS) § 341 lg 1 sätestab, et kinnistusraamatusse kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Puudutatud isiku nõusolekut asendab KRS § 341 lg 8 järgi jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Sama põhimõte tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 5, mille kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
8(10)
8.11.Praegusel juhul tuvastas kohus (vt kohtuotsuse p 8.6.), et xxxxx kinnistu on hageja ja kostja III ühisvara, kuid kinnistusraamatu omanikukanne seda ei kajasta. Kuivõrd hageja on xxxxx kinnistu mõttelise osa omanik, saab ta oma asjaõiguse rikkumise tõttu kostjalt III nõuda tema ainuomaniku kande kustutamist ning enda ja kostja III ühisomanikena kinnistusraamatusse kandmist. Kostja III tahteavaldus loetakse asendatuks jõustunud kohtuotsusega, millega kostjat on kohustatud sellist tahteavaldus andma. Seega tuleb hageja nõue kostja III vastu kande muutmiseks tahteavalduse asendamiseks rahuldada (AÕS § 65 lg 1, KRS § 341 lg-d 1 ja 8, TsÜS § 68 lg 5).
9.Maakohtu 15. novembri 2019 määrusega peatas kohus hagi tagamise korras kohtutäituri Rannar Liitmaa menetluses olevas täiteasjas nr 175/2009/3813 sundtäitmise xxxxx kinnistu arvel (selle võõrandamise teel) kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni. Kostja III muu vara suhtes täitemenetlust ei peatatud. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Eeltoodu alusel jätab kohus maakohtu 15. novembri 2019 hagi tagamise määruse jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hagimenetluses jaotatakse menetluskulud üldjuhul TsMS § 162 lg 1 järgi, st et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud asjas tehti kohtuotsus hageja nõudes I kostjate I-III vastu kaaskostjate kahjuks (hagi rahuldati kolme kostja suhtes) ning hageja nõudes II kostja III vastu kostja III kahjuks. Kohtu hinnangul on kostjad I-III nõude I suhtes solidaarvõlgnikud. TMS § 222 lg 3 kohaselt esitatakse vara arestist vabastamise hagi kahe või enama erineva kostja – sissenõudja ja võlgniku – vastu, sest mõlemad saaksid vara õigustamatust müügist kasu: sissenõudja saaks oma nõude rahuldatud ja võlgnik võlast vabaks. Hageja nõue tuleneb ja kostjad I-III on kohustatud samast alusest. Juhul, kui kaotanud poolel on mitu kostjat, tuleb neilt reeglina kogu asjas vajalik ja põhjendatud kohtukulu välja mõista solidaarselt, kui nad kaitsevad end ühiselt hageja vastu. TsMS § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega kui kaaskostjad on solidaarvõlgnikud põhinõude suhtes, puudub mõistlik põhjus käsitada neid kohtukulude hüvitamise nõude suhtes teisiti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja menetluskulud, mis tulenevad nõudest I solidaarselt kostjate I-III kanda TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel. Hageja menetluskulud, mis tulenevad nõudest II, jäävad kostja III kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
9(10)
11.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
11.1.Hageja 13. aprilli ja 19. mai 2020 menetluskulude nimekirja (tl 63, 93) kohaselt on tema menetluskulud kokku 1130 eurot (riigilõiv 500 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 630 eurot ilma käibemaksuta). Kohus märgib, et hageja on 19. mai 2020 menetlusdokumendis ilmselt ekslikult märkinud, et tema kulud on 1180 eurot (vt 93 pöördel), kuid liitmistehe annab kuludeks 1130 eurot (630 + 500). Kohus lähtub taotluse lahendamisel sellest.
11.2.Tsiviilasjas on nõude I hinnaks TsMS § 132 lg-te 1 ja 5 järgi 3500 eurot, millelt tuli hagi kohtusse esitamise ajal TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 300 eurot ning nõude II eest tasus hageja täiendavalt 150 eurot. RLS § 59 lg 17 sätestab, et hagi tagamise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Hageja on riigilõivu kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasunud. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu riigilõiv 500 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.
11.3.Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud lisaks riigilõivule kuludest õigusabile 7 h eest tunnihinnaga 90 eurot (ilma käibemaksuta) ning seda järgmiselt. Oktoobris 2019 avalduse koostamiseks nõu pidamine, seisukohtade kujundamine, hagi tagamise taotluse ja hagiavalduse koostamine - 3,5 h 315 eurot; novembris 2019 maakohtu
11.novembri 2019 määrusega tutvumine, konsultatsioon kliendiga, puuduste kõrvaldamiseks menetlusdokumendi koostamine - 1,5 h 135 eurot; detsembris 2019 kostja I seisukohaga tutvumine ja selle kohta arvamuse koostamine - 1 h 15 min 112,50 eurot; aprillis 2020 kostja II seisukohaga tutvumine ja selle kohta arvamuse koostamine ning täiendava taotluse koostamine - 45 min 67,50 eurot. Hageja kinnitab, et kõik esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ja palub välja mõista kostjatelt õigusabikulud 630 eurot. Arvestades vaidluse sisu (kas hagejal on sundtäitmise eseme suhtes omandiõigus), hageja nõude olemust (vara arestist vabastamise nõue), tsiviilasja keerukust ja mahtu (keskmise keerukuse ja mahuga asi), esindaja tunnitasu hinda (90 eurot) ning hageja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab kohus, et õigusabikulud 630 eurot, on põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks lepingulise esindaja kulud 630 eurot.
11.4.Seega määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1130 eurot ilma käibemaksuta. Arvestades menetluskulude jaotust kuulub hageja kasuks väljamõistmisele solidaarselt kostjatelt I-III menetluskuluna 980 eurot ja kostjalt III menetluskuluna 150 eurot.
12.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjatelt I-III solidaarselt hageja kasuks välja viivise menetluskulult 980 eurot ning kostjalt III hageja kasuks välja viivise menetluskulult 150 eurot kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Agle Elmik kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.