Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
08.02.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-10108
Tsiviilasi
QQ ja CC kaebused kohtutäitur Elin Vilippuse 02.07.2020 otsusele täiteasjas nr 022/2020/4810
Menetlusosalised
Avaldaja I QQ (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann Avaldaja II CC (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann Puudutatud isik I kohtutäitur Elin Vilippus, esindaja kohtutäituri abi Viljo Konsap Puudutatud isik II Ferro Trade OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Kalev Mägi
Vaidlustatud kohtulahendid
Harju Maakohtu 08.12.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
QQ ja CC määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta QQ ja CC määruskaebus rahuldamata ning Harju Maakohtu 08.12.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-10108 muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud solidaarselt QQ ja CC kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 3; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2).
1.Kohtutäitur Elin Vilippus (kohtutäitur, puudutatud isik I) algatas Ferro Trade OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi (puudutatud isik II) avalduse alusel QQ (avaldaja I) suhtes täitemenetluse. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 15.06.2020 hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr 2-20-8640, millega arestiti avaldaja I sõiduk Land Rover Range Rover Sport (reg.
2-20-10108 märk NNNNNN; edaspidi sõiduk) ning tehti käsutuskeeld nähtavaks liiklusregistrisse puudutatud isiku II kasuks keelumärke kandmisega.
2.Kohtutäitur arestis sõiduki 16.06.2020 arestimisaktiga. Arestimistoimingu tegemise ajal oli sõiduk CC (avaldaja II) otseses valduses. Kohtutäitur lasi sõiduki teisaldada ja andis selle kolmandale isikule hoiule.
3.Avaldajad esitasid 26.06.2020 kohtutäiturile kaebuse, milles palusid sõiduk tagastada, andes avaldajale II tagasi sõiduki otsene valdus. Kohtutäitur võttis avaldajalt II sõiduki otsese valduse ära ebaseaduslikult. Avaldaja II keeldus sõidukit välja andmast ning kohtutäitur ei saanud eeldada, et sõiduk on antud avaldaja II valdusse arestimise vältimiseks. Täidetud ei olnud seega TMS § 64 lg-te 3 ega 4 eeldused. Avaldaja II kanti sõiduki kasutajana liiklusregistrisse juba sõiduki registreerimisel avaldaja I nimele ehk 2019. aasta oktoobris. Kuna täitedokumendiga rakendatud hagi tagamise meede piirneb keelumärke kandmisega liiklusregistrisse, puudus kohtutäituril alus anda sõiduk hoiule.
4.Kohtutäitur jättis 02.07.2020 otsusega avaldajate 26.06.2020 kaebuse rahuldamata. Kuna avaldaja II ei ole tsiviilasja nr 2-20-8640 menetlusosaline, ei ole ta ka täitemenetluses menetlusosaline, kellel oleks õigus kaevata kohtutäituri tegevuse ja otsuste peale. Avaldaja II kaebus jääb rahuldamata kaebeõiguse puudumise tõttu. Avaldaja I sõiduk arestiti hagi tagamise määruse alusel ja selles toodud tingimustel TsMS hagi tagamise sätete alusel, mitte lõpplahendi alusel toimuvas täitemenetluses, milles kohaldub TMS regulatsioon. Kohtutäitur ei lahenda hagi tagamise määruse täitmisel valduse ja omandiõiguse küsimusi, kuna sellega väljuks kohtutäitur täitedokumendi piiridest ja hagi tagamisega pandud kohustus muutuks sisutühjaks. Avaldajad võivad esitada täitedokumendi peale määruskaebuse või kanda hagi tagamise tühistamiseks kohtu deposiitarvele täitedokumendis märgitud rahasumma. Puudutatud isik II pidi sõiduki arestimiseks pöörduma kohtutäituri poole (TsMS § 389 lg 6). Puudutatud isik II kinnitas täitetoimingu käigus, et soovib sõiduki kohtutäituri järelevalve alla võtmist.
5.Avaldajad esitasid 13.07.2020 Harju Maakohtule kaebused, milles palusid tühistada kohtutäituri 02.07.2020 otsus ja kohustada kohtutäiturit tagastama sõiduki valdus avaldajale II. Kohtutäitur on ebaõigesti leidnud, et avaldajal II puudub kaebeõigus. Kuna kohtutäitur võttis avaldajalt II tema tahte vastaselt sõiduki otsese valduse, puudutab täitetoiming otseselt avaldaja II õigusi. Kohtutäitur teisaldas sõiduki avaldaja II tahte vastaselt. Avaldajad jäävad 26.06.2020 kaebuse põhjenduste juurde. Kohtutäituri seisukoht, et ta võib hagi tagamise määruse täitmisel eirata TMS § 64 lg-t 3 ja võtta asja valduse ära mistahes isikult, on õigusvastane. Asjakohatu on kohtutäituri viide, et kohtutäitur ei lahenda hagi tagamise määruse täitmisel valduse ja omandiõiguse küsimusi. Arestimise hetkel ei olnud sõiduki valduse küsimuses vaidlust. Kohtutäitur ilmus sõiduki arestimiseks avaldaja II, mitte avaldaja I elukohta, ning arestis sõiduki avaldaja II juuresolekul. Sõiduki otsene valdus ja selle teostamist võimaldav võti oli avaldajal II.
2(6)
2-20-10108 Täitedokumendiga ei kohaldatud TsMS § 378 lg 1 p 5 järgset hagi tagamise meedet ehk kostja kohustamist asja kohtutäiturile hoiule andmiseks. Kohtutäitur on küll viidanud TsMS § 389 lgle 6, kuid on 02.07.2020 otsuses möönnud, et puudutatud isik II ei esitanud avaldust sõiduki kohtutäituri järelevalve alla võtmiseks. Kohtutäitur võttis sõiduki enda järelevalve alla omaalgatuslikult ja küsis puudutatud isikult II selle kohta kinnitust alles arestimise käigus. Samas puudub ka arestimisaktis viide puudutatud isiku II kinnitusele. Kohtutäitur võttis seega sõiduki enda järelevalve alla kehtiva täitedokumendi ja puudutatud isiku II avalduseta.
6.Kohtutäitur esitas 11.08.2020 vastuse, milles taotles avaldaja I kaebuse läbi vaatamata ning avaldaja II kaebuse rahuldamata jätmist, jäädes 02.07.2020 otsuse juurde. Avaldaja II ei olnud tsiviilasjas nr 2-20-8640 menetlusosaliseks ning hagi tagamise määruse täitmise menetluses väidetava valdaja lugemine puudutatud isikuks TMS § 5 mõttes tähendaks liiga laia tõlgendust. TsMS kommentaarides on märgitud, et kui väljaspool menetlust olev isik leiab, et hagi tagamisega on rikutud tema õigusi, on tal õigus kasutada seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid, esitades hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks TMS § 222 kohaselt. Kaebus kohtutäituri tegevuse peale ei ole kohane õiguskaitsevahend ning kuna avaldaja I ei ole täitemenetluse osaline, tuleb tema kaebus jätta läbi vaatamata. Kuna kohtutäitur ei saa hagi tagamise määruse täitmisel asuda lahendama valduse või omandiõiguse küsimusi ning TsMS § 389 lg-st 6 tuleneb kohtutäiturile õigus võtta arestitud ese hagi tagamist taotlenud isiku taotluse alusel oma järelevalve alla, ei võtnud kohtutäitur sõidukit enda järelevalve alla omaalgatuslikult. Arestimise lahutamatuks osaks on ka arestitud vara võlgniku valdusse jätmise üle otsustamine. Puudutatud isik II kinnitas, et soovib sõiduki võtmist kohtutäituri järelevalve alla. Kohtutäitur viis täitetoimingu läbi aadressil, mis on mõlema avaldaja registrijärgne elukoht.
7.Puudutatud isik II esitas 26.08.2020 vastuse, milles taotles kaebuste rahuldamata jätmist. Harju Maakohtu 28.05.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-1061 kuulutati välja Ferro Trade OÜ pankrot ja 14.04.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-313 Ferro Trade OÜ juhatuse liikme avaldaja II pankrot. Puudutatud isik II tuvastas Ferro Trade OÜ pankrotimenetluses, et avaldaja II võõrandas mõned kuud enne Ferro Trade OÜ pankrotimenetluse algatamist Ferro Trade OÜ vara oma lähikondsetele. Muu hulgas lõpetas avaldaja II Ferro Trade OÜ liisingulepingud ning vormistas sõiduki omandi oma pojale avaldajale I sisuliselt jääkväärtuse eest ehk kordades alla turuhinna. Arvestades avaldaja II käitumist enne Ferro Trade OÜ pankrotimenetluse algatamist, oli puudutatud isikul II põhjendatud kahtlus, et sõiduk müüakse edasi kolmandale isikule. Seetõttu palus puudutatud isik II kohtutäituril võtta sõiduk kindlasti enda järelevalve alla.
8.Harju Maakohus jättis 08.12.2020 määrusega avaldajate kaebused rahuldamata, kohtutäituri õigusabikulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud avaldajate kanda. Lahendada tuleb küsimus, kas kohtutäitur võis sõiduki otseselt valdajalt sõiduki valduse ära võtta viimase nõusolekuta ning kas kohtutäituril oli selleks õigus olenemata sellest, et hagi tagamise määrus ei sisalda TsMS § 378 lg 1 p 5 järgset hagi tagamise meedet. Kuna sõiduki arestimine toimus hagi tagamise käigus, tuleb arvestada TsMS-s hagi tagamise, sh vara arestimise kohta käivat regulatsiooni. TsMS § 378 lg 1 p 2 võimaldab arestida ka vara, mis kuulub kostjale, kuid on kellegi teise valduses. Kuna arestimise korral võib kohtutäitur TsMS § 389 lg 6 järgi võtta arestitud eseme enda järelevalve alla ja korraldada eseme hoiustamise, ei saa nõustuda avaldajatega, et hagi tagamise määruses peab olema kirjas kohustus anda ese 3(6)
2-20-10108 kohtutäituri kontrolli alla. Kohtutäituri kinnitusel helistas kohtutäituri abi 16.06.2020 täitetoimingu ettevalmistamise ja täitetoimingu käigus puudutatud isikule II ning selgitas välja viimase soovi võtta arestitud sõiduk kohtutäituri järelevalve alla. Puudutatud isik II kinnitas seda ka vastuses kaebusele. Sellest saab järeldada puudutatud isiku II avalduse olemasolu sõiduki kohtutäituri järelevalve alla võtmiseks. Eelnevast lähtuvalt jääb avaldajate kaebus rahuldamata. Kohtutäituri õigusabikulud jäävad TsMS § 175 lg 31 alusel tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 alusel avaldajate kanda.
9.Avaldajad esitasid maakohtu määruse peale 22.12.2020 määruskaebuse. Harju Maakohus ei pidanud 21.01.2021 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Avaldajad taotlevad määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega kaebused rahuldada. Menetluskulud paluvad avaldajad jätta kohtutäituri ja puudutatud isiku II kanda. TsMS hagi tagamise regulatsioon ei välista TMS § 64 lg 3 kohaldumist. Kohtutäitur ei võinud avaldajalt II kui sõiduki otseselt valdajalt sõiduki valdust ära võtta, kuna avaldaja II vaidles sellele vastu. Maakohus on kohaldanud vastuoluliselt TsMS § 378 lg 1 p 2 ja samastanud sõiduki valduse äravõtmise sõiduki arestimisega. Teise isiku valduses oleva asja arestimine ei võimalda võtta sellelt isikult ära vara valdust. TMS § 64 lg 3 kohaldumise tõttu tulnuks arestimine läbi viia ja käsutuskeeld nähtavaks teha sõiduki valdust ära võtmata. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et puudutatud isik II soovis sõiduki kohtutäituri järelevalve alla võtmist. Kohtutäituri esitatud kõnede väljavõtted ei tõenda kõnede sisu. TMS ei näe ette, et kohtutäiturile võiks avaldusi esitada suulises vormis. Puudutatud isiku II hagi tagamise määruse täitmist puudutav avaldus saanuks sisalduda vaid täitemenetluse algatamise avalduses, mis peab olema kirjalik. Puudutatud isiku II vastavat avaldust ei asenda hilisem kohtumenetluses esitatud kirjalik kinnitus. Täitedokument ei võimaldanud sõiduki otseselt valdajalt sõiduki valdust ära võtta.
11.Kohtutäitur taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata jätmist, jäädes oma varasemate seisukohtade juurde. TMS § 64 lg 3 ei kohaldu hagi tagamise määruse alusel algatatud täitemenetluses. Kui kohtutäitur peaks hagi tagamise määruse alusel toimuvas täitemenetluses kohaldama täitemenetluse üldisi norme, peaks kohtutäitur mh määrama vabatahtliku täitmise tähtaja ja vara arestimisel hinna, korraldama enampakkumise jne. See ei saa olla seadusandja mõte. Maakohus on seega TsMS § 378 lg 1 p 2 alusel põhjendatult järeldanud, et arestida saab ka vara, mis kuulub kostjale, kuid on kellegi teise valduses. Meelevaldne on avaldajate väide, et täitetoimingu läbiviimist puudutav avaldus ei tohi olla suulises vormis. On tavapärane, et kui menetlusosaline ei viibi täitetoimingu juures, kuulab kohtutäitur ta ära suuliselt ja palub vajalikud kinnitused esitada hiljem kirjalikult. Puudutatud isiku II suulist avaldust tuleb pidada põhjendatuks, arvestades ka hagi tagamise määruse täitmise kiireloomulisust ja arestimise läbiviimist pärast tööpäeva lõppu. On eluliselt ebausutav, et kohtutäitur asub sissenõudjaga vähemalt suuliselt kooskõlastamata teisaldama võlgniku vara ja korraldama selle hoiustamist, kuna sellega kaasnevad sissenõudjale otsesed tagajärjed ja kulud. 4(6)
2-20-10108
12.Puudutatud isik II taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata jätmist. Puudutatud isik II on nii suuliselt kui ka kirjalikult palunud kohtutäituril võtta sõiduk enda järelevalve alla ja korraldada selle hoiustamine, mida võimaldab TsMS § 389 lg 6.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna selle tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.
14.Vaidlusaluses täitemenetluses on täitedokumendiks hagi tagamise määrus, millega arestiti hagi tagamise korras avaldajale I kuuluv sõiduk ning tehti käsutuskeeld nähtavaks liiklusregistrisse puudutatud isiku II kasuks keelumärke kandmisega. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selle üle, kas kohtutäitur võis täitedokumenti täites võtta avaldajalt II sõiduki valduse. Maakohus asus seisukohale, et kuna sõiduki arestimine on toimunud hagi tagamise käigus, tuleb arvestada TsMS hagi tagamise, sh vara arestimise kohta käivat regulatsiooni. Maakohus leidis TsMS § 378 lg 1 p-le 2 ja § 389 lg-le 6 tuginedes, et kohtutäitur võis sõiduki enda järelevalve alla võtta ja korraldada selle hoiustamise olenemata sellest, et sõiduk oli avaldaja II valduses.
15.TsMS § 378 lg 1 p 2 näeb ühe hagi tagamise abinõuna ette kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimise ning selle alusel käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemise vararegistrisse. Vara arestimise korda ja tagajärgi reguleerib täpsemalt TsMS § 389. TsMS § 389 lg 6 sätestab, et vara arestimise korraldab kohtutäitur. Kohtutäitur võtab arestitud eseme hagi tagamist taotlenud isiku avalduse alusel oma järelevalve alla. Sel juhul keelab kohtutäitur täielikult või osaliselt eseme kasutamise ja võib anda esemega seonduvaid korraldusi, muu hulgas korraldada eseme hoiustamise. Rohkem hagi tagamise korras vara arestimise määruse täitmist reguleerivaid sätteid TsMS-s ei ole. Ka ei ole TsMS-s ega TMS-s täpsustatud, kas ja kuivõrd kohalduvad TMS arestimist puudutavad sätted. Riigikohus on leidnud, et nende hagi tagamise määruste puhul, mille täitmisega tegeleb kohtutäitur, on võimalik rakendada samu TMS sätteid, mida n-ö lõpliku täitedokumendi sundtäitmisel, sest tsiviilkohtumenetluses puuduvad hagi tagamise abinõude rakendamist reguleerivad erisätted peale TsMS §-de 388 ja 389 (07.12.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6216, p 14.2). Õiguskirjanduses on järeldatud, et hagi tagamisel on analoogia korras kohaldatavad need TMS sätted, mis ei ole vastuolus hagi tagamise eesmärgiga või mille osas puuduvad TsMS-s erinormid (vt V. Kõve jt (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, Juura 2017, lk 683).
16.TMS-s reguleerivad võlgniku kaudses valduses oleva asja arestimist TMS § 64 lg-d 3 ja 4. TMS § 64 lg 3 sätestab, et kohtutäitur võib võlgniku kaudses valduses oleva asja oma valdusse võtta üksnes otsese valdaja nõusolekul. Kui otsene valdaja keeldub asja välja andmast, võib kohtutäitur arestida võlgniku nõudeõiguse kolmanda isiku vastu. TMS § 64 lg 4 näeb ette, et kui kohtutäituril on alust eeldada, et võlgniku vara on antud kolmanda isiku valdusse arestimise vältimiseks, on kohtutäituril õigus arestida ka kolmanda isiku valduses olev vara. TMS eelnõu seletuskirjast nähtub, et TMS § 64 lg-d 3 ja 4 on üld- ja erinormi vahekorras (vt Riigikogu X koosseisu 143 SE algteksti all olevas seletuskirjas § 65 kohta märgitut, millele vastab kehtiva TMS § 64). Teisisõnu saab kohtutäitur võtta üldjuhul võlgniku kaudses valduses oleva asja oma 5(6)
2-20-10108 valdusse üksnes otsese valdaja nõusolekul, kuid kui kohtutäituril on alust eeldada, et võlgniku vara on antud kolmanda isiku valdusse arestimise vältimiseks, võib ta selle siiski arestida ja vajadusel kolmandalt isikult oma valdusse võtta. TsMS § 378 lg 1 p 2 ja § 389 lg 6 on aga omakorda erinormid TMS § 64 lg 4 suhtes, kuna võimaldavad teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestida ja kohtutäituril selle oma järelevalve alla võtta olenemata sellest, mis põhjusel see kolmanda isiku valdusse on antud. TMS § 64 lg-d 3 ja 4 seega praegu ei kohaldu. Selline tõlgendus on kooskõlas hagi tagamise eesmärgi ja kiireloomulisusega. Antud juhul on hagi tagamise eesmärk tagada sõiduki säilimine ning seda eesmärki ei aitaks saavutada see, kui kohtutäitur saaks arestida üksnes avaldaja I nõudeõiguse avaldaja II vastu.
17.Eelnevast lähtuvalt on maakohus õigesti leidnud, et kohtutäitur võis TsMS § 378 lg 1 p 2 ja § 389 lg 6 alusel võtta sõiduki oma järelevalve alla ja anda kolmandale isikule hoiule avaldaja II otseses valduses olnud, kuid avaldajale I kuuluva sõiduki. Seda ei väära asjaolu, et täitedokumendis ei ole TsMS § 389 lg-le 6 viidatud, kuna kohtutäitur peab sellest täitedokumendi alusel vara arestimise korraldamisel igal juhul lähtuma. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajatega, et TsMS § 389 lg 6 teises lauses reguleeritud hagi tagamist taotlenud isiku avaldus ei tohi olla esitatud suulises vormis. Seadus ei näe vastavale avaldusele ette vorminõuet. Ringkonnakohus on seisukohal, et kohtutäituri 07.10.2020 e-kirjale lisatud kõnede eristuse väljavõte ja puudutatud isiku II kinnitus on piisavad tõendamaks, et puudutatud isik II esitas täitetoimingu ettevalmistamise ja läbiviimise käigus kohtutäiturile suulise avalduse sõiduki kohtutäituri järelevalve alla võtmiseks. Vaidlustatud määruse tühistamiseks puudub seega alus ja määruskaebus jääb rahuldamata.
18.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldajate kanda. Kohtutäitur ja puudutatud isik II on määruskaebemenetluses osalenud isiklikult ning toimikust ei nähtu menetluskulude kandmine kohtutäituri ega puudutatud isiku II poolt. Kindlaksmääratavad menetluskulud seega puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.