A.A. hagi B.B. ja C.C. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 027/2020/358 ja nr 027/2020/359 ning elatise vähendamiseks Hagi tagamise taotluse lahendamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 14. aprilli 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
B.B. ja C.C. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitajad (kostjad): B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX) ja C.C. (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja D.D., lepinguline esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein Vastustaja (hageja): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 14. aprilli 2020 määrus ja teha uus määrus, millega jätta A.A. hagi tagamise taotlus rahuldamata.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.A.A. (hageja) esitas 13. aprillil 2020 Tartu Maakohtule hagi B.B. (kostja I) ja C.C. (kostja II) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 027/2020/358 ja nr 027/2020/359 ning elatise vähendamiseks. Hagiavalduse kohaselt on Tartu Maakohtu 19. novembri 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-7453 kinnitatud kompromiss, millega hageja kohustus tasuma kostjatele elatist kokku 400 eurot kuus. Novembris ja detsembris 2019 tasus hageja elatist 400 eurot kuus. Jaanuaris 2020 tasus hageja elatist 320 eurot, sest ta ostis kostjale I talvejope hinnaga 80 eurot 97 senti. Hageja korduvatele palvetele vaatamata ei ostnud ema kostjale I õiges suuruses jopet. Talvejope oli kostjale I vajalik ning seega kulu, mida tuleb elatise sisse arvestada. Alates jaanuarist 2020 ei ela kostjad koos emaga üürikorteris, vaid viimase vanemate juures. Samas oli üür kompromissi sõlmimise ajal suurimaks kuluks. Veebruari 2020 eest ei tasunud hageja kostjate ema kontole elatist, sest kostjad oli hageja juures 14 päeva, lisaks ostis hageja kostjatele ka kevadeks jalanõud. Eriolukorra tõttu on märtsist 2020 ära langenud kostjate kooli- ja lasteaiakulud, samuti treeningute ja huvitegevusega seotud kulud. Märtsis 2020 tasus hageja elatist 400 eurot, kuid on seisukohal, et see summa on asjaolusid arvestades liiga suur ja see tuleks arvestada nii märtsi kui aprilli 2020 elatiseks. Hageja on seisukohal, et elatist tuleks vähendada järgmiselt: aprillis 0 euroni kummagi kostja osas, mais 100 euroni kummagi kostja osas, juulis – augustis 0 euroni (kostjad viibivad vähemalt poole ajast hageja juures), oktoobris, detsembris, veebruaris ja aprillis 50 euroni kummagi kostja osas. Hageja suhtes on algatatud sundtäitmised täiteasjades nr 027/2020/359 ja nr 027/2020/358, millest esimene on algatatud kostja II nimel (elatise võlgnevus 200 eurot veebruari 2020 eest) ja teine kostja I nimel (elatise võlgnevus 280 eurot jaanuari ja veebruari 2020 eest), millele lisanduvad ilmselt ka aprilli 2020 võlgnevused. Sundtäitmine nimetatud täiteasjades tuleb tunnistada lubamatuks, sest hagejal ei ole elatise võlgnevust.
2.Hageja esitas ka hagi tagamise taotluse, milles palus peatada sundtäitmine täiteasjades. Kuud, mille eest täitemenetluses elatist nõutakse, on juba möödunud. Kostjate kulud on kantud ja praeguses olukorras märkimisväärselt vähenenud. Seega ei ole täitemenetlus tingimata hädavajalik selleks, et kostjate ülalpidamiskulusid kanda. Kui täitemenetlusi ei peatata, on kohtuotsuse täitmine hagi rahuldamise korral võimatu. Erinevalt hagi tagamata jätmisest ei saa kostjatele tekkida kahju.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Tartu Maakohus tagas 14. aprilli 2020 määrusega hagi ja peatas täitemenetluse täiteasjades nr 027/2020/358 ja nr 027/2020/359 kuni praeguses tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Maakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg-tele 1 ja 2. Vastavalt TsMS § 378 lg 1 p-le 6 on põhjendatud peatada menetlus täiteasjades. Täitemenetluse peatamine on sobiv ja kostjaid ülemäära mittekoormav hagi tagamise abinõu. Kui hagi jääb rahuldamata, siis täitemenetlus jätkub.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostjad paluvad määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt ei ole maakohus täitnud põhjendamise kohustust. Arvestades hagi tagamise tagajärgi kostjatele ning hagejale perekonnaseadusest ja kompromissi kinnitavast määrusest tulenevat kohustust pidada ülal oma alaealisi lapsi, oleks maakohus pidanud põhjendama, miks hageja huvid kaaluvad üles kostjate huvi saada regulaarset ülalpidamist. Maakohus on jätnud hindamata hagi perspektiivsuse. Isegi kui eeldada hagis ja hagi tagamise taotluses esitatud väidete õigsust, ei saa hageja nõudeid perspektiivseteks pidada. Olukorras, kus ülalpidamiskohustuse täitmine on reguleeritud kohtulahendiga, puudub vanemal õigus asendada elatise tasumise kohustus lapsele asjadega ostmisega. Asjaolud, millele hageja tugineb (laste viibimine nädalavahetustel ja vaheaegadel isa juures) ei ole tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist tsiviilasjas nr 2-19-7453. Elatise suuruse muutmiseks ei anna alust ka eriolukorrast tulenevad muutused kostjate elukorralduses. Hagi tagamine on kostjatele ebamõistlikult koormav. Maakohus ei ole TsMS § 378 lg-s 4 nimetatud asjaolusid hinnanud. Selles osas ei ole maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud. Hagi tagamise tagajärjeks võib olla see, et kostjad ei saa kuni kohtulahendi jõustumiseni hagejalt ülalpidamist. Arvestades seda, kuidas hageja on suhtunud 19. novembri 2019 määruse täitmisse, on alust arvata, et hageja ei täida seda ka edaspidi. Täitemenetluse peatamise korral ei ole kostjatel võimalik hagejalt ülalpidamiskohustuse täitmist nõuda. Hagi eesmärgiks ei ole hageja täielik vabastamine elatise maksmise kohustuseks, vaid elatise vähendamine. Täitemenetluse täielik peatamine ei ole proportsionaalne abinõu.
5.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse.
7.Hageja on esitanud kostjate vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja suhtes on algatatud täitemenetlused täiteasjades nr 027/2020/359 ja nr 027/2020/358, millest esimeses on sissenõudjaks kostja II (elatise võlgnevus 200 eurot veebruari 2020 eest) ja teises kostja (elatise võlgnevus 280 eurot jaanuari ja veebruari 2020 eest). Hageja on esitanud ka hagi elatise vähendamiseks. Hagi tagamise korras on hageja taotlenud täitemenetluste peatamist. Maakohus on hagi tagamise taotluse rahuldanud ja peatanud täitemenetluse nimetatud täiteasjades kuni praeguses tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
8.Esmalt käsitleb ringkonnakohus määruskaebuse tähtaegsuse küsimust. Nimelt on hageja vastuses määruskaebusele märkinud, et kostjate seaduslik esindaja sai hagi tagamise määruse kätte
15.aprillil 2020, mitte 20. aprillil 2020, nagu nähtub e-toimikust. Kohtutäituri abi Õ. Kivi teatas
kostjate esindajale täitemenetluse peatamise otsustest 15. aprilli 2020 e-kirjaga, millele oli lisatud ka hagi tagamise määrus. Hageja vastusele on lisatud kohtutäituri abi Õ. Kivi 15. aprilli 2020 e-kiri, mis on saadetud e-posti aadressile [email protected]. E-kirja manusteks on märgitud täitemenetluste peatamise otsused ja hagi tagamise määrus. Menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks tutvuda (TsMS § 306 lg 1 esimene lause). Asjaolu, et kohtutäituri abi on saatnud kostjate seaduslikule esindajale hagi tagamise määruse, ei tähenda seda, et hagi tagamise määrus on kostjate seaduslikule esindajale kätte toimetatud. Hageja ei ole taotlenud hagi tagamise määruse kättetoimetamist kohtutäituri vahendusel (TsMS §-d 315 ja 3151). Kostjate seaduslik esindaja ei ole ka kohtutäituri abi e-kirja ja selle manuste kättesaamist kinnitanud. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kostjate seaduslik esindaja hagi tagamise määruse kätte saanud 20. aprillil 2020. Määruskaebus on esitatud 5. mail 2020, seega tähtaegselt.
9.Hagi tagamisel tuleb kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab TsMS § 381 lg-s 1 sätestatud nõuetele (sh kas on esitatud TsMS §-s 388 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus vastab TsMS § 363 lg 1 p-des 1-3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning kas nõude ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud (TsMS § 235 ja § 381 lg 2) (vt nt Riigikohtu 3. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 18). Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu analüüs hagi tagamise taotluse lahendamisel on puudulik. Nõude ja hagi tagamise aluseks olevate asjaolude põhistatust saab hinnata määruskaebemenetluses ka ringkonnakohus (vt Riigikohtu 3. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 16).
10.Võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1). Need vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (TMS § 221 lg 2). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude põhistatuse hindamisel tuleb üldjuhul arvestada ka seda, millist liiki täitedokumenti täitemenetluses täidetakse. Kui täitmisel on kohtulahend, on sõltumatu organ pooltevahelise vaidluse juba läbi vaadanud ja seega sundtäitmise eeldusi kohtulikult kontrollinud, mistõttu peaks kohus nõuda põhistatust hindama ulatuslikumalt ja vajadusel rakendama enne hagi tagamist täiendavaid meetmeid (vt nt Riigikohtu 3. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 18).
11.Praegusel juhul ongi täitedokumendiks kohtulahend – Tartu Maakohtu 19. novembri 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-19-7453, millega hageja kohustus tasuma elatist 200 eurot kuus kummagi kostja ülalpidamiseks. Vaidlust ei ole selles, et jaanuaris 2020 tasus hageja kostja I ülalpidamiseks elatist 120 eurot (ehk 80 eurot vähem) ning veebruaris 2020 ei tasunud kostja kostjate ülalpidamiseks elatist. Täitemenetluses nr 027/2020/358 on sissenõudjaks kostja I ja elatise võlgnevus on 280 eurot (80 + 200). Täitemenetluses nr 027/2020/359 on sissenõudjaks kostja II ja elatise võlgnevus on 200 eurot. Hageja on seisukohal, et sundtäitmised nimetatud täiteasjades tuleb tunnistada lubamatuks, sest tal ei ole elatise võlgnevust. Hageja leiab, et elatisena tuleb arvestada ka kostjale I ostetud talvejope (maksumusega 80 eurot 97 senti), ning veebruari eest ei pea ta elatist maksma, kuna kostjad olid tema juures 14 päeva, lisaks ostis ta kostjatele kevadeks jalanõud.
12.Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 457 lg 1). Eelnevat kohaldatakse ka määrusele (TsMS § 463 lg 2). Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorras, kus hagejalt on kostjate kasuks välja mõistetud elatis (rahalises vääringus), ei saa hageja valida, kuidas ta kohtulahendit täidab. Sellises olukorras ei või hageja otsustada, et raha maksmise asemel ostab ta kostjatele riideid. Ringkonnakohus rõhutab, et lahus elaval vanemal on alati õigus osta lapsele ka riideid ja muid vajalikke asju, kuid see ei asenda elatise tasumist. Vastupidine tõlgendus muudaks täitemenetluse sisuliselt võimatuks – formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei saa kohtutäitur hinnata, kas konkreetsed riideesemed olid lapsele vajalikud, kas nende maksumus oli mõistlik vms. Seega ei saa hageja nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist põhjusel, et ta on ostnud kostjatele riideid ja jalanõusid.
13.Ka asjaolu, et veebruaris 2020 viibisid kostjad hageja juures 14 päeva, ei anna alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavaldusest ei nähtu, et see asjaolu (kostjate viibimine hageja juures) oleks tekkinud pärast Tartu Maakohtu 19. novembri 2019 määruse jõustumist (TMS § 220 lg 2).
14.Eelneva tõttu on ringkonnakohus seisukohal, et hageja hagi sundtäitmiste lubamatuks tunnistamiseks ei ole õiguslikult perspektiivikas. Sellist hagi ei saa ka tagada. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja teeb uus määruse, millega jätab hagi tagamise taotluse rahuldamata.
15.Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.
16.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 390 lg 1 sätestab, et maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise tühistas, võib pool esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 100 000 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu. TsMS § 390 lg 1 teine lause piirab üksnes õigust esitada Riigikohtule määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata (vt nt Riigikohtu 25. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-10, p 9). Kui ringkonnakohus on hagi tagamise määruse tühistanud, on määruskaebuse esitamine lubatav TsMS § 390 lg 1 esimese lause alusel. Seega on Riigikohtule määruskaebuse esitamine lubatud hagihinnast sõltumata juhul, kui maakohus tagab hagi ning ringkonnakohus hagi tagamise tühistab (vt nt Riigikohtu 9. detsembri 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-08, p-d 26 ja 27). Eelneva tõttu on käesolev määrus edasikaevatav.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.