Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. oktoober 2022. a, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-8640
Kohtuasi
Ferro Trade OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Kalev Mägi hagi X vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.11.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
45 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): Ferro Trade OÜ (pankrotis) (registrikood 11898493) pankrotihaldur Kalev Mägi, lepinguline esindaja vandeadvokaat Stig Hendrikson Kostja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 26.11.2021 otsus ning teha uus otsus, millega jätta hageja nõue Ferro Trade OÜ (pankrotis) ja kostja vahel sõlmitud sõiduki kohustusja käsutustehingu kehtetuks tunnistamiseks ja kostja kohustamiseks sõiduki omandi üleandmiseks rahuldamata. Samuti jätta rahuldamata hageja nõuded kohustada kostjat andma nõusolek Maanteeameti liiklusregistris sõiduki osas muudatuste tegemiseks ning asendada kostja tahteavaldus ja nõusolek kohtuotsusega.
2.Saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks hageja alternatiivse nõude osas, milles hageja palus tunnistada kehtetuks Ferro Trade OÜ (pankrotis) ja kostja vahel sõlmitud nõudeõiguse loovutamise kokkulepe, millega Ferro Trade OÜ (pankrotis) loovutas kostjale liisingulepingust nr 01188717L tulenevad õigused ja kohustused sõiduki Land Rover Range Rover Sport (reg märk XXXXXX, VIN-kood
2-20-8640 XXXXXXXXXXXXXXXXXX) omandamiseks liisinguandjalt Swedbank Liising Aktsiaselts. Samuti alternatiivse nõude osas, milles hageja palus kohustada kostjat andma tahteavaldus sõiduki omandi üleandmiseks võlgnikule, kohustada kostjat andma nõusolek Maanteeameti liiklusregistris sõiduki osas muudatuste tegemiseks ning asendada kostja tahteavaldus ja nõusolek kohtuotsusega.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Ferro Trade OÜ (pankrotis) (edaspidi ka võlgnik) pankrotihaldur Kalev Mägi esitas 12.06.2020 Harju Maakohtule hagi X vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt kahju hüvitamiseks.
2.Hageja palus hagiavalduses tunnistada kehtetuks Ferro Trade OÜ (pankrotis) ja kostja vahel 30.09.2019 sõlmitud sõiduki käsutustehing, kohustada kostjat andma tahteavaldust sõiduki Land Rover Range Rover Sport (reg märk
XXXXXX,
VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXXX) omandi üleandmiseks Ferro Trade OÜ-le (pankrotis) ja asendada tahteavaldus kohtuotsusega. Alternatiivselt palub hageja sõiduki väljaandmise võimatuse korral mõista kostjalt välja Ferro Trade OÜ (pankrotis) kasuks 37 500 eurot koos seadusjärgse viivisega alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni. Hageja esitas 29.09.2020 hagiavalduse täienduse, mille kohaselt hageja palub: -
Tunnistada kehtetuks Ferro Trade OÜ (pankrotis) ja kostja vahel sõlmitud sõiduki Land Rover Range Rover Sport (reg märk
XXXXXX,
VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXXX) kohustus- ja käsutustehing, millega läks üle sõiduki Land Rover Range Rover Sport (reg märk XXXXXX, VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXXX) omand kostjale;
-
Kohustada kostjat andma tahteavaldus sõiduki Land Rover Range Rover Sport (reg märk XXXXXX, VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXXX) omandi üleandmiseks Ferro Trade OÜ-le (pankrotis);
-
Kohustada kostjat andma nõusolek Maanteeameti liiklusregistris sõiduki Land Rover Range Rover Sport (reg märk XXXXXX, VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXXX) osas järgmiste muudatuste tegemiseks: kustutada X omanikukanne sõiduki Land Rover
2-20-8640 Range Rover Sport (reg märk XXXXXX, VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXXX) kohta; kanda registrisse sama sõiduki omanikuna Ferro Trade OÜ (pankrotis). -
asendada kostja tahteavaldus ja nõusolek kohtuotsusega.
Alternatiivselt palub hageja: -
Tunnistada kehtetuks Ferro Trade OÜ (pankrotis) ja kostja vahel sõlmitud nõudeõiguse loovutamise kokkulepe, millega Ferro Trade OÜ (pankrotis) loovutas kostjale liisingulepingust nr 01188717L tulenevad õigused ja kohustused sõiduki Land Rover Range Rover Sport (reg märk XXXXXX, VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXXX) omandamiseks liisinguandjalt Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248);
-
Kohustada kostjat andma tahteavaldust sõiduki Land Rover Range Rover Sport (reg märk XXXXXX, VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXXX) omandi üleandmiseks Ferro Trade OÜ-le (pankrotis);
-
Kohustada kostjat andma nõusolek Maanteeameti liiklusregistris sõiduki Land Rover Range Rover Sport (reg märk XXXXXX, VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXXX) osas järgmiste muudatuste tegemiseks: kustutada X omanikukanne sõiduki Land Rover Range Rover Sport (reg märk XXXXXX, VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXXX) kohta; kanda registrisse sama sõiduki omanikuna Ferro Trade OÜ (pankrotis).
-
asendada kostja tahteavaldus ja nõusolek kohtuotsusega.
3.12.02.2020 võeti Harju Maakohtu menetlusse võlausaldaja AS-i Espak pankrotiavaldus ja algatati võlgniku suhtes pankrotimenetlus tsiviilasjas nr 2-20-1061. 16.03.2020 tunnustas võlgnik võlausaldaja põhinõuet summas 517 757,19 eurot. 28.05.2020 kuulutas Harju Maakohus välja võlgniku pankroti. Pankrotihalduriks nimetati Kalev Mägi.
4.16.04.2015 võttis võlgnik Swedbank Liising AS-ilt (edaspidi ka liisinguandja) liisingusse sõiduki Land Rover Range Rover Sport (VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXXX, edaspidi ka sõiduk) maksumusega 88 110,00 eurot (sh käibemaks 14 685 eurot) (edaspidi ka liisinguleping). Liisingulepingu tähtajaks (s.o 30.05.2020) oli sõiduki jääkväärtuseks 14 685 eurot (käibemaksuta). Võlgnik täitis liisingulepingut korrektselt ja tal oli õigus sõiduk liisinguandjalt jääkväärtusega välja osta.
5.30.09.2019 teavitas võlgniku seaduslik esindaja GK liisinguandjat soovist liisinguleping ennetähtaegselt lõpetada ja tasuda allesjäänud maksed ning väljaostu vahe koheselt. Võlgnik kinnitas, et liisinguvara ostab liisinguandjalt välja kostja, hinnaga 7500 eurot (käibemaksuta). Selleks ajaks oli võlgnik tasunud liisinguandjale kokku ca 64 155,88 eurot. 01.10.2019 tasus võlgnik liisinguandja arve summas 14 954,12 eurot. 02.10.2019 tasus kostja liisinguandja arve summas 9000 eurot (sh käibemaks 1500 eurot). Kostja ei tasunud võlgnikule sõiduki eest mingit täiendavat tasu. 03.10.2019 vormistati kostja sõiduki omanikuks. Kostja on tänaseni sõiduki omanik.
6.Kostja on GK poeg ja töötanud võlgniku juures ca kaks aastat (04.11.2019 lõpetas võlgnik kostjaga töösuhte). Liisinguandja täitis võlgniku korraldust anda sõiduki omandiõigus üle kostjale. Võlgnikul tekkis sõiduki käsutamise õigus pärast liisinguandja poolt esitatud arvete tasumist ehk sisuliselt oli võlgnik pärast arvete tasumist sõiduki nö “faktiline omanik” kelle korraldusel tehti sõiduki omaniku vahetus võlgniku lähikondsele, kostjale.
7.Tegelikkuses pole kostja oma rahalistest vahenditest liisinguandja poolt edastatud arvet summas 9000 eurot tasunud. Sõiduki eest tasuti võlgniku rahalistest vahenditest. Asjaolu, et
2-20-8640 kostja kui võlgniku lähikondne tasub sõiduki eest panga ülekandega 9000 eurot ja sularahas ca 15 000 eurot, ei ole eluliselt usutav. Hageja hinnangul võib sularaha sissemakse dokument olla võltsitud. Kostjal ei olnud rahalisi vahendeid sellise makse tegemiseks. Kostja töötasu võlgniku juures töötades oli 600 eurot kuus.
8.Antud juhul ei oma tähtsust sõidukiga seotud kulud, vaid tehingu väärtus sõiduki võõrandamisel kostjale. Sõiduki turuhind seisuga 30.09.2019 võis olla 45 000 eurot. Kostja vastuväited
9.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Hageja on esitanud tagasivõitmise hagi vara suhtes, mis ei ole võlgnikule kunagi kuulunud. Hagi on esitatud kostja suhtes, kellega võlgnik ei ole kõnealuse sõidukiga mitte ühtegi käsutustehingut teinud. Kostja omandas sõiduki Swedbank Liising AS-ilt, mitte võlgnikult. Isegi juhul kui hageja poolt 30.09.2019 tehtud avaldus liisinguandjale liisinglepingu lõpetamiseks kehtetuks tunnistatakse, ei saa kostjal tekkida võlgnikule sõiduki tagastamise kohustust pankrotiseaduse (PankrS) § 119 kohaselt. Kostja ei ole 30.09.2020 tahteavalduse adressaat ega teine pool. Seega ei saaks kostjal tekkida ka mistahes kohustust sõiduki tagastamiseks.
11.Hageja on oma 29.09.2020 menetlusdokumendiga hagi lubamatult muutnud. Kostja ei anna hagi muutmiseks oma nõusolekut. Hageja väited sellest, justkui andis võlgnik liisinguandjale korralduse sõiduki omandi üleandmiseks ja et oli pärast liisingu poolt arvete tasumist sõiduki faktiline omanik – on vastuolulised ja vastuolus hageja enda esitatud tõenditega. 30.09.2020 tahteavalduses on GK viidanud võlgniku soovile liisinguleping lõpetada (üles öelda). E-kirjas puudub mistahes korraldus liisingufirmale, vaid on formaalne teavitus sellest, et liisingvara ostab välja kostja, kes edastab selle kohta omapoolse sooviavalduse. Hageja väide, et võlgnik sai sõiduki faktiliseks omanikuks, on aga üldse tõendamata.
12.Kostjale on arusaamatu hageja seisukoht sõiduki turuhinna osas, mis hageja hinnangul on 45 000 eurot. Hageja ei ole sõnagagi sellise turuhinna olemasolu põhistanud, rääkimata selle tõendamisest. Kostjale on arusaamatu, kuidas oleks hageja varalise olukorra paremus sõiduki väljaostmisel liisingufirmalt võrdne sõiduki turuväärtusega, kuivõrd sõiduki väljaostmiseks tuleb teha kulutusi ning arusaamatu on käibemaksuta arvestus. Hageja enda poolt kohtule esitatud liisingulepingu esilehelt nähtub see, et sõiduki jääkväärtus ilma käibemaksuta oli 14 685 eurot. Võlausaldajate huvide kahjustamise seisukohalt ei oma käesoleval juhul sõiduki maksumus ja turuhind üldse mingit tähendust, kuivõrd sõiduki näol ei olnud tegemist võlgniku varaga, vaid varaga, mida võlgnik tasu eest kasutas. Võlgnik oleks pidanud juhul kui sõidukit ei oleks liisinguandjalt välja ostnud kostja, kandma kulutusi sõiduki kindlustamisele ja liisingu osamaksetele mitte vähem kui 7729,61 euro suuruses summas, mille võrra oleks võlgniku vara vähenenud. Koos väljaostusummaga oleks tulnud selle sõiduki omandamiseks liisinguandjalt teha kulutusi 25 351,61 eurot.
13.Kostja ei nõustu, et maksejõuetuse olukorras ja olukorras, milles võlgnikul oli AS-i Espaki eest maksetähtaja ületanud arveid 169 655,86 euro ulatuses, oleks võlgniku võlausaldajate huvides olnud ennetähtaegselt ja võlgniku omavahendite arvelt liisinglepingust tulenevate kohustuste täitmine.
14.Kostja on lisaks liisinguandjale tasutud 9000 eurole tasunud 02.10.2019 võlgniku soovil viimase kassasse ka 14 954,12 eurot. Nimetatud summa vastab Swedbank Liising AS arvel nr
2-20-8640 8707721833 kajastatud summale. Kostja sai võlgniku juures töötades 2018. a ja 2019. a töötasu kokku 10 935 eurot. Lisaks teenis kostja 2018. a ja 2019. a suvel lisaraha Ameerika Ühendriikides raamatuid müües. Müügitulu oli kokku 46 177 USA dollarit (ca 42 267 eurot). Maakohtu otsus ja põhjendused
15.Harju Maakohus rahuldas hagi ja tunnistas kehtetuks võlgniku ja kostja vahel sõlmitud sõiduki Land Rover Range Rover Sport (reg märk XXXXXX, VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXXX) kohustus- ja käsutustehingu, millega läks üle sõiduki omand kostjale. Samuti kohustas maakohus kostjat andma tahteavalduse sõiduki omandi üleandmiseks võlgnikule. Lisaks kohustas maakohus kostjat andma nõusolek Maanteeameti liiklusregistris sõiduki osas järgmiste muudatuste tegemiseks: kustutada kostja omanikukanne sõiduki kohta; kanda registrisse sama sõiduki omanikuna võlgnik. Kostja tahteavalduse ja nõusoleku asendas maakohus kohtuotsusega ning jättis menetluskulud kostja kanda.
16.Pooled ei vaidle selle üle, et 16.04.2015 võttis võlgnik Swedbank Liising AS-ilt liisingusse sõiduki Land Rover Range Rover Sport (VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXXX) maksumusega 88 110,00 eurot (sh käibemaks 14 685 eurot), liisingulepingu tähtajaks (s.o 30.05.2020) oli sõiduki jääkväärtuseks 14 685 eurot (käibemaksuta) ning võlgnikul oli õigus sõiduk liisinguandjalt jääkväärtusega välja osta. Vaidlust pole ka selle üle, et 30.09.2019 teavitas võlgniku seaduslik esindaja GK liisinguandjat soovist liisinguleping ennetähtaegselt lõpetada ja tasuda allesjäänud maksed ning väljaostu vahe koheselt. Selles teates kinnitas võlgnik, et liisinguvara ostab liisinguandjalt välja kostja, hinnaga 7500 eurot (käibemaksuta). Selleks ajaks oli võlgnik tasunud liisinguvõtjale kokku ca 64 155,88 eurot. 28.05.2020 kuulutas Harju Maakohus välja võlgniku pankroti.
17.Pooled vaidlevad selle üle, kas võlgniku ja kostja vahelise tehingu näol, millega läks üle sõiduki omand kostjale, on tegemist tagasivõidetava tehinguga ning kas tehinguga on kahjustatud võlausaldajate huve kuna vara müüdi alla selle tegeliku väärtuse (turuväärtuse).
18.Maakohtu hinnangul on võlgniku ja kostja vahel sõlmitud käsutus- ja kohustustehingu, millega läks üle sõiduki omand kostjale, näol tegemist võlgniku tehtud tehinguga, mis on tagasivõidetav PankS sätete alusel. Liisingulepingu punkti 8.1 järgi on liisinguvõtjal ehk võlgnikul (mitte kolmandal isikul) olnud võimalus tingimuste täitmisel lepinguese (sõiduk) omandada ning lähtuvalt liisingulepingu punktist 8.2 oli liisinguvõtja ehk võlgniku kohustus pärast liisingueseme omandi üleminekut liisinguvõtjale registreerida liisinguese liiklusregistris liisinguandja Swedbank Liising AS-i nimelt liisinguvõtja ehk võlgniku või kolmanda isiku – käesoleval juhul kostja – nimele. Liisingulepingu punktis 8 ei sätestata täiendavaid liisingueseme omandamise õigusi. Maakohus asus seisukohale, et 30.09.2019 teate läbi realiseeris liisinguvõtja ehk võlgnik liisingulepingu punktides 8.1 ja 8.2 talle antud õigusi ning läbi liisingu osamaksete ja intressi ning liisingueseme jääkväärtuse ja käibemaksu tasumist, omandas võlgnik liisingulepingus toodud liisingueseme.
19.Kostja ei ole menetluses välja toonud ega tõendanud, millisel alternatiivsel alusel on kostja liisinguandjale tasunud 9000 eurot ning võlgnikule 14 954,12 eurot, mis vastavad liisinguandja poolt liisingueseme väljaostmiseks esitatud arvetele, kui võlgniku ja kostja vahel puuduks kokkulepe nimetatud tingimustel sõiduki omandamiseks.
20.Täidetud on PankrS § 111 lg 1 p 1 nimetatud eeldus, kuna võlgniku ja kostja vahel 30.09.2019 sõlmitud kohustus- ja käsutustehing on tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist ehk 12.02.2020.
2-20-8640
21.Käesolevas asjas on täidetud kinkelepingu tagasivõitmise eeldused. Ekspertiisiaktist lähtuvalt oli hinnatava sõiduki turuväärtus seisuga 03.10.2019 orienteeruvalt 42 500 eurot (hind sisaldab 20% käibemaksu). Eeltoodust lähtudes ka juhul, kui jaatada kostja poolt oma isiklike rahaliste vahendite arvel sõiduki eest tasumist kokku summas 23 954,12 eurot, on tegemist sõiduki võõrandamisega oluliselt alla selle turuväärtuse. Kohus luges tõendatuks kostja poolt Swedbank Liising AS-ile makse tegemist 02.10.2019 summas 9000 eurot, hindamata seejuures milliste vahendite arvelt makse teostati. Kostja on esitanud kassa sissetulekuorderi nr 03/0210 koopia tõendamaks kostja poolt võlgnikule sularahas arve nr 8707721833 tasumist 02.10.2019.a summas 14 954,12 eurot. Kostja ei ole tõendanud 2018-2019. a Ameerika Ühendriikides teenitud tulu, kuivõrd aastaraamatud ei tõenda kostjale makstud tasu suurust. Samuti ei ole tõendatud tasu sularahas maksmine. Maakohus asus seisukohale, et tõendatud on kostja töötasu võlgniku juures perioodil mai 2018 kuni november 2019 kokku summas 12 885,21, millest 02.10.2019 kuupäevaks oli kostjale välja makstud töötasuna Maksu- ja Tolliameti andmetel kokku 11 021,78 eurot. Seega ei ole tõendatud kostjal piisavate rahaliste vahendite olemasolu, millest lähtuvalt saaks kohus asuda seisukohale, et kostja tegi võlgnikule sularahas sissemakse 02.10.2019 summas 14 954,12 eurot.
22.Võlgniku ja kostja vahelise tehinguga kahjustati teadlikult võlausaldajate huve, kuivõrd vara realiseeriti küll kiirelt, kuid oluliselt alla vara turuväärtuse. Võttes arvesse võlgniku maksejõuetuse kujunemise aega ning sõiduki kostjale võõrandamise aega, on kohtu hinnangul tõendatud võlausaldajate teadlik kahjustamine. Kuna vara võõrandati lähikondsele, saab eeldada, et võlgniku lähikondne teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve (PankrS § 110 lg 3). Apellatsioonkaebus
23.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes vaidlustatud otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja hinnangul rajaneb kohtuotsus materiaalõiguse ebaõigel kohaldamisel ja menetlusnormide olulisel rikkumisel.
24.Maakohus on eiranud samaaegselt nii kohtuotsuse põhjendamiskohustust ja tõendite igakülgse hindamise kohustust ning kohustust mitte hinnata esile toodud asjaolusid erinevalt mõlemast poolest, mis on viinud ka materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni.
25.Esiteks on maakohus ilmselgelt pealiskaudselt hinnanud tõendina võlgniku ja liisingfirma vahel sõlmitud liisingulepingut ilma seda õiguslikult kvalifitseerimata, jättes täielikult tähelepanuta selle, et tegemist ei ole ei järelmaksuga müügilepinguga ega ka kapitalirendilepinguga, milles tulnuks võlgnikule kohustus liisinglepingu ese (käesoleval juhul vaidlusalune sõiduk) lepingu lõpptähtajaks omandada. Maakohtu viidatud liisingulepingu punkt 8.1 käsitleb liisingueseme omandamise õigust selgesõnaliselt alles pärast liisingulepingu tähtaja lõppemist. Liisingulepingu tähtaeg saabus alles 30.04.2020. Võlgnik teatas lepingu lõpetamise soovist aga 30.09.2019, soovides lepingu lõpetada alates 01.10.2019, ehk pool aastat enne lepingu tähtaega. Seega ei saanud võlgnik kõnealuse avaldusega realiseerida lepingu punktist 8.1 tulenevat õigust, kuivõrd selline õigus kehtis sõiduki omandamisele liisingulepingu (milleks käesoleval juhul oli kasutusrendileping) tähtaja möödudes.
26.Teiseks on maakohus tuginenud menetluses arutamata asjaoluna liisingulepingu punkti 8.2 osas võlgniku kui liisinguvõtja kohustusele sõiduk liiklusregistris registreerida, millest võib aru saada nii, et maakohus leidis, et sõiduki omanikukande muudatuse teostas võlgnik. Menetluses ei ole sõiduki registreerija isikut arutatud ja hageja ei ole tuginenud ka sellele, et võlgnik oleks mistahes liiklusregistri kande algatanud.
2-20-8640
27.Maakohtu otsusest ei selgu, kuidas on maakohus jõudnud järelduseni, et 30.09.2020 võlgniku juhatuse liikme avalduses pidas võlgniku seadusjärgne esindaja silmas seda, et sõiduki soovib omandada hoopis võlgnik ise ja seejärel müüa selle kostjale. On ilmne, et avalduses, milles soovitakse selgesõnaliselt sõlmitud kasutusrendileping lõpetada ja teavitatakse ka sõiduki omandajast, kes tasub sõiduki väljaostumakse, ei saa avaldaja silmas pidada seda, et ta soovib sõidukit ise omandada. Viimasel juhul oleks võlgnik teinud avalduse sõiduki omandamiseks ning alles siis tegelenud sõiduki võõrandamisega kostjale. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale. Asjas ei ole kogutud ja sel põhjusel ei nähtu maakohtu otsusest ka mitte ainsatki tõendit, millest võiks järeldada, et võlgnik oleks liisingufirmaga sõlminud kokkuleppe, millega võlgnik oleks endale saanud sõiduki omandi. Võlgniku juhatuse liikme 30.09.2019 avaldusest ei nähtu võlgniku tahet saada endale sõiduki omandit või tasuda sõiduki ostuhinda.
28.Olukorras, milles võlgniku tahe oli suunatud liisinglepingu ennetähtaegsele kokkuleppelisele lõpetamisele ja sõiduki omandamisele kostja poolt viisil, et rahuldatud saaks kõik liisingulepingust tulenevad liisinguandja nõuded, puudus igasugune vajadus liisingulepingu eseme müümiseks kooskõlas liisingulepingu punkti 10 alapunktidega liisinguandja poolt. Kumbki pooltest sellele lepingu punktile ei tuginenud ning ei väitnud, et sõiduk oleks müüdud kooskõlas või vastuolus liisingulepingu punkti 10 alapunktidega.
29.Tehingu tagasivõidetavuse hindamise puhul on möödapääsmatu arvestada PankrS § 119 lg 1, mille kohaselt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu. Tagastada, ehk tagasi anda saab midagi sellist, mis on pankrotivõlgnikuks olevalt isikult saadud. Käesoleval juhul ei ole hageja võlgniku poolt sõiduki omandamist ja selle omandiõiguse saamist mitte ühegi tõendiga tõendanud. Kostja hinnangul ei ole PankrS § 119 lg 1 alusel võimalik esitada vallasasja omandiõiguse tagastamise nõuet olukorras, milles selle asja omand ei ole pankrotivõlgnikule kunagi kuulunudki ja vara suhtes, mille osas oli võlgnik üksnes selle kasutaja. Tõendeid nõuetekohaselt hinnates ja materiaalõigust õigesti kohaldades pidanuks maakohus jõudma järeldusele, et võlgnik ei ole kostjaga teinud ühtegi tehingut, millega kostja oleks võlgnikult omandanud sõiduki omandi, mille olemasolu võlgnikul ei ole hageja tõendanudki.
30.Isegi kui hageja oleks kirjeldanud tehingut, mis oleks tagasivõidetav, ei olnud tegemist kinkelepingu ega kinkelaadse tehinguga. Maakohus on jätnud arvestamata hageja kohustuse tõendada oma faktiväidet kostjal sõiduki eest tasumiseks rahaliste vahendite puudumisest ning jätnud seejuures analüüsimata kostja esitatud tõendid tema sissetulekutest Ameerika Ühendriikides Southwestern Advantage Company müügiesindajana ja ka kostja vennalt – Aleks Kohalt saadud rahasummade osas. Aastaraamatutest nähtus kostja 2018 ja 2019 aasta suvine teenistus kogusummas 42 267 eurot ja maksekorraldustelt nähtus 12 798 euro saamine ka Aleks Kohalt. Aleks Kohalt saadud makselt nähtuvaid rahasummasid ei ole maakohus üldse käsitlenud.
31.Kostja ei ole saanud võlgnikult sooritust sõiduki omandi näol. Kostja sai sõiduki omandi liisingufirmalt. Seega ei ole PankrS § 111 kohaldamine sõiduki omandamistehingu tagasivõitmiseks kuidagi õiguslikult võimalik.
32.Isegi kui eksisteeriks tehing, mida tagasi võita ja isegi kui sellel tehingul oleks kinkeline iseloom, ei ole sellega kahjustatud võlgniku võlausaldajate huve. Maakohus on tuvastanud ekslikult, et tehingu toimumise, mh kostja poolt liisingfirmale 9000 euro tasumise tulemusena vähenes võlgniku vara sõiduki turuhinna, s.o. 42 500 euro võrra. Vaidlusalune sõiduk ei ole kunagi olnud võlgniku vara, vaid liisingfirma vara, mida võlgnik üksnes kasutas. Võlgniku vara
2-20-8640 suurenes 14 954,12 võrra kostjalt saadud sularaha näol ning 9000 euro võrra, mille tasus kostja otse liisingfirmale ja mille arvelt vähenesid ka liisingulepingust tulenevad võlgniku kohustused ja tasuti ka sõiduki väljaostumakse.
33.Maakohus on kohtuotsuse põhjendamiskohustust eirates jätnud tähelepanuta kostja väited ja neid väiteid kinnitavad tõendid, mille kohaselt hageja poolt soovitud tagasivõidetava tehingu tegemata jätmise korral ei oleks võlgnikul seoses tema arveldusarvete arestimisega hagi tagamise korras olnud üldse võimalik liisinglepingut edasi täita. Vähem kui kaks kuud pärast vaidlusalust tehingut ei olnud võlgnikul võimalust oma arveldusarvetelt mitte ainsatki ülekannet teha. Liisinglepingu järgsete maksete ja sõiduki kindlustuskohustuse mittetäitmine oleks viinud liisingulepingu ülesütlemiseni, mille tõttu oleks võlgnikule jäänud üksnes liisingulepingust tulenevad ülesütlemiseni täitmata jäänud kohustused. Alates 27.11.2019 ei ole võlgniku konto jääk kuni 28. maini 2020 kunagi ületanud 30 000 eurot. Seega puudusid võlgnikul arestimata rahalised vahendid, mille alusel oma rahalisi kohustusi (mh ka liisingufirma ees) täita.
34.Võlgnik oleks pidanud kuni liisingulepingu lõpptähtajani selle lõpuni teenindamiseks tasuma liisingulepingust tulenevate kasutusmaksete kui ka sõiduki kindlustuskohustuse katteks 7 729,61 euro suuruse summa ja sõiduki väljaostmise soovi korral 25 351,61 euro suuruse summa. Neid faktiväiteid maakohus otsuses ei käsitlenud. Turuhinna, summas 42 000 eurot, saamiseks tulnuks võlgnikul (kes maakohtu enda tuvastatud asjaoludel oli juba maksejõuetu) teha võlausaldajatele tasumise asemel esmalt 25 351,61 euro ulatuses kulutusi luksusõiduki väljaostmiseks ning tegelda seejärel 4-10 kuud sõiduki müügiga, et selline turuhind kätte saada, olles samal ajal võlgu võlausaldajatelele, kellele võla tasumisest sõltus ettevõtte tegevuse jätkumine. Vastustaja seisukoht
35.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
36.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hageja nõude võlgniku ja kostja vahel sõlmitud sõiduki kohustus- ja käsutustehingu kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Samuti tuleb jätta rahuldamata hageja nõuded kohustada kostjat andma tahteavaldus sõiduki omandi üleandmiseks võlgnikule ning andma nõusolek Maanteeameti liiklusregistris sõiduki osas muudatuste tegemiseks ja asendada kostja tahteavaldus ja nõusolek kohtuotsusega. Hageja alternatiivse nõude lahendamiseks tuleb asi TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel saata tagasi maakohtule menetlemiseks eelmenetluse staadiumis. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
37.Ringkonnakohus leiab, et maakohus hindas hageja esmase nõude lahendamisel tõendeid ebaõigesti ja jõudis selle tõttu ebaõigele järeldusele, et võlgniku ja kostja vahel oli sõlmitud kohustus- ja käsutustehing, millega läks sõiduki omand üle kostjale. Selle tõttu ei saanuks maakohus rahuldada hageja esmast nõuet. Samas on hageja esitanud ka alternatiivse nõude tunnistada kehtetuks võlgniku ja kostja vahel sõlmitud nõudeõiguse loovutamise kokkulepe, millega võlgnik loovutas kostjale liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused sõiduki omandamiseks liisinguandjalt. Maakohus ei ole hageja alternatiivset nõuet lahendanud, olles seejuures jätnud täitmata selle nõude puhul TsMS §-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesanded.
2-20-8640 Ringkonnakohus ei saa ise maakohtu menetluslikke rikkumisi kõrvaldada ja tsiviilasi tuleb hageja alternatiivse nõude osas saata maakohtule lahendamiseks.
38.Pooled ei vaidle selle üle, et 16.04.2015 sõlmis võlgnik liisinguandjaga liisingulepingu sõiduki Land Rover Range Rover Sport (VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXXX) osas tähtajaga 30.05.2020. Pooled ei vaidle, et tegemist oli kasutusrendilepinguga ja 30.09.2019 teavitas võlgnik liisinguandjat soovist liisinguleping ennetähtaegselt lõpetada ning tasuda allesjäänud maksed ning väljaostu vahe koheselt. Liisingulepingu p 8.1 esimese lause kohaselt on liisingulepingus toodud tingimuste kohase ja tähtaegse täitmise korral ning liisingu osamaksete ja intressi täielikul tasumisel liisinguvõtjal pärast liisingulepingu tähtaja lõppemist õigus liisinguese omandada, tasudes liisinguandjale liisingulepingu esilehel märgitud liisingueseme jääkväärtuse ning käibemaksu vastavalt kehtivatele õigusaktidele (I kd tl 7-8). Ringkonnakohtu hinnangul ei välista nimetatud lepingu säte liisinguvõtja õigust omandada liisinguese ka juhul, kui liisinguleping lõpetatakse ennetähtaegselt, tasudes liisinguandjale liisingu osamaksed ja intressi. Käesoleval juhul on võlgnik saatnud liisinguandjale 30.09.2020 järgmise sisuga avalduse: „Soovime lõpetatda liisinlepingu nr 01188717L alates 01.10.2019 ja tasuda allesjäänud maksed ja väljaostu vahe koheselt. Kolmas pool, X, ik XXXXXXXXXXX ostab liisingvara välja pangalt hinnaga 7500 eur + km. Sellekohase sooviavalduse saadab X eraldi [email protected]. Väljaostu arve palume saata YYY. Ferro Trade palub saata arve allesjäänud maksete ja väljaostu vahe kohta aadressile [email protected].“ (I kd tl 12). Maakohus asus seisukohale, et 30.09.2019 teate läbi realiseeris liisinguvõtja ehk võlgnik liisingulepingu punktides 8.1 ja 8.2 talle antud õigusi ning läbi liisingu osamaksete ja intressi ning liisingueseme jääkväärtuse ja käibemaksu tasumist, omandas võlgnik liisingulepingus toodud liisingueseme. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda liisinguandjale 30.09.2020 saadetud avaldus koosmõjus liisingulepingu punktiga 8.1 sellist järeldust teha. Tegemist ei olnud antud juhul kapitalirendilepinguga, vaid kasutusrendilepinguga, mistõttu liisingulepingu p 8.1 nägi ette üksnes liisinguvõtja õiguse liisinguese omandada, mitte selle automaatse omandamise pärast osamaksete tasumist. Seega ei saanud võlgnikul koheselt pärast liisingulepingu järgsete osamaksete ja intressi tasumist sõiduki omandiõigust tekkida. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et liisinguandja oleks võlgnikule sõiduki omandiõiguse üle andnud. 30.09.2020 avalduses on võlgnik teatanud, et sõiduki ostab liisinguandjalt välja kostja. Vaidlust ei ole selles, et liisingulepingu järgsed maksed tasuti, mistõttu sai liisingulepingu järgsete osamaksete tasumise ja võlgniku avalduse alusel sõiduki omandiõigus üle minna liisinguandjalt kostjale, mitte liisinguandjalt võlgnikule.
39.Hageja esitas oma esmase nõudena nõude tunnistada kehtetuks võlgniku ja kostja vahel sõlmitud sõiduki kohustus- ja käsutustehing, millega läks sõiduki omand üle kostjale. PankrS § 109 lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel pankrotiseaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Kuna käesolevas asjas tuvastatud asjaoludel ei tekkinud võlgnikul sõiduki omandiõigust, ei saanud võlgnik seda ka käsutada, mistõttu on maakohus ebaõigesti kohaldanud PankrS § 109 lõiget 1 ja hageja esmase nõude rahuldanud. Maakohtu otsus kuulub eelnevast tulenevalt tervikuna tühistamisele ja hageja esmane nõue rahuldamata jätmisele.
40.Hageja esitas 29.09.2020 ka alternatiivse nõude järgmise sisuga: tunnistada kehtetuks võlgniku ja kostja vahel sõlmitud nõudeõiguse loovutamise kokkulepe, millega võlgnik loovutas kostjale liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused sõiduki omandamiseks liisinguandjalt; kohustada kostjat andma tahteavaldust sõiduki omandi üleandmiseks võlgnikule; kohustada kostjat andma nõusolek Maanteeameti liiklusregistris sõiduki osas muudatuste tegemiseks ning asendada kostja tahteavaldus ja nõusolek kohtuotsusega.
2-20-8640 Liisingulepingu p 8.1 nägi ette liisinguvõtja õiguse liisinguese omandada osamaksete ja intressi tasumise järgselt. Seega juhul kui liisinguvõtja tasub liisinguandjale liisingulepingujärgsed maksed, tekib liisinguandjal liisinguandja vastu nõudeõigus liisingueseme omandiõiguse saamiseks. Käesolevas asjas tuvastatud asjaolude kohaselt ei kasutanud liisinguvõtja talle lepingust tulenevat nõudeõigust sõiduki omandiõiguse saamiseks, vaid teatas liisinguandjale, et sõiduki ostab välja kolmas isik (kostja). Selliselt peab ringkonnakohus võimalikuks käsitlust, et liisinguvõtja (võlgnik) on talle kuuluvat nõudeõigust sõiduki omandi saamiseks käsutanud, loovutades sõiduki omandi nõudeõiguse kostjale. Ringkonnakohtu hinnangul saab PankrS § 109 mõttes tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada ka tehinguid, millega vara pole välja läinud võlgniku omandist, vaid võlgnik on käsutanud talle kuuluvat õigust omand varale saada (vt näiteks Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2021 otsust tsiviilasjas nr 2-19-16598 ja 30.04.2021 otsust tsiviilasjas nr 2-19-16601). Ehkki viidatud lahendites oli tegemist kapitalirendilepingutega, leiab ringkonnakohus, et see seisukoht laieneb ka kasutusrendilepingutele. Eeltoodust tulenevalt on hagejal võimalik esitada nõue võlgniku ja kostja vahel sõlmitud nõudeõiguse loovutamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamiseks.
41.Hageja on alternatiivse nõudena koos nõudeõiguse loovutamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamise nõudega esitanud ka nõude kohustada kostjat andma tahteavaldus sõiduki omandi üleandmiseks võlgnikule. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et selline nõue ei ole õiguslikult võimalik. PankrS § 119 lg 1 sätestab, et juhul kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Olukorras, kus kohus tunnistaks kehtetuks võlgniku ja kostja vahel sõlmitud nõudeõiguse loovutamise kokkuleppe, saaks PankrS § 119 lõikes 1 sätestatud tagajärjena kaasneda üksnes sõiduki omandi nõudeõiguse pankrotivarasse tagastamine, mitte sõiduki omandi tagastamine. Seega saanuks hageja esitada kostja vastu nõude kohustada kostjat andma tahteavaldus sõiduki omandi nõudeõiguse üleandmiseks võlgnikule.
42.Tulenevalt dispositiivsuse põhimõttest otsustab hagilises menetluses üksnes hageja, kelle vastu ta soovib nõude esitada. Ringkonnakohtu hinnangul on tuvastatud asjaoludel sõiduki omandi kostjale üle andnud liisinguandja. Seega oli kostja ja liisinguandja vahel sõiduki omandiõiguse käsutustehing. Hageja ei ole käesolevas asjas liisinguandja vastu esitanud hagi tunnistamaks kehtetuks sõiduki omandiõiguse üleandmise kokkulepet liisinguandja ja kostja vahel. Seega ei ole olemasolevate haginõuetega hagejal võimalik käesolevas asjas saavutada olukorda, kus sõiduki omand tagastakse võlgniku vara hulka.
43.TsMS § 392 lg 4 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses ka hagi menetlusse võtmise õigsust ja menetluse lubatavuse eeldusi. Kohtu selgitamiskohustuse täitmisega seotud esmane ülesanne on teha kindlaks, mida hageja soovib hagiavaldusega saavutada. Hageja poolt avaldatu kohaselt on hageja sooviks saada vaidlusaluse sõiduki omand tagasi võlgnikule. TsMS § 392 lg 1 p 1 ei sätesta kohtule kohustust selgitada hagejale hagi eseme muutmise vajadust, st seda, millise nõude esitamine aitaks hagejal paremini saavutada tema soovitud eesmärki (vt Riigikohtu 10.06.2009 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-66-09, p 11), kuid olukorras, kus hageja alternatiivne nõue võimaldaks tagasivõitmise eelduste täitmise korral võlgnikul tagasi saada üksnes sõiduki omandi nõudeõiguse, pidanuks maakohus hagejale selgitama, et sõiduki omandi saamist hageja nõue ei võimalda. Kuna hageja esitas 29.09.2020 puudustega nõude, pidanuks maakohus hageja tähelepanu sellele juhtima ja andma TsMS § 3401 lg 1 alusel võimaluse puudused kõrvaldada. Juhul kui hageja kohtu määratud tähtajaks hagi ebaselgust ei kõrvalda, peab kohus jätma hagi TsMS § 3401 lg 2 järgi menetlusse võtmata (vt Riigikohtu 09.10.2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 12). Maakohus ei ole hageja 29.09.2020 esitatud alternatiivnõudega üldse tegelenud, jättes selliselt täitmata TsMS § 392 lõikes 1 punktis 1 sätestatud eelmenetluse ülesanded.
2-20-8640
44.Eelmenetluse ülesannete täitmata jätmise tõttu tuleb tsiviilasi saata hageja alternatiivse nõude menetlemiseks maakohtule. Ringkonnakohtul ei ole võimalik hageja alternatiivset nõuet ise sisuliselt lahendada, kuna selle nõude osas on vajalik läbi viia kõigepealt nõude lubatavuse kontroll ja otsustada nõude menetlusse võtmine. Menetlusökonoomistel kaalutlustel pole vaja käsitleda kaebuse ülejäänud väiteid.
45.Kuna alternatiivse nõude läbivaatamiseks saadab ringkonnakohus tsiviilasja uueks menetlemiseks maakohtule, siis TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi jaotab menetluskulud maakohus. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.