2-18-113172/43 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

10.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Avalduse osaline läbivaatamata jätmine Avaldaja palus esialgse avaldusega puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista 561,47 eurot. 01.10.2018 menetlusdokumendis täpsustas avaldaja oma nõuet ja märkis, et taotleb võlgnevuse 532,48 euro, alternatiivselt 390,48 euro puudutatud isikult välja mõistmist. Nimetatud nõudes võttis kohus avalduse menetlusse. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt TsMS § 424 lg 1 hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Kohus leiab, et 01.10.2018 menetlusdokumendis esitatud nõuded ei olnud sisuliselt alternatiivsed, avaldaja taotles 532,48 euro väljamõistmist, kuid leidis, et olenevalt õiguslikust käsitlusest on nõue igal juhul põhjendatud vähemalt 390,48 euro ulatuses. 05.02.2019 eelistungil avaldas avaldaja, et taotleb 390,48 euro väljamõistmist puudutatud isikult. Seega võttis avaldaja eelistungil tagasi oma juba menetlusse võetud nõude 142 euro väljamõistmise osas. Seetõttu jätab kohus avalduse vastavas osas TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. Avaldaja esitatud väited ja nõue Puudutatud isikule kuulub korter asukohaga xxx. Avaldaja on Lastekodu 22 valitsemiseks asutatud korteriühistu. Avaldaja osutab korteriomanikele haldus- ja hooldusteenust, teostab remonditöid, tagab üldelektri, prügiveo, kütte ja kanalisatsiooniteenuse. Teenuste kohta koostab avaldaja igakuiselt arved. Puudutatud isik ei täida kohaselt arvete tasumise kohustust, ta tasub arveid vaid osaliselt. 2015. aastal otsustati renoveerida maja küttesüsteem ja vahetada radiaatorid, et süsteem oleks efektiivsem. Puudutatud isiku korteris jäid radiaatorid ja püstikud vahetamata, kuna ta ei lubanud töömehi oma korterisse.

Avaldaja palub puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista 390,48 eurot. Puudutatud isiku seisukoht Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu. Puudutatud isiku hinnangul on avaldaja nõude kujunemine ebaselge ja tõendamata. Puudutatud isik ei ole nõus keskkütte eest maksma, sest alates 2015. aasta suvest ta kütet ei saa, puudutatud isikult kütte eest tasu nõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega. Puudutatud isik on maksnud kütte eest 10%. Avaldaja otsustas 2015 vahetada radiaatorid ja püstikud. Avaldaja eraldas omavoliliselt tööde tegemise käigus puudutatud isiku korteri elamu küttesüsteemist. Puudutatud isik on korduvalt pöördunud avaldaja poole tasaarvestuse teostamiseks, kuid puudutatud isiku avaldused on jäetud tähelepanuta. Puudutatud isik on soovinud kas tasaarvestust või enda tagasi ühendamist süsteemi. Avaldaja ei oleks tohtinud küttesüsteemi muuta kõigi korteriomanike nõusolekuta. Avaldaja juhatus on toiminud omavoliliselt. Ebaõiglane ja vastuolus hea usu põhimõttega on olukord, kus puudutatud isik peab maksma kütte eest nii avaldajale (keskkütte eest, mida ta ei saa) kui Eesti Energiale (elektrikütte eest). Puudutatud isiku korteri eraldamine küttesüsteemist on küttesüsteemi oluline muutmine, milleks pidanuks avaldaja saama kõigi korteriomanike nõusoleku ning avaldaja oleks pidanud korraldama üldkoosoleku, mis oleks otsustanud, kui palju peab maksma eraldatud korteri kütte eest. Elamu tehnosüsteemi muutmiseks selliselt, et puudutatud isiku korter eraldatakse, puudub kohaliku omavalitsuse nõusolek, mis on nõutav ehitusseaduse järgi. Avaldaja on esitanud kohtule võltsitud 15.05.2015 üldkoosoleku protokolli. Puudutatud isikul on kahju hüvitamise nõue avaldaja vastu, sest seoses korteri lahtiühendamisega tekkis kulu elektriküttele. Puudutatud isik tasaarvestab 26.03.2019 avaldusega avaldaja nõude oma kahju hüvitamise nõudega. Puudutatud isik palub jätta avalduse rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused Avaldaja on korteriühistu, mis on asutatud Lastekodu tn 22, Tallinnas asuvate korteriomanditega seoses, puudutatud isikule kuulub korter asukohaga xxx (väljavõtted hooneregistrist ja kinnistusraamatust, 06.09.18 avaldaja menetlusdokumendi lisa 11). Puudutatud isik on avaldaja liige. Nimetatud asjaolude üle puudub vaidlus. Avaldaja põhikirja (06.09.18 avaldaja menetlusdokumendi lisa 13) p 3.2.6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt määratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 järgi korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Tulenevalt KrtS § 41 lg 2 on korteriühistu põhikirjaga lubatud ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast nende kulude suuruse selgumist. Avaldaja on välja toonud, et puudutatud isik ei ole kohaselt täitnud majandamiskulude tasumise kohustust perioodil jaanuar 2016 kuni august 2018, korteriühistu poolt majandamiskulude eest esitatud arved on tasutud üksnes osaliselt. 05.02.2019 eelistungil avaldas puudutatud isik, et avaldaja 01.10.2018 menetlusdokumendile lisatud laekumiste tabel (lisa „Nõude arvestus“)

Nähtuvalt avaldaja 01.10.2018 menetlusdokumendi lisast „Nõude arvestus“ on 01.01.201631.08.2018 esitatud arved tasumata 390,48 euro ulatuses. Menetlusosalised vaidlevad, kas puudutatud isikul on õigus kütte eest tasumisest osaliselt keelduda. Puudutatud isik leiab, et tal on see õigus, kuna avaldaja on eraldanud tema korteri omavoliliselt elamu küttesüsteemist ning kütte eest tasu nõudmine olukorras kus puudutatud isik kütet ei saa, on vastuolus hea usu põhimõttega. Riigikohus on lahendis 3-2-1-61-14 (p 23) leidnud, et kostja ei vabane elamu küttekulude ega muude kommunaalkulude kandmise kohustusest võrdeliselt kaasomandiosaga kui kaasomandiga seotud kohustusest ainuüksi põhjusel, et neid kulutusi nõutakse aja eest, kui kostja korteril puudus soojustatud katus ja see ei olnud sihipäraselt kasutatav või kui kostja oli korteri keskküttesüsteemist välja lülitanud. Kui korterit tegelikult ei köeta või ei saa korteriomanik kasutada muid kommunaalteenuseid, mille eest talt raha nõutakse, võib tal iseenesest olla kuni takistuse kõrvaldamiseni õigus VÕS § 110 või 111 alusel keelduda maksmisest, kui takistuse põhjuseks on teiste korteriomanike või valitseja või korteriühistu kohustuste rikkumine. Kohustuse rikkumise korral võib korteriomanikul olla ka kahju hüvitamise nõue, mille ta saab kommunaalkulunõudega tasaarvestada. Kohus leiab, et sõltumata sellest, kas korteriühistu on rikkunud oma kohustusi korteriühistu liikme suhtes, ei mõjuta see korteriühistu liikmele põhikirjast tulenevaid kohustusi. Tuginedes viidatud Riigikohtu lahendile asub kohus ka seisukohale, et kommunaalkulude eest tasumise nõude esitamine iseenesest ei saa puudutatud isiku poolt väljatoodud asjaoludel olla vastuolus hea usu põhimõttega, kuna korteriühistu liikmel on juhul, kui korteriühistu on omapoolseid kohustusi rikkunud, võimalus kasutada VÕS § 110 või 111 sätestatud õiguskaitsevahendeid või tasaarvestada oma kahju hüvitamise nõue kommunaalkulude tasumise nõudega. Puudutatud isiku viide Riigikohtu lahendile 3-2-1-50-11 ei ole asjakohane, kuna nimetatud lahendis ei olnud tegemist olukorraga, kus korteriühistule oleks ette heidetud selle kohustuste rikkumist. Samuti ei ole käesolevas asjas tegemist olukorraga, kus korteriomanikud oleksid kokku leppinud, et puudutatud isik eraldub oma korteriga ühisest küttesüsteemist. Kuivõrd puudutatud isik on jätnud kütte eest 390,48 eurot tasumata, on avaldajal tekkinud põhikirja p 3.2.7b, p 5.3, p 3.2.6 ja VÕS § 108 lg 1 alusel õigus nõuda nimetatud kohustuse täitmist. VÕS § 110 lg 1 kohaselt võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Puudutatud isik on mh märkinud, et on nõudnud avaldajalt oma korteri ühendamist küttesüsteemiga, mille tõendamiseks on esitanud kaks avaldust (puudutatud isiku 26.03.2019 menetlusdokumendi lisad 1 ja 2, tõlked eesti keelde 09.04.2019 menetlusdokumendi lisa 4). Kohus leiab, et nimetatud tõendid vastavasisulise nõude esitamist ei tõenda. Nähtuvalt avaldustest on need esitatud vastavalt 31.10.2016 ja 21.06.2017 korteriühistule V B poolt, kes on avalduste kohaselt puudutatud isiku korteris elav isik. Avaldused ei ole esitatud seega puudutatud isiku poolt. Avaldustest ei nähtu ka nõudmist korteri küttesüsteemiga ühendamiseks, pigem vastupidi, 21.06.2017 avalduses on palutud „tunnistada kirjalikult korter

nr xxx aadressil xxx väljaspool KÜ „Lastekodu 22“ keskkütte süsteemi olevaks“ ja viidatud seejuures, et „põhikirjas on toodud ära, et juhatuse liikmetel on õigus anda kirjalik luba korterite üleminekule elektrilisele või mingile muule kütteliigile“ ning „torud ja radiaatorid asuvad endistel kohtadel ning segavad kapitaalremondi teostamist“. Samuti on puudutatud isik esitanud korteriühistu 21.07.2017 üldkoosoleku protokolli (30.10.2018 menetlusdokumendi lisa 5, sama 05.02.2019 dokumendi lisa 5), millest nähtuvalt on ära kuulatud puudutatud isiku esindaja avalduse osas minna üle korteris xxx elektriküttele ja juhatuse seisukoht selles küsimuses. Ka käesolevas menetluses ei ole puudutatud isik teinud avaldust, et keeldub küttevõlgnevuse tasumisest, kuni tema korter ühendatakse tagasi elamu küttesüsteemi. Seetõttu ei analüüsi kohus täiendavalt, kas puudutatud isikul oleks õigus VÕS § 110 lg 1 alusel oma kohustuse täitmisest keelduda. Puudutatud isik on oma 25.03.2019 menetlusdokumendis teinud avalduse avaldaja nõude tasaarvestamiseks kahju hüvitamise nõudega. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 järgi tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Menetlusosalised vaidlevad, kas avaldaja nõue on lõppenud tasaarvestusega. Puudutatud isik on välja toonud, et tal on tekkinud õigus nõuda avaldajalt kahju 634,70 euro hüvitamist, kuna avaldaja õigusvastaselt eraldas puudutatud isiku korteri elamu ühtsest küttesüsteemist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Menetlusosalised ei vaidle, et elamus toimusid 2015.a. küttesüsteemi renoveerimise tööd ning puudutatud isiku korter eraldati nende tööde käigus. Puudutatud isik on seisukohal, et töid ei oleks tohtinud teha korteriomanike vastavasisulise kokkuleppeta, puudutatud isik ei ole tööde tegemiseks nõusolekut andnud. Avaldaja on välja toonud, et küttesüsteemi renoveerimine otsustati 16.05.2015 üldkoosolekul, avaldaja on esitanud 16.05.2015 üldkoosoleku protokolli (avaldaja 25.03.2019 menetlusdokumendi lisa 3). Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja esitatud protokoll on võltsitud, õige on puudutatud isiku poolt esitatud 16.05.2015 üldkoosoleku protokoll (puudutatud isiku 09.04.2019 menetlusdokumendi lisa 1), mille puudutatud isik sai haldusfirmalt xxx OÜ, kusjuures avaldaja on ise 03.11.2015 puudutatud isikule teatanud, et protokolliga tutvumiseks tuleb pöörduda xxx OÜ poole (puudutatud isiku 05.02.2019 menetlusdokumendi lisa 4). Kohus leiab, et puudutatud isik ei ole avaldaja esitatud protokolli võltsitust veenvalt põhistanud. MTÜS (mittetulundusühingute seadus) § 21 lg 6 4. lause kohaselt protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Avaldaja esitatud protokoll on juhataja ja protokollija poolt allkirjastatud, puudutatud isiku esitatud protokollilt allkirjad puuduvad. Kohus märgib, et esitatud protokollid ei erine teineteisest olulises ulatuses ka sisuliselt, puudutatud isiku esitatu näib olevat avaldaja esitatu projekt. Mõlemas dokumendis on märgitud, et päevakorra punktis 1 otsustati teostada maja küttesüsteemi renoveerimine, mis sisaldab ühetorusüsteemilt kahetorusüsteemile üleminekut, magistraaltorude vahetamist keldrites ning uute radiaatorite

paigaldamist korterites, millise otsuse poolt hääletas 64 liiget, mis moodustab 53,33% ühistu liikmete üldarvust, kelle omandis on 52,8% reaalosade summaarsest pinnast. Kuna puudutatud isik ei ole avaldaja esitatud protokolli võltsitust veenvalt põhistanud, lähtub kohus eeldusest, et avaldaja esitatud dokument on ehtne ning üldkoosolek on 16.05.2015 toimunud vastavalt avaldaja esitatud allkirjastatud protokollis märgitule. Kohus tuvastab nimetatud tõendi alusel, et üldkoosolek otsustas 16.05.2015 maja küttesüsteemi renoveerimise. 16.05.2015 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 161 lg 1 p 1 kohaselt korteriomanike üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest, võib otsustada kaasomandi eseme ajakohastamiseks, sealhulgas energiatõhususe suurendamiseks, selliste vajalike muudatuste tegemise, millega ei muudeta korteriomandi reaalosa otstarvet ega kahjustata muul viisil ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Nähtuvalt üldkoosoleku protokollist otsustati küttesüsteemi renoveerida, avaldaja selgitas 06.02.2019 eelistungil, et küttesüsteem otsustati vahetada uuema vastu, et see oleks efektiivsem, vahetati radiaatorid ja püstikud. Avaldaja ei vaielnud vastu, et küttesüsteem jäi iseenesest samaks, nii enne kui pärast töid oli elamus keskküte. Kohus leiab, et 16.05.2015 otsustatud tööde puhul oli tegemist töödega kaasomandi eseme ajakohastamiseks kehtinud KOS § 161 lg 1 p 1 tähenduses, kuivõrd tööde sisuks oli olemasoleva küttesüsteemi uuendamine seda olemuslikult muutmata. Kaasaegsete radiaatorite ja torude paigaldamine on eelduslikult kõigi korteriomanike huvides, kuna see on küttesüsteemi töökindluse ja kütmise efektiivsuse huvides. Puudutatud isik ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et otsus küttesüsteemi uuendada oli tema õigustatud huve kahjustav. Tööde tegemiseks ei olnud seega vajalik korteriomanike kokkulepe, selle võis otsustada üldkoosoleku otsusega KOS § 161 lg 1 p 1 sätestatud korras. Kuivõrd nähtuvalt 16.05.2015 üldkoosoleku protokollist hääletas küttesüsteemi uuendamise poolt 53,33% ühistu liikmetest, kellele omakorda kuulus 52,8% reaalosade summaarsest pinnast, leiab kohus, et tööde tegemine küttesüsteemi renoveerimiseks ei olnud õigusvastane. Puudutatud isik heidab avaldajale ette enda eraldamist ühisest küttesüsteemist. Asjas esitatust ei nähtu, et avaldaja oleks otsustanud puudutatud isiku ühisest küttesüsteemist eraldada. Seetõttu ei ole asjakohased puudutatud isiku väited selle kohta, et eraldamise võinuks otsustada üksnes kaasomanike kokkuleppega või et puudub kohaliku omavalitsuse nõusolek elamu tehnosüsteemi muutmiseks selliselt, et puudutatud isiku korter eraldatakse või et avaldaja oleks pidanud koos eraldamisega otsustama, kui palju peab tasuma eraldatud korteri kütte eest. Puudutatud isik on käesoleval ajal küttesüsteemist faktiliselt eraldatud, kuna tema korteris on radiaatorid ja torud uute vastu vahetamata. Sisuliselt on küttesüsteemi uuendamine puudutatud isikule kuuluva korteri osas lõpule viimata, mitte ei ole avaldaja puudutatud isikut eraldanud. Kohus leiab, et üldkoosoleku 16.05.2015 otsuse alusel tekkis avaldajal kohustus korraldada küttesüsteemi uuendamine mh puudutatud isiku korteris ja puudutatud isikul on õigus nõuda avaldajalt selle kohustuse täitmist. Avaldaja on välja toonud, et puudutatud isiku korteris jäid radiaatorid ja torud vahetamata, kuna puudutatud isik töömehi oma korterisse ei lubanud. Avaldaja on esitanud puudutatud isiku 13.06.2015 avalduse korteriühistule (avaldaja 25.03.2019 menetlusdokumendi lisa „Kostja avaldus KÜ-le koos tõlkega“), millest nähtuvalt on puudutatud isik avaldanud avaldajale, et ta loobub kütteradiaatorite ja -püstikute vahetamisest ning kahetorusüsteemi installeerimisest ja kategooriliselt keelab siseneda oma korterisse mistahes tööde teostamiseks. Kohus tuvastab nimetatud tõendi alusel, et puudutatud isik on keelanud oma korteris tööde tegemise küttesüsteemi renoveerimiseks ega ole võimaldanud selleks avaldajale juurdepääsu.

VÕS § 101 lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kohus leiab, et kuivõrd puudutatud isik on ise keelanud avaldajal oma korteris küttesüsteemi uuendamisega seonduvate tööde tegemise, ei saa avaldaja olla rikkunud oma kohustusi puudutatud isiku suhtes seoses nende tööde tegemata jätmisega. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et avaldaja oma kohustusi puudutatud isiku suhtes rikkunud ei ole. Seetõttu ei saa puudutatud isikul olla tekkinud ka kahju hüvitamise nõuet avaldaja vastu VÕS § 115 lg 1 järgi ning kohus ei hinda kahju ulatuse tõendamiseks esitatud tõendeid (puudutatud isiku 26.03.2019 menetlusdokumendi lisa 3, 09.04.2019 menetlusdokumendi lisad 2 ja 3). Kuna puudutatud isikul puudub nõue avaldaja vastu, asub kohus seisukohale, et puudutatud isiku 25.03.2019 tasaarvestuse avaldus on õigusliku toimeta, mistõttu ei ole avaldaja nõue küttekulude 390,48 euro tasumiseks tasaarvestuse tulemusena lõppenud. Kohus rahuldab avaldaja nõude 390,48 euro väljamõistmiseks puudutatud isikult VÕS § 108 lg 1 alusel. Kohtu hinnangul ei sisalda teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta 24.05.2014, 31.05.2014, 15.06.2016, 25.06.2016 KÜ üldkoosolekute protokollid, saldo tabel, puudutatud isikule 2015.a. esitatud arved (avaldaja 06.09.2018 menetlusdokumendi lisad 4-9), lepingud haldusteenuse osutamiseks, jäätmeveo tingimused, leping Eesti Energiaga, vee leping, prügiveo arved (avaldaja 10.09.2018 menetlusdokumendi lisad 3-3.1), 2010.a. juulis esitatud arve, PPA vastus pöördumisele, 18.04.2015 üldkoosoleku protokoll (puudutatud isiku 05.02.2019 menetlusdokumendi lisad 1-3.1). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus leiab, et kuna avaldaja on võtnud avalduse 142 euro väljamõistmise nõude osas tagasi ning see ei olnud tingitud nõude rahuldamisest puudutatud isiku poolt, on õiglane jätta menetluskulud 73% osas puudutatud isiku ja 27% osas avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.