AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus H Ki (K) vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
1401,99 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829; asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn) Avaldaja lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder (4PS OÜ; e-post [email protected]) Puudutatud isik: H K (isikukood xxxx; elukoht: xxxx; e-post xxxx; telefon: xxxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldus.
2.Välja mõista puudutatud isikult H Kilt AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks põhivõlgnevus 1294,54 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 3,97 eurot.
3.Välja mõista puudutatud isikult H Kilt AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks viivis tagastamata põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.02.2020.a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Välja mõista puudutatud isikult H Kilt AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 410 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu 360 eurot).
6.Välja mõista puudutatud isikult H Kilt AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
2-20-1947 Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Asjaolud
1.AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (avaldaja) palub H Kilt (puudutatud isik) välja mõista kahjuhüvitise summas 1294,54 eurot (põhinõue), viivise põhinõudelt seisuga 05.02.2020.a summas 3,97 eurot ja viivise seadusjärgses määras põhinõudelt.
2.Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil xxxx. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 2690788125. Kindlustusvõtjaks on N S. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 200 eurot.
3.20.11.2019.a sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate. Kahjuteate kohaselt toimus 20.11.2019.a xxxx korteris veekahju – ülemine naaber on uputanud, kahjustada on saanud vannitoa ja köögi laed.
4.Korteri nr xxxx remondiks tegi hinnapakkumise xxxx OÜ summas 1494,54 eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri remondiks tehtud hinnapakkumine mõistlik. Hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks.
5.xxxx OÜ remontis kahjustada saanud korteri ning esitas avaldajale remondiarve summas 1294,54 eurot. Avaldajale esitatud arve oli 200 euro võrra väiksem hinnapakkumisest, sest omavastutus summas 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Avaldaja hüvitas korteri remondimaksumuse summas 1294,54 eurot.
6.Puudutatud isik on korteriomandi xxxx (registriosa nr xxxx) omanik. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja 08.01.2020.a puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 22.01.2020. Puudutatud isik ei ole avaldajale kahju hüvitanud.
7.Avaldaja hinnangul on puudutatud isik rikkunud oma kohustust, mille kohaselt ta peab oma korterit kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega puudutatud isik oleks pidanud hoiduma teise kaasomaniku (alumise naabri) kahjustamisest, uputamisest. Seadusest tulenevat hoolsuskohustust saab rikkuda nii tegevusega kui tegevusetusega. Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel veeleke alguse sai. Avaldaja hinnangul on oluline see, et puudutatud isik oli kahju tekkimise hetkel korteri omanik. Lisaks iseenda käitumisele vastutab puudutatud isik kohustuse rikkumise eest ka siis, kui selle on põhjustanud kolmas isik.
8.Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik (avaldaja) tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi
2-20-1947 omanik (puudutatud isik) rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimatinimetatud korteriomandi omanik (puudutatud isik) tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav. Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud korterist nr
48.Avaldaja hinnangul on puudutatud isiku käitumise (ta ei hoidnud ära veeleket enda korteris) ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi lae voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel põhjuslik seos. Kui puudutatud isiku korteris ei oleks veeleket toimunud, ei oleks ka kahju tekkinud.
9.Viivised avalduse esitamise seisuga 05.02.2020.a (periood 23.01.2020.a – 05.02.2020.a ehk 14 päeva eest) on 3,97 eurot (1294,54 * 14 * 0,0219%). Puudutatud isiku seisukoht
10.Kohus võttis 23.04.2020.a avalduse menetlusse ja toimetas kohtuasja materjalid puudutatud isikule AET-i kaudu kätte 30.04.2020.a. TsMS § 3111 lg 1 järgi võib kohus toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse ühel samas lõikes või ka TsMS § 3111 lg-s 2 sätestatud viisil. Sellisel juhul loetakse menetlusdokument TsMS § 3111 lg 3 alusel kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. Kohus kohustas puudutatud isikut esitama arvamuse avalduse kohta 14 päeva jooksul alates 23.04.2020.a määruse kättesaamisest ja kui materjalid toimetatakse puudutatud isikule kätte välismaale, tuli vastus esitada 28 päeva jooksul materjalide kättetoimetamisest. Puudutatud isik ei ole kohtule omapoolset seisukohta esitanud. Vastuse esitamise tähtaeg saabus 14.05.2020.a. Kohtul ei ole põhjust kahelda tsiviilasja materjalide kättetoimetamises, kuivõrd 25.05.2020.a esitas puudutatud isiku volitatud esindaja kohtule taotluse tagada esindajale ligipääsu tsiviilasja materjalidele. Seejuures 23.04.2020.a määrusega määratud tähtaja pikendamise taotlust kohtule ei esitatud. Kohus leiab, et materjale ei toimetatud välismaale, kuivõrd kohtule esitatud volikirjast ja rahvastikuregistrist nähtub, et puudutatud isiku elukoht on Tööstuse tänav 93-48, Tallinn. Kohtumääruse põhjendused
11.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Puudutatud isik ei ole omapoolseid seisukohti kohtule tähtaegselt ega hiljem esitanud ja ei ole nõudele vastu vaielnud.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt TsMS § 613 lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
13.xxxx korteri kindlustamiseks on sõlmitud kindlustusleping nr xxxx, mille järgi kindlustusvõtjaks on N S, omavastutusega 200 eurot ning kindlustusandjaks on avaldaja (avalduse lisa 1). 20.11.2019.a esitas kindlustusvõtja kindlustusandjale kahjuteate, mille
2-20-1947 kohaselt toimus 20.11.2019.a eelnimetatud korteris veekahju - ülemine naaber on uputanud, kahjustada on saanud vannitoa ja köögi laed (avalduse lisa 2). Korteri nr xxxx remondiks koostasid hinnapakkumise xxxx OÜ summas 1294,54 eurot (avalduse lisa 6). xxxx OÜ parandas korteri nr xxxx veekahjustused ning esitas avaldajale korteri remondiarve sumas 1294,54 eurot (avalduse lisa 7 ja 8). Kindlustusandja hüvitas korteri remondimaksumuse summas 1294,54 eurot (avalduse lisa 9). Puudutatud isik on korteriomandi xxxx (registriosa nr xxxx) omanik (avalduse lisa 10). Avaldaja esitas 08.01.2020.a puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude (avalduse lisa 11). Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 22.01.2020.a. Puudutatud isik ei ole avaldajale kahju hüvitanud. Kohus loeb nimetatud asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
14.VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tegemist on nõude üleminekuga seaduse alusel kannatanult kindlustusandjale. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS § 173 lg 2). Kolmas isik võib esitada kindlustusandja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks saanud esitada ka kahju kannatanud isiku vastu (VÕS § 171 lg 1). Nõude üleminek ei muuda selle identiteeti.
15.Antud juhul tekkis ühele korteriomanikule kahju teise korteriomaniku tegevuse tõttu oma korteriomandi kasutamisel. Kuivõrd kahjujuhtum toimus 20.11.2019.a, kohaldub korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS). KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduma eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju.
16.Riigikohus on lahendis 3-2-1-129-13 punktides 19 ja 21 korteriomanike vaheliste suhtega seonduvalt selgitanud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Üksnes juhul, kui rikutud kohustuse eesmärk ei hõlma tekkinud kahju, saab kannatanud korteriomanik, olgugi et poolte vahel on seadusest tulenev võlasuhe, esitada VÕS § 1044 lg 1 järgi teise korteriomaniku vastu deliktilise nõude. Lisaks saab deliktilise nõude esitada VÕS § 1044 lg 3 järgi juhul, kui kohustuse rikkumise tagajärjena põhjustatakse isiku surm või tekitatakse talle kehavigastus või tervisekahjustus.
17.Kohtu hinnangul saab kahju kannatajal (antud juhul avaldajal) olla puudutatud isiku vastu VÕS § 115 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise nõue. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui
2-20-1947 võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Nõude eeldused on järgnevad: - teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); - teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); - kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); - kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
18.Kohtu hinnangul on eelnimetatud eeldused täidetud. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud avaldaja nõuet. Menetluses ei ole esitatud asjaolusid, mis annaks alust pidada kohustuste rikkumist vabandatavaks või et kahju põhjuseks oli muu asjaolu, kui puudutatud isiku poolt oma korteriomandi korrasoleku kohustuse rikkumine (VÕS § 103 lg 1). Seetõttu on avaldaja kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud ja nõue on põhjendatud. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid põhinõude suurusele. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 1294,54 eurot.
19.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimene lause sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
20.Avaldaja on viivist summas 3,97 eurot arvestanud alates 23.01.2020.a kuni 05.02.2020.a seadusjärgses määras võlgnevuselt 1294,54 eurot. Puudutatud isik ei vaidlustanud, et tagasinõue muutus sissenõutavaks 23.01.2020.a - nõudekirjas antud tasumise tähtajale järgneval päeval. Kohus peab põhjendatuks tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõuet.
21.Eelnevale tuginedes rahuldab kohus avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 1294,54 eurot, viivise 3,97 eurot ning viivise alates 06.02.2020.a seadusjärgses määras kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleva juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
23.Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuludeks riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu kokku summas 360 eurot (summa ei sisalda käibemaksu). Õigusabi on osutatud 3 tundi, tunnitasu on 120 eurot. Puudutatud isik ei ole avaldaja menetluskulude osas seisukohta esitanud.
2-20-1947
24.TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab põhjendatuks avaldaja esindaja ajakulu 3 tundi. Esindaja tunnitasu 120 eurot vastab turuhinnale. Kohus peab põhjendatud õigusabikuludeks 360 eurot.
25.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
26.Eeltoodu põhjal määrab kohus avaldaja menetluskuludena kindlaks 410 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 360 eurot) ning mõistab menetluskulud puudutatud isikult välja, samuti tuleb puudutatud isikul tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.