Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Piret Rõuk Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 26.mail 2020 tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja e-toimikus
Tsiviilasja number
2-16-9048
Kohtuasi
Stimbar OÜ hagi IF P&C kindlustushüvitise 691 346,38 väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
746 589,05 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Stimbar OÜ (registrikood 10406080, asukoht Salve 2B, 10612 Tallinn); lepinguline esindaja vandeadvokaat Ain Alvin
Insurance AS vastu euro ja viivise
Kostja: IF P&C Insurance AS (registrikood 10100168, asukoht Lõõtsa 8A, 11415 Tallinn) lepinguline esindaja vandeadvokaat Marika Oksaar, volitatud esindaja A H Kolmas isik I hageja poolel: Gearsskill osaühing (registrikood 11591671, asukoht Muhu tn 8-75, 13912) Kolmas isik II hageja poolel: A M (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kohtuistungi aeg
11.12.2019
Resolutsioon
Jätta Stimbar OÜ hagi IF P&C Insurance AS vastu kindlustushüvitise 691 346,38 euro ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata
Menetluskulude jaotus
Jätta hagimenetluse kulud Stimbar OÜ kanda, määrata menetluskulud kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Hageja nõue
1.Stimbar OÜ (edaspidi kindlustusvõtja või hageja) palus kohtule 09.06.2016 esitatud hagis IF
P&C Insurance AS-ilt (edaspidi kindlustusandja või kostja) välja mõista tema kasuks kindlustushüvitis 691 346,38 eurot ja viivis hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni.
2.16.04.2018 hagi täpsustuses taotles hageja välja mõista kindlustushüvitus arvestades iga objekti osas kindlustuslepingulist hüvituse määra: laohoone Xxxx(kindlustusleping nr xxxx) kindlustushüvituse summa 328 720 eurot, laohoone Xxxx(kindlustusleping nr xxxx) kindlustushüvitise summa 204 360 eurot ja laohoone Xxxx (kindlustusleping nr xxxx) kindlustushüvitise summa 209 360 eurot.
3.Hageja täpsustas nõuet 07.10.2019 kohtuistungil selgitades, et nõuab Xxxx kolmekorruselise hoone osa eest 14 120 eurot, Xxxx angaariosa eest 204 360 eurot, Xxxx angaariosa eest 209 360 eurot, kokku 427 840 eurot, vähendades esialgset nõuet 263 506,38 euro võrra. Hagiavalduse asjaolud
4.Hagiavalduse kohaselt kuuluvad hagejale aadressidel Xxxx kaks hoonet ja Xxxx üks hoone, mille kindlustamiseks sõlmiti poolte vahel varakindlustuse lepingud numbritega xxxx, xxxx ja xxxx. Kindlustuspoliisi nr xxxx järgi kindlustati xxx Xxxx asuv hoone üldpindalaga 360 m2 (edaspidi kindlustusobjekt I) ja xxxx Xxxxasuv hoone üldpindalaga 590 m2 (autoremonditöökoda) (edaspidi kindlustusobjekt II). Kindlustuspoliisi nr xxxx järgi kindlustati xxxx Xxxx asuv hoone üldpindalaga 395 m2 (ladu) (edaspidi kindlustusobjekt III). Kindlustuslepingute lisaks on kindlustuse tingimused xxxx (edaspidi ettevõtte vara kindlustamise tingimused või xxxx) ja (edaspidi üldtingimused või xxxx).
5.11.02.2015 toimus Xxxxja Xxxx asuvates hoonetes tulekahju, mille käigus said kindlustatud hooned tugevalt kannatada. Hageja esitas samal päeval kindlustusandjale kahjuteate ning kostja avas kahjutoimikud nr xxxx ja xxxx (edaspidi kahjutoimikud). 10.06.2015 otsuses keeldus kostja kindlustushüvitise väljamaksmisest, tuginedes ühe hoone (Xxxx autoremonditöökoda) osas asjaolule, et hageja on tuleohutuse nõuete rikkumisega suurendanud kindlustusriski 100%, millest tulenevalt on põhjendatud kindlustushüvitise mittemaksmine. Kostja keeldus täielikult välja maksmast ka teiste lepingute kohaseid kindlustushüvitisi. Põlengu alguskoha hoone oli kindlustatud summale 330 000,00 eurot ning teised hooned summadele 205 000,00 eurot ja 210 000,00 eurot.
6.Hageja hinnangul on kostja käitumine pahauskne ning suunatud kindlustushüvitise väljamaksmisest kõrvale hoidmisele, kuna tulekahju ei tekkinud hoones 1 hageja ega ruumide üürnike süül. Vastuolude tõttu Päästeameti ja ekspertide arvamuste vahel ei ole tõendatud, milline oli tulekahju täpne tekkekoht ning kas konkreetse koha osas esines kindlustuslepingust või seadusest tulenev rikkumine, mis õigustab kindlustushüvitise tasu vähendamise 100%. Isegi juhul kui tulekahi hoones 1 tõesti tekkis seal tegutsenud üürniku süül, millega hageja ei nõustu, ei ole see aluseks mitte välja maksta hagejale kuuluvate teiste hoonete kindlustushüvitisi kokku 415 000,00 eurot. Hagejale koostati kalkulatsioon Xxxx ja Xxxx hoonete taastamiskulude osas, mille kohaselt oleks kulu kokku koos käibemaksuga 691 346,38 eurot. Hagejal on õigus saada lepingujärgset kindlustushüvitist, kuna tal olid kehtivad kindlustuslepingud, kindlustusmaksed olid täielikult ja kohaselt tasutud, objektid olid kindlustusandja poolt üle vaadatud ja aktsepteeritud ning nendele olid väljastatud poliisid.
7.Väärteomenetluses käsitleti hagejat kannatanuna, ei tuvastatud hageja süüd kindlustusjuhtumi toimumises ega tuvastatud, et mõne isiku poolt oleks täidetud KarS § 372 õigusrikkumise koosseis. Kostja poolt väidetav alakindlustus ei ole aluseks kolme kindlustuslepingu kindlustushüvitise täielikuks mittemaksmiseks. Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnista olles seisukohal, et kindlustusandjal puudub kahju hüvitamise kohustus. Kahjukäsitluse käigus kogutud info kohaselt sai tulekahju alguse kindlustusobjektil I Xxxx autoremonditöökojas asuva tahkeküttekatla suitsutoru termilisest mõjust hoone puitkonstruktsioonidele. Antud ruume rentis hagejalt OÜ xxxx. Katla ehitas sh paigaldas suitsutoru veebruaris 2014 Xxxx OÜ, kellel puudub majandustegevuse registri andmete kohaselt pädevus tegeleda kütteseadmete paigaldusega. Katla ja suitsutoru paigalduseks puudub projekt, ehitusluba ja kasutusluba ning ehitustegevust ei ole dokumenteeritud. Asjaolu, et tulekahju sai alguse kindlustusobjektile paigaldatud keskküttekatlast tõendab, et katel ei olnud paigaldatud tuleohutuse nõuete kohaselt. Vastavalt üldtingimustele ei ole kindlustusandjal kohustust hüvitada kahju, mis on otseselt või kaudselt tingitud mittenõuetekohasest projekteerimisest või projekti puudumisest, kui projekt oli vastavalt õigusaktidele kohustuslik, samuti kui kahju põhjuseks oli või kahju tekkimisele aitas kaasa konstruktsiooniviga, ebakvaliteetne ehitus- või remonditöö, ebapiisav omanikujärelevalve või kindlustusobjekti ebapiisav hooldus või korrashoid. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kahju, mis on tekkinud seetõttu, et kindlustusobjekti kasutamisnõudeid on rikutud.
9.Kostja ei nõustu hageja väitega, et kuna kindlustatud on kolm kindlustusobjekti ning tuleohutuse nõudeid rikuti ainult kindlustusobjektil I, siis puudub õiguslik alus kindlustusobjekti II ja III osas kindlustushüvitise vähendamiseks. Kolm kindlustatud hoonet olid omavahel ühendatud, tuleohutuse nõuete teadlikul eiramisel pidi hageja aru saama, et tulekahju korral saavad kõik ehitised kahjustada. Hageja on teadlikult käitunud ebaseaduslikult, lubanud kasutada nõuetevastaselt ehitatud kütteseadet ning suurendanud kõigi kolme kindlustusobjekt osas kindlustusriski. Kindlustusriski suurendamine puudutab otseselt kõiki kindlustusobjekte, seega on kindlustuslepingu tingimuste eiramisel kostjal õigus kõigi kindlustusobjektide osas hüvitise maksmisest keelduda või hüvitist vähendada. Juhul kui kindlustusobjekt saaks kahjustada naaberkinnistu omaniku tegevuse tulemusena, saaks kindlustusandja esitada hüvitise maksmise korral tagasinõude. Kuna kõik kolm kindlustusobjekti kuuluvad hagejale, siis käeoleval juhul ei ole võimalik tagasinõuet esitada.
10.Hageja nõue ei ole kogu ulatuses muutnud sissenõutavaks, sest hageja ei ole ehitist taastanud ega esitanud taastamiskulutuste kohta dokumente. Varakindlustuse tingimuste kohaselt makstakse hoone, rajatise või siseviimistlusega toimunud kindlustusjuhtumi korral hüvitist tingimusel, et kindlustusobjekt taastatakse kindlustuskohas. Kui hagiavaldus oleks põhjendatud, siis lähtuvalt lepingust ei ole avansilist hüvitist 200 000 eurot ületav osa kindlustushüvitistest muutunud sissenõutavaks.
11.Kostja ei nõustu hageja esitatud kahju suurusega kokku 691 346,38 eurot koos käibemaksuga ehk 576 121,98 eurot käibemaksuta, sest tema tellitud eksperthinnangu kohaselt on taastamismaksumus kindlustusobjekti I kohta 123 832,47 eurot, kindlustusobjekti II kohta 10 272,84 eurot ja kindlustusobjekti III kohta 93 053,08 eurot.
Kindlustusandjal puudub kohustus hüvitada kahju suuremas summas kui poliisil toodud kindlustussumma. Hageja esitatud kalkulatsioonist lähtudes on kõik kindlustusobjektid kindlustatud alakindlustusega, mida peaks hüvitise suuruse juures arvestama. Kahju osaks ei ole käibemaks ja kindlustushüvitisest kuulub maha arvamisele omavastutus. Kohtuotsuse põhjendused
12.Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel sõlmiti kaks ettevõtte varakindlustuse lepingut, et kindlustuspoliisi nr xxxx kohaselt kindlustati Xxxx asuv hoone üldpindalaga 360 m2, kindlustussummaga 205 000 eurot, tulekahju omavastutusega 640 eurot, objekti kirjeldus: autoremonditöökoda ja Xxxx asuv hoone üldpindalaga 590 m2, kindlustussummaga 330 000 eurot, tulekahju omavastutus 1280 eurot, objekti kirjeldus: 2. korruse ruumid ei ole kasutuses 1. korrusel autoremonditöökoda, toiduainete ladu; et kindlustuspoliisi nr xxxx kohaselt on kindlustatud Tallinnas Xxxx asuv hoone üldpindalaga 395 m2, kindlustussummaga 210 000 eurot, omavastutus 640 eurot, objekti kirjeldus: Xxxx ladu; et kindlustuslepingute lahutamatuks osaks on kindlustuse üldtingimused xxxx ja ettevõtte vara kindlustamise tingimused xxxx; et Xxxxja Xxxx asuvad hooned olid antud üürile kolmandale isikule OÜ-le xxxx, et 12.02.2015 esitas hageja kostjale kahjuteate selle kohta, et aadressil Xxxxja Xxxx toimus tulekahju, mille käigus said kindlustusobjektid kahjustada ning, et kostja tegi 10.06.2015 kahju hüvitamisest keeldumise otsuse.
13.Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostjal on kahju hüvitamise kohustus ja hüvitise suuruse üle.
14.Katla paigaldamise ajal kehtinud ehitusseaduse (ES) § 2 lg 4 kohaselt on projekteerimine mh ehitise tehnosüsteemide kavandamine ja ehitamine mh ehitise tehnosüsteemi või selle osa muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine. ES § 3 lg 3 kohaselt peab ehitises olema välistatud iseeneslik (ehk ehitise enda küttesüsteemist ehitise sisemusse) tule ja suitsu levimine. ES § 12 lg 1 kohaselt tuleb ehitada vastavalt ehitusprojektile. ES § 12 lg 2 peab ehitamiseks olema ehitusluba. ES § 18 lg 2 kohaselt pidi ehitusprojekt olema koostatud selliselt, et selle järgi ehitatav ehitis vastaks nõuetele ja oleks ohutu. ES § 18 lg 3 järgi peab ehitusprojekt võimaldama ehitist kasutada ja hooldada, kontrollida ehitamise vastavust ehitusprojektile ja kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele. ES § 18 lg 4 tulenevalt peab ehitusprojekt olema koostatud või kontrollitud projekteerimises pädeva vastutava spetsialisti poolt. ES § 29 lg 1 p 1, 7 ja § 31 kohaselt on ehitusloa olemasolu ning ehitusprojekti järgi ehitamise tagamine ja ehitusdokumentatsiooni säilitamine ehitise omaniku kohustus. ES § 29 lg 1 p 10 kohaselt on ehitise omaniku kohustuseks tagada ehitamine isiku poolt, kellel on vastav pädevus ja õigus.
15.Ehitise omanik on ES § 29 lg 2 p 4 kohaselt kohustatud taotlema ehitamise lõpetamisel ehitisele kasutusloa. Kasutusluba on ES § 32 lg 1 ES § 33 lg 4 järgi kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada, kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist, seejuures on kasutusloa väljastamiseks vajalik Päästeameti poolne heakskiit, et õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded on täidetud (TuOS § 5 lg 1).
16.TuOS § 3 lg 1 kohaselt on isik mh kohustatud kontrollima tema valduses oleva kinnisasja, ehitise, ruumi, seadme ja nende kasutamise ohutust ja nõuetekohasust ning tagama küttesüsteemi kasutamisel ohutuse inimese elule, varale ja keskkonnale. TuOS § 7 lg 1
sätestab, et küttesüsteem koosneb kütteseadmest, ühenduslõõrist ja korstnast ning muudest selle olulistest osadest. TuOS § 8 lg 1 järgi tuleb küttesüsteem projekteerida ja paigaldada ning seda tuleb kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et küttesüsteem täidaks oma otstarvet ja oleks välistatud tulekahju tekkimine ning plahvatuse või muu õnnetuse toimumine. TuOS § 8 lg 3 sätestab, et küttesüsteem peab paiknema seina, lae ning põlevmaterjalide ja -ainete suhtes kaugusel, mis välistab materjalide süttimise soojuskiirguse või kuuma õhu liikumise tõttu. TuOS § 8 lg 4 järgi võib kasutada üksnes tehniliselt korras, terviklikku ja ohutut küttesüsteemi. TuOS § 8 lg 5 kohaselt võib küttesüsteemi kasutada üksnes ettenähtud otstarbel ja koormusega ning selles võib põletada üksnes sellele küttesüsteemile ettenähtud kütust. TuOS § 8 lg 6 kohaselt peab korstnat ja ühenduslõõri puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui küttesüsteemi dokumentatsioonis on ette nähtud. TuOS § 9 lg 1 kohaselt võib tahkekütusel töötava ahju, kamina, pliidi või muu kütteseadme (edaspidi ahi, kamin või pliit) ning korstna ja ühenduslõõri võib kutse- ja majandustegevusena ehitada või paigaldada pädev isik, kellel on pottsepa kutsetunnistus. TuOS § 11 lg 1 kohaselt peab kasutusel olevat ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui nende dokumentatsioonis on ette nähtud. Kui dokumentatsioon puudub või kui dokumentatsioonis ei ole ette nähtud muud sagedust, siis tuleb neid puhastada vähemalt üks kord aastas. Puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu. TuOS § 11 lg 7 kohaselt peab ehitise valdaja pidama ahju ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise kohta arvestust ja säilitama korstnapühkija akti korstnapühkimise kohta järgmise korstnapühkimise akti saamiseni.
17.Küttesüsteemi puhastamise nõuete § 5 lg-st 2 ja TuOS § 11 lg-st 8 tulenevalt on korstnapühkimise eesmärk muuhulgas kütteseadme tehnilise seisukorra ja ohutuse perioodiline kontroll. Siseministri 30.08.2010 määruse nr 41 „Küttesüsteemi puhastamise nõuded“ § 2 lg 1 kohaselt on korstnapühkimine küttesüsteemi puhastamiseks tehtavad tööd, tagamaks selle korrashoid ning vältimaks tuleohu tekkimist. Sama määruse § 5 lg 1 kohaselt teeb korstnapühkija korstnapühkimisel muuhulgas alljärgnevat: puhastab küttesüsteemi põlemisjääkidest; vajadusel teeb avasid küttesüsteemi välispinda ummistuse likvideerimiseks ja sulgeb need viisil, mis tagab ohutuse küttesüsteemi kasutamisel; puhastab suitsusiibrid ja kontrollib nende toimimist ning küttesüsteemi tõmmet; 4) kontrollib puhastatud küttesüsteemi tuleohutust. Küttesüsteemi puhastamise nõuete § 5 lg 2 kohaselt hindab korstnapühkija korstnapühkimise teostamisel küttesüsteemi tehnilist seisukorda ja ohutust. Korstnapühkija informeerib avastatud puudustest ja vigadest töö tellijat või ehitise valdajat. Lisaks eelnevale peab korstnapühkija TuOS § 11 lg 8 kohaselt puhastamise käigus avastatud tuleohutusnõude rikkumisest ja tuleohust kirjalikult teavitama ka Päästeametit.
18.Poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingute osaks olevate vara kindlustamise tingimuste TPD20111 p 215 kohaselt kehtivad kindlustustingimustes toodud ohutusnõuded täiendavalt õigusaktides toodud nõuetele. TPD-20111 p 216 kohaselt on kindlustusvõtja, kindlustatu ja kindlustusobjekti seaduslik valdaja kohustatud tundma ja täitma kindlustusobjekti puudutavaid õigusakte (sh ohutusnõudeid). TG-20131 p 25 järgi peab kindlustusvõtja täitma kõiki õigusakte, juhendeid, ettekirjutusi jms, mis sisaldavad juhiseid ohutuse tagamiseks, kahju ennetamiseks ja võimaliku kahju vähendamiseks. TPD-20111 p 217 on kindlustusvõtja ja kindlustatu kohustatud kindlustuslepingu täitmisel ja kindlustusobjekti valdamisel ja kasutamisel tegutsema mõistliku hoolsuse ja ettevaatlikkusega. Sama nõue
laieneb ka teistele kindlustuskohas õiguspäraselt viibivatele isikutele TPD-20111 p 219, vara tuleb kasutada ettenähtud viisil ning vara hoidmisel ja kasutamisel tuleb lähtuda kasutusjuhenditega, õigusaktidega ja kindlustuslepinguga kehtestatud normidest. TPD-20111 p 218 kohaselt on kindlustusvõtja kohustatud tagama, et teised õiguspäraselt kindlustuskohas viibivad isikud täidavad ohutusnõudeid. TPD 20111 p 220 kohaselt peavad kindlustusobjekt ja selle osad olema projekteeritud, ehitatud, paigaldatud ja kasutusse võetud nõuetekohaselt, nõuete puudumisel selliselt, et nende kasutamine ja hooldamine on ohutu (I kd lk 30-36, 3756).
19.Vastavalt ettevõtte vara kindlustuse tingimuste TPD-20111 p-le 176 ei ole kindlustusandjal hüvitamise kohustust, kui kahju ei tekkinud äkiliselt ja ettenägematult, p-le 184 ei ole kindlustusandjal kohustust hüvitada mistahes kahju, mis on otseselt või kaudselt tingitud mittenõuetekohasest projekteerimisest või projekti puudumisest, kui projekt oli vastavalt õigusaktidele kohustuslik. Kindlustustingimuste TPD-20111 p 187 kohaselt ei ole kindlustusandjal hüvitamise kohustust, kui kahju põhjuseks oli või kui kahju tekkimisele aitas kaasa konstruktsiooniviga, ebakvaliteetne ehitus- või remonditöö, ebapiisav omanikujärelevalve või kindlustusobjekti ebapiisav hooldus või korrashoid. Kindlustuse üldtingimuste TG-20131 p 21 kohaselt kindlustusvõtja vastutab järgmiste isikute käitumise eest: a) kindlustatu; b) kindlustatud vara seaduslik valdaja või kasutaja; c) isikud, kes töölepingu või muu õigussuhte alusel peavad järgima ohutusnõudeid. Üldtingimuste TG20131 p 22 kohaselt kindlustusvõtja peab eelnimetatud isikutele selgitama kindlustuslepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Üldtingimuste TG-20131 p 23 kohaselt kui eelnimetatud isikud ei ole kindlustuslepingu nõudeid täitnud, siis loetakse, et kindlustusvõtja on lepingut rikkunud. Tingimuste TPD-20111 p 190 kohaselt ei ole kindlustusandjal kohustust hüvitada kahju, mis on tekkinud seetõttu, et kindlustusobjekti kasutamisnõudeid on rikutud, nt kindlustusobjekti kasutamine olukorras, mis kujutab kindlustusobjektile ilmset ohtu (I kd lk 30-36, 37-56).
20.Kostja 10.06.2015 xxxx/ xxxx 10.06.2015 otsusega on tõendatud, et kostja tegi 10.06.2015 kahju hüvitamisest keelduva otsuse põhjustel, et kahjukäsitluse käigus kogutud info kohaselt sai tulekahju alguse kindlustusobjektil I autoremonditöökojas asuva tahkeküttekatla suitsutoru termilisest mõjust hoone puitkonstruktsioonidele ning, et hageja on tuleohutuse nõuete rikkumise tõttu suurendanud kindlustusriski 100%, mistõttu on põhjendatud kindlustushüvitise mittemaksmine. Samuti ei nõustunud kostja hüvitise suurusega asudes seisukohale, et tegemist oli kindlustusobjektide alakindlustusega (I kd lk 91-93).
21.Hageja 17.09.2015 Päästeameti Põhja päästekeskusele esitatud teabenõudele 25.09.2015 vastusena saadetud Päästeameti sündmuste kokkuvõttest nähtub, et väljakutse tulekahjule xxxx tehti 11.02.2015 kell 13:29:46, päästeautod saabusid 13:38:29, 13:38:38 ja 13:38:56, seega vähem kui 10 minutit pärast väljakutset, tulekahju lokaliseeriti 11.02.2015 kell 16:23:00. Kokkuvõttest nähtuvalt põles autoservise hoone sein seest, sees olid kolm sõidukit, et tulekahju põhjusena on märgitud vale ahju väljatõmbelõõri paigaldus (I kd lk 15-23).
22.Vastuseks kostja 11.02.2015 päringule teatas Päästeamet, et tulekahju sai alguse kütteseadme (tahkekütusekatel) ühenduslõõri kuumuse tagajärjel süttinud põlevmaterjalist (puittala asus vastu ühenduslõõri) (I kd lk 148).
23.Päästeameti peainspektor A J e-kirjas antud vastusest kostjale nähtub Päästeameti seisukoht, et tulekahju kolle asus ülemise ühenduslõõri all (alumise ühenduslõõri peal); et ei ole tuvastatud, et esmane tulekahju kolle asus kusagil mujal; et muud tulekahju tekkimise põhjust Päästeamet ei tuvastanud; samuti, et hoonega seotud isikud ei viidanud sündmuskohal muule võimalikult tulekahju esmasele koldele (III kd lk 168).
24.Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud A.J ütlustest nähtub, et esmase tulekolde kohta tekib põlemiskoonus, mis on kuju/ jälg kohas kuskohast on tule levik alguse saanud ja see on süviti põlenud ala; et kolde ala oli väga täpselt piiritletud, oli näha, et puittarind oli otse vastu lõõri, et talad on ära põlenud ja et tunnistaja nägi piirkonda, kuskohast oli põleng alanud; et ülejäänud põleng oli sündmuse tagajärg. Samuti avaldas tunnistaja, et tulekahju ajal sündmuskohal olles ei olnud neil alust arvata, et kolle võiks olla kuskil mujal; et suurte tulekahjude puhul tuleb ette järelkustutusi, kuid teist tulekahju ei olnud. Tunnistaja märkis, et ta ei suutnud tuvastada ühenduslõõridel mingisuguseid märke, kuigi seal peaksid olema tähistused, et oleks võimalik hinnata, millega tegu ning, et ühenduslõõridel puudusid vastavussertifikaadid (IV kd lk 57-61, 09.10.2019 kohtuistungi salvestis).
25.Tunnistajana üle kuulatud Päästeameti vaneminspektori V T ütlustest nähtuvalt oli kolde koht katlamaja väliseinas suhteliselt maapinna lähedal, sealt tuli välja moodulkorstnasse kaks ühenduslõõri ning, kuna moodulist tulev ühenduslõõr toetus otse puitprussile, siis ülemise ühenduslõõri puitpruss või ka enne alumine, läks kindlasti põlema; et puitpruss, millele ülemine lõõr toetus, oli alt täiesti ära põlenud, söestunud ning, et see oli hästi nähtav. V.T ütluste kohaselt oli lõõride ümber kinnitatud vill pruunistunud, tal ei olnud enam mingeid isoleerivaid omadusi ja soojus kandus seal takistamatult edasi; et see ei olnud koorikvill, vaid pehme vill, mida ei saa kasutada ja mis viitab isetegevusele. Veel märkis tunnistaja, et villa korrosioon on pikk protsess ja seda ei saa kuidagi seostada tulekahjuga. Samuti nähtub V.T ütlustest, et vastavalt nõuetele peab korstna varustama korstna plaadiga, s.o metallplaat, mis needitakse korstna välimise kesta külge ega põle ära; et ta otsis ühenduslõõride küljest plaate aga ei leidnud neid, et poest ilma plaadita lõõri osta ei saa ning, et kasutatud materjalide poolest erinesid need torudest, mis õues olid. Tunnistaja ütlustest nähtub veel, et korstnas oli kasutatud villa või võrkmatti, mida ei või kasutada ning, et lubatud on kasutada ainult suurema tihedusega ümmarguse kujuga koorikvilla, mis peab moodustama tuletõkkesektsiooni (IV kd lk 57-61, I kd lk 151 ja III kd lk 13 fotod, 09.10.2019 istungi salvestis).
26.Vastuses kostja päringule märkis V.T, et korstnate soojus- ja tuleisolatsiooniks kasutatakse vastava temperatuuriklassiga koorikvilla, mille mehaaniline tugevus ja soojusisolatsioon kasutamise käigus ei muutu. Vale villa kasutamine ei taga korstnasüsteemide kasutamisel ohutust (III kd tl 169).
27.Hoone üürniku poolt 13.02.2015 tulekahju eksperdilt T R tellitud ekspertiisi 16.03.2015 protokollis (koos lisadega) vastas ekspert üürniku esitatud küsimustele tulekahju tekkepõhjuse ja tulekahju kolde kohta arvamuse punktis 5.1, et tulekahju tekke põhjuseks oli suurima tõenäosusega katla ja korstna vahelise alumise ühendus-suitsutoru isolatsiooni ja toru pinna ülekuumenemisest eraldunud soojuskiirguse mõju, mis vigase isolatsioonikihi tõttu kutsus esile lähedal paiknevate põlevmaterjalist konstruktsiooniosade isesüttimise ja leegistumise. T.R märkis, et ülemise ühendus-suitsutoru soojusisolatsioon oli idapoolsest
küljest kahjustatud; et villa pind oli tõmbunud pruunikaks ja murenenud, alumise ühendustoru soojusisolatsioon oli läänepoolsel küljel tugevalt kahjustatud, võrkmattidel puudusid liitekohtades ülekatted. Väliskattel olid samal küljel terasplekil ~70cm pikkuselt rooste jäljed nii sees- kui väljaspool, mida võis tekitada ühendustoru elementide ühenduste kaudu väljapoole lekkinud ja villa voolanud põlemisgaaside kontsentraat, rikkudes nii mineraalvillast isolatsioonikihi kui toru välise tsingitud katte. Sisetorul olid samal küljel kõrgtemperatuuriliste põlemisproduktide termilise mõju jäljed. Ülekuumenemist esile kutsuvaks faktoriks võis T.R hinnangul olla tahma põlemine alumises ühendus-suitsutoru korstnapoolses osas ja süttimist soodustavaks faktoriks kuuma ühendustoru läheduses paiknenud põlevmaterjalide pürolüüsunud seisund. Tulekahju kolle paiknes suurima tõenäosusega kütteseadme ja korstna vahelise alumise ühendus-suitsutoru korstnapoolse osa läänepoolsel küljel, välisseina profileeritud pleki roovlattide läheduses viidates fotodele nr 5 ja 9. Ekspert T.R märkis tulekahju leviku kohta, et põlemisgaasid süttisid ja levisid rõhkude vahe, ventilatsioonirestide ja tühikute „korstnaefekti" ning puhanguliste tuule iilide tõttu välisseina ja katuse räästa puidust viimistluseni, viidates fotole 2. Põlemisgaaside konvektiivsel liikumisel kütteseadme ruumi välisseina seina sees ülespoole, levisid leek ja kuumad põlemisproduktid kõrvalruumidega ühistesse välisseina osadesse (tühikutesse) ning katuse räästa alla ja katuse konstruktsioonidele, mille tagajärjel süttis vana katusekate. Aeglaselt toimunud kustutustööde tagajärjel tekkis pööningul hiljem üldsüttimine. Ekspertiisi protokollile lisatud fotodelt koos eksperdi märkustega nähtuvad esmane ja sekundaarne põlemispiirkond, V koonuse ja pleki siseküljel alumise suitsutoru juures termilise mõju alguspiir, korstnasüsteem, suitsutorude olukord, seina pleki väline värvimuutus, elektrikilbid ja seina sees paiknenud kaablid (IV kd lk 20-38).
28.Arvamuses xxxx autotöökoja hoonele järeldas tuleohutusekspert M O fotode (I kd lk 72, III kd lk 11, 12, 21) põhjal, et alumise suitsutoru ülemise pinna ja põlevmaterjalist konstruktsiooni vahel oli õhuvahe 20 mm ja märkis, et tagatud ei olnud xxxx poolt nõutud kuja 100mm, samuti märkis ta, et nimetatud korstna vahekaugus põlevmaterjalini peab olema min 100mm (EVS 812-3:2012 tabel 1 järgi min 150mm) (I kd lk 70-74).
29.xxxx OÜ ekspertiisiaktidest nr 1515 ja nr 1722 nähtuvalt asus kostja tellitud tulekahjuekspert H P seisukohale, et tulekahju kolle (süttimiskoht) asus välisseina sisemuses; et põlemine toimus esialgu seinakonstruktsiooni varjatud ruumala sisemuses alumise horisontaalse ühendustoru ja ülemise horisontaalse ühendustoru vahelisel alal vahelaest madalamas piirkonnas; et välimise ja sisemise suitsutoru vahelise isolatsioonimaterjali (mineraalvilla) osaline lagunemine ja paakumine on toimunud suitsutorust lähtunud termilise mõju tagajärjel; et selle tingis antud isolatsioonimaterjalile (mineraalvillale) ettenähtud töötemperatuuri ületamine; et ümber sisemist toru võrgu abil kinnitatud isolatsioonivilla kiht oli osaliselt lagunenud, kohati oli kiht paakunud, kihi paksus oli oluliselt vähenenud, sellesse olid tekkinud avaused, et tala kaugus alumisest torust oli alla 10 cm; et hoone välisseinale, mis oli ühtlasi katlaruumi välisseinaks oli profiilplekile tekkinud V-kujulise põlemiskoonuse jäljend; et ekspertiisi akti foto 7 kujutab vaadet piirkonnale, kust esmalt nähti suitsu ja leeki, et vaadeldava tulekahju tekkimise põhjustas katla horisontaalse suitsulõõri (suitsutoru) termiline mõju (soojuskiirguse tagajärjel) seinasisestele puitkonstruktsioonidele, täpsustades, et tulekahju tõenäoliseks tekkepõhjuseks on katla alumise horisontaalse suitsutoru termiline mõju seinasisestele puitkonstruktsioonidele. Ekspert tuvastas, et suitsulõõr on paksult tahma täis, tahm katab
suurt osa toru ristlõikest (fotod nr 29 ja 30).
30.Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud ekspert H.P ütlustest nähtuvalt olid horisontaalsete ühenduslõõride kahjustused tekkinud enne tulekahju. Eksperdi ütlustest nähtuvalt ei asunud tulekahju kolle hageja viidatud II kd lk 143-145 fotodel ringiga tähistatud kohas; et tegemist on plastiga kaetud detailidega, millelt ei nähtu jälgi plasti sulamisest ning ei ole näha elektrijuhtmeid ega elektripaigaldise muid osi, samuti ei ole selles kohas tulekahjukoldele iseloomulikku tulekahju koonust. H.P selgitas, et hageja viidatud kohas on alumiiniumkaabel läbi sulanud termilisel põhjusel ehk tulekahju tõttu, ei nähtu, et kaabli sooned oleks läinud lühisesse, kui tulekahju oleks sellest punktist alguse saanud, siis ei oleks plastist kõri alles olnud, sest see kõri süttib väga kergesti. Ekspert välistas tulekahju tekkimise lahtise tule allikast (I kd lk 17-69, II kd lk 15-45, 95-96, 09.10.2019 istungi salvestis IV kd lk 57-61).
31.Kohtumääruse alusel 17.11.2018 läbiviidud ehitustehnilise ekspertiisi eksperthinnangus vastas riiklikult tunnustatud ekspert P P kohtu küsimustele tulekahju põhjuste kohta, et xxxx asuva hoone tulekahju põhjustas tuleohutusnormide rikkumine; et tulekahju algas katla alumise ühenduslõõri lähedal oleva puittala isesüttimisest, peale mida kandus tuli edasi ja süttis ka ülemise ühenduslõõri vastu olnud puittala; et mõlema ühenduslõõri väliskesta ümber puudus standardis EVS 812-3:2013 „Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“ punkti 6.4.4 korstna läbiviik vahelaest ja katusest, alapunktides 6.4.4.2 ja 6.4.4.8 ette nähtud vähemalt 200 mm paksune mittepõlevast mineraalvillast isolatsioon, mahukaaluga minimaalselt 100 kg/m3 ja töötemperatuuriga vähemalt 6000 C; et alumises ühenduslõõris on näha pigi hõõgumise jälgi, et pigi hõõgub madalamal temperatuuril, kui toimub pigi põlemine lahtise leegiga, et kütmiste ja/või pigi hõõgumiste ajal tõusis ühenduslõõri sisetemperatuur ≈500-6000 C ja kandus edasi välisseina soojustuse sisse; et välissein oli isoleeritud pehme kivivilla ja EPS-iga, mis ei laskunud välisseina läbivast ühenduslõõrist eralduval temperatuuril hajuda piisavalt kiiresti väliskeskkonda; et ühenduslõõri seina läbiviigu liigsoojus kandus edasi seinasoojustuse sisse ning kutsus esile puidu pürolüüsi ehk soojuse mõjul aine keemilise lagunemise; et puidu pürolüüs algab 1500 C juures ning puidu süttimiseks kuluv aeg on seda lühem, mida kõrgem on ümbritseva ruumi temperatuur või mida intensiivsem soojuskiirgus pinnale toimib. Ekspert viitas fotodele 47 ja 48 lisas 1 ja lisas 3 lk 11. Ekspert tõi näiteks, et 2000 C temperatuuri juures võib puidu süttimiseks kuluda 12 – 15 minutit, aga 4000 C juures juba vähem kui minut. Ekspert P.P tõi eksperthinnangus välja, et puittarindid asusid horisontaalsetele ühenduslõõridele väga lähedal, mis nähtub lisa 1 fotodelt 36, 40, 46. Antud juhul toetus ülemine suitsutoru puittalale, alumise kaugus puittalast oli 20 mm ilma tuletõkkevillata, mida on kümme korda vähem, kui tehnilise standardi järgi nõutud minimaalne ohutuskaugus 200 mm, mis peab olema tuletõkkevillaga isoleeritud. P.P märkis, et antud juhul mõlema ühenduslõõri väliskesta ümber selline isolatsioon puudus, kivivill on kollakaks tõmbunud ja auklik ning nendes kohtades on ka sisemisel kestal temperatuurimuudatused.
32.Ekspert P P välistas oma hinnangus süttimise elektriseadmestikus, märkides II kd tl 143-144 fotode ja hageja poolt eksperdile esitatud tulekahju järgselt tehtud fotode kohta, et fotodel näha olevad valge isolatsiooniga kaablid ei oma tulepüsivust, mis tähendab, et nende isolatsioon kuumuse toimel sulab ja põleb ning, et kui söestunud puittala piirkonnas oleks olnud tulekahju koldekoht, kust tuli oleks levinud edasi, oleks pidanud kahjustused
piirkonnas olema palju suuremad kui nad fotodel näha on. Samuti välistas ekspert kipsplaadi karkassi kui võimaliku tulekahju tekkekoha (III kd lk 68-130).
33.Hageja tellitud riiklikult tunnustatud ekspert M. L arvamusest nähtuvalt oli tulekahju põhjuseks ehitusnõuete rikkumine. Ekspert tõi välja, et korstna vahekaugus põlevmaterjalist peab olema 100 mm (EVS 812-3:2012 tabel 1 järgi 150 mm), antud juhul ei olnud nõue täidetud. M.L ekspertiisi kohaselt ei saa vaadelda komponente, mis tulekahju põhjustasid, eraldi, tulekahju võis alguse saada ehitusnõuete rikkumise, suitsutoru isolatsioonivõime mittenõuetekohasuse ning võimaliku tahmapõlengu koosmõjul.
34.Ekspertide H.P ja T.R arvamustest nähtub, et ligikaudu 1 tund enne tulekahju avastamist oli tunda kärsahaisu ning hilisemal vaatlusel 17.02.2015 jälgi toimunud tahma põlemisest. Samuti märkisid eksperdid, et tahma süttimiseks vajalik temperatuur jääb +170-+200 ̊C vahemikku ja võimsa (88kW) küttekatla suitsugaaside temperatuur võis jääda väga kõrgeks +240-280 ̊C või isegi enam ja villa osaline lagunemine ja paakumine on toimunud suitsutorust lähtunud termilise mõju tagajärjel. T.R märkis ülemise toru kohta, et villa pind oli tõmbunud pruunikaks ja murenenud, mis viitab torus liikunud kõrgtemperatuurilistele põlemisproduktidele; et ka happekindlal sisetorul oli teraspleki samal küljel ~1m pikkuselt kõrgtemperatuuriliste põlemisproduktide mõju jäljed ning alumise toru kohta; et võrkmati mineraalvill oli pikema aja jooksul suitsugaaside kõrgete temperatuuride tõttu kõmmeldunud, muutunud algsest värvist kohati pruunikamaks (mitte rooste), mustjaks, valkjaks ja kohati muutunud ka muredaks, mis viitab torus liikunud kõrgtemperatuurilistele põlemisproduktidele. Võrkmattidel puudusid liitekohtades ülekatted. Sisetorul olid samal küljel kõrgtemperatuuriliste põlemisproduktide termilise mõju jäljed (I kd lk 65-67, II kd lk 96, IV kd lk 24- 25, 32-33).
35.Ekspert P.P hinnangust nähtub, et arvestades ühenduslõõride metallist sisekestadel ja kivivillal olevaid värvimuutusi, olid ühenduslõõrides kõrged temperatuurid, välise pinnakihi temperatuur 400°C-1000°C (III kd lk 72, 88). Tahma põlemise temperatuuri osas on ekspert P.P sarnasel arvamusel TTÜ asjatundjad T.L ja A.S, kelle analüüsi kohaselt võib tahmapõlengu puhul kirjanduse andmetel temperatuur ulatuda 1000-1200°C-ni, M.O arvamuse kohaselt võib tahma põlemisel tekkida kuni 1000°C temperatuur ja H.P arvamuse kohaselt tekib tahma põlemisel kõrge temperatuur, mis ligineb +800-1000°C (I kd lk 67, 73, II kd lk 107).
36.Ekspert H.P ja tunnistaja V.T ütlustest kohtuistungil nähtub, et tahm ei pruugi põleda ära täielikult ning visuaalselt ei saa torudest järeldada, et tahmapõlengut ei ole toimunud. Samas on A.J, T.R, H.P ja P.P avaldanud arvamust, et tulekahju võis alumisest horisontaalsest suitsutorust alguse saada ka ilma tahmapõlenguta, muuhulgas sobimatu küttematerjali kasutamise tõttu. Ekspert P.P hinnangust nähtuvalt viitab ühenduslõõride ehk suitsutorude seisukord, et neis on kasutatud ebakvaliteetset küttematerjali ja/või rikutud põletamistingimusi, kuna ühenduslõõris oli pigi ja need olid tugevalt korrodeerunud. Sama nähtub H.P hinnangu järeldustest. Fotodelt on näha, et katlas oli pooleldi põlenud puitkiudplaatide jäägid, katla alumisel restil naelad ning katlaruumis on erinevad puidujäätmed ja puitlaastplaadid. Vilpra moodulkorstna kasutusjuhendist tuleneb, et mittesobivate materjalide kütteks kasutamine võib põhjustada korstna roostetamist (I kd lk 66, II kd lk 40, 96, 186, III kd lk 18-29, 70, 72, 171, IV kd lk 25, 30, 31, 36, 36, 07.10.2019
ja 9.10.2019 kohtuistungi salvestised IV kd).
37.V.T, T.R ja H.P ütlustest ning hinnangust nähtuvalt põlevad igasugused vaiku sisaldavad puitlaast- ja puitkiudplaadid suhteliselt kõrgel temperatuuril, ka lühiajaliselt kütmisel tekivad väga kõrge temperatuuriga ohtlikud kütterežiimi tipud, kui palju õhku anda, siis nad lõhuvad katla lõpuks ära, tõmbavad praod sisse ning tekib palju põlemisjääke, pigi ja tahma ning kuumade põlemisgaaside liikumiskiiruse aeglustumisega tõuseb nende termiline mõju lõõride seintele (I kd lk 65, 9.10.2019 istungi salvestis IV kd lk 24-25, 79-82).
38.Ekspert P.P arvamuse lisana esitatud Tampere Tehnikaülikooli uurimuse kohaselt saab vaba õhu käes läbi metallkorstna tunginud soojus hajuda; et läbiviigu kohal takistab konstruktsiooni soojustus läbi korstna tunginud soojuse hajumist ning korstna sees olev soojustus hakkab söestuma ning; et katsete käigus selgus, et söestudes toodab kivivill soojust, mis tekib sideaine põlemise tulemusel (III kd lk 90-129).
39.T.R, H.P ja P.P hinnangutest nähtuvalt võis tõmbe reguleerimisel siibriga ülemäärase tõmbega suureneda nii korstnasse liikuvate suitsugaaside hulk, kui ka temperatuur ja kuna alumine suitsulõõr oli pigitunud ja tõmme halvenenud, siis tõenäoliselt pidi katlas tule süütamiseks olema avatud ülemise ühenduslõõri siiber, mis juhtis suitsugaasid otse korstnasse. Tulekahju järgselt tehtud fotodelt nähtub, et siiber oli avatud asendis, mida tõendas ka tunnistaja V.T (I kd lk 66, III kd lk 19, 72, IV kd lk 22, 9.10.2019 kohtuistungi salvestis IV kd lk 79-82).
40.Tunnistaja E H kohtus antud ütlustest nähtuvalt nägi ta õues olles naabrite juures tulekahju suitsu tulemas seina ääres asuva korstna tagant seina plekkide vahelt, et põleng hakkas pihta korstna juurest, et tema lülitas elektri hoone peakilbist välja, et tuletõrje saaks hakata kustutama ning, et suitsu nägemise ja elektri välja lülitamise vahel oli umbes pool tundi (07.10.2019 istungi salvestis IV kd lk 51-56).
41.Tunnistaja P Mi kohtus antud ütlustest nähtuvalt oli põleng kõige suurem kontori akna juures, aken hakkas põlema ja sulama, sealt tuli suur tuli, mis läks kõrgemale katuse poole, et tuli oli seinte vahel ja põlesid soojendusmaterjalid, et põlengu helid sarnanesid puidu põlemisele ning, et kui hoonesse siseneti oli elekter veel olemas (07.10.2019 istungi salvestis IV kd lk 51-56).
42.Vaidlus puudub, et väärteomenetluses antud ütlustest nähtuvalt väitis kolmanda isiku esindaja M I, kellel ei ole pottsepa kutsekvalifikatsiooni, et korsten oli tema enda tehtud. Hageja esitatud arve-kviitungiga on tõendatud, et katla ehitas ja suitsutoru paigaldas veebruaris 2014 xxxx OÜ, kellel puudub majandustegevuse registri andmete kohaselt pädevus tegeleda kütteseadmete paigaldusega (I kd lk 90, 144-147). A.Ji vastusest kostjale nähtub, et hoones asunud katlaruum ei vastanud nõuetele (I kd lk 143).
43.Vastuolus kogutud tõenditega on hageja väide, et katelt korstnaga ühendavad suitsutorud (horisontaalsed ühendustorud) on ostetud Kaminakojast. Kaminakoda, ärinimega xxxx OÜ kinnitusega vastuseks kostja päringule on tõendatud, et 160 mm läbimõõduga sisetoruga Vilpra tooteid ei ole xxxx OÜ mitte kunagi müünud. Hageja poolt kohtule esitatud xxxx OÜ arve maksjal J K puudub seos xxxx Xxxx hoonega ning arve alusel ostetud torud on 1m pikkused, diameetriga 200/300 ja puhastusluugiga (III kd lk 172, 190).
44.T.R, H. P ja M.O tuvastatust nähtub, et sündmuskohal olnud horisontaalsed terasplekist valmistatud suitsutorud olid ~1,4 meetri pikkused ning sisemine toru oli läbimõõduga 160 mm ja välimine 260-280mm. M O tuvastas, et suitsutorud ei omanud tootja poolt ettenähtud isolatsioonivõimet ja suitsutorust ei olnud soojuskiirgus põlevmaterjalile piisaval määral takistatud/isoleeritud (I kd lk 60, 66, 72, II kd lk 95, IV kd lk 22). M.T ütlustest nähtuvalt ebasobivatest materjalidest ilma märgistuseta kasutusele võetud torusid osta ei oleks saanud.
45.Tunnistaja A.J ega ka torusid vaadelnud eksperdid ei tuvastanud torudel puhastusluuke (I kd lk 60, III kd lk 169, IV kd lk 22, 9.10.2019 istungi salvestis). 19.09.2019 menetlusdokumendis võttis hageja omaks, et sellise sisetoru läbimõõduga suitsutoru ei ole kolmas isik ka ostnud (III kd lk 188).
46.T.R ekspertiisi protokollist nähtub, et moodulkorstna komplekti kuuluvate korstnasüsteemi elementide CE-vastavusdeklaratsioone ja lisatavaid tootmiskontrolli ning mineraalvilla sertifikaate eksperdile ei ole esitatud (IV kd lk 22).
47.Seega ei olnud Xxxx hoones tegemist hageja väidetud Leedu äriühingu Vilpra toodanguga ning hageja ei ole arvel näidatud tooteid tegelikult oma küttesüsteemis kasutanud. Eksitud on ka Vilpra korstnasüsteemi elementide ja suitsuvoodrite paigaldus- ja kasutusjuhendis antud juhiste vastu, sest nendest tuleneb, et teatud kohades, kus topeltseinaga korsten läbib põlevaid struktuure (lage, katust, seinu), on soovitatav korsten täiendavalt isoleerida, kasutades selleks mittepõleva mineraalvilla kihti (II kd lk 184-186).
48.Hageja ja kolmas isik on korstna paigaldustööde kohta esitanud arvekviitungi 28.02.2014 kuupäevaga ning ekspert H.P arvamusest nähtuvalt oli katel koos väljaspool hoonet asuva metallkorstnaga objektile monteeritud umbes aasta tagasi (I kd lk 60 keskel). Järelikult oli tulekahju ajaks katla ja suitsutorude kasutusse võtmisest möödas enam kui aasta, mistõttu need pidid olema puhastatud. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et TuOS § 11 sätestatud kutseline korstnapühkija oleks küttesüsteemi kontrollinud ja puhastanud. Ühendustorudel puhastusluukide puudumise tõttu oli nende puhastamine katla või korstna või seina osalise demonteerimiseta võimalik, mistõttu ei vastanud need tuleohutusnõuetele ning nende puhastamine oli võimatu ka kasutajate poolt. Antud minetuste kohta ning selle kohta, et korsten ja lõõrid olid puhastamata, mis tõstsid tuleohtu, andsid ütlusi Päästeameti vaneminspektor V.T ja peainspektor A.J, eksperdid T.R (09.10.2019 istungi salvestis). Ekspertide H.P ja P.P arvamuste kohaselt suurendas ebakvaliteetse küttematerjali ja prügi põletamine ühenduslõõride puhastusvajadust, kuna sinna ladestub tuleohtlik tahm ja/või pigi ning korstnat ja lõõre oleks tulnud puhastada iga kolme kuu järel (I kd lk 68, III kd lk 72).
49.Asjaolu, et ülemine suitsutoru toetus puittalale ning tala oli alumisele torule väga lähedal, mõne cm kaugusel, nähtub fotodelt lisas 19, 14.02.2015 (III kd lk 11-14, 21). Villa kahjustumine nähtub fotodelt II kd lk 43-45, III kd lk 27, 28, 30, 31. Küttesüsteemi täitumine tahma ja pigiga ning suitsutorude korrosioon nähtub fotodelt (II kd lk 40, 41, 42, 43, 45, III kd lk 20, 22, 24, 25, 26, 27, 28, 29, IV kd lk 30, 31, 32, 33, 36). Katlas ebasobiva küttematerjali kasutamisele viitavad fotod III kd lk 18.
50.Eeltoodud tõenditega kogumis loeb kohus tõendatuks, et tulekahju tekkis horisontaalsete suitsulõõride termilise mõju tõttu hoone seinasisestele puitkonstruktsioonidele, et suitsulõõrid olid paigaldatud puitkonstruktsioonidele normides lubatust lähemale, et
suitsulõõrid ei olnud küttesüsteemis kasutamiseks kõlbulikud, neil puudus CE-märgistus ja sertifikaat ning isolatsiooniks oli kasutatud ebasobivat villa, mistõttu ei olnud küttesüsteem ohutu ja rikuti tuleohutusseaduse sätteid. Samuti rikuti tuleohutusnõudeid ebasobiva küttenaterjali kasutamise ja korstna ja lõõride puhastamata jätmisega. Muud tulekahju põhjused on eksperdid välistanud.
51.Hageja seisukoht, et tahmapõlengut ei toimunud ja tulekahju ei saanud saada algust ekspertide poolt arvamustes viidatud korstna alumisest horisontaallõõrist, mis põhineb xxxx AS-i aruandel nr 0166, 19.02.2018 ja TTÜ inseneriteaduskonna energiatehnoloogiainstituudi direktori A S ja inseneri T L „Suitsukäigu kohal oleva puust tala süttimisvõimaluse analüüsi“ aruandel 26.02.2018, ei lükka ümber asjas kogutud tõendite ja ekspertide T.R, H.P ja P.P hinnangutel kujunenud kohtu arvamust tulekahju tekkepõhjuste kohta alljärgnevatel põhjendustel.
52.xxxx aruandes on tuvastatud, et uurimuseks esitatud torule avaldas mõju välispidiselt termiline mõjutus tulekahu käigus, et toru välispinnal on metalli pindmise kihi kahjustuse mikromõrade ja põlemisproduktide setete näol ning, et toru muu ala osas termiline ja korrosiooniline mõju puudub (II kd lk 102-106, 107-111). Fotol 1 (II kd lk 103) on uurimiseks antud toru koos villaga.
53.Aruandest nähtuvalt on uuringu objektiks Ø200x0,5 mm metall toru, mille puhul ei saa olla tegemist Xxxx horisontaalse suitsutoruga, sest sellise läbimõõduga toru Xxxx hoones ei olnud, kuna toru läbimõõduks oli 160 mm. Arvamuses esitatud fotol 1 (II kd lk 117, tõlge II kd lk 103) olev vill erineb H.P ja T.R arvamustele lisatud fotodel olevast villast (II kd lk 4345; IV kd lk 33). Hageja on väitnud ka, et alumise toru villa tema käes ei ole, seega ei saanud ta xxxx anda uurimiseks alumist toru koos villaga ja tegemist oli nii muu toru kui ka villaga. Ekspert P.P on avaldanud xxxx aruande kohta arvamust, et kahjuks ei selgu aruandest, kus kohast on pärit toru nr 2 (III kd lk 75). Järelikult on tegemist ebausaldusväärse tõendiga, mis tuleb jätta asja lahendamisel arvesse võtmata.
54.Käesolevas vaidluses ei ole asjakohane ka TTÜ inseneriteaduskonna energiatehnoloogiainstituudi direktori A S ja inseneri T L 26.02.2018 analüüs suitsukäigu kohal oleva puust tala süttimisvõimaluse kohta, kuna selle aluseks olevad lähteandmed erinevad antud vaidlusest ja asjatundjad ei ole sündmuse asjaolusid vahetult vaadelnud ega hinnanud (II kd lk 107-111).
55.Tunnistajana kohtuistungil ülekuulatud asjatundja T.L antud ütlustest nähtuvalt ei ole ta sündmuskohta näinud. Temale esitatud algandmetel oli toru lahtises ruumis, sealt läks üle 10 cm kõrguselt puittala ja lähemal ühtegi põlema minevat asja ei olnud. Seda, et toru seina sees oli, kuulis T.L esimest korda kohtuistungil ning kinnitas, et tema arvamus kehtib vaid juhul, kui toru on avatud ruumis. Aruande aluseks võeti ka hageja ebaõige väide, et tegemist oli Vilpra toodetud CE-vastavustunnistusega sertifitseeritud suitsutoruga, mille isolatsiooniks oli nõuetekohane kivivill paksusega 50mm. Aruandest nähtuvalt ei vastanud toru mõõdud Xxxx hoonest pärit horisontaalsele suitsutorule (07.10.2019 kohtuistungi IV kd lk 51-56).
56.T.L ja A.S arvamus ei vasta ka TsMS § 301 lg 1 teises lauses sätestatule, kuna arvamuse analüüs ja uurimus ei sisalda uuringute üksikasjalikku kirjeldust, arvamuses välja toodud
valem ja graafikud on sisustamata, ei sisalda arvutuskäiku ega ole kontrollitavad. Ekspert P P ekspertiisi punktist 28 nähtub, et T.L ja A.S analüüs on läbi viidud valedel tingimustel, mistõttu on ka tulemused valed. Eksperdi hinnangul oleks pidanud analüüsi teostajad lähtuma reaalsetest tingimustest (III kd lk 74). Samuti märkis ekspert H.P kohtuistungil, et sellisel viisil ilma arvutusteta on arvamus täiesti kontrollimatu (09.10.2019 salvestis).
57.T.L ütlused selle kohta, et suitsukäigu sisemise roostevabast toru visuaalne vaatlus ei kinnita tahma ja pigi intensiivset põlemist torus, samuti et tahma ja pigi oletatav põlemine vaadeldud horisontaalses suitsukäigus ei saa süüdata suitsukäigust ka vähesel kaugusel risti üle minevat puust tala, on vastuolus teiste asjas kogutud ja eelpool uuritud tõenditega, mistõttu tuleb see jätta arvestamata.
58.Kohus on seisukohal, et asjatundja M.L 27.10.2016 ja 11.01.2019 arvamused, selle kohta, et tulekahju teke elektrikaablite rikke või kahjustamise tagajärjel on võimalik, tuleb jätta asja lahendamisel arvesse võtmata, kuna M.L on arvamuse andmisel tuginenud ainult ühele tõendile s.o xxxx OÜ koostatud ekspertaktile nr 1515, ta ei ole vahetult peale tulekahju viibinud sündmuskohal, arvamuses ei ole kaalutud muid tulekahju tekke võimalusi ning see on vastuolus kohtu poolt eelpool uuritud tõenditega, eelkõige Päästeameti raporti, tunnistajate A.Ji ja V.T ütlustega ning T.R, H. P ja P.P eksperthinnangutega tulekahju tekkepõhjuste kohta ning sulavkaitsmete ja kaabli fragmentide uurimuse kohta, mille järgi puudusid lühisvoolule viitavad tunnused. Ekspert H.P ütlustest 09.10.2019 istungil nähtub, et M.L arvamus on puht-teoreetiline ega sisalda andmeid selle kohta, miks ja millest konkreetne tulekahju alguse sai (II kd lk 46-47, III kd lk 151-153).
59.Vastuolus eelpool uuritud tõenditega, eelkõige tunnistajate A.Ji, V.T, E.H, P.M ütlustega ning ekspertide T.R, H. P ja P.P eksperthinnangutega tulekahju alguskoha ja v-koonusega jälje (foto 36 III kd lk 77, fotod 5- 8 lk 81-82) kohta on tunnistaja A V ütlused selle kohta, et põleng algas väravate ja korstnatoru vahel, et suits liikus väravate taga vasakul ja teise korruse riidehoiu juures, millest hageja omakorda järeldas, et põlengu alguskohaks oli 1,21,5 meetri kõrgusel koht, kus hoone siseküljel asus elektrikapp ja asusid elektrikaitsmed. Tunnistaja A V ütlustega tulekolde asukoha kohta ei ole kooskõlas fotol 1 nähtuv Xxxx hoone vaade lõunast esimeste tuletõrjeformeeringute saabumisel, millest nähtuvalt tuleb suitsu ka väidetavast põlengukohast altpoolt. Kuna esimese väljakutse aeg on raportist nähtuvalt 13:29:46 ja päästeautod saabusid 13:38:29, 13:38:38 ja 13:38:56, siis olid päästeautod sündmuskohal vähem kui 10 minutit pärast väljakutset (I kd lk 16-17, III kd lk 76).
60.Tunnistaja A V väide, et ta viibis sündmuskohal, on vastuolus tunnistaja M Ii ütlustega, millest nähtub, et tulekahju ajal olid kohal vaid A, A ja T. A nime ta ei nimetanud (7.10.2019 kohtuistungi salvestis, IV kd lk 51-56). Eelneva tõttu on tunnistaja A V ütlused ebausaldusväärsed ja tuleb jätta tõendina arvestamata.
61.Kohus on seisukohal, et kuna hoonel puudub kasutusluba, siis pöördub tõendamiskoormus kohtupraktika kohaselt ümber ja hageja peab tõendama, et hoone ja selle küttesüsteem vastasid nõuetele, olid ohutud ja ekspluatatsiooniks esitatud nõuded olid täidetud (Riigikohtu lahendid nr 2-14-21710/105 p 26; nr 3-2-1-173-12, p 17). Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks xxxx hoone elektri, kütte ja ventilatsiooni projekt- ja teostusdokumentatsioon, ehitusja kasutusluba, samuti tahkekütusekatla, moodulkorstna ja neid ühendavate horisontaalsete
suitsulõõride paigaldamiseks projekt ja ning ehitusdokumentatsioon, et suitsulõõrid oleksid olnud märgistatud CE-märgistusega, et suitsutorud oleksid ostetud kaubandusvõrgust või valmistatud asjatundjate poolt ning omanud vastavustunnistusi (sertifikaate).
62.Hageja esitatud plaane, vaateid, lõikeid 3-korruselise hoone osa kohta, ei saa pidada hoone projektiks. 2003.a kohta esitatud dokumendi puhul ei ole tegemist projektiga, see puudutab vaid ühte ruumi ning see ei tõenda olukorda tulekahju ajal 2015.a (III kd lk 44-47, 51). Hoone elektriprojekti, elektripaigaldise skeemide, kontrollmõõtmisi kajastava dokumentatsiooni puudumisele viitavad H.P ja M.L (I kd lk 60, III kd lk 131, 9.10.2019 istungi salvestis). Kuna kontoriruum ei hävinud, siis ei vasta tegelikkusele väide, et dokumendid Xxxx hoone kontoris hävisid (II kd lk 21). Seega rikkus hageja ehitusseaduse §des 12, 18, 29, 32 ja 33 sätestatut.
63.06.09.2013 ja 31.10.2014 hageja ja kolmanda isiku sõlmitud üürilepingutega on tõendatud, et ehitise üleandmise kohta üürnikule koostavad pooled mõlemapoolselt allkirjastamisele kuuluva üleandmis vastuvõtmisakti, milles fikseeritakse ehitise seisukord, ühe poole nõudel ka muud vajalikud tingimused. Üürilepingutest tulenevalt olid kapitaalremondi teostamine ja küttesüsteemi korrashoid üürileandja kohustused, üürnik pidi tagama vaid üürileandja juurdepääsu küttesüsteemi kontrollimiseks (I kd lk 75-88). Tunnistaja E.H ütlustega on tõendatud, et hoone omanikud käisid tihti xxxx hoone juures, eriti siis, kui saabus uus üürnik xxxx OÜ. Kuna küttesüsteem on ehitise oluline osa TsÜS § 55 lg 1 mõttes, siis kuulus see hagejale kui kinnistu ja ehitise omanikule. Seega on tõendatud, et hageja oli küttesüsteemi paigaldamisest teadlik ja tal oli selle omanikuna korrashoiu kohustus. Hageja ei saa välistada enda vastutust ebaseadusliku ja asjatundmatu küttesüsteemi paigaldamise ja kasutamise eest, hoone kolmandale isikule üürile andmise tõttu. Tingimuste TG-20131 21.2 kohaselt vastutab juriidilisest isikust kindlustusvõtja mh kindlustatud vara seadusliku valdaja või kasutaja eest. Üürniku rikkumised omistatakse tingimuste TG-20131 p 23 ja 20 kohaselt hagejale. Tingimuste TG-20131 p-st 23 tuleneb, et kui isikud, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, ei ole kindlustuslepingu nõudeid täitnud, siis loetakse, et kindlustusvõtja on lepingut rikkunud (I kd lk 30-36).
64.Kohus tuvastas eelpool, et Xxxx hoones kasutatud horisontaalsed suitsulõõrid, mis olid kaotanud isoleerivad omadused, asusid puitkonstruktsioonidele tuleohtlikult lähedal, millega rikuti TuOS § 8 lg-t 3. Hageja ei ole ümberlükanud Päästeameti peainspektori A.Ji andmeid selle kohta, et Päästeamet ei olnud hagejale andnud kooskõlastust katla paigaldamiseks ja kasutamiseks ning, et nad ei esitanud dokumentatsiooni katla paigaldamise kohta (I kd lk 143). Seega on hageja kui kinnistu omanik enda olulisi tuleohutuse tagamise kohustusi rikkunud.
65.VÕS § 139 lg sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lõikest 2 tulenevalt vähendatakse kahjuhüvitist ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata.
66.VÕS § 440 lg 1 kohaselt peab kindlustusvõtja lepingu sõlmimisel teatama kindlustusandjale
kõigist talle teada olevatest asjaoludest, millel on nende olemusest tulenevalt mõju kindlustusandja otsusele leping sõlmida või teha seda kokkulepitud tingimustel (olulised asjaolud). TG-20131 punkti 15 kohaselt peab kindlustusvõtja lepingu sõlmimisel teavitama kostjat kõigist asjaoludest, millel võib olla mõju kindlustuslepingu tingimustele või kostja otsusele leping sõlmida. Kostja tugineb kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustusvõtja poolt avaldatud andmetele.
67.VÕS § 443 järgi peab kindlustusvõtja kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest viivitamata kindlustusandjale teatama, välja arvatud juhul, kui kindlustusriski võimalikkuse suurenemise põhjustas üldiselt teadaolev asjaolu, mis ei mõjuta üksnes selle kindlustusvõtja kindlustusriski. VÕS § 444 järgi ei või kindlustusvõtja pärast lepingu sõlmimist ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võimalikkust ega lubada selle suurendamist isikute poolt, kelle eest ta vastutab.
68.VÕS § 445 lg 1 Kui kindlustusvõtja rikub käesoleva seaduse §-s 443 sätestatud kohustust, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusjuhtum toimub pärast ühe kuu möödumist ajast, mil kindlustusandja oleks pidanud teate kätte saama, välja arvatud juhul, kui ta teadis ajal, mil ta oleks pidanud teate kätte saama, kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest või pidi seda teadma. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui kindlustusvõtja rikub käesoleva seaduse §-s 444 sätestatud kohustust, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest kindlustusvõtjast tuleneva asjaolu tõttu kindlustusriski võimalikkuse suurenemise ulatuses, kui kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski suurenemist.
69.VÕS § 445 lg 4 sätestab, et kui kindlustusandja vabaneb VÕS § 445 lg 1 või 2 alusel oma täitmise kohustusest üksnes mõne kindlustatud eseme või isiku suhtes, vabaneb ta kogu täitmise kohustusest, kui vastavalt asjaoludele võib eeldada, et ta ei oleks lepingut samadel tingimustel üksnes selle osa suhtes sõlminud.
70.Põhjendatud ja tõendatud on kostja vastuväited, et hüvitise tasumise välistasid projekti puudumine katlasüsteemi ehitamiseks (TPD 20111 p 184), katlasüsteemi ebakvaliteetne ehitamine (TPD-20111 p 187), töökorras mitteoleva kindlustusobjekti kasutamine (TPD20111 p 191), kindlustusvõtja raske hooletus (TG-20131 p 50.5), ohutusnõuete rikkumine (tingimuste TPD-20111 p 269 ja TG-20131 p 37) ja kindlustusobjekti ebapiisav hooldus ja korrashoid (TPD-20111 p 187). Hageja kasutades teadlikult kütteseadet, mille paigaldas ilma projekti, ehitusloata ja kasutusloata ning vastava kvalifikatsioonita isik, kasutas omavalmistatud sobimatutest materjalidest ja sertifitseerimata suitsutorusid, mille paigaldas lubamatult lähedale seina puitkonstruktsioonidele, kasutas katla kütmiseks küttekoldesse sobimatut liimpuitu jms kõrgetemperatuurilisi puidujääke, ega tellinud vastavalt vajadusele nende nõuetekohast puhastamist kutselise korstnapühkija poolt, ei käitunud hoolsalt ja rikkus TuOS § 3 lg-t 8, § 8 lg-id 1, 3, 4 ja 5, § 9 lg-t 1, § 11 lg-t 1 ning kindlustuslepingust tulenevaid ehitise tuleohutuse tagamisele suunatud kohustusi. Puhkenud tulekahju ja hageja tegevuse vahel on põhjuslik seos, sest ilma hageja rikkumisteta ei oleks tulekahju tekkinud. Arvestades seadustest tulenevate tuleohutusnõuete rikkumise ulatust ei olnud 11.02.2015 tulekahju ootamatu ega ettenägematu, st tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga kindlustuslepingu tähenduses (TG-20131 p 11, TPD-20111 p 176). Järelikult vastutab hageja ise õigusvastase tegevusega tekkinud kahju eest.
71.Kostja väited, et hageja esitas kindlustuslepingu sõlmimisel kostjale valeinformatsiooni (tulekahju) signalisatsiooni olemasolu, hoone konstruktsiooni (materjali) ning küttesüsteemi (st tuleohtlikkuse) osas on põhjendatud ja tõendatud.
72.06.08.2014 ja 09.10.2014 kindlustusavaldustest nähtuvalt deklareeriti kostjale, et tegemist on kivihoonega, millel on turvaettevõttesse ühendatud tulekahjusignalisatsioonisüsteem ning milles kütteseadmed puuduvad. Ka e-kirjas väidab hageja, et välisseinad on betoonist ning, et katus on „RAUD“.
73.Eri Kinnisvara eksperthinnangust nähtuvalt oli katuste ja katuslagede kandekonstruktsioonide materjaliks puit. Angaari katus tugines metall-puit konstruktsioonile ja liimpuitfermidele ning katuse pleki all oli vana tuleohtlik bituumenist katusekate. Hoone välisseinad olid osaliselt väikeplokkidest ning osaliselt puit- ja metallkarkassil. H K xxxx OÜ hinnangust nähtuvalt oli kolmekordse osa katusekandjateks liimpuittalad. T.R arvamusest nähtuvalt olid nii karprauast lattidesse kui ka postidele poltidega kinnitatud puitprussidest roovitus, mille külge omakorda oli naelutatud laudis, millele oli kinnitatud hilisem profiilpleki roovitus. Osaliselt oli näha õhuvahega topeltlaudist ja selle küljes nn TEP-plaatidest soojustust, mis siseruumi poolt oli katlaruumi välisseinas krohvitud. Kolmanda isiku katlaruumi välisseinas oli laudisega osas kohati näha veel saepuru täidise jäänuseid; edelapoolse seina pööninguosa oli tihelaudisega ja mõned aastad tagasi profiilplekist paanidega üle kaetud. Vahelagi oli puittaladel. Ekspert H.P hinnangust nähtuvalt oli angaari edelasein ehitatud metall-puit karkassile. Seinas oli näha veel saepuru ja TEP-plaatide kasutamist. Osa seina oli palkidest. Alumine katus oli bituumenist. Hoone edelapoolne sein oli puit- ja metallkarkassil - puit oli ka metallkarkassi küljes, karpraudade sees. Ekspert P.P hinnangust nähtus, et xxxx välisseina konstruktsioon ei vastanud tuleohutusnõuetele; Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded § 18 Väliseinad lg 1 järgi tuleb välissein ehitada nii, et tuli ei leviks piki välisseina välispinda, väliseina konstruktsioonis; et pleki paigaldamiseks oli kasutatud horisontaalset puitroovitust, millega tekkis õhuvahe välisseina puitlaudise ja pleki vahele; et õhuvahes tekkis tulekahju süttimisel korstna efekt ning mööda plekialust kandus tuli mööda välisseina laiali; et vana bituumenkate ja puitfermid soodustasid tulekahju levikut ning kuna välisseinas ei olnud takistatud tule levik, rikuti sellega määruse tuleohutusnõudeid ning soodustati tule levikut. Tunnistaja A.Ji ütlustest nähtuvalt olid hoones puitkarkassid, puidu tarindit oli kasutatud erinevate detailide, soojustuse kinnitamiseks. Päästeameti vaneminspektor V.T ütlustest nähtuvalt ei saanud antud tule leviku korral tuletõkkeseinu olla, sest tuli ei oleks saanud niimoodi levida ning kui oleks olnud tuletõkkesektsioon/ seinad vahel, siis oleks tuli selle seina taga pidama jäänud. Kindlustusavalduste ja ehitisregistri andmetel puudus hoones küttesüsteem, järelikult ei andnud hageja kostjale tuleohtlikkuse kohta tõest informatsiooni ja suurendas ebaseadusliku ning nõuetele mittevastava küttesüsteemi paigaldamise ja kasutamisega kindlustusriski võimalikkust. (I kd lk 57-69, 154-190, 193-219, II kd lk 95-96, 173, 174, III kd lk 16, 42-43, 68-130, IV kd lk 22, 09.10.2019 istungi salvestis).
74.Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamise kohta ei ole hageja tõendeid esitanud ja selle olemasolu eksperdid H.P ja T.R ei tuvastatud. Üksnes USS arve ei tõenda tulekahjusignalisatsioonisüsteemi olemasolu. USS kinnitas 15.05.2019 vastuses kostja päringule, et xxxx hoonel puudus tulekahjusignalisatsioonisüsteem, antud aadressil oli ainult
tehnilise valve leping (III kd lk 52, 170). Kostja on märkinud, et kui ta oleks teadnud, et tegemist ei ole kivihoonega ning sellel puudub igasugune tulekahjusignalisatsioonisüsteem, ei oleks ta hoonet kindlustanud.
75.Tulekahju ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” (edaspidi Määrus 315) § 3 lg 2 kohaselt on tuletõkkesektsiooniks ehitise osa, mis on teistest ehitise osadest eraldatud nii, et tule levik välja- ja sissepoole seda ehitise osa on ettenähtud aja jooksul takistatud, kusjuures selline ehitise osa võib hõlmata ühte või mitut korrust. Määruse nr 315 §-st 19 tulenevalt saab tuleohutuse mõttes eraldi hoonetena vaadata hooneid, mille vahemaa (kuja) on vähemalt 8 meetrit või tule levik on piiratud ehituslike või muude abinõudega.
76.Põhjendatud ja tõendatud on päringuga kostjale ja hoonete xxxx joonisega kostja vastuväited, et kindlustusobjekti I ja III (angaari) näol oli tegemist ühe hoonega, kuna hoone kandekonstruktsioon, katusekonstruktsioon ja tehnosüsteemid on ühised. Kindlustusobjekt II, millele on ehitusluba antud 2002.aastal, on ehitatud angaari külge ning nende vaheline ühine sein on kummagi hooneosa kandekonstruktsiooniks. Järelikult on ehituslikult kindlustusobjekt II angaari osa (II kd lk 176,177). Kuna hoone ühte poolt ei ole võimalik lammutada ilma teist osa kahjustamata, siis on TsÜS § 55 järgi tegemist ühe ehitisega.
77.TG-20131 p 15 kohaselt peab kindlustusvõtja lepingu sõlmimisel teavitama kostjat kõigist asjaoludest, millel võib-olla mõju kindlustuslepingu tingimustele või otsusele leping sõlmida, TG-20131 p 60 kohaselt peab kindlustusvõtja viivitamata teatama kostjale riski suurendamisest, TG-20131 p 61 järgi kui kindlustusandjale esitatud andmed osutuvad valeks või puudulikuks või kui kindlustusobjektiga seotud asjaolud on oluliselt muutunud, peab kindlustusvõtja sellest esimesel võimalusel kostjale teatama, TG-20131 p 62 järgi on kostjal õigus lähtuda kindlustusobjekti ja riski kohta esitatud andmetest ka edaspidi sõlmitavates kindlustuslepingutes (I kd lk 30-36).
78.RKTKo nr 3-2-1-59-05 p 14 tuleneb, et kindlustuslepingu alusel tuleb kahju hüvitada juhul, kui kindlustusvõtja on teinud temalt kõik mõistlikult eeldatava oma vara ning elu ja tervise kaitseks. Kindlustuslepingu sõlmimine ei tähenda seda, et kindlustusvõtja ei pea järgima käibes vajalikku hoolt oma asjade eest hoolitsemisel. Tulekahju on põhjustatud hageja ja kolmanda isiku raskest hooletusest, mistõttu ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga, sest TG20131 p 50.5 kohaselt ei hüvita kostja kahju, kui kindlustusvõtja või isik, kelle eest kindlustusvõtja vastutab (st ka üürnik) põhjustas kindlustusjuhtumi raskest hooletusest. Tingimuste TG20131 p 37 alusel on kostjal õigus hüvitamisest keelduda või hüvitist vähendada, kui kindlustusvõtja rikkus kindlustuslepingut ja rikkumine mõjutas kahju tekkimist või suurust või kahjujuhtumi asjaolude kindlakstegemist. Tingimuste TPD-20111 p 269 kohaselt on kindlustusandjal õigus vähendada kindlustushüvitist või selle maksmisest keelduda, kui kindlustusvõtja või isik, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, on kindlustuslepingut (sh ohutusnõudeid) rikkunud. Sellised kokkulepped on Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-144-05 p 11 kooskõlas VÕS § 452 lõikega 2. Kuivõrd tulekahju ja tekkinud kahju ulatus said võimalikuks ehitus- ja tuleohutusseadustest tulenevate kohustuste rikkumiste tõttu, siis tuleb jätta hagi rahuldamata ka VÕS § 139 lg 1 alusel. Kuna tegemist oli ühe hoonega, kus tule levik hoone ühest osast teise ei olnud kuidagi takistatud, siis rikkumised ühel objektil olid otseses põhjuslikus seoses sellega ühenduses olnud teistele objektidele
tekkinud kahjuga. Arvestades küttesüsteemi ehitamisel, kasutuselevõtmisel ning ekspluateerimisel esinevaid rikkumisi on kindlustusvõtja suurendanud kindlustusriski 100% ulatuses ning kostjal puudub tuginedes lepingutingimustele kohustus kahju hüvitamiseks.
79.Hageja seisukoht, et kostja ei või hagile vastu vaidlemiseks esitada uusi vastuväiteid ei ole kooskõlas Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt saab kindlustusandja vaidluse puhul tugineda ka täiendavatele algses keeldumisotsuses nimetamata alustele (RKTKo 3-2-1-17113 p 10). Tõendamata on hageja väited nagu oleks ekspert H.P süül kaduma läinud mingi osa kaablist ja suitsutoru.
80.Hageja kohtukõne teesides esitatud uued väited tüüptingimuste tühisuse kohta tuleb jätta tähelepanuta, kuna TsMS § 402 lg 2 kohaselt võib kohtukõnes viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esile toodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Hageja ei ole tüüptingimuste tühisusele menetluse vältel tuginenud, vaid on hagiavalduses võtnud omaks, et kindlustuse üldtingimused kuuluvad lahutamatu osana kindlustuslepingute juurde. Seega ei saa kohus pärast asja sisulise arutelu lõppemist hakata hindama tüüptingimuste kehtivust ja nende lepingu osaks saamist VÕS § 37 lg 3 alusel.
81.Kuna kohus asus seisukohale, et kostjal puudub kahju hüvitamise kohustus, siis puudub vajadus hakata kohtuotsuses andma hinnangut kahju ja viivise suurusele. Eeltoodule tuginedes tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus
82.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses hageja kanda.
83.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
84.Kohus on seisukohal, et antud asjas on otstarbekas menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
otsuse põhjendusi muudetud Tallinna RK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.