(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 14.06.2022.a, Tallinn Kohtuasja number
2-16-9048
Kohtuasi
OÜ Stimbar hagi IF P&C Insurance AS vastu kindlustushüvitise 691 346,38 euro ja viivise väljamõistmiseks.Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.09.2021.a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Stimbar määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): OÜ Stimbar (registrikood 10406080, aadress Salve 2B, 10612 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ain Alvin (e-post: xxx) Kostja (vastustaja): IF P&C Insurance AS (registrikood 10100168, aadress Lõõtsa 8A, 11415 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marika Oksaar (e-post:xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 27.09.2021.a määrus osas, milles maakohus rahuldas kostja IF P&C Insurance AS avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks suuremas ulatuses kui 34 540 eurot ja teha selles osas uus määrus, millega jätta kostja IF P&C Insurance AS menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 34 540 eurot ületavas osas. Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 27.09.2021.a määrus muutmata.
2.Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
Rahuldada IF P&C Insurance AS avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Stimbar OÜ-lt välja IF P&C Insurance AS kasuks menetluskuluna lepingulise esindaja kulu 34 540 eurot.
2-16-9048
3.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Stimbar OÜ-l tasuda IF P&C Insurance AS-ile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (34 540 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.OÜ Stimbar määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli OÜ Stimbar (hageja) hagi IF P&C Insurance AS (kostja) vastu kindlustushüvise ja viivise nõudes. Harju Maakohus jättis 26.05.2020.a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus võttis 27.11.2020.a otsusega vastu hageja hagist osalise loobumise, lõpetas menetluse kindlustushüvitise 263 506,38 euro nõudes, jättis Harju Maakohtu 26.05.2020.a otsuse lõppjärelduses muutmata, kuid muutis selle põhjendusi ning jättis maakohtu ja apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Kohtulahend jõustus 07.01.2021.a.
2.Kostja esitas maakohtus kantud menetluskulude nimekirja 27.04.2020.a, ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja 09.11.2020.a ning kokkuvõtva avalduse menetluskulude kindlaks määramiseks 20.01.2021.a. Kostja palus hagejalt enda kasuks välja mõista menetluskulud summas 38 995 eurot ning viivise menetluskulude hüvitise suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teisest lausest tulenevas määras. Kõik menetluskulud on kantud käesoleva kohtumenetlusega seoses. Lepingulise esindaja tunnitasu määr on 165 eurot, millele lisandub käibemaks. Taotletav menetluskulude hüvitise summa on esitatud ilma käibemaksuta.
3.Hageja esitas kostja maakohtus kantud menetluskuludele vastuväited 05.05.2020.a ja avaldas 09.11.2020.a toimunud istungil, et ta ei vaidle vastu kostja poolt ringkonnakohtus kantud menetluskuludele. Hageja palus, et kohus hindaks kostja menetluskulu vajalikkust, arvestades et menetluses osales kohtu kogemustega ja kõrgesti kvalifitseeritud IF Kindlustuse juristist esindaja Allan Habicht, kes oli esimestes menetlusdokumentides ja kohtuistungil toonud välja sisuliselt samad asjaolud ja viidanud samadele tõenditele, milles hilisemas menetluses on teinud tema kõrval osalenud teine advokaadist esindaja. Taoline kohtuvaidlus on kindlustusettevõtjale rutiinne, sealjuures olid talle erinevalt hagejast teada vastuväidete aluseks olnud asjaolud. Advokaadist esindaja on hilisemates menetlusdokumentides viidanud samadele asjaoludele.
3.1.Hageja palus, et kohus hindaks kostja menetluskulu põhjendatust, arvestades, et esimese menetlusdokumendi koostamiseks, mis sisuliselt kordab juristist esindaja seisukohti on advokaadist esindaja kulutanud üle 90 töötunni, mis eelöeldut arvestades ei ole põhjendatud
2-16-9048 (tegevused kuni 27.06.2019.a). Samuti kohtuteesidele kulutatud aja üle 50 tunni põhjendatust. Ebavajalik toiming on 9.09.2019.a tehtud 1 h taustauuring hageja kohta, olukorras, kus avalikest andmetest on lihtsasti nähtav, et hageja omab koormamata kinnistut, mille väärtus ületab kordades võimalikke kostja menetluskulusid.
3.2.Advokaadist esindaja tunnitasu 160 eurot, millele lisandub käibemaks, on antud menetluse asjaolusid arvestavalt, eriti, et kostja oli esindatud pädeva ja kogemustega juristist esindajaga, kõrge, kuigi hageja möönis, et keerulisema vaidluse korral oleks tunnitasu määr advokaadil sellel kõrgusel ja ka kõrgemalt, põhjendatud. Võrdluseks: hageja advokaadist esindaja on antud asjas osutanud õigusabi 140 eurot tund. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 27.09.2021.a määrusega kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks (resolutsiooni punkt 1), määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna lepingulise esindaja kulu 38 995 eurot (resolutsiooni punkt 2) ning määras, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (38 995 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (resolutsiooni punkt 3).
5.Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt tugines kohus TsMS § 138 lg-le 1, § 144 p-dele 1 ja 3, § 174 lg-le 8, § 175 lg-le 1 ja § 177 lg 1 p-le 2.
6.Kostja esindaja on osutanud maakohtus õigusabiteenust 202 tundi summas 33 330 eurot ilma käibemaksuta ning ringkonnakohtus 34 tundi ja 20 minutit summas 5665 eurot ilma käibemaksuta. Avalduse kohaselt osutas esindaja õigusabiteenust hinnaga 165 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Riigikohtu praktikas on peetud tsiviilasjades mõistlikuks tunnitasuks ilma käibemaksuta lahendis nr 3-2-1-115-13 – 120 eurot, 3-2-1-97-16 – 135 eurot, 3-2-1-120-16 – 150 eurot, 3-2-1-115-14 – 153 eurot, 3-2-1-131-16 - 165 eurot ning 3-2-1-15916 – 170 eurot. Kuigi eelnimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus, arvestades Riigikohtu praktikat, asja keerukust, esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat) ning seda, et aastatega on õigusabi teenuste hinnad tõusnud, leidis, et käesolevas tsiviilasjas on põhjendatud lugeda tunnihinnaks 165 eurot ilma käibemaksuta.
7.TsMS §-st 217 tuleneb, et menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu. Kvalifitseeritud juristist töötaja olemasolu menetlusosalisel ei piira juriidilise isiku õigust omada kohtumenetluses ka tehingulist esindajat. Kohtu hinnangul oli tegemist küllaltki keerulise ja mahuka vaidlusega. Kohtumenetluses on esitatud 7 asjatundja arvamust, lisaks on tehtud üks kohtulik ekspertiis, üle on kuulatud 7 tunnistajat ja toimunud on 6 istungit (16.03.2018.a, 24.09.2019.a, 7.10.2019.a, 9.10.2019.a, 11.12.2019.a, 9.11.2020.a). Osutatud teenuste maht on mõlema poole esindajal sarnane (maakohtus oli hageja esindaja õigusabimaht 213 tundi ja kostja esindajal 202 tundi; ringkonnakohtus hageja esindajal 34 tundi ja kostja esindajal ca 33 tundi).
8.Kostja esindaja on koostanud esimese menetlusdokumendi 12.06.2018.a (kd II lk 160-197, kd III lk 1-31), mitte 27.06.2019.a nagu väidab hageja. Kostja esindajal on kliendiga nõupidamisele, menetlusdokumentidega tutvumisele ja vastuse koostamisele kulunud kokku 53 tundi ja 30 minutit, mitte 90 tundi nagu väidab hageja. Kostja esindaja menetlusse astumise ajaks oli kohtuvaidlus kestnud ligikaudu 2 aastat, selle kestel oli esitatud 09.06.2016.a hagi,
2-16-9048 08.03.2018.a haginõude muutmine, 16.04.2018.a hagi täpsustus, mõlema poole poolt kokku 6 asjatundja arvamust (H-Ekspertiis OÜ kd I lk 17-68, Mart Oleski arvamus kd I lk 74, ERI Kinnisvara kd I lk 154-190, Ehitusekspertiisibüroo OÜ kd I lk 193-219, Enefit Solution AS kd II lk 102-106, Toomas Lausmaa aruanne kd II lk 107-111) ning toimunud üks korraldav istung (kd II lk 137), kus kohus tõi esile, et hageja nõue ei ole täitmise seisukohalt selge ning tegi ka ettepaneku määrata kohtulik ekspertiis. Arvestades mitmeid hagi täpsustusi, erinevate asjatundjate arvamuste arvu ja esindaja poolt koostatud menetlusdokumendi sisu ja pikkust leiab kohus, et ajakulu 53 tundi ja 30 minutit ei ole ülepaisutatud.
9.Kostja esindajal on toimingutele vahemikus 13.09.2018.a-27.06.2019.a kulunud 37 tundi ja 30 minutit. Nimetatud ajavahemiku sisse jääb kõik kohtuliku ekspertiisiga seonduv, sh ekspertiisiaktiga tutvumine, täiendavate tõendite ja asjatundja arvamuse esitamine hageja poolt, erinevad taotlused (kordusekspertiis, tunnistajate ülekuulamine, asitõendite väljanõudmine), 24.04.2019.a istung ning 21.06.2019.a menetlusdokumendi esitamine (kd III 162-167). Arvestades esitatud menetlusdokumente, taotlusi, istungit ja koostatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu leiab kohus, et ajakulu on põhjendatud.
10.09.09.2019.a menetlustoiming ei sisalda ainult hageja taustauuringut ja menetluskulude tagatise taotlemise vajaduse hindamist, vaid ka 04.09.2019.a kohtumäärusega tutvumist ja suhtlemist kliendiga. 04.09.2019.a kohtumäärusega on kohus lahendanud mitmeid erinevaid taotlusi (tunnistajad, kordusekspertiis, asitõendite väljanõudmine). Kohus leidis, et ajakulu 1 tund ei ole ülepaisutatud.
11.Hageja on esile toonud, et kostja esindaja on kohtuteesidele kulutanud 50 tundi. Hageja on jätnud täpsustamata, milliseid toiminguid ta on 50 tunni hulka arvanud. Menetluskulude nimekirjast ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt on lisaks teeside koostamisele kostja esindaja tutvunud viimase istungi protokolliga, teinud taotluse protokolli parandamiseks, tutvunud parandatud protokolliga, tutvunud hageja tähtaja pikendamise taotlusega ja esitanud selles osas oma seisukoha ning koostanud menetluskulude nimekirja ja vastuväited hageja nimekirjale. Kostja kohtukõne teeside pikkus on 50 lehekülge. Kohus, arvestades nii menetlusdokumendi sisu ja pikkust kui ka muid tehtud toiminguid leidis, et esindaja toimingute ajakulu perioodil 13.12.2019.a kuni 24.04.2020.a ei ole põhjendamatu.
12.Kohus võrrelnud ja analüüsinud menetluskulude nimekirjas nimetatud toiminguid tsiviilasja toimiku materjalidega, leidis, et ka ülejäänud kostja esindaja poolt tehtud toimingud ja neile kulunud aeg on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ning sellest ei nähtu, et esindaja oleks teinud tarbetuid kulutusi ja kulutanud selleks põhjendamatult aega. Tulenevalt eeltoodust mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja esindajakulud 38 995 (33 330+5665) eurot. Kostja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
13.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta kostja menetluskulude taotlus maakohtus 202 tunni ulatuses summas 33 330 euro, millele lisandub käibemaks, rahuldamata; alternatiivselt määrata kindlaks kostja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus maakohtus 101 töötunni ulatuses summas 16 650 eurot.
14.Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt on kohtumäärus kostja menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hagejalt väljamõistmiseks tehtud olulise kaalutlusveaga.
15.Käesolevas tsiviilvaidluses maakohtus esindas kostjat kindlustusvaidlustele spetsialiseerinud Allan Habicht volitatud esindajana. Allan Habicht on kostja jurist,
2-16-9048 Kindlustuse lepitusorgani liige ja paljudes menetlusvaidlustes kogenud asjatundja. Seega puudus mõistlik vajadus, et kostja kaasas enda poolel menetlusse täiendavalt advokaadi. Menetluskulude vajalikus ulatuses kindlaks määramisel peaks kohus arvestama, kas lepingulise esindaja kaasamiseks menetluskulu tegemine on olnud kostjale vajalik ja põhjendatud. Kohtu hinnangul oli tegemist ka küllaltki keerulise ja mahuka vaidlusega. Nimetatu on küll õige, kuid see ei anna hinnangut sellele, miks on lisaks kindlustusvaidlustele spetsialiseerunud kindlustusseltsi enda juristile vajalik menetlusse kaasata täiendavalt lepinguline esindaja. Asjatundja arvamuse, kohtuliku ekspertiisi läbitöötamine ja kohtuistungitel osalemine toimus kostja kahe esindajaga, kuid miks oleksid olnud kostja huvid vähem kaitstud, kui seda oleks teinud kostja volitatud esindaja Allan Habicht üksinda, ei ole kohtu tähelepanu pälvinud. Hageja leiab, et tsiviilvaidluses puudus vajadus lepingulise esindaja kaasamiseks kostja poolel ja seetõttu ei ole lepingulise esindaja menetluskulu väljamõistmine kostjalt põhjendatud. Seetõttu taotleb hageja, et hagejalt ei mõistetaks välja kostja lepingulise esindaja menetluskulusid maakohtus summas 33 330 eurot ilma käibemaksuta, sest õigusabiteenus 202 tunni ulatuses ei ole olnud vajalik menetluskulu. Tsiviilasi ei ole olnud keerukas vähemalt kindlustusasjadega rutiinselt tegelevale volitatud esindajale.
16.Alternatiivselt palub hageja, et kostja menetluskulu summa suurust vähendataks oluliselt põhjendatud ja vajaliku ulatuseni. Arvestades, et tegemist on kohtu kaalutlusotsusega, siis teeb hageja ettepaneku, et menetluskulu 202 tunni ulatuses oleks kohtu poolt vähendatud pooles ulatuses, arvestades, et oluline osa tööst oli kostja volitatud esindaja juba teinud ajaks, kui lepinguline esindaja menetlusse astus, mistõttu ei ole menetluskulu tekitamine hagejale vajalik ega põhjendatud sellises ulatuses.
17.Hageja palub, et kohus hindaks kostja menetluskulu põhjendatust, arvestades, et lepingulise esindaja esimese menetlusdokumendi koostamiseks 12.06.2018, mis sisuliselt kordab juristist esindaja seisukohti, on advokaadist esindaja kulutanud üle 90 töötunni, mis eelöeldut arvestades ei ole põhjendatud (tegevused kuni 27.06.2019). Nimetatu moodustab aga ligi pool maakohtus kulutatud lepingulise esindaja 202 töötunnist.
18.Põhjendatud ja vajalik ei ole kindlasti ka kostja lepingulise esindaja maakohtus kohtuteesidele kulutatud aeg üle 50 töötunni. Tegemist on suures ulatuses varasemates menetlusdokumentides juba väljendatud seisukohtade taasesitamisega, millele on lisandunud neid seisukohti kinnitavate tunnistajaütluste analüüs. Tegemist on selgesti paisutatud töötundide arvuga. Ka selles osas peaks hagejalt väljamõistetavat summat vähendatama võrreldes maakohtu otsusega. Hageja teeb ettepaneku teha seda pooles ulatuses.
19.Ebavajalik toiming on 9.09.2019 tehtud 1 h taustauuring hageja kohta, olukorras, kus avalikest andmetest on lihtsasti nähtav, et hageja omab koormamata kinnistut, mille väärtus ületab kordades võimalikke kostja menetluskulusid.
20.Advokaadist esindaja tunnitasu 160 eurot maakohtus ja 165 eurot ringkonnakohtus, millele lisandub käibemaks, on antud menetluse asjaolusid arvestavalt on kõrge, kuigi hageja möönab, et käesolevast keerulisema tsiviilvaidluse korral oleks tunnitasu määr vandeadvokaadil sellel kõrgusel ja ka kõrgemalt, põhjendatud. Võrdluseks hageja advokaadist esindaja on antud asjas osutanud õigusabi 140 eurot tund.
21.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Kohus ei ole diskretsioonipiire ületanud. Maakohus on hageja vastuväiteid analüüsinud ja arvestanud. Kostja töötaja varasem osalemine menetluses ei välista hiljem advokaadist esindaja poolt tehtud menetlustoimingutega seotud õigusabikulude hüvitamist ega anna alust nende kulude vähendamiseks. Tegemist ei olnud
2-16-9048 keskmise kohtu- ega kindlustusvaidlusega. Kohus on põhjendatult leidnud, et vaidlus oli küllaltki keeruline ja mahukas, kuna puudutas spetsiifiliselt ärikinnisvara. Kostja ei ole taotlenud mitme esindaja kulude hüvitamist. Kostja töötaja osales vaid istungitel, muus osas tegi kõik menetlustoimingud ja koostas menetlusdokumendid advokaat. Maiks 2018 ei olnud vaidlus lahendatud. Ükski kostja menetlusdokument ei dubleeri varasemat. Arvestades vaidluse mahtu ning kogutud tõendite hulka, on teesidele kulunud aeg põhjendatud. Hageja taustauuring oli vajalik. Kostja esindaja tunnitasu hindamisel ei ole maakohus eksinud.
22.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
23.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 pdele 1 ja 2, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 34 540 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hagejalt välja mõistmiseks 34 540 eurot ületavas osas rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
24.Käesolevas asjas vaieldakse edasi selle üle, kas maakohtu otsustus, rahuldada kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tervikuna, on olnud seaduslik. Sealjuures on kostja seisukohal, et vaidlustatud määrus ei kuulu muutmisele, hageja hinnangul tuleb see diskretsioonipiiride ületamise tõttu tühistada.
25.Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga ning leiab, et käesoleval juhul esineb alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks seoses kostjale maakohtus osutatud õigusabi kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisega. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.12.2012.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13).
26.Määruskaebusest nähtuvalt ei ole hageja hinnangul põhjendatud ja vajalik kostja lepingulise esindaja poolt maakohtus kohtuteesidele kulutatud aeg üle 50 töötunni ning sellega seotud, hagejalt kostja kasuks väljamõistetud õigusabikulude hüvitist võiks vähendada pooles ulatuses.
27.Erinevalt maakohtust on ka ringkonnakohus seisukohal, et põhjendatud ei ole kogu kostja kohtuteeside koostamisega seonduv ajakulu. Kuigi TsMS § 402 lg 2 esimese lause kohaselt on menetlusosalisel õigus kohtuvaidluses esineda kohtukõnega, ei näe tsiviilkohtumenetluse seadustik ette kohtukõne kirjalikult esitamise kohustust. Menetlusosalise kohtukõne olulisemad seisukohad on võimalik protokollida ja seega vältida täiendavate menetluskulude tekkimist teeside koostamise näol. Seega üldjuhul ei ole tegemist sellise kuluga, mille peaks teiselt poolelt välja mõistma. Teisalt tuleb menetluskulude kindlaks määramisel arvestada ka konkreetse kohtuasja menetluse käiku. Praegusel juhul määras maakohus pooltele kohtukõne teeside esitamise tähtajad (IV kd, tlk 71), mis tähendab, et kostja ei saanud kohtukõne teese maakohtule
2-16-9048 ka esitamata jätta ning tema suhtes oleks ebaõiglane jätta teeside koostamiseks kulunud aeg üldse hüvitamata.
28.Kostja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt (IV kd, tlk 116-118) on teeside koostamiseks vajalikud õigusabitoimingud osutatud mh 02.12.2019.a-04.12.2019.a (asjas kogutud tõendite kogumi analüüs, kohtukõne teeside esmase projekti koostamine – 10 h), 23.12.2019.a (asjas esitatud seisukohtade ja kogutud tõendite terviklik analüüs, kohtukõne teeside koostamine - 6 h), 09.01.2020.a-10.01.2020.a (T.Lausmaa arvamuse täiendav analüüs koosmõjus T.Lausmaa antud ütluste ja muude tõenditega, kohtukõne teesideks vastuväidete koostamine hageja tõenditele – 6 h), 14.01.2020.a-16.01.2020.a (kostja vastuväidete ja seisukohtade projekti koostamiine, kostja õiguslike väidete kokkuvõtte projekti koostamine – 12 h 20 min), 23.01.2020.a-24.01.2020.a (kostja kohtupositsiooni kokkuvõte, tõendite analüüs, vastuväited hageja tõenditele, kohtukõne projekti täiendamine – 9 h 10 min), 26.01.2020.a27.01.2020.a (kostja kohtupositsiooni kokkuvõtte projekti täiendamine, tutvumine hageja 23.01.2020.a taotlusega, (menetlustähtaegade pikendamiseks) ning kohtu 24.01.2020.a ekirjaga, seisukoha kujundamine ja esitamine hageja taotluse osas, tutvumine 11.12.20219.a kohtuistungi parandatud protokolliga, tutvumine kohtu e-kirja ning e-toimiku infoga seoses tähtaja taotluste lahendamisega, täpsustav e-kirjavahetus kohtuga seoses tähtaegade pikendamisega, kliendi informeerimine menetluse seisust ja uutest tähtaegadest – 7 h 50 min) ja 24.04.2020.a (kostja kohtupositsiooni kokkuvõtte projekti ülevaatus, täpsustamine ja täiendamine, lõppversiooni koostamine – 3 h 45 min), millistele kulunud aega (kokku 55 h 5 minutit) pidas maakohus tervikuna põhjendatuks ja vajalikuks.
29.Arvestades hageja eelpool toodud ettepanekut, samuti seda, et TsMS § 402 lg 2 kohaselt esitatakse kohtukõnes asja lahendamiseks tähtsate asjaolude lühikokkuvõte ning selles võib viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esile toodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele, on ringkonnakohus seisukohal, et kostjale maakohtus osutatud õigusabi ei ole põhjendatud ega vajalik 27 h ulatuses.
30.Muus osas puudub ringkonnakohtu hinnangul alus määruskaebuse esitaja seisukohtadega nõustumiseks, maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ja hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks. Ringkonnakohus osundab, et asjaolu, et hageja maakohtu hinnanguga menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele ei nõustu, ei anna maakohtu määruse tühistamiseks alust. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätete kohaselt ega ole TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.juuni 2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14). Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26.oktoobri 2011.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12). Arvestades, et TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.06.2021.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-17-13164, p 9), on maakohus põhjendatult leidnud, et ülejäänud kostja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabitoimingud on põhjendatud ja vajalikud. Maakohus on oma otsustust jälgitavalt põhjendanud ning vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määruse muus osas muutmata jätta. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud ülejäänud põhjendustega ning sellest tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse muudele väidele märgib ringkonnakohus järgnevat.
2-16-9048
31.Maakohus on kostja esitatud menetluskulude nimekirja alusel õigesti tuvastanud, et 09.09.2019.a osutatud õigusabitoimingud ei koosnenud ainult hageja taustauuringust menetluskulude tagatise taotlemise vajaduse ja aluse hindamiseks. Nimekirjast nähtuvalt (IV kd, tlk 117) on sellel kuupäeval kostja lepinguline esindaja tutvunud lisaks kohtu 04.09.2019.a määrusega ja edastanud selle täitmiseks vajaliku info kliendile. Eelnevaid tegevusi arvestades ei ole ajakulu 1 h põhjendamatult suur. Taustauuringu tegemist ei saa pidada ebavajalikuks, arvestades, et hageja ei ole esile toonud ega põhistanud, millised on need avalikud andmed, millest nähtub konkreetselt see, et hageja omatav koormamata kinnistu väärtus ületab kordades võimalikke kostja menetluskulusid.
32.Maakohus on õigesti tuvastanud ka selle, et kostja lepingulise esindaja esimese menetlusdokumendi, mis esitati maakohtule 12.06.2018.a, koostamiseks on kulunud 53 h 30 min (IV kd, 116-116 pöördel), mitte 90 tundi nagu arvab hageja. Eelnevast tulenevalt on määruskaebuse esitaja järeldus, et dokumendile kulunud aeg moodustab ligi poole lepingulise esindaja maakohtumenetluses kulunud 202 töötunnist, väär. Ringkonnakohtule ei nähtu menetlusdokumentide omavahelisest võrdlusest ka väidetavat juristist esindaja seisukohtade kordamist ja dubleerimist kostja lepingulise esindaja poolt esitatud esmases menetlusdokumendis.
33.Nõustuda ei saa ka selle määruskaebuse väitega, et kostja lepingulise esindaja ühe tööühiku hind on menetluse asjaolusid arvestades kõrge. TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust. (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.04.2021.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 19).
34.Tsiviilasja materjalide analüüsi tulemusena nõustub ringkonnakohtus maakohtu järeldusega, et käesolev kohtuvaidlus oli küllaltki keeruline ja mahukas. Eelnevast tulenevalt on maakohus põhjendatult asja keerukust, st vaidluse asjaolusid, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, esitatud ja kogutud tõendite hulka ning menetluse kestust ja kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat) arvesse võttes leidnud, et kostja lepingulise esindaja ühe tööühiku hind on põhjendatud ja vajalik. Maakohus on õigesti arvesse võtnud ka varasemat kohtupraktikat. Arvestades, et maakohtu viidatud kindlustusvaidluse asjas nr 3-2-1-131-16 peeti kohtute poolt mõistlikuks tunnihinnaks 165 eurot, mida kostja lepingulise esindaja ühe tööühiku hind ei ületa, ei ole maakohus eksinud ka selle põhimõtte vastu, et üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.06.2021.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-1713154, p 19).
35.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei piira juriidilisest isikust menetlusosalise õigusi omada menetluses lisaks juristist töötajale ka lepingulist esindajat. Sellist piirangut ei tulene ka muudest õigusaktidest ega väljakujunenud kohtupraktikast, mistõttu on kogu määruskaebuse käsitlus selle üle, et kohus peaks menetluskulude kindlaksmääramisel hakkama hindama ka kostja vajadust vandeadvokaadist lepingulise esindaja järele, ainetu. Ringkonnakohus osundab, et ka kohtupraktika kohaselt ei võta asjaolu, et äriühing on palganud tööle juristi, temalt õigust kasutada asja ajamisel kohtus advokaadi abi (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.06.2005.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-178-05, p 25).
36.Arvestades ringkonnakohtu eelpool toodud seisukohti, on kostja lepingulise esindaja kulu maakohtu menetluses vajalik ja põhjendatud 175 tunni (202 h -27 h) ulatuses. Võttes arvesse
2-16-9048 kostjale osutatud õigusabi ühe tööühiku hinda (165 eurot), tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõistetavate menetluskulude hüvitist seoses maakohtu menetlusega vähendada 4455 euro (27x165) võrra. Vaidlust ei ole ringkonnakohtus peetud menetlusega seoses hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitise 5665 eurot üle. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus määras kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud 34 540 eurot ületavas osas (38 995–4455). Kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldatakse osaliselt.
37.TsMS § 654 lg 22 kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Menetluskulude kindlaksmääramine ja edasikaebeõigus
38.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
39.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.