Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht
29.05.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-2376
Tsiviilasi
EuroHooldus OÜ hagi Alldone Pluss OÜ vastu 2214 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.01.2020 määrus hagi läbi vaatamata jätmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eurohooldus OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja EuroHooldus OÜ (registrikood 11345417), lepinguline esindaja Erki Casar Kostja Alldone Pluss OÜ (registrikood 12051652), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 10.01.2020 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lõige 4). Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.13.02.2019 esitas väljamõistmiseks.
hageja maakohtule hagi
kostjalt
2214 euro ja viivise
2.11.11.2019 esitas hageja taotluse hagi tagasivõtmiseks, sest istungil ilmnes, et kostja seadusliku esindajana oli esinenud kolmas isik, st hagejat oli petetud kolmanda isiku poolt.
3.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks lepingulise esindaja tasu 1050 eurot (käibemaksuga) 6,25h eest tasumääraga 168 eurot (käibemaksuga) järgmiste toimingute eest: tsiviilasja toimikuga tutvumine (2,5h), kliendi nõustamine (1h), istungiks ettevalmistamine (1h) ja istungil esindamine (0,5h), hageja 11.11.2019 taotlusega tutvumine ja 20.11.2019 seisukoha koostamine (1,25h). Kostja kinnitas, et kõik kulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga ja kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Vastuseks hageja vastuväitele märkis kostja, et tema ei ole käesolevat olukorda põhjustanud, millest lähtuvalt oleks kostjale kahju tekitamine läbi advokaadikulude tagasi maksmata jätmise ebaõiglane. Nimelt üritas kostja esialgu juristi abita menetluses hakkama saada, esitades iseseisvalt vastuväiteid hagile. Sellele vaatamata jätkas hageja menetlust kostja vastu. Kostjal ei jäänud muud üle, kui pöörduda enda õiguste kaitsmiseks advokaadi poole ning sellest hetkest alates tekkisid kostjale ka menetluskulud.
4.Hageja ei nõustunud kostja menetluskulude suurusega. Arvestades asja keerukust ja kostja vastuväidet, on põhjendatud töömahu suuruseks maksimaalselt 2h. Tuleb arvestada, et vastuse kohtule saatis kostja seaduslik esindaja. Jääb arusaamatuks, milles seisnes toimikuga tutvumise maht 2,5h ja kliendi nõustamine 1h, samuti istungiks ettevalmistamiseks väidetavalt kulunud 1h arvestades, et kostja ainsaks vastuväiteks oli, et viimane ei ole töid tellinud, lepingut sõlminud ja akte ega arveid allkirjastanud. Samuti on ebamõistlikult kõrge töötunni hind. Sarnast teenust oleks saanud oluliselt odavamalt. Mõistlik summa on 100–120 eurot (lisandub käibemaks). Maakohtu määrus
5.Harju Maakohus jättis 10.01.2020 määrusega TsMS § 423 lõike 1 punkti 2 alusel hagi läbi vaatamata seoses hagi tagasivõtmisega ning menetluskulud TsMS § 168 lõikest 4 lähtudes hageja kanda. Kohus määras kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis hagejalt kostjale välja 882 eurot (lepingulise esindaja tasu), hüvitamata jäi kulu 168 euro ulatuses. Samuti jättis kohus rahuldamata hageja 11.11.2019 taotluse riigilõivu tagastamiseks.
3.Menetluskulude kindlaksmääramise osas märkis kohus järgmist. Kostja lepingulise esindaja kulud on kokku 1050 eurot (840+210). Kostja esindajate tasumäär on 140 eurot tunnis (lisandub käibemaks). Eesti õigusteenuse osutamise turu keskmine hinnatase on mh kajastamist leidnud ka Riigikohtu varasemas praktikas. Nt on Riigikohus pidanud mõistlikuks esindajatasuks 153 eurot käibemaksuta (lahend nr 3-2-1-115-14, punkt 14). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ning vajalikkust tuleb siiski hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt. Maakohus leidis, et kostja esindajate tasumäär on põhjendatud. Hageja ei ole toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid alust tasumäära vähendada. Kohus arvestas, et menetlusosalisel on õigus valida esindajat ja
pöörduda advokaadi poole, st ei ole kohustust võtta juristi või kõige odavamat teenuse osutajat. Antud juhul ei ole kostjat esindanud advokaatide tunnitasu määr keskmisest kõrgem, pigem isegi pisut madalam. Eelnevalt viidatud Riigikohtu lahend, mis tunnustas lepingulise esindaja keskmise tunnitasu määrana ka 153 eurot, on tehtud ligi 5a tagasi. Vahepealse aja jooksul on esindajate tasumäärad tõusnud. Samuti ei nõustunud kohus hagejaga, et vaidlus oli sedavõrd lihtne, et esindaja tunnimäära saaks lugeda ilmselgelt põhjendamatuks.
4.Kostja taotles menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kostja on TsMS § 174 lõikele 10 vastava kinnituse andnud. Seega arvestas kohus hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summa käibemaksuga.
5.Põhimõtteliselt on kostja menetluskulude nimekiri kooskõlas tsiviilasja käiguga. Siiski ei ole kostja esindajate ajakulu nende kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades kõigis positsioonides põhjendatud. Kostja 20.11.2019 menetlusdokumendi koostamise ajakulust (1,25h) pidas kohus põhjendatuks 15min (0,25h) arvestades hageja 11.11.2019 menetlusdokumendi sisu ja kostja ühelauselist vastust selle kohta, et kostjal puuduvad vastuväited hagi tagasivõtmisele. Vastuväidete esitamine hageja väidetele kostja menetluskulude osas ei ole põhjendatud ega vajalik kulu TsMS § 175 lõike 1 mõttes (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-77-14; TsMS § 477 lõige 7).
6.Muid esindaja toiminguid saab pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Kohus ei pidanud põhjendatuks esindaja tööle ja toimingutele kulunud aega vähendada. Selleks, et vajaliku hoolsusega esindaja ülesandeid täita, tulebki kliendiga kohtuda, toimikuga, hageja ja kohtu poolt edastatud dokumentidega tutvuda jms.
7.Seega rahuldas kohus kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 882 eurot (140 eur x 5,25h + 20% käibemaks). Rahuldamata jäi kostja taotlus 168 euro saamiseks (1050-882). Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.05.02.2020 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada maakohtu määruse kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude suuruse osas ning teha selles osas uus määrus, millega määrata kostja menetluskulude suuruseks maksimaalselt 240 eurot või muu kohtu poolt mõistlikuks peetav summa. Kohus jättis alusetult arvestamata hageja vastuväidetega kostja menetluskuludele. Hageja jäi varasemalt esitatud vastuväidete juurde.
7.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud lahendi muutmiseks või tühistamiseks. TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu lahendit üksnes menetluskulude kindlaksmääramise osas (s.o resolutsiooni punkt 4). Seega ülejäänud osas, mh hagi läbi vaatamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas, on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 466 lõige 3).Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657
lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda.
10.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lõike 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh nii lepingulise esindaja tunnihind kui ka menetlustoimingutele kuluva aja hindamine, on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustustele piiratuks.
11.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus kostja õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel (sh nii menetlustoiminguteks kulunud aja kui ka esindajate tunnitasu osas), arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, õiglane ja põhjendatud. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Määruskaebuses kordab hageja maakohtus esitatud vastuväiteid, leides, et kohus ei ole nendega arvestanud. Sellest, et kohus ei nõustu menetlusosalise vastuväidetega, ei saa iseenesest järeldada, et kohus ei oleks neid asja lahendamisel arvesse võtnud. Lisaks tuleb arvestada, et õigusteenuse osutamise põhjendatust ja vajalikkust ei saa kohus hinnata üksnes teise menetlusosalise arvamusele tuginedes. Maakohus on menetluskulude hindamisel asja materjale silmas pidades õigesti arvestanud sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidid esindajad kohtuvaidlusega seoses tegema ja milline oli esindajate vajalik töömaht selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus efektiivselt kaitstud. Vaatamata kostja vastuväidete sisule ning asjaolule, et pooled sisulise vaidluseni ei jõudnud, pidid kostja esindajad esindatava õiguste efektiivseks kaitseks tutvuma kõigi asja materjalidega, kohtuma ja nõu pidama kliendiga ning ette valmistama istungiks. Asja materjale arvestades ei saa eeltoodud toiminguteks kulunud menetluskulude nimekirjast nähtuvat ajakulu pidada ülemääraseks. Lisaks märgib kolleegium, et praegusel juhul määras menetluskulud kindlaks asja menetlenud kohtunik, mistõttu põhineb arusaam kulude vajalikkusest ja põhjendatusest kohtu isiklikul siseveendumusel, mitte vaid tsiviilasja materjalidega tutvumisel.
13.Kohus on põhjalikult analüüsinud ka kostja lepinguliste esindajate tunnitasu põhjendatust, seejuures vastates hageja vastuväidetele. Kolleegium nõustub maakohtu hinnanguga, et vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 140 eurot + käibemaks ei ole kohtupraktikast lähtuvalt ebamõistlikult suur. Tuleb arvestada, et advokaadi tunnitasu on kõrgem võrreldes Eesti Advokatuuri liikmeks mitteoleva juristi tunnitasuga (millisel juhul võib põhjendatuks pidada hageja viidatud 100 eurot), kuna advokaat peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid parima õigusabi osutamist tagavaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Maakohus on õigesti märkinud, et menetlusosalisel on õigus valida lepingulist esindajat ja pöörduda advokaadi poole. Samuti tuleb arvestada, et Riigikohtu lahendid, milles peeti põhjendatuks advokaadi tunnitasu 120 eurot (koos või ilma käibemaksuta), on tehtud ligi 7a tagasi ning vahepealse aja jooksul on esindajate tasumäärad veidi tõusnud.
Asjaolu, et käesolevas asjas lõppes menetlus enne sisulise vaidluseni jõudmist, ei anna alust vähendada kostja esindajate tunnitasu.
14.TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Seega ei ole kohtul võimalik kindlaks määrata ja hagejalt välja mõista kostja vastusest määruskaebusele nähtuvaid täiendavaid menetluskulusid seoses määruskaebemenetlusega.
(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv Peeter Pällin Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.