Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.05.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-123301
Tsiviilasi
Inforkom West OÜ hagi XX vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks XX vastuhagi Inforkom West OÜ vastu agendikokkulepe või alternatiivselt agendikokkulepe p-i 5.3 tühistuse tuvastamiseks ning alusetult saadu tagastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.11.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Inforkom West OÜ apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsiooni- 0 eurot menetluses Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja/vastuhagis kostja (apellant): Inforkom West OÜ (registrikood 11056371), lepinguline esindaja Anatoli Orlovski Kostja/vastuhagis hageja (vastustaja): XX (sünd. XX.XX.XXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vesse Võhma
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 27.11.2019 otsus osaliselt menetluskulude väljamõistmise osas ja teha tühistatud osas uus otsus.
2.Välja mõista Inforkom West OÜ-lt XX kasuks 3293,50 eurot maakohtu menetluskulude hüvitamiseks.
3.Ülejäänud osas on maakohtu otsus edasikaebamata jõustunud.
5.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ringkonnakohtu menetluskulusid ei hüvitata.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja menetluse käik
1.Inforkom West OÜ esitas 18.10.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX ja SIA Astro Trans vastu kokku 4664,06 euro nõudes. Pärnu Maakohus koostas 22.02.2018 maksekäsu. Pärnu Maakohtu 07.09.2018 määrusega maksekäsk tühistati ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Inforkom West OÜ (hageja) esitas 25.09.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse XX (kostja) ja SIA Astro Trans vastu solidaarselt võlgnevuse 3187,87 euro ja viivise 1553,20 euro väljamõistmiseks.
3.27.11.2019 määrusega lõpetas maakohus tsiviilasja menetluse SIA Astro Trans suhtes, seoses hageja loobumisega nõudest SIA Astro Trans vastu.
4.Hageja palus 12.11.2019 täpsustatud hagiavalduses kostjalt välja mõista võlgnevuse 1673,81 eurot ja viivise 1553,20 eurot. Kostja vastuväited hagile ja vastuhagi
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja esitas 29.01.2019 vastuhagi, milles palub tunnistada kehtetuks 20.05.2015 hageja ja SIA Astro Trans vahel sõlmitud agendikokkulepe nr AS-2005-266/14K või alternatiivselt tunnistada kehtetuks agendikokkuleppe p 5.3 ja välja mõista põhjendamatult sissenõutud 2033,76 eurot. Esimese astme kohtu otsus
6.Harju Maakohtu 27.11.2019 otsusega jäeti hagi rahuldamata, rahuldati vastuhagi, tuvastati, et 20.05.2015 hageja ja SIA Astro Trans vahel sõlmitud agendikokkuleppe nr AS-2005-266/14K p 5.3 on tühine ning mõisteti hagejalt kostja kasuks välja alusetult saadu 2033,76 eurot. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1) ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 4253,40 eurot.
7.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks: riigilõiv vastuhagi esitamisel 425 eurot, riigilõiv Pärnu Maakohtu maksekäsu vaidlustamisel 139,92 eurot, riigilõiv tagamise avalduselt 50 eurot, tagatis summas 233,03 eurot, esindajakulu 2219,90 eurot, tõlkekulu 1359,14 eurot, postikulu 5,39 eurot, tõendi saamise kulu 12 eurot ja dokumentide notariaalse kinnitamise kulu 42,05 eurot (digitoimik tl 248-250,
298-300, 381-382, 516-519). Hageja kostja menetluskulude suurusele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole.
8.Riigilõivude summas 425 eurot, 50 euro ja 139,92 eurot näol on tegemist põhjendatud kuluga ning need kuuluvad hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele kooskõlas TsMS § 138 lg-ga 2.
9.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr 140 eurot, millele lisandub käibemaks (digitoimik tl 520) on põhjendatud ja kooskõlas Riigikohtu praktikaga (RKTKm nr 32-1-115-14 p, 14; RKTKo nr 3-3-1-82-14).
10.Kohus kontrollis toimiku materjalide ja kulude spetsifikatsiooni alusel kulude põhjendatust, kuid tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ja lähtudes kohtumenetluse parima praktika edendamise suunistest Harju Maakohtu tööpiirkonnas ei lasku ajakulu põhjendatuse hindamisel ülejäänud üksiktoimingute sisusse. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt puudub vajadus tuua välja analüüs eraldi iga menetlustoimingu kohta. Kostja esindaja ajakulu ning tasu suurus on põhjendatud ja vastab esindaja poolt esitatud menetludokumentidele ning teostatud menetlustoimingutele. Seega on põhjendatud kostja esindajakulu 2219,90 eurot.
11.Tõlkekulu 1359,14 eurot on põhjendatud (TsMS § 143 p 1). Tõendi saamise kulu 12 eurot ja postikulu 5,39 eurot on põhjendatud (TsMS § 143 p 1 ja § 144 p 2). Kuivõrd kostja poolt kohtule esitatud menetlusdokumendid on kinnitatud notari poolt, siis on ka dokumentide notariaalse kinnitamise kulu 42,05 eurot põhjendatud. Põhjendatud ei ole kostja taotlus mõista hagejalt välja täitemenetluse peatamiseks tasutud tagatis 233,03 eurot, kuivõrd kostjal on õigus esitada taotlus selle tagastamiseks.
12.Kostja menetluskulu on põhjendatud kokku summas 4253,40 eurot, millest riigilõiv on 614,92 eurot, esindajakulu 2219,90 eurot, tõlkekulu 1359,14 eurot, postikulu 5,39 eurot, tõendi saamise kulu 12 eurot ja notari poolt dokumentide kinnitamise kulu 42,05 eurot. Apellatsioonkaebus
13.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude osas ning vähendada hagejalt kostja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid (s.o esindajakulud 2219,90 eurot ja tõlkekulud 1359,14 eurot) 2000 euro võrra. Hageja palub tagastada enamtasutud riigilõivu summas 200 eurot hageja kontole.
14.Maakohus leidis ekslikult, et puudub vajadus tuua välja analüüs iga menetlustoimingu kohta. Kohtu selline järeldus rajaneb sellel, et kostja lepinguline esindaja ei esitanud nõuetekohaselt koostatud menetluskulude nimekirja, kus on detailselt loetletud menetlustoimingud ning nende tunnitasu. Puudub ka kostja kinnitus, et kõik menetluskulud on seotud käesoleva asja läbivaatamisega. Kuna kohus ei kohustanud pooli esitama vastuväited menetluskuludele, siis ei ole pooled seda teinud.
15.Menetluses seisnes kostja seisukoht vaid selles, et viimane eitas agendilepingu allkirjastamist ning lõppkokkuvõttes palus läbi viia käekirja ekspertiisi. Seega ei saa „asja keerukusest“ lähtudes nõustuda kohtu järeldusega, et esindajakulu 2219,90 eurot on vajalik ja põhjendatud. Sisuliselt esitati kostja poolt vaid kaks dokumenti (15.11.2019 ja 01.11.2019 menetlusdokumendid), mille esitamine oli vajalik, kuid tundide maht nende koostamiseks (lähtudes uuesti asja „keerukusest“) on ülepaisutatud.
16.Kuna kostja on esitanud mitmeid dokumente ning ei ole põhjendanud, millist asjaolu ta konkreetse tõendiga soovib tõendada, siis on see viinud selleni, et tõlgiti dokumendid, mis ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust. Seetõttu on ka tõlkekulu suurenenud kuni 1359,14 euroni.
17.Kuna kohus ei pidanud vajalikuks analüüsida kostja esindaja igat toimingut, siis ei ole võimalik kontrollida esinduskulude ning tõlkekulude kujunemist. Hagejale ei ole teada,
kas kohus arvestas õigusabikulusid ka 06.08.2019 avalduse koostamise eest, mille kostja allkirjastas ning esitas arve väidetavate osutatud teenuste eest summas 320 eurot.
18.Kostja ei esitanud taotlust riigilõivude tagastamiseks. Selles osas väljus maakohus kostja taotluse piiridest. Vastustaja seisukoht
19.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt menetluskulude väljamõistmise osas. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus.
21.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on menetluskulude väljamõistmise osas. Ülejäänud osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt edasikaebamata jõustunud.
22.Ebaõige on hageja väide, et kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ja puudub kostja kinnitus, et kõik menetluskulud on seotud käesoleva asja läbivaatamisega. Kostja esitas menetluskulude nimekirja 28.01.2019 menetlusdokumendi punktis 4, 18.02.2019 menetlusdokumendi punktis 3 ja 15.11.2019 menetlusdokumendi punktis 3, kus sisaldub ka vastav kinnitus.
23.Ebaõige on ka hageja väide, et kostja ei taotlenud riigilõivu hüvitamist. Kostja taotles kõigi menetluskulude hageja kanda jätmist, sealhulgas ka riigilõivu, mille tasumine nähtub asja materjalist.
24.Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga esindajatasu kindlaksmääramise osas. Maakohus tuvastas õigesti, et käesolevas menetluses esindas kostjat vandeadvokaat Vesse Võhma, kelle tunnitasu 140 eurot/tunnis ilma käibemaksuta on kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kuna kostja on füüsiline isik, kes ei ole käibemaksukohuslane, tuli esindajatasu välja mõista koos käibemaksuga. Jälgitav ei ole aga esindajatasu suuruse määramine summas 2219,90 eurot.
25.Esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud AB Entsik ja partnerid poolt õigusabi 6,5 +1 tund, seega kokku 7,5 tunni ulatuses tasumääraga 168 eurot/tund koos käibemaksuga, see on summas 1260 eurot. Rohkem esindajatasusid asja materjalidest ei nähtu.
26.18.02.2019 avalduses on kostja käsitlenud menetluskuluna ka SIA „BI Konsulatacijas“ 12.12.2018 arve alusel tasutud summat 320 eurot ja „AmberLaw“ advokaadibüroo 22.01.2019 arve alusel tasutud summat 471.90 eurot. Nende summade näol ei ole aga tegemist esindajatasuga. Vastavalt TsMS § 221 lg-le 2 tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule. Esindaja osalemine menetluses muutub kohtule ja vastaspoolele nähtavaks alates volikirja esitamisest. Toimikust ega kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kohtumenetluses oleks kostjal olnud veel lepingulisi esindajaid peale vandeadvokaat Vesse Võhma. Kuigi kostja kasutas menetluses osalemisel abi ja sai tasulisi konsultatsioone, ei saa vastavat kulu pidada esindaja tasuks TsMS-i tähenduses. Kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses.
27.Eeltoodu alusel tuleb hagejalt kostja kasuks esindajatasuna välja mõista 1260 eurot, mida ringkonnakohus peab vajalikuks kuluks.
28.Ülejäänud osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega.
29.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tõlkekulud on põhjendatud. Käesolev menetlus toimub Eesti kohtus eesti keeles, mida kostja ei valda. Samas on kostjal kohustus esitada kohtule menetlusdokumente eesti keeles ning võõrkeelseid dokumentaalseid tõendeid koos tõlkega eesti keelde. Kostjal oli vaja tõlkida temale kohtumenetluses saadetud dokumendid läti keelde ning tõlkida ka kõik kostja poolt esitatud võõrkeelsed dokumendid eesti keelde. Hageja pidi selle asjaoluga kostja vastu nõuet esitades arvestama ning selline kulu ei saanud hagejale olla üllatuslik. Kostja 28.01.2019 menetlusdokumendi punktis 4 ja 18.02.2019 menetlusdokumendi punktis 3 on selgitused tõlgitud dokumentide ja tõlgete maksumuse kohta ning kostja on mõlemale menetlusdokumendile lisanud ka kostja tõlkekulusid tõendavad kuludokumendid. Apellatsioonkaebuses ei ole hageja nimetanud ühtki konkreetset menetlusdokumenti või tõendit, mille tõlkekulu ei oleks olnud põhjendatud.
30.Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv 614,92 eurot, esindajatasu 1260 eurot, tõlkekulu 1359,14 eurot, tõendi saamise kulu 12 eurot, postikulu 5,39 eurot ja dokumentide notariaalse kinnitamise kulu 42,05 eurot, kokku 3293,50 eurot.
31.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.