Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja Tallinn, Lastekodu tn 22 korteriühistu (registrikood 80163940), lepinguline esindaja Erki Casar esindajad ringkonnakohtus Puudutatud isik XX (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Erika Scholler Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 31. mai 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta XX kanda.
3.Välja mõista XX-lt Tallinn, Lastekodu tn 22 korteriühistu kasuks määruskaebemenetluse kulude hüvitamiseks 100 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Tallinn, Lastekodu tn 22 korteriühistu (avaldaja) esitas 21.06.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-lt (puudutatud isik) võlgnevuse väljamõistmiseks.
Pärnu Maakohtu 07.08.2018 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna puudutatud isik esitas makseettepanekule vastuväite.
2.Harju Maakohtule esitatud avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule 22-ruutmeetrine korteriomand aadressil Lastekodu 22-37. Elamu valitsemiseks on 27.01.2002 moodustatud korteriühistu, kes osutab elanikele haldus- ja hooldusteenust, teostab remonditöid, tagab üldelektri, prügiveo, kütte- ja kanalisatsiooniteenuse. Puudutatud isik on jätnud nõuetekohaselt tasumata temale esitatud arved. Esialgse avalduse kohaselt taotles avaldaja võlgnevuse 561,47 euro väljamõistmist. 01.10.2018 avalduses täpsustas avaldaja nõuet ja palus võlgnevuse 532,48 euro, alternatiivselt 390,48 euro, väljamõistmist. Nimetatud nõudes võttis maakohus avalduse menetlusse. 05.02.2019 eelistungil selgitas avaldaja, et taotleb puudutatud isikult 390,48 euro väljamõistmist.
PUUDUTATUD ISIKU VASTUS
3.Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu. Puudutatud isik ei ole nõus keskkütte eest maksma. Puudutatud isiku korteris puudub keskküte, sest 2015. a suvel lülitas avaldaja omavoliliselt puudutatud isiku korteriomandi keskküttesüsteemist välja. Korteri eraldamiseks küttesüsteemist pidi olemas olema kõigi korteriomanike nõusolek. Samuti peab elamu tehnosüsteemi muutmiseks olema kohaliku omavalitsuse nõusolek. Puudutatud isik on nõudnud avaldajalt enda ühendamist tagasi küttesüsteemi. Puudutatud isikul on kahju hüvitamise nõue avaldaja vastu, kuna puudutatud isik peab kasutama elektrikütet. Ebaõiglane ja vastuolus hea usu põhimõttega on olukord, kus puudutatud isik peab maksma avaldajale keskkütte eest, mida ta ei kasuta, ning Eesti Energiale elektrikütte eest.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Harju Maakohus jättis avalduse 31.05.2019 määrusega läbi vaatamata 390,48 eurot ületavas osas, kuna avaldaja on 05.02.2019 toimunud eelistungil oma nõude 142 euro osas tagasi võtnud. Ülejäänud osas maakohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 390,48 eurot.
5.Maakohus tuvastas, et puudutatud isik on avaldaja liige. Avaldaja põhikirja p 3.2.6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt määratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja määras. Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 järgi korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Avaldaja põhikirja p 3.2.7b kohaselt makstakse kütte eest korteri üldpinna järgi, p 5.3 järgi toimub mh kütte eest tasumine selliselt, et ühistu tasub teenusepakkujale ning teatab järgmisel kuul igale liikmele tema makse suuruse.
6.Avaldaja on oma nõude suuruse tõendamiseks esitanud 01.10.2018 kohtule nõude arvestuse. Maakohus tuvastas, et avaldaja on sõlminud AS-iga Tallinna Küte soojusenergia ostu-müügilepingu ning teenusepakkuja arvete alusel tegi maakohus kindlaks avaldajale tekkinud kulu soojusenergia eest ajavahemikus 2015. a detsember kuni 2018. a august. Maakohus veendus, et avaldaja on kütte kogukulu jaganud korterite vahel vastavalt korterite suurusele. Avaldaja väljatoodud summad, mis on jagatud puudutatud isiku korterile, langevad kokku puudutatud isikule esitatud arvetel kajastatuga. Maakohus asus
seisukohale, et küttekulu ulatus on põhjendatud. Puudutatud isik on 01.01.2016-31.08.2018 esitatud arved jätnud tasumata 390,48 euro ulatuses. Avaldajal on puudutatud isiku vastu nõue põhikirja p 3.2.7b, p 5.3, p 3.2.6 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 järgi.
7.Maakohus tugines Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-61-14 (p 23) ning leidis, et sõltumata sellest, kas korteriühistu on rikkunud oma kohustusi korteriühistu liikme suhtes, ei mõjuta see korteriühistu liikmele põhikirjast tulenevaid kohustusi. Kommunaalkulude tasumise nõude esitamine iseenesest ei saa väljatoodud asjaoludel olla vastuolus hea usu põhimõttega, kuna puudutatud isikul on võimalus kasutada VÕS § 110 või 111 sätestatud õiguskaitsevahendeid või tasaarvestada oma kahju hüvitamise nõue kommunaalkulude tasumise nõudega.
8.Puudutatud isik on tuginenud avaldaja poolsele kohustuste rikkumisele. Puudutatud isik väidab, et on nõudnud avaldajalt oma korteri ühendamist küttesüsteemiga. Maakohus leidis, et menetluses esitatud tõenditega ei ole see väide tõendatud. Avaldused on avaldajale esitanud puudutatud isiku korteris elav YY, mitte puudutatud isik. Avaldusest ei nähtu ka nõudmist korteri keskküttesüsteemiga ühendamiseks, pigem vastupidi – korter on palutud tunnistada väljaspool keskküttesüsteemi olevaks. Samuti on puudutatud isik esitanud korteriühistu 21.07.2017 üldkoosoleku protokolli, millest nähtuvalt on ära kuulatud puudutatud isiku esindaja avaldus minna üle korteris nr 37 elektriküttele. Ka käesolevas menetluses ei ole puudutatud isik teinud avaldust, et keeldub võlgnevuse tasumisest, kuni tema korter ühendatakse tagasi elamu küttesüsteemi. Seetõttu ei esine aluseid VÕS § 110 lg 1 kohaldamiseks.
9.Puudutatud isik on 25.03.2019 esitanud kohtule avalduse nõude tasaarvestamiseks kahju hüvitamise nõudega summas 634,70 eurot. Asjas esitatust ei nähtu, et avaldaja oleks otsustanud puudutatud isiku küttesüsteemist eraldada. Sisuliselt on küttesüsteemi uuendamine puudutatud isikule kuuluva korteri osas lõpule viimata, mitte ei ole avaldaja puudutatud isikut eraldanud. Puudutatud isik on ise keelanud oma korteris tööde tegemise küttesüsteemi renoveerimiseks ega ole võimaldanud selleks avaldajale juurdepääsu. VÕS § 101 lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Seega ei ole avaldaja nõue tasaarvestuse tulemusena lõppenud.
10.Menetluskulud jättis maakohus 27% osas avaldaja kanda ja 73% osas puudutatud isiku kanda. Maakohus määras kindlaks avaldaja menetluskulude suuruseks 350 eurot ning puudutatud isiku menetluskulude suuruseks 798,72 eurot. Avaldajalt mõisteti välja puudutatud isiku menetluskulud 215,56 eurot ning puudutatud isikult avaldaja menetluskulud 255,50 eurot. Maakohus tasaarvestas vastastikused väljamõistetavad menetluskulud ning mõistis puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulud 39,85 eurot.
MÄÄRUSKAEBUS
11.Maakohtu määrusele esitas 21.06.2019 määruskaebuse puudutatud isik, kes palus jätta avaldaja avalduse rahuldamata.
12.Määruskaebuse kohaselt on maakohtu määrus vastuoluline – kohus kinnitab, et küttesüsteem on korteris puudu ja samas kohustab puudutatud isikut tasuma selle eest, mida tal ei ole. Puudutatud isik on seisukohal, et ta on pöördunud juhatuse poole avaldusega tagada küttesüsteem korterisse ja aastate jooksul on oodanud üldkoosoleku otsuse
elluviimist. Küttesüsteemist eraldumine pole olnud puudutatud isiku soov, vaid ta on sunnitud kasutama alternatiivseid kütmise viise.
VASTUSED MÄÄRUSKAEBUSELE
13.Avaldaja palus määruskaebuse jätta rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid (TsMS § 654 lg 6).
16.Käesolevas asjas on maakohus tuvastanud, et vaidlus puudutab vaid küttearvete tasumise kohustust. Maakohus on tuvastanud, et avaldaja on tõendanud oma nõude suuruse. Puudutatud isik ei ole määruskaebemenetluses vaidlustanud arvetel kajastatud summasid. Seega on tsiviilasjas vaidlus selle üle, kas puudutatud isik on kohustatud tasuma kommunaalteenuste arvetel märgitud kütte eest, kui puudutatud isik on maja küttesüsteemist välja lülitatud ning seega arvetel märgitud soojusenergia teenust ei kasuta.
17.Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et puudutatud isik ei vabane korteri küttekulude kandmise kohustusest ainuüksi põhjusel, et kulutusi nõutakse aja eest, kui puudutatud isiku korter on olnud küttesüsteemist välja lülitatud. Avaldaja nõudeõigus tuleneb kuni 31.12.2017 kehtinud KOS § 13 lg-st 1, mille kohaselt tasub korteriomanik kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 151 sätestas samasuguse põhimõtte, mille järgi majandamiskulud arvestatakse eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanik teeb majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha ka erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra.
18.Eelnevalt nimetatud sätete kohaselt on seega korteriühistu liikmele kuuluva korteriomandi küttearvete arvutamise aluseks korteriomandi suurus, kui korteriühistu põhikiri või korteriomanike kokkulepe ei sätesta teisiti. Menetluses pole esitatud korteriomanike kokkulepet või korteriühistu üldkoosoleku otsust küttekulude kandmisel põhikirjas sätestatud proportsionaalsest kulujaotusest kõrvalekaldumiseks. Seega tuleb lähtuda avaldaja põhikirjast, mille p 3.2.6 kohaselt tuleb korteriühistu liikmel tasuda regulaarselt, ükskord kuus hiljemalt juhatuse kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh kütte) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Sama sätestab põhikirja p 3.2.7b, mille kohaselt maksete suuruse kindlaksmääramisel kütteks kuluva soojusenergia eest lähtutakse korteri üldpinnast. Seega on puudutatud isikule küttekulu arvestamine
toimunud kooskõlas hageja põhikirja p-dega 3.2.6 ja 3.2.7b. Puudutatud isikul on kohustus maksta avaldajale kütteteenuse eest vastavalt talle kuuluva korteriomandi reaalosa suurusele. Sarnaselt on leidnud Riigikohus oma 31.01.2014 lahendis nr 3-2-1-166-13.
19.Maakohtu menetluses on tõendamist leidnud, et puudutatud isiku korteris ei õnnestunud radiaatoreid ja torusid vahetada, kuna puudutatud isik ei lubanud töömehi oma korterisse. Samuti on maakohtus leidnud tõendamist, et puudutatud isik pole avaldajalt taotlenud oma korteri küttesüsteemi tagasi lülitamist. Seega on maakohus õigesti leidnud, et puudutatud isikul pole õigust keelduda oma kohustuse täitmisest VÕS § 110 ja 111 alusel ning nõuda kahju hüvitamist VÕS § 101 lg 3 järgi. Eeltoodust tulenevalt puudub alus muuta maakohtu määrust osas, milles avaldus rahuldati.
20.Maakohus jättis osaliselt avalduse läbi vaatamata. Puudutatud isik ei ole põhjendanud, miks tuleks selles osas maakohtu määrus tühistada. Kolleegium leiab, et avalduse osalise läbi vaatamata jätmisega ei ole puudutatud isiku õigusi rikutud.
21.Eeltoodud põhjustel tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
22.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda.
23.Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskulud määruskaebusega seotud menetluses 100 eurot, millele lisandub käibemaks (esindajakulu 1 tunni eest). Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja esindaja kulutanud määruskaebusega tutvumisele 0,5 tundi ning seisukoha koostamisele ja edastamisele 0,5 tundi. Avaldaja on kinnitanud, et kulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt palub avaldaja menetluskulud välja mõista käibemaksuta. Avaldaja menetluskulude nimekiri on puudutatud isiku esindajale kätte toimetatud. Menetluskuludele seisukohta ei ole esitatud.
24.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja toimingud on vajalikud ja põhjendatud. Samuti on mõistlik lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot. Avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus kuulub seega kogu ulatuses rahuldamisele.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.