Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtuniku nimi
Liili Lauri
Määruse tegemise aeg ja koht
28. mai 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-1061
Tsiviilasi
aktsiaselts ESPAK avaldus Ferro Trade OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlausaldaja: aktsiaselts ESPAK (registrikood: 10077564, asukoht Viadukti 42, 11313 Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaat Erko-Andreas Roosik ja vandeadvokaat Tarvo Peterson (Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal, e-post: xxx) Võlgnik: Ferro Trade OÜ (registrikood: 11898493, asukoht Narva mnt 174c/3-32, 13914 Tallinn), juhatuse liige X X (isikukood: xxx, e-post: xxx), endine juhatuse liige X X (isikukood: xxx, e-post: xxx), lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann (Viru Platsi Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected]) Ajutine pankrotihaldur: Kalev Mägi (OÜ Pankrotihalduribüroo Mägi ja Partnerid, asukoht: Purje 9, 11911 Tallinn, tel: x, e-post: x)
Istungi toimumise aeg
19.05.2020
Istungil osalenud isikud
Võlausaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Peterson Võlgniku lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann Võlgniku seaduslik esindaja X X Ajutine pankrotihaldur Kalev Mägi
Kohtumääruse resolutsioon
Võlgniku suhtes on algatatud üks täitemenetlus summas 30 000 eurot. Kokku on seega võlgniku teadaolevad võlakohustused summas ca 730 000 eurot. Pankadest saadud informatsiooni xselt olid võlgniku kontode jäägid alljärgnevad: - AS Swedbank konto nr X – 6,96 eurot - Luminor Bank AS konto nr x – 24 242,55 eurot Kokku rahalised vahendid pankades 24 249,51 eurot. Võlgniku poolt edastatud teabepäringu vastuse järgi on kassa jäägiks 14 383,50 eurot. Kassa eest vastutavaks isikuks on juhatuse liige X X. Vaatamata ajutise halduri korduvatele nõudmistele tasuda võlgniku valduses olev kassa jääk võlgniku pangakontole ning esitada vastav panga kinnitus raha sissemakse kohta teatas võlgniku lepinguline esindaja, et kassa jäägi asux selgitamisega tegeletakse. Hetkel on see kadunud. Harju Maakohtu kinnistusosakonna andmeil võlgniku nimele kinnistuid registreeritud ei ole. Võlgniku nimele oli registreeritud neli kinnistut: mitteeluruumid, registriosa nr x, registriosa nr x, registriosa nr x ja registriosa nr x. Nimetatud võlgnikule kuuluvad mitteeluruumid asuxga x on võõrandatud võlgniku juhatuse liikme abikaasale 25.09.2019 hinnaga 1170 eurot. Eesti Vabariigi Maanteeameti liiklusregistri andmeil OÜ Ferro Trade nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Võlgniku nimele oli registreeritud väikelaev MV Marin 6600 reg. nr x ja paadiveohaagis reg. nr. x. Nimetatud vara on võõrandatud novembris 2019 võlgniku osanikule OÜ x. Mõlemad registris olnud varad on võõrandatud lähikondsele oluliselt alla turuhinna (väikelaeva tegelik maksumus ca 30 000 eurot ja haagise maksumus ca 2000 eurot, võõrandatud hinnaga 11400 eurot koos käibemaksuga). Võlgnik OÜ Ferro Trade oli märgitud Maanteeameti liiklusregistri andmeil kahe sõiduki Land Rover Range Rover Sport 3,0 reg nr x ja Volvo XC 60 reg nr x vastutavaks kasutajaks. Mõlemad sõidukid olid sisuliselt liisingfirmadelt välja ostetud ning juhatuse liikme e-kirja alusel vormistati sõiduk Land Rover Range Rover Sport reg nr x oktoobris 2019 hinnaga 7500 eurot (lisandus käibemaks) juhatuse liikme poja X X nimele oluliselt turuhinnast madalama hinnaga (turuhind www.auto24.ee andmeil ca 45 000 eurot).Sõiduki x kohta ümbervormistamise kohta andmed puuduvad, kuna AS SEB Liising keeldus ajutisele pankrotihaldurile sõiduki ümbervormistamisega seotud dokumentide koopiad väljastamast. Võlgniku poolt esitatud raamatupidamisbilansist seisuga 03.03.2020 nähtub, et varana on kajastatud ostjatelt laekumata arveid ja muid viitlaekumisi kokku summas ca 275 000 eurot. Osaliselt peab ajutine haldur debitoorsete laekumist ebatõenäoliseks, kuna osad deebitorid on pankrotistunud (x, x). Võlgnik on võõrandanud kogu oma lao jäägi novembris 2019 võlgniku lähikondsele x hinnaga 85 447,02 eurot. Arve on suuremas osas laekumata ning selle laekumise tõenäosust on raske prognoosida, kuna ostja majanduslik seisund on ajutisele haldurile teadmata. Varana on ajutisel halduril õnnestunud tuvastada ehitussoojak asuxga x, muud võlgniku poolt näidatud põhivara olemasolu ei ole õnnestunud tuvastada. Võlgniku varale on seatud kommertspant AS Espak kasuks. Kokku on ajutine pankrotihaldur tuvastatud võlgniku varana rahalisi vahendeid krediidiasutustes väärtuses 24 249,51 eurot. Debitoorse võlgnevuse laekumise kohta on raske hinnangut anda, kuna osa nõudeid on välismaiste või pankrotistunud äriühingute vastu ning võlgnikuga seotud äriühingu vastu (x OÜ). Kassa tegelik jääk ja suurus pole teada, kuna võlgniku juhatuse liikme kinnitusel on kassa jäägiks 14383, 50 eurot ja kassa eest vastutavaks isikuks on juhatuse liige X X. Vaatamata ajutise halduri korduvatele nõudmistele tasuda võlgniku valduses olev kassa jääk võlgniku pangakontole ning esitada vastav panga kinnitus raha sissemakse kohta teatas võlgniku lepinguline esindaja, et kassa jäägi asux selgitamisega tegeletakse, hetkel on see kadunud. Seega on kassa tegelik jääk teadmata. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et käesoleval hetkel võlgnik OÜ Ferro Trade mingit majanduslikku- ega põhikirjajärgset tegevust ei arenda, kuna pangakontode väljavõttest nähtub, et alates detsembrist 2019 rahaliste vahendite liikumist kontodel ei ole toimunud. OÜ Ferro Trade Luminor Bank AS pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgniku poolt on väljastatud laene võlgniku lähikondsele või võlgniku lähikondsega seotud äriühingule. Võlgnik on andnud laenu võlgniku pojale X Xle kokku summas 28 200 eurot (10.01.18- 4600 eurot, 11.01.18- 15400 eurot ja 14.12.17- 8200 eurot). 21.03.2018 on väljastatud laen OÜ-le x summas 12 000 eurot (juhatuse liige ja ainuosanik X X).
Vaatamata asjaolule, et võlgniku omakapital oli seisuga 01.01.2020 negatiivne tasuti 01.10.2019 võlgniku osanikele dividende kokku summas 80 000 eurot. Kuigi võlgniku juhatus ja osanikud olid ilmselgelt teadlikud asjaolust, et äriühingu omakapital on negatiivne, otsustati välja maksta dividendid, mis oluliselt kahjustas võlgniku maksevõimet. Võlgniku juhatuse liige on teinud tehinguid lähikondsetega, mis ei olnud otseselt seotud võlgniku igapäevase majandustegevusega ning mille tulemusena tekitativõlgnikule kahju. Kahju hüvitamise nõude esitamine juhatuse liikme G. X vastu võib olla raskendatud , kuna juhatuse liikme suhtes on algatatud pankrotimenetlus. Ajutine pankrotihaldur ei saa anda kindlat seisukohta maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta, kuna võlgnik ei ole täitnud kõiki PankrS § 85 sätestatud kohustusi. Maksejõuetuse tekke põhjusena ei ole välistatud raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu, kuna võlgnik on võõrandanud osa varast (sõidukid, mitteeluruumid jms) võlgnikuga seotud isikutele ning võõrandanud kogu lao jäägi võlgniku osanikule, mille eest ei ole raha täies ulatuses laekunud. Maksejõuetuse tekke ajaks võib pidada 2019 teist poolt kui võlgnik ei suutnud täita AS-ga Espak kokkulepitud maksegraafikut. Võlgnevuse tekke üheks põhjuseks võib pidada asjaolu, et võlgniku poolt ladustatud kauba osas OÜ X territooriumil avastati suures osas kauba puudujääk, mis tekitas võlgnikule raskusi AS-le Espak kauba eest tasumisel ja kokkulepitud maksegraafiku täitmisel. Võlgnik esitas kuriteoteate eelviidatud asjaolude kohta. Arvestades asjaoluga, et OÜ X on pankrotistunud ja OÜ x on pankrotimenetluses esitanud ka nõude, on nõude rahuldamine ebatõenäoline, kuna pankrotihalduri kinnitusel koosneb OÜ X vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise nõuetest. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused on summas ca 730 00 eurot, millele võivad lisanduda intressid, viivised ja muud võimalikud kohustused ning võlgnikul on reaalset vara summas 24 249 eurot, on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgniku maksevõime näitajad on mitterahuldavad. Ajutise halduri menetluse käigus saadud informatsiooni põhjal on vähetõenäoline, et haldur suudaks pankrotivara moodustada nii palju, et võlausaldajate nõuded suudetakse rahuldada. Seega asub haldur seisuxle, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Ajutine pankrotihaldur olen arvamusel, et äriühing oli maksejõuetu juba 2019 majandusaasta lõppedes. Maksejõuetuse tekke põhjuseks peab ajutine haldur käibekapitali puudujääki. Maksejõuetuse tekke ühe põhjusena ei ole välistatud raske juhtimisviga, kuna võlgnik on võõrandanud oma vara võlgnikuga seotud isikutele turuhinnast oluliselt madalama hinnaga või tasu saamata ning maksnud vaatamata negatiivsele omakapitalile osanikele dividende. OÜ Ferro Trade ainuosanik ei ole juhindunud äriseadustikus sätestatust. Arvestades eeltoodut ning juhindudes pankrotiseaduse §-dest 10, 23 ja 31 palub ajutine pankrotihaldur välja kuulutada Ferro Trade OÜ (registrikood 1898493) pankrot; välja mõista ajutise halduri tasu summas 1 440 eurot (lisandub käibemaks) ja tehtud kulutused summas 76,31 eurot OÜ Pankrotihalduribüroo Mägi & Partnerid kasuks; pankroti väljakuulutamisel nimetada pankrotihalduriks Kalev Mägi; võlgnikult vande andmise korral võtta võlgniku vanne juhatuse liikmelt X X`lt ja endiselt juhatuse liikmelt X X’lt. Kohustada juhatuse liiget üle andma kassa jääk. Võlgnik Ferro Trade OÜ vaidleb võlausaldaja pankrotiavaldusele vastu ja palub jätta Ferro Trade OÜ pankrot välja kuulutamata. Võlgniku hinnangul on ajutise halduri aruanne pealiskaudne ja tuvastamata on jäänud olulises ulatuses võlgnikul vara olemasolu. Samas on halduri aruandest nähtuvatel asjaoludel võimalik jõuda järeldusele, et ilma võlausaldaja alusetu nõudeta ei oleks võlgnik maksejõuetu. Pankrotiavaldus tegelik eesmärk on enne pankrotiavalduse esitatud hagi osas toimuva ja Espak AS jaoks tülikaks osutunud menetluse lõpetamine pahatahtliku pankrotiavaldusega, mille aluseks on äärmiselt vaieldav nõue. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldused kuuluvad rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Ferro Trade OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalev Mägi.
PankrS § 1 lg 2 xselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande xselt on võlgnikul teadaolevalt kohustusi vähemalt summas 730 000 eurot, kuid vara vaid 24 249 eurot. Lisaks nähtub ajutise halduri aruandes, et võlgnik on asunud oma vara võõrandama. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 xselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei välista tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 xselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur ei välista, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik vaatamata kohtu antud täiendavate tõendite esitamise võimalusele ümber lükanud ajutise halduri aruandes toodud järeldust, et tegemist on püsiva maksejõuetusega. Kohus nõustub ajutise halduri järeldusega ning kokkuvõtvalt kinnitavad seda asjas kogutud tõendid ja teave. PankrS § 86 lg 1 xselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 xselt, kui võlgnik on juriidiline isik, xldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisuxl, et vande andmiseks on kohustatud Ferro Trade OÜ juhatuse liige X X (isikukood: x) ja endine juhatuse liige X X (isikukood x). PankrS § 85 lg 1 xselt peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandusvõi kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Lisaks on võlgnik kohustatud andma pankrotihaldurile üle kassa jäägi. PankrS § 23 lg 1 xselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 xselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 440 eurot (sh käibemaks) ning kinnitada ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused summas 76,31 eurot. Võlgnik Ferro Trade OÜ palus 19.05.2020 toimunud kohtuistungil vähendada ajutise halduri töömahtu, leides, et see ei ole sellises mahus põhjendatud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust, kutseoskust ja võlgniku vastuväidet, peab kohus põhjendatuks määrata ajutise halduri töötasuks 1 440 eurot (sh käibemaks) ning kinnitada ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused summas 76,31 eurot. PankrS § 150 lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 xselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise
suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. TsMS § 174 lg 8 xselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete xselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 xselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). TsMS § 138 lg 1 xselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Võlausaldaja aktsiaselts ESPAK esitas kohtule 27.05.2020 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldustest nähtub, et võlausaldaja menetluskuludeks on riigilõiv summas 300 eurot ja õigusabikulud summas 5 740 eurot, kokku 6 040 eurot. Kohus peab pankrotiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivu summas 300 eurot põhjendatuks ja vajalikuks kuluks, milline kuulub võlgnikult väljamõistmisele. Edasi kontrollib kohus võlausaldaja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Võlausaldaja palub välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 5 740 eurot, mille moodustab õigusabi osutamine 41 tundi tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus, tutvunud esitatud menetluskulude nimekirjaga ning toimiku materjalidega, on seisuxl, et võlausaldaja õigusabikulud on ülepaisutatud ega ole mõistlikud, mistõttu vähendab kohus neid 41 tunnilt 20 tunnile. Kohus leiab, et 20 tunni näol summas 2 800 eurot on tegemist põhjendatud ajakuluga, milline kuulub võlgnikult väljamõistmisele. Seega mõistab kohus võlgnikult võlausaldaja kasuks välja põhjendatud menetluskulud summas 3 100 eurot (300 eurot riigilõiv + 2 800 eurot õigusabikulud). Võlausaldaja on palunud mõista võlgnikult välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist kuni nende täieliku tasumiseni. Kohus selgitab, et pankroti väljakuulutamisega PankrS § 35 lg 1 p 6 xselt lõpetatakse intressi ja viiviste arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.