Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

2-20-5072 viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“.

Menetluse käik AB ”Lietuvos draudimas” Eesti filiaal (hageja) esitas 03.04.2020 kohtule hagiavalduse, milles palus Axxxxx Sxxxxxxxxxxxx(kostja) hageja kasuks välja mõista põhivõla 4830,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 7,86 eurot ja jooksva viivise. Samuti ka menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Tartu Maakohus võttis hagi 17.04.2020.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 22.04.2020. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal toimus 08.02.2020. kella 12:39 ajal liiklusõnnetus Jõgevamaal Mustvee vallas, Võtikvere külas, Rakvere-Luige maantee 66. kilomeetril. Nimetatud liiklusõnnetuse põhjustas mootorsõidukit Opel Astra (xxxxxxx juhtinud kostja, kes juhtis sõidukit alkoholijoobes (alkoholisisaldus veres oli 1,54 mg/g kohta, mõõdetud tõendusliku alkomeetriga) ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kostja põhjustas ahelavarii, sõites tagant otsa mootorsõidukile Volkswagen Caddy (xxxxxx), mis omakorda põrkas kokku sõidukiga Toyota Dyna (xxxxxxx ja BMW 530D A (xxxxxx). Sõiduki BMW kahju suurus oli kokku 1720,50 eurot (2500 eurot turuväärtus + teisaldamise kulu 70,50 eurot - 850 eurot vraki realiseerimine).

2-20-5072 Volkswagen Caddy kahju suurus oli 2410 eurot (3724,65 eurot turuväärtus + 100 eurot kahju käsitluskulu – 1414,65 eurot vraki realiseerimine). Toyota Dyna kahju suurus oli 700 eurot. Kostja poolt juhitud Opel Astra liikluskindlustus oli sõlmitud hageja poolt, mistõttu oli hageja kohustatud hüvitama kahjud. Hageja on hüvitanud kahjusid kokku 4830,50 eurot. Hageja esitas kostjale 13.03.2020 tagasinõude ning palus kahju hüvitada hiljemalt 27.03.2020. Kostja tagasinõudele vastuväiteid ei esitanud ega hüvitanud kahju. Hageja nõuab kostjalt kahju 4830,50 eurot ja viivist 7,86 eurot perioodil 28.03.2020-03.04.2020 ning edasiulatuvalt protsendina põhinõudelt. LKindlsS § 53 lg 1 p 4 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis või liiklusseaduse § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist. LKindlS § 53 lg 2 p 3 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi seetõttu, et ta juhtis sõidukit liiklusseaduse § 90 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud mootorsõiduki juhtimise keeldu eirates. LkindlS § 53 lg 3 kohaselt eeldatakse, et sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolu tõttu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele selleks kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 3 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 492 lg 1 alusel läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras. Hageja on viivist arvestanud maksetähtajale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni 7,86 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 04.04.2020 kuni 27.05.2020 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 57,02 eurot (8,00%/365 x 4830,50€x54p). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas eurot 64,88 eurot (7,86+57,02). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras tagastamata põhisummalt 4830,50 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 4895,38 eurot, millest 4830,50 eurot moodustab põhivõlg ja 64,88 eurot 27.05.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

2-20-5072 TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 425 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 425 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 360 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esindaja on õigusabi osutanud 3 h tunnitasuga 120€/h. Kohus hindab, et arvestades lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu on tasu õigusabi eest nõutud summa põhjendatud ja kuulub kostja poolt hagejale hüvitamiseks. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 785 eurot, millest 425 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 360 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.