YY ja XX hagi CC vastu leppetrahvi nõudes ja CC ning Q vastu solidaarselt kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.01.2020 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
CC osas 10 000 eurot CC ja Q osas 12 000 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
CC ja Q 20. veebruari 2020 apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I (vastustaja I): YY (isikukood XXXXXXXXXX, XXX, e-post:XXX) Hageja II (vastustaja II): XX (isikukood XXXXXXXXXX, XXX) e-post:XXX) Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin Kruus, (e-post:XXX) Kostja I (apellatsioonimenetluses apellant I): CC (isikukood XXXXXXXXXX, XXX, e-post:XXX) Kostja II (apellatsioonimenetluses apellant II): Q (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX, e-post: XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 21.01.2020 otsus osaliselt, osas, milles kostjalt I mõisteti hagejate kasuks välja leppetrahv 8 000 eurot ületavas osas, menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas, ülejäänud osas jätta otsus muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi.
2.CC ja Q apellatsioonkaebus kahju hüvitamise nõudega seonduvalt jätta rahuldamata, CC apellatsioonkaebus leppetrahvi nõudega seonduvalt rahuldada osaliselt.
3.Kehtiv kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
3.1.Rahuldada YY ja XX hagi CC vastu leppetrahvi nõudes osaliselt ja CC ning Q vastu solidaarselt kahju hüvitamise nõudes osaliselt.
3.2.Mõista välja CC`lt YY ja XX kasuks leppetrahv 8 000 eurot.
3.3.Mõista välja CC`lt ja Q`lt solidaarselt YY ja XX kasuks kahju hüvitis 20 000 eurot.
3.3.YY ja XX hagis CC vastu leppetrahvi nõudes jätta maakohtus kantud poolte menetluskulud nende endi kanda, ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud jätta 80 % ulatuses CC kanda ja 20 % ulatuses YY ja XX kanda.
3.4.YY ja XX hagis CC ja Q vastu solidaarselt kahju hüvitamise nõudes jätta YY ja XX menetluskulud maakohtus 50 % ulatuses solidaarselt CC ja Q kanda, ülejäänud ulatuses poolte endi kanda, ringkonnakohtus kantud YY ja XX menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt CC ja Q kanda, kostjate menetluskulud nende endi kanda.
3.5.Kohtuotsuse täitmist tagab hagi tagamise abinõu, mis on seatud 02.08.2018 hagi tagamise määrusega.
3.6.Mitte võtta asja materjalide juurde kostjate 18.05.2020 menetlusdokumendile lisatud lisasid.
3.7.Tagastada CC-le enamtasutud riigilõiv summas 150 eurot tema kontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Riigilõiv summas 750 eurot tasutud 19.03.2020, selgitusega riigilõiv tsiviilasjas 2-18-11566 CC ja Q eest, saaja Rahandusministeerium EE571010220229377229, viitenumber 99920100002280).
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hagejad ostsid kostjatelt notariaalselt tõestatud müügilepinguga kinnistu XXX, Tallinn. Müügilepingu p-s 7.8 oli sätestatud müüja kohustused hagejate (ostjate ees), mis valdavas osas on täitmata. 2017.a. juunis said hagejad teada, et vahetult enne müügilepingu sõlmimist olid XXX kinnistu kaasomanikud allkirjastanud kavatsuste protokolli, mille võtsid kostjad kohustusi teiste kaasomanike ees. Selle 24.05.2017.a. allkirjastatud kavatsuste protokolli alusel kohustusid kostjad teiste kaasomanike ees hiljemalt 30. juuliks 2018 enda kulul välja vahetama kogu hoone katuse kattematerjal ja konstruktiivsed osad. Kostjad ei ole seda kavatsuste protokollis sätestatud kohustust täitnud. Allkirjastatud kavatsuste protokollist kostja 1 hagejaid müügilepingu sõlmimisel ei teavitanud.
2(14)
Tsiviilasi nr: 2-18-11566
2.Kuna kostjad ei täitnud müügilepingu p 7.8 tulenevaid kohustusi, viivitasid täitmisega, esitasid hagejad 25.09.2017 kostjatele kirjaliku teatise, milles märkisid, et kostjad ei ole müügilepingu p 7.8 sätestatud kohustusi mõistliku aja jooksul täitnud ja nõudsid nende täitmist. Teatises avaldasid hagejad, et nõuavad kostjalt 1 ka müügilepingus kokkulepitud leppetrahvi tasumist.
3.Kostjad jätsid kohustused täitmata alljärgnevalt. Müügilepingu p 7.8.1
4.Kostjad kohustusid tegema enda kulul kõik vajalikud toimingud XXX kinnistu korteriomanditeks jagamiseks ning esitama hiljemalt 31.12.2017 kinnistusosakonnale vastavasisulise avalduse. Vastavat kohustust ei ole kostjad kuni käesoleva ajani täitnud. Selle eest nõuab hageja leppetrahvi. Müügilepingu p 7.8.2
5.Kostjad kohustusid enda kulul välja vahetama/asendama mädanenud puitosad müügilepingu esemeks oleval pinnal (talad ja osa läänefassaadist), see tuli teha mõistliku aja jooksul. Kuna lepingus tähtaega ei olnud määratud, peavad hagejad selleks 3 kuud. Hageja palusid kohustust täita, kostjad seda ei täitnud ja hagejad tegid suvel tööd ise ära ja palusid hüvitada kuld 1239,25 €. Hagejad nõuvad selle summa ulatuses kahju hüvitamist. Müügilepingu p 7.8.3
6.Kostjad kohustusid enda kulul mõistliku aja jooksul tegema vajalikud toimingud ja sõlmima lepingud vee- ja kanalisatsioonitrasside vedamiseks müügilepingu esemeni. Vastav kohustus on kuni käesoleva ajani täitmata. Kostjate tellimuse alusel on 2018.a. juunis küll teostatud tööd kinnistu vee- ja kanalisatsioonitrasside väliseks väljaehitamiseks, kuid kostjad ei ole kuni käesoleva ajani taganud võimalust müügilepingu eseme liitumiseks vee- ja kanalisatsiooniteenusega, kuivõrd selle eelduseks on hoonele peaarvesti paigaldamine, mida ei ole kuni käesoleva ajani tehtud. Tallinna Vesi AS-ist antud info kohaselt ei ole liitumislepingu sõlmimine käesoleva ajani võimalik ka seonduvalt Tallinna Vesi AS poolt 25.11.2016.a. esitatud ettekirjutusega, milles esitatud nõuded on kuni käesoleva ajani lõplikult täitmata. Ettekirjutusest olid kostjad teadlikud ka müügilepingu sõlmimise ajal, kuid vastavat asjaolu hagejatele lepingu sõlmimisel ei avaldanud. Selle kohustuse rikkumise eest nõuavad hagejad leppetrahvi. Müügilepingu p 7.8.4
7.Kostjad kohustusid enda kulul viima müügilepingu esemeni elektrikaabli ja üle andma elektrikapi võtme. Pärast korduvaid meeldetuletusi andsid kostjad hagejatele elektrikapi võtme üle 14.06.2018.a. Vastavalt 15.04.19 esitatud menetlusdokumendi ple 2.6 ei nõua hagejad enam kahju hüvitamist ega leppetrahvi selle kohustuse rikkumise eest. Müügilepingu p 7.8.6
8.Kostjad kohustusid vabastama müügilepingu esemeks olevad pinnad enda varast. Pooled leppisid kokku, et kostjad täidavad vastava kohustuse hiljemalt 01.10.2017, kuid kostjad kokkulepet ei täitnud. Kostjad vabastasid kuuri valdavas osas 12.03.2018, kuid viimased kostjatele kuuluvad asjad viidi sealt ära alles 06.05.2018.a. Selle rikkumise eest nõuavad hagejad leppetrahvi.
9.Hoone katusekate oli amortiseerunud ja vajas väljavahetamist. Vastavalt kostjate poolt juba enne müügilepingu sõlmimist koostatud eskiisprojektile ja sõlmitud kokkulepetele kavandati katusekatte tõstmist 1 m võrra, et oleks võimalik katusealused pinnad eluruumidena kasutusele võtta. Katusekatte vahetus on eelduseks hagejate kasutuses oleval kaasomandi osal remonttööde lõpetamisele, kuivõrd kõiki töid ei ole võimalik teostada enne katusekatte ja konstruktiivsete osade vahetust. Kostjad on andnud korduvaid tähtajalisi lubadusi asuda kohustust täitma, kuid ei ole nendest kinni pidanud. Kuni käesoleva aasta suveni (2018, hagi esitamise aeg) ei ole kostjad astunud reaalseid samme selleks, et asuda vastavaid kohustusi täitma, mistõttu ei jäänud hagejatel üle muud kui asuda vastavaid töid ise teostama. Katusetööde edasilükkamisega lükkub edasi ka hagejate võimalus võtta müügilepingu ese elamispinnana kasutusse, mistõttu on vastava kohustuse täitmine hagejatele eluliselt tähtis. Kostjad on avaldanud nõusolekut hüvitada katusetööde kulud hagejatele, kuid ei ole seda vaatamata hagejate vastavasisulisele nõudele teinud. Hagejad on käesolevaks ajaks katuse ehitustööd ise tellinud ja kandnud ka sellega seonduvad esmased kulud. Hagejad on varem kandnud katusetööde projekteerimisele kulud. Kostjad on korduvalt lubanud projekteerimistööd ise teostada ja väitnud, et on selleks sõlminud kokkuleppeid erinevate arhitektidega. Samuti on kostjad väitnud, et peavad ehitustööde teostamiseks läbirääkimisi ehitusettevõtjaga. Paraku on asjaolude täpsustamisel hiljem selgunud, et sellised väited ei vasta tõele ning kostjad ei ole astunud samme ei projektide koostamiseks ega ka ehitaja palkamiseks.
10.Kuivõrd kostjad ei suutnud projekteerimistöid nõuetekohaselt teostada, tellisid hagejad vastavad tööd ise ja kandsid sellega seoses kulutusi summas 972 eurot, millest hagejad nõuavad kostjatelt kahju koosseisus 729 eurot (75%). Kostjad pole hagejatele tekkinud kulusid hüvitanud, mistõttu on hagejatel põhjendatud kahtlus, et kostjad ei hüvita vastavaid kulusid vabatahtlikult ka edaspidi. Kokku on katusetööde maksumus 48478,80 eurot. Vastavalt müügilepingu p-le 7.8.8 on kostjate kohustus kanda katusetööde kuludest 75% ehk 36 359,10 eurot. 16.08.2019 menetlusdokumendis täpsustasid hagejad kahjunõuet. Menetluse ajal said tööd valmis ning selgus nende lõplik maksumus. Põhjapoolsest katuse osast peavad kostjad hüvitama 16725,60 €. Lõunapoolsest osast, arvestades kõigi teiste kaasomanike kohustuse ulatust ja lepinguga kostjate kohustuse ulatust (75%), tuleb kostjatel hüvitada 5945,10 €, kokku 22670,70 € (sellele lisandub 01.08.18 esitatud hagis ka lepingu p 7.8.2 järgi nõutud kahju 1239,25 €).
11.Lepingu p 7.10 tuleneb kostja 1 kohustus tasuda hagejatele leppetrahvi 0,022% ostuhinnast päevas p 7.8. sätestatud kohustuste täitmisega viivitamisel. Müügilepingu esemeks oleva kaasomandi osa ostuhind oli 140 000 eurot, millest tulenevalt on rikkumisega seonduva leppetrahvi suuruseks 30,80 eurot kalendripäevas. Hagejad käsitlevad vastavad kokkulepet kogumina, mis annab hagejatele õiguse nõuda leppetrahvi kõigi rikkumiste osas kokku, mitte iga rikkumise kohta eraldi. Selline tõlgendus on ka kostjale 1 soodsam.
12.Arvestades asjaolu, et vähemalt lepingu p-des 7.8.2, 7.8.3 ja 7.8.4. sätestatud kohustuste puhul tuli eeldada nende täitmist mõisliku aja jooksul, arvestavad hagejad leppetrahvi alates 26.08.2017 ehk kolme kuu möödudes müügilepingu sõlmimisest. Kuivõrd hiljem on täiendavaid kestvaid rikkumisi veelgi, lisandunud kestab leppetrahvi arvestus kuni hagiavalduse esitamiseni.
13.Esialgses hagis (01.08.18) nõudsid hagejad kostjalt 1 leppetrahvi 10502,80 eurot perioodi eest 26.08.2017 kuni 01.08.2018. Asjaolude kohaselt 16.08.19 suurendasid
4(14)
Tsiviilasi nr: 2-18-11566 hagejad leppetrahvi nõuet 380 päeva eest ja kokku soovisid nad leppetrahvi 22206,80 €.
14.Menetluse käigus täpsustasid ka kahju nõuet. Alguses palusid välja mõista kostjatelt solidaarselt kahju hüvitise 38327,35 eurot, kuid 16.09.2019 menetluse käigus vähendades kahjunõuet (16.08.2019, lk 111-113).
15.Hagejad paluvad 16.08.2019 esitatud menetlusdokumendi (lk 111-113) järgi välja mõista enda kasuks: o CC’ilt leppetrahvi summas 22206,80 eurot, o CC’ilt ja Q’lt solidaarselt kahjuhüvitist 23446,05 eurot. Kostjate vastuväited
16.Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda, hagi tagamine tühistada,
17.Kostjad ei ole rikkunud lepingu p 7. 8 võetud kohustusi, hagejatel ei ole kahju tekkinud, leppetrahvi arvestus kogumina ei ole põhjendatud, kahju hüvitist ja leppetrahvi tuleb vähendada nullini (lk 129, 23.09.19). Müügilepingu p 7.8.1
18.Kostja 2 alustas korteriomanditeks seadmiseks vajalike toimingutega juba enne, kui hagejate ees vastav kohustus sai võetud. 2016.a (lisa 9) suhtles kostja 2 sel eesmärgil notaribürooga. Selgus, et korteriomandite seadmine olemasoleva dokumentatsiooni ja reaalse omandi erinevuste tõttu ei ole koheselt võimalik, vaid peab hooned mõõdistama, kuna aastakümnete vanused andmed tuleb viia tegelikkusega vastavusse ning registrisse. Kostjate algatusel teostati vajalikud mõõdistused, mille tulemusel selgus, et ühegi kaasomandi osa suurus ei vastanud registriandmetele, mistõttu ei olnud võimalik reaalosadeks seadmisega jätkata enne, kui registriandmed on korrigeeritud vastavalt reaalsusele. Antud küsimuses on pooli mitte kaks (kostjad ja hagejad), vaid ka XXX ülejäänud kaasomanikud. Nimelt on neljast korterist kolmes käimas ehitustegevus (näiteks korter 2, vt lisa 11), mille käigus muutub kas korteri suurus, elupinna suurus üldkasutatava pinna arvel, või selle/nende osa(de) kasutamise otstarve, ühtlasi ka omandi(te) osa(d) muutuvad. Ühegi korteri puhul ei vasta mõttelise osa mõõdud nendele, mis registriandmetes. Arukas on, et kinnistamine toimub peale seda, kui muutused on lõpetatud ning dokumentatsiooni alusel on registriandmed viidud vastavusse tegelikkusega. Kaasomanikud ei ole nõus mitmekordse (iga mõttelise osa ümberehituse järgse) mõõdistamise ja seotud kulude kandmisega, mida tõestas 2016.a. mõõdistamine, kus ühe kaasomaniku proportsionaalse kulu pididki tasuma kostjad. Seega ei ole korteriomanditeks jagamise edasilükkumise tõttu kaasomanikud kandnud mingeid kahjusid. Vastupidi, ühekordse tellimise ja kuluna ja siis kui kõik muudatustööd lõpetatud, on võimalik korteriomandid seada kõige soodsamalt. Juhul, kui notariaalses vormis korteriomandite seadmine peale kõigi kaasomanike vastava tahteavalduse esitamist ei ole võimalik, siis esitavad kostjad kohtusse kaasomandi lõpetamise hagi. Kui korteriomandite suurused muutuvad, arvestades, et kõik neli korterit vajavad ehitusregistri andmete muutmist, hüpoteetiliselt peale kohtulikku korteriomandite seadmist, peavad kõik omanikud uuesti ja uuesti kandma igakordseid kulusid, mida aga on võimalik vältida. Tehes registriandmete korrastamise kõigi nelja korteri osas ühekordselt on võimalik seejärel lõpetada kaasomand. Kui seda teha 2018.a septembri andmete alusel, jääb täielik segadus omandite suuruse üle ning nende andmete õigeks muutmise kulu ajas ja rahas pikemaks ajaks kõigi omanike jaoks kestma.
5(14)
Tsiviilasi nr: 2-18-11566 Müügilepingu p 7.8.2 (tala vahetus)
19.Lepingu järgi kohustusid kostjad välja vahetama/asendama omal kulul mädanenud puitosa müüdavast pinnast (talad ja osa läänefassaadist, mis on ostjale 2 teada) peale seda, kui ostja 2 on ära otsustanud nende korteri siseplaneeringu (kuhu jäävad talad ja kuhu mitte).
20.Hagejad pidid üheselt teavitama kostjaid planeeringust või enne seda kui nad tellisid tööd või alustasid nendega ja esitasid arve kostjatele, oleksid pidanud saama kostjate nõusoleku tööde maksumuse kohta. Vastavat teavitust ei ole tehtud, palvet ei ole kostjad saanud. Hagejad on jätsid teavitamise faasi vahele, esitasid kostjatele juba tehtud töö eest hüvitamise nõude. Pooled ei ole kokku leppinud mõistlikus ajas. Juhul, kui hagejad pidasid või peavad mõistlikuks ajaks kolme kuud, tulnuks sellest kostjaid teavitada, mida hagejad pole teinud. Kostjale jäi hagejate poolse käitumise tõttu selliselt ainult tasumise kohustus, mis pole õige. Mõeldamatu oli kostjate poolt minna hagejate ainukasutuses olevale pinnale ning asuda seal talasid paigutama kostjate äranägemise järgi.
21.Hagejatel on õigus, et kostjad on tasunud hagejate poolt tehtud kulu talade paigutamiseks vaid osaliselt, so 239,25 €, kuna kogukulu ei olnud kostjatega kuidagi enne arutatud või teatatud, kuid koheselt nõuti hüvitamist. Hagejate väide, et hagejad on kulutuse juba teinud ning kostjad sellega nõustunud, ei tähenda, et hagejad võivad kostjate teadmata kulutusi teha ja kostjatele rahalisi kohustusi võtta, milles absoluutväärtus rahas selgub tagantjärgi. Müügileping 7.8.3 (vesi ja kanalisatsioon)
22.See kohustus on täidetud, täideti 2017.a. sügisel kuni vee- ka kanalisatsioonitrass oli valmis. Kostjad sõlmisid vastavad lepingud AS-iga Tallinna Vesi korteri 4 ehk kostjate eluaseme osas. Kostjad ei saa teha enam midagi täidetud kohustuse uuesti täitmiseks. Müügileping p 7.8.4 (elektrikapi võti)
23.Kohustus on täidetud. Elektrikaabel oli viidud kostja poolt ja kulul hagejate korterini enne müügilepingu sõlmimist. Elektrikapi võtme said hagejad valduse üleandmise/vastuvõtu aktiga 03. juunil 2017 (lisa 15). Mõne aja möödudes teatas hageja 2, et tema võti ei keera, mistõttu tegi kostja 2 omal kulul hagejale 2 uue võtme, mistõttu on vastav kohustus täidetud koguni kahel korral. Kuna hagejad said võtmed
03.juunil 2017 ehk notariaalse leppe sõlmimise järgsel nädalal, siis pole õige, et seda on korduvalt nõutud. Elektrikapi võtmed said ka kõik ülejäänud kaasomanikud elektritööde teostajalt. Müügilepingu p 7.8.6 (kuuri vabastamine)
24.Hagejad ei ole kostjatele teinud mitte kunagi pretensioone, enne kui kostjad seda hagiavaldusest lugesid (hageja 2 e-kiri lisa 16). Kostjad hoidsid kuuris asju kokkuleppel hagejatega ja hageja 2 loal, ja nad teadsid, et esimesel vajadusel vabastavad kostjad kuuri. Kostjate esemete poolt oli hõivatud ca 1/5 kuurist ning ülejäänud kuur oli vaba, nagu polnud kuuri alla tõstmise ootel ka muud hagejate esemeid. Kostjate abihoone oli alles valmimas, mida teadis hageja 2, mistõttu osad kostjate asjad oli hagejate nõusolekul lahtise taeva alt ära hagejate kuuris.
25.Kohustus on täidetud. Hagejad on kinnitanud, et pretensioone pole. Hagejad ei ole saanud kannatada seoses kuuri vabastamisega ega ole kunagi viidanud sellele, et esitavad rahalise nõude.
6(14)
Tsiviilasi nr: 2-18-11566
Müügilepingu p 7.8.7-7.8.9
26.Kostjad ei ole kunagi võtnud kohustust ainuisikuliselt teha katusetöid. Pooled pidid tegema kõnealused tööd koos ning neil pidi olema ühised tellijad, sedasi on sätestatud lepingus. Ei ole õige, et kostjad ei asunud oma kohustust täitma. Hagejad võtsid iseseisvalt projekteerimistöö tellimise ette, mille tulemusel tehti kostjate huvide vastane projekt, kostjaid ei kaasatud projekteerimisse ning lõpptulemusel esitasid hagejad kostjatele projekteerimistööde finantseerimiseks 75% ulatuses arve. Kostjad teatasid hagejale kirjalikult, et kostjad teevad omalt poolt kõik ja annavad kõik nõusolekud, mis tarvis, et protsessi hagejate jaoks kiiremaks teha, ent seda mitte notariaalse lepingu rikkumise läbi, mida hagejad korduvalt tegid ja teevad.
27.Hagejad ei ole 24.05.2017 kavatsuste protokolli osalised, kuna ei olnud protokolli sõlmimise ajal XXX kaas omanikud, seega ei puutu see vaidlusesse ega mõjuta hagejate ja kostjate vahelist lepingut. Kostja 2 ütles 25.05.2017 notari juures, et katuse küsimises võtavad nad kohustused 75% ulatuses, kuivõrd vastav kokkuleppe teiste kaasomanikega on sõlmitud. Kostjad esitasid ise selle lepingu protokolli hagejatele, kes ei ole sellega seonduvalt kahju saanud, seega ei olnud neile see protokoll ka üllatav. Kostjad täitsid oma kohustusi nii enne 28.09.2017 kui ka jätkasid nende täitmisega peale 28.09.2017 ning teevad seda ajani, kuni kõik lepingus sätestatud kohustused on täidetud. Lepingu p. 7.8.8 osalise täitmisena on tehtud kostjate poolt näiteks korstna kõrgemaks ladumine, mis tehti augusti alguses 2018. Esimese astme kohtu otsus
28.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis CC-lt hagejate kasuks välja 10 000 eurot ja solidaarselt kostjatelt hagejate kasuks kahju hüvitise 20 000 eurot. Mõistis solidaarselt kostjatelt hagejate kasuks menetluskulude katteks 4 066,88 eurot ja viivise ning jättis kostjate menetluskulud 39 % ulatuses solidaarselt hagejate kanda, kuid kulude puudumise tõttu rahaliselt menetluskulude hüvitamist kindlaks ei määranud.
29.Otsuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus, et kuna vaidlust polnud selles, et seisuga 31.12.2017 ei ole lepingu p 7.8.1 järgi kaasomandeid lõpetatud korteriomanditeks jagamise teel notariaalselt tõestatud lepinguga ega moodustatud korteriomandeid ega ole esitatud ka kohtusse hagi kaasomandi lõpetamiseks korteriomanditeks jagamiseks, siis leiab kohus, et tõendatud ja põhjendatud on hagejate väide, et kostjad ei ole oma kohustust täitnud lepingu p 7.8.1 märgitud tähtajaks ja on olnud viivituses VÕS § 100 mõttes ehk rikkunud kohust. Seega on hagejatel õigus nõuda kostjalt 1 leppetrahvi VÕS § 158 lg 1 järgi ja lepingu p 7.10 järgi. Leppetrahvi suurust vaatleb kohus edaspidi.
30.Kuna hagejad ei ole tõendanud, et nad täitsidlepingu p 7.8.2 tuleneva omapoolse kohustuse enne kostjaid, teavitasid kostjad siseplaneeringust ja andsid kostjatele tähtaja kohustuse täitmiseks ehk talade vahetamiseks või, et kostjad oleksid teatanud, et nad keelduvad talade vahetamisest, siis leiab kohus, et hagejad pole tõendanud, et kostjad oleksid kohustust rikkunud. Seega ei ole tõendatud ega põhjendatud hagejate kahjunõue 1239,25 € lepingu p 7.8.2 rikkumise eest. Et kostjad on hüvitanud osa nende talade vahetamise kuludest, ei tähenda, et kostjad oleksid rikkunud kohustust, mis annaks aluse hagejatel nõuda kahju hüvitamist täitmise asemel. Kohus ei anna eeltoodu tõttu hinnangu kahju suurusele, kahju tekkimisele.
31.Kostjad tõendanud, et kinnistul on võimalik ka vett ja kanalisatsiooni tarbida ja liituda vee-ettevõtjaga. Hagejad ise hagiavalduses kinnitanud, et trassid on vastavalt lepingule välja ehitatud ja kostjad on kohustused täitnud, samas ei tulene lepingu 7.8.3, et
7(14)
Tsiviilasi nr: 2-18-11566 kostjatel oleks kohustus sõlmida hagejate kasuks liitumislepinguid, vaid nad olid kohustusid tegema vajalikud toimingud ja sõlmima vajalikud lepingud vee- ja kanalisatsioonitrasside vedamiseks lepingu hagejate korterini 3. Seega ei ole tõendatud müügilepingu p 7.8.3 järgne kohustuse rikkumine.
32.Müügilepingu punktis 7.8.4 on sätestatud, et elektrikaabel on viidud müüja 2 (kostja 1) kulul korterini 3, ostja 2 (hagejad) peab ise valima kellega liitumislepingu sõlmib. Leping sätestas, et elektrikapi võtme saab ostja 2 müüjalt 2 peale käesoleva lepingu sõlmimist. Seega tulenes lepingu p 7.8.4 kostjatel kohustus, et nad annavad elektrikapi võtme üle hagejatele peale lepingu sõlmimist. Kostjad esitasid kohtule müüdud asja mõttelise osa valduse akti, mille järgi said hagejad koos valdusega ka elektrikapi võtme 03.06.17, mitte 14.06.2018 nagu väitsid hagejad. Seega on võtmed üle antud mõistliku aja jooksul.
33.Müügilepingu punktis 7.8.6 järgi kohustusid kostjad kokkuleppel ostjaga 2 vabastama lepingu eseme enda, antud juhul vaidluseks oleva kuuri, vallasvarast. Arvestades seda, 1) et kohustuse täitmise tähtajaks oli lepingu p 7.8.6 järgi vastavalt poolte kokkuleppele 01.10.2017, 2) et kostjad ei ole vaidlustanud asjaolu, et ruumid tuli tegelikult vabastada 01.10.2017, 3) et kostjad on vastanud hageja kirjale 14.11.2017, et nad on ruumipuuduses, kuid vabastasid ruumid alles lõplikult 06.05.2018, asub kohus järeldusele, et hagejad nõudsid kuuri vabastamist mõistliku aja jooksu pärast kohustuse täitmise tähtaega. Seda, et pooled oleksid kokku leppinud nn täiendavas tähtajas või muutnud kuuri vabastamise tähtaega, poolte kirjavahetusest ei nähtu ning sellekohased kostjate vastuväited on tõendamata. Vabastades kuuri alles 06.05.18, saab kohus järeldada, et kostjad rikkusid kuuride vabastamise tähtaega, olles sellega viivituses ning hagejatel on õigus nõuda lepingu p 7.10 järgi leppetrahvi.
34.Lepingu p 7.8.7 nähtuvalt kohustusid kostjad korterite 3 ja 4 vahel asuva vaheukse kinni ehitama pärast katuseöid kostja 1 ja hageja 1 vahelisel kokkuleppel, p 7.8.8 järgi kohustusid kostjad tasuma 75% katuse vahetuse ja selle aluse puitosa maksumusest (koostöös hagejatega (ostjaga 2) olema ühine tellija), välja arvatud avatäited, millised hagejad kohustusid korteri 4 kohal finantseerima täielikult, p 7.8.9 järgi kohustusid kostjad tasuma pööningu vaheseina maksumusest 50% peale katusetööde valmimist. Arvestades, 1) et pooltevahelisest e-kirjavahetusest nähtuvalt on aktiivne suhtlus katuse ehitamise teemal toimunud vahetult enne kohustuse tähtaja saabumast, 2) mitte ühestki kostjate esitatud tõendistest ei nähtu, et need tööd oleks olnud valmis enne 31.07.2018 (seda pole ka väidetud), ja poleks nendega arutletud tellija, hinnapakkumiste üle, 3) et kostjad on ise esitanud kohtule kaasomanike otsuse, mille järgi oli valitud ehitajaks Bau Ehitus Grupp, siis on asjas tõendatud, et pooled pidasid läbirääkimisi ühise tellija leidmiseks katuse ehituseks ja vastupidised kostjate vastuväited tõendamata. Selle tõttu ei ole tõendatud ja põhjendatud kostjate väited, et hagejad pole kostjatega lepingu p 7.8.8 järgi arvestatud. Arvestades ka seda, et kostjad polnud tähtajaks katusetöid teinud, milleks oli enam kui aasta lepingu sõlmimisest, oli hagejatel põhjendatud kahtlus, et kostjad seda kohustust ei täida ning nad võisid täiendavat tähtaega määramata VÕS § 115 lg 3 selle töö lasta ära teha. Kuna kostjad tähtajaks töid ei teinud, rikkusid nad vastavat kohustust.
35.Kuna hagejad on katuse vahetamise kulu täies ulatuses ära kandnud, on neil tekkinud kulude näol varaline kahju, mille tekkimist pidid kostjad ka lepingu p 7.8.8 rikkumise tagajärjena ette nägema ehk et kui nad ei asu katust tegema või see tähtajaks ei saa valmis, et hagejatel tekib katusetööde tegemisel ja selle eest tasumisel kahju ulatuses, mis tuli tegelikult kanda kostjatel. Seega on rikkumisel seos hagejatel kahju tekkimisega VÕS § 127 lg 3 järgi. Kostjad ei ole tõendanud, et kulud on väiksemad või et pooled oleksid saavutanud kulude suuruses, seega asub kohus seisukohale, et
8(14)
Tsiviilasi nr: 2-18-11566 põhjendatud kulud, mille pidid kostjad lepingu p 7.8.8 järgi kandma (st on 75%) on 22 670,70 € ja mille kandsid hagejad, on hagejate kahju VÕS § 127 lg 1, 128 lg 2 järgi. Kohus leiab, et kuna kostjad olid enne lepingu sõlmimist mõned eeltööd teinud, poolte vahel toimus aktiivne suhtlus ning kostjad koostööst ei keeldunud, siis tuleb kahjuhüvitist vähendada VÕS § 140 lg 1 alusel 20 000 eurole.
36.Kohus tuvastas, et müügilepingu 7.8.1 järgi tuli täita kohustus 31.12.2017, seda kohustust kostjad ei täinud ja hagejatel on õigus leppetrahvile. Kohus tuvastas, et müügilepingu punktis 7.8.6 järgi kohustusid kostjad kuuri vabastama hagi 01.10.17, mida kostjad ei täitnud ja hagejatel on õigus leppetrahvile. Lepingu p 7.8.4. tuleneva väidetava kohustuse rikkumise eest hageja leppetrahvi enam 15.04.19 dokumendis ei nõudnud ja kohus sellele, kas tegemist oli kohustuse rikkumisega, hinnangut ei andnud. Lisaks leidis kohus, et lepingu p 7.8.3 rikkumist kostjad toime pole pannud ja hagejad ei saa nõuda leppetrahvi. Lepingu p 7.8.2 (talade kulu) järgi hagejad leppetrahvi ei nõudnud, kuna selle rikkumise eest nõudis hageja kahju hüvitist (hageja 15.04.18 menetludokument), mis jäi rahuldamata. Nii leiab kohus, et õiged pole hagejate arvestused, et nad saavad nõuda leppetrahvi alates 26.08.19 põhjendustel, et lepingu p 7.8.2 (tala), p 7.8.3 (vesi ja kanalisatsioon) ja p 7.8.4 (elektrikapi võti) tulenevad kohustused tuli täita mõistliku aja jooksul lepingu sõlmimisest. Hagejad arvestasid rikkumise eest leppetrahvi lepingu p 7.10 järgi ja said kogumi arvestuseks 30,80 € päevas, leides, et see on soodsam kostjatele. Kostjad sellise arvestusega ei nõustud. Seega kontrollib kohus arvestust. Kokku oleks leppetrahv 39 331,60 € ehk suurem kui hagejad nõudnud on (22 206,80 €), seega ei ole hagejad leppetrahvi nõude arvestamisel kostjaid kahjustanud.
37.Kostjad on leidnud, et leppetrahvi tuleb vähendada. VÕS § 162 lg 1 alusel jõuab kohus järeldusele, et leppetrahv kahe rikkumise eest on ebamõistlikult suur. Nimelt on kostjad p 7.8.6 tuleneva kohustuse rikkumise lõpetanud 06.05.2018, mistõttu ei saa leppetrahvi nõuda järgneva perioodi eest, kuid lepingu p 7.8.1 tulenev rikkumine ei ole lõppenud. Seega on lepingu p 7.8.6 rikkumise eest leppetrahv alates 02.10.2017 kuni rikkumise lõppemiseni 06.05.2018 vastavalt 6 652,80 €. Samas ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, et sellest kaasomandi lõpetamata jätmise toimingute lõpuni viimisest või kuuri tähtaegse vabastamata jätmise tõttu oleks hagejatel tekkinud olulisi ebamugavusi või et neil oleks tekkinud mingeid kahjusid. Selle tõttu leiab kohus, et mõlema rikkumise eest on põhjendatud vähendada leppetrahvi kokku summas 8 000 eurole, kuid mitte nullini nagu soovisid seda kostjad. Kostjate apellatsioonkaebus
38.Kostjad paluvad apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, milles kostjalt I mõisteti välja leppetrahv ja kostjatelt solidaarselt kahju hüvits 8 000 eurot ületavas osas ning tühistatud osas jätta hagi rahuldamata, samuti mitte mõista kostjatelt välja hageja menetluskulusid ning tühistada otsuse resolutsiooni p 6, muutes ära 02.08.2018 seatud hagi tagamise määrus.
39.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole võimalik aru saada, miks maakohus mõistis välja leppetrahvi 10 000 eurot, kuigi otsuse põhjendavas osas sisaldub ka käsitlus leppetrahvi 8 000 euro väljamõistmiseks. Kostjad leiavad siiski, et leppetrahvi tuleb vähendada veelgi ning jätta leppetrahv välja mõistmata, sest trahvisumma on ebamõistlikult suur ning episoode, mis leppetrahvi arvestamise põhjusena arvestati oli ainult 2. Kuna hagejate esiletoodud episoode oli 7 ning maakohus tuvastas rikkumise ainult 2 osas, pidanuks trahvisumma olema proportsionaalne ehk 29%. Siiski leiavad kostjad, et hagejatele ei ole tekkinud mitte mingit kahju, lisaks hagejad pole ise kaasomandi notariaalsele lõpetamisele kaasa aidanud. Juhul, kui hagejate jaoks oleks
9(14)
Tsiviilasi nr: 2-18-11566 olnud kaasomandi lõpetamine kriitilise tähtsusega, saanuks nad ise kerge vaevaga kohtu poole pöörduda. Hagejad pole kordagi teatanud, millist kahju on nad pidanud kannatama kaasomandivormi kestmise tõttu. Hagejad pole kordagi pidanud vajalikuks kutsuda kokku kaasomadi lõpetamise koosolekut. Hagejate eemärk näib olevat teenida vaid leppetrahvi. Hagejad on jätnud mulje, et soovivad notariaalse kaasomandi lõpetamise ettevalmistamist, samal ajal nõudes leppetrahvi. Pealegi puudub poolte vahel sõlmitud lepingus tähtaeg, millal kostjad oleksid pidanud kohtusse pöörduma kaasomandi lõpetamiseks.
40.Seoses kuuri vabastamise kohustusega on maakohus ignoreerinud kostjate väiteid ja esitatud tõendeid, et hagejatel puudusid pretensioonid, et kostjad hoiavad osa asju kuuris veel peale tähtaja lõppu. Kostjatele tuli üllatusena, et hagejad peavad peale kuuri vabastamist seda kostja kohustuste rikkumiseks.
41.Kahju hüvitamise nõudega seonduvalt on kostjad nõus tasuma hagejatele 8000 eurot nagu nad varasemalt on pakkunud. Lepingus lepiti kokku, et pooled teevad koostööd ja on ühised tellijad. Juhul, kui hagejad ei ole täitnud kohustusi olla kostjatega ühine tellija nagu leping nõuab, siis puudub alus nõuda tellitud tööde või kaupade eest kostjatelt kokkulepitud protsendis tasumist.
42.Kostjad leiavad, et kohtusse pöördumine oli üleliigne, kogu vaidluse oleks saanud lahendada kohtuväliselt. Kostjad tegid ettepanekuid kompromissiks, kuid hagejad seda vastu ei võtnud. Maakohus on põhjendamatult arvestanud hüvitatavate menetluskulude suuruse lähtudes hagi hinnast. Kostjad leiavad, et hagejate kulud tuleb jätta nende endi kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
43.Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata ning menetluskulud jätta teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
5.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles kostjalt I mõisteti hagejate kasuks välja leppetrahv 8 000 eurot ületavas osas, menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas, ülejäänud osas jätta otsus muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi. CC ja Q apellatsioonkaebus kahju hüvitamise nõudega seonduvalt jätta rahuldamata, CC apellatsioonkaebus leppetrahvi nõudega seonduvalt rahuldada osaliselt.
44.TsMS § 651 lg 1 järgi ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on tähtaegselt edasi kaevatud. Arvestades apellatsioonkaebuse piire tuleb selle lahendamiseks seega tuvastada: –Kas kostjad on rikkunud poolte vahel 25.05.2017 sõlmitud lepingu (edaspidi ka leping) p-te 7.8.1 ja 7.8.6 ning kas ja millises ulatuses on põhjendatud hagejate leppetrahvinõue kostja I vastu. -Kas kostjad on rikkunud lepingu p-i 7.8.8 ning kas ja millises ulatuses on põhjendatud hagejate kahju hüvitamise nõue kostjate vastu 8 000 eurot ületavas osas.
45.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asjas esitatud väiteid ja tõendeid hinnates põhjendatult leidnud, et kostjad rikkusid lepingu p-des 7.8.1 ja 7.8.6 tulenevaid kohustusi ning selle tõttu on hagejatel õigus nõuda kostjalt 1 leppetrahvi kooskõlas lepingu p-ga 7.10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses esitatud argumentatsiooniga ning ei korda seda kooskõlas TsMS § 654 lg-s 6 sätestatuga. Vastuseks apellatsioonkaebusele osutab ringkonnakohus järgmist.
10(14)
Tsiviilasi nr: 2-18-11566
46.Kostjate väidete kohaselt kasutasid nad hagejate kuuri lepingus kokkulepitud tähtaja möödudes kokkuleppel. Ringkonnakohtu hinnangul jäid need väited tõendamata. Asjaolu, et kostjad palusid korduvalt kuuri kasutamise tähtaega pikendada ei tähenda, et nad kuuri vabastamise kohustust ei rikkunud. Hagejad ei ole tähtaja pikendamiseks aktsepti väljendanud, vastupidi – nad saatsid 25.09.2017 kostjatele kirja, kus teatavad, et lepingu rikkumise tõttu arvestavad nad leppetrahvi.
47.Lepingu p-s 7.8.1. võtsid kostjad kohustuse alternatiivselt: -Hiljemalt 31.12.2017 pidid olema tehtud kõik toimingud kinnistu korteriomandite jagamiseks ning vastav avaldus kinnistusosakonnale esitatud. -Juhul, kui korteriomandite jagamine notariaalselt ei õnnestu, siis esitama kohtusse kaasomandi lõpetamise nõude.
48.Lepingus kokkulepitud tähtajaks olid eelnimetatud kostjate kohustused täitmata, need olid täitmata hagiavalduse esitamisel ning ka leppetrahvi nõude täpsustamisel. Kostjad tõid asjas esile, et nad ei saanud kinnistu korteriomandite jagamiseks ettenähtud toiminguid teha, mh seetõttu, et üks kaasomanikest ehitas ümber enda kaasomandiosa. Ringkonnakohtu arvates on kostjate viited kohustuse täitmise takistustele otsitud. Asjast nähtuvalt tellisid kostjad kaasomandi mõõdistustöid, kuid mille tõttu ei saanud nad lepingus kokkulepitud kohustust täita ei selgu. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kinnistu kaasomanikud ei nõustunud kinnistu korteriomanditeks jagamisega või takistas nende tegevus kostjate lepinguga võetud kohustuse täitmist. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et ühe kaasomaniku poolt kinnistul asuva teise hoone renoveerimistööd takistasid kaasomandi lõpetamist. Pigem nähtub asja materjalidest, et kostjad on olnud kinnistu korteriomandite jagamisega seotud toimingute tegemisel passiivsed, kuivõrd mitme aasta vältel üksikutel kordadel pöördumised kaasomanike poole ja juriidilise nõu saamiseks kolmandate isikute poole ei näita aktiivset soovi kaasomandi lõpetamisega seotud toimingute tegemiseks. Ringkonnakohus toob esile, et arvestada saab ainult neid väiteid ja esitatud tõendeid, mida kostjad esitasid vastuseks hagile maakohtus. Apellatsioonimenetluses on uute väidete ja tõendite esitamine TsMS § 652 piiratud.
49.Eeltoodu alusel leidis maakohus põhjendatult, et kostjalt 1 tuleb hagejate kasuks välja mõista leppetrahv. Nõustuda tuleb apellatsioonkaebusega selles, et maakohtu põhjendused leppetrahvi suuruse osas ja kohtuotsuse resolutsioonis märgitud leppetrahvi suurus ei kattu osaliselt. Maakohus on kohtuotsuse põhjendavas osas esitanud seisukohad, et põhjendatud leppetrahvi suuruseks on nii 8000 eurot kui ka 10 000 eurot, mõistes välja otsuse resolutsiooniga leppetrahvi 10 000 eurot. Kuivõrd maakohtu otsusest nähtuvalt pidas maakohus põhjendatud leppetrahvi suuruseks pigem 8 000 eurot (otsuse p 86 ja p 88), siis tuleb maakohtu otsus osas, milles leppetrahv ületab 8 000 eurot tühistada.
50.Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, et poolte vahel sõlmitud lepingus puudus kokkulepe, millal peavad kostjad kaasomandi lõpetamiseks kohtusse pöörduma. Lepingu sisust on tuvastatav, et selle kohustuse täitmise tähtajaks oli kostjatel arusaama tekkimine, et notariaalselt ei ole võimalik kaasomandit lõpetada. Kuna kõik toimingud notariaalselt kaasomandi lõpetamiseks pidid olema tehtud 31.12.2017 on see ka hiliseim võimalik tähtaeg avalduse kohtusse esitamiseks, sest selleks hetkeks pidi kostjatel olema selge, et notariaalselt ei ole võimalik kaasomandit lõpetada. Apellatsioonkaebuses on kostjad väitnud, et hagejad oleksid võinud avalduse ise kohtusse esitada. Kuna leppetrahvi nõude edukaks esitamiseks tuli hagejatel tõendada kostjate kohustuse rikkumine, siis ei ole kostjate väited asjakohased. Lepingu järgi ei olnud hagejatel kohustust pöörduda kaasomandi lõpetamiseks kohtu poole.
11(14)
Tsiviilasi nr: 2-18-11566
51.Apellatsioonkaebuses leiavad kostjad, et leppetrahvi tuleks vähendada veelgi, sh seetõttu, et hagejatel ei ole kostjate väidetava kohustuse rikkumise tõttu kahju tekkinud ning ka seetõttu, et suuremas mahus jäid hagejate väidetud kohustuste rikkumised tõendamata. Ringkonnakohus leiab, et leppetrahvi vähendamiseks alus puudub. Asjast nähtuvalt arvestasid hagejad leppetrahvi ka selle eest, et kostjad jätsid täitmata kohustuse teha koostööd katuse vahetamisega seonduvalt. Alljärgnevatest põhjendustest nähtub, et kostjad hagejatega koostööd selleks, et tähtaegselt oleks katuse vahetamisega seotud tööd tehtud, ei teinud. Kostjate poolt kohustuste täitmine oli passiivne, mistõttu tuli hagejatel tellida nii katuse vahetamiseks projekteerimine kui sõlmida kokkulepped töövõtjaga.
52.Nõustuda ei saa kostjate seisukohaga, et leppetrahvi tuleb vähendada miinimumini, kuna hagejad pole kohustuste täitmisega viivitamise tõttu kahju saanud. Asjas on hagejad esile toonud 23.09.2019 toimunud istungil, et leppetrahvi esitamise eesmärk oli survefunktsioon, st leppetrahv esitati selleks, et kostjad asuksid oma kohustusi täitma. Kostjad on asjas ise tuginenud sellele, et leppetrahvi nõude esitamise tõttu tuli neil hakata teostama toiminguid kaasomandi lõpetamiseks. Seega täitis leppetrahvi nõudmine survefunktsiooni.
53.Hagejad esitasid kostjate vastu ka kahju hüvitamise nõude lepingu p-i 7.8.8. rikkumise tõttu. Apellatsioonimenetluses (arvestades tähtaegselt esitatud apellatsioonkaebuse väiteid) puudub vaidlus, et kostjad peavad hagejatele hüvitama kahju summas 8 000 eurot. Lepingu p.7.8.8. järgi kohustusid kostjad tasuma 75% katuse vahetuse ja selle aluse puitosa maksumusest (koostöös hagejatega (ostjaga 2) olema ühine tellija), välja arvatud avatäited, millised hagejad kohustusid korteri 4 kohal finantseerima täielikult.
54.Võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt mh Riigikohtu 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 20): võlgnik on lepingut rikkunud, võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest, võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju, kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga, kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu, rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.
55.Seonduvalt katuse vahetamisega nähtub asjast järgnev: -Pooled leppisid 25.05.2017 sõlmitud lepingus kokku, et teevad koostööd selleks, et elamul aadressil Pirita tee 16, Tallinn vahetatakse katus (edaspidi ka katusetööd). -Tähtajas, millal peavad katusetööd olema tehtud, pooled lepingus kokku ei leppinud. -24.04.2017 kaasomanikega sõlmitud kokkuleppega võtsid kostjad kohustuse teostada katusetööd hiljemalt 30.07.2018, kusjuures katusetöödega seonduvad kulud pidid kandma kostjad. -Poolte vahel 25.05.2017 sõlmitud lepingu p 7.8.8 järgi kohustusid kostjad tasuma 75% ja hagejad 25% katuse vahetuse ja selle aluse puitosa maksumusest. -Kostjad teavitasid hagejaid 2018.a märtsis, et katuse projekteerimine tuleb tellida teiselt isikult (tlk 22 pöördel). -Katuse projekteerimistööd tellisid hagejad 2018.a kevadel. -Katusetööde tellimisega seonduvalt võtsid hagejad töövõtjatelt pakkumisi ning teatasid kostjatele 20.06.2018 kirjaga (tlk 23 pöördel), et 50 % maja põhjakülje katustööde odavaim maksumus saadud pakkumiste järgi koos katuseplekiga moodustab 9 439 eurot (millele võib lisanduda kulu tellingutele, ülekandele). -Hagejad ootasid 25.06.2018 kirjast (tlk 23) nähtuvalt kostjate küsitud pakkumist, kuid sellist pakkumist kostjad asja materjalidest nähtuvalt hagejatele ei edastanud.
12(14)
Tsiviilasi nr: 2-18-11566 -Hagejad sõlmisid katusetööde tegemiseks töövõtulepingu Bau Ehitus grupp OÜ-ga, kes tegi katusetööde esimeses etapis tööd elamu põhjaküljel. Selle eest tasusid hagejad töövõtjale 21 328, 80 eurot. -2019.a aprillis teatasid kostjad e-kirjaga, et elamu ette tuuakse ehitusmaterjali ja on sellega seotud sagimist. -Hagejad said aru, et hakatakse ehitama elamu lõunapoolset katust ja küsisid teate järgselt, katusetööde hinnapakkumist ja muid sellega seotud dokumente. -Kostjad hageja kirjale ei vastanud (tlk 202). - Asjast ei nähtu, et kostjad oleksid alustanud elamu lõunapoolse katuse vahetamist. -Peale seda, kui elamu kaasomanikud, va kostjad andsid nõusoleku, et katusetööde teostamisega jätkab Bau Ehitus grupp OÜ, teostas töövõtja 2019.a suvel elamu lõunakülje katusetööd ning selle eest tasus hageja töövõtjale 23 780, 40 eurot. - Hagejad nõuavad kostjatelt kahju hüvitamist elamu põhjakülje katusetööde eest 16 725,60 eurot ja lõunakülje katusetööde eest 5 945,10 eurot.
56.Selleks, et tuvastada, kas kostjad rikkusid lepingulist kohustust, tuleb välja selgitada, millise kohustuse kostjad hagejate ees võtsid. Maakohus asus seisukohale, et kostjad pidid tegema aadressil XXX, Tallinn asuva elamu katusetööd. Ringkonnakohtu arvates ei nähtu poolte vahel sõlmitud lepingust sellise kohustuse võtmine kostjate poolt. Lepingu p 7.8.8. sisust tuleneb, et kostjad võtsid kohustuse teha hagejatega koostööd eesmärgiga, et katus saaks vahetatud ning kohustusid tasuma katuse töödest tellijana 75%. Kuna nii hagejad kui kostjad leiavad, et kostjatel oli poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevalt kohustus tasuda töövõtjale 75 % tööde maksumusest on hagejate poolt töövõtjale 75% ületavas osas tööde eest tasumine käsitletav hagejate kahjuna. Selleks, et tuvastada kostjate kohustuse rikkumine tuleb välja selgitada, kas kostjad tegid koostööd hagejaga, et katusetööd saaksid tehtud.
57.Maakohus tuvastas ringkonnakohtu arvates õigesti tõendeid hinnates, et kuigi poolte vahel sõlmitud lepingus puudus konkreetne kokkulepe, mis tähtajaks pidid katusetööd valmima, nähtub see kostjate poolt teiste XXX, Tallinn kaasomanikega sõlmitud kokkuleppest. Selle järgi tuli kostjatel katusetööd teha 30.juuniks 2018. Seega pidi ka poolte vahel sõlmitud lepingus võetud koostöökohustus olema selline, et tagajärjena on katusetööd tehtud 30. juuniks 2018. Kuna kostjad teatasid 2018.a kevadel, et projekteerijat tuleb vahetada, lõpuks tellisid tööde projekti hagejad ning asjast nähtuvalt tegeles töövõtjatelt tööde teostamiseks pakkumiste saamisega vaid hageja, kostjate soov enesele võetud kohustuse täitmiseks asjast ei nähtu, siis leiab ringkonnakohus, et kostjate seisukoht, et hagejad ei teinud katusetööde tellimiseks kostjatega koostööd või, et tellitud tööd ei ole kooskõlas kostjate huvidega on täielikult tõendamata. Kostjad on asjast nähtuvalt olnud koostöö tegemises hagejatega passiivsed ning see nähtub ka sellest, et lõplikult valmisid katusetööd alles hagejate tegutsemise tulemusena 2019.a, so peaaegu aasta peale hagi esitamist.
58.Tõendatud on kostjate poolt koostöökohustuse rikkumine. Kostjad ei väida, et hagejate poolt töövõtjale tasutud summad ei ole käsitletavad hagejate kahjuna või, et see kahju ei olnud hõlmatud rikutud kohustuse kaitse- eesmärgiga. Ringkonnakohtu arvates pidi kahju olema kostjatele ettenähtav. Kui kostjad koostööd hagejatega ei tee, siis ei saa ette heita, kui hagejad tellivad vajalikud tööd ise. Tõendamata on, et töövõtjale tasuti ebamõistlikult kõrget hinda või teostati töid, mis olid katusetööde tegemiseks mittevajalikud. Tõendatud on ka põhjuslik seos tekkinud kahju ja kostjate rikkumise vahel. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsus, milles kostjatelt mõisteti välja kahju hüvitis, põhjendatud.
59.Kostjad esitasid 18.05.2020 menetlusdokumendiga täiendavaid tõendeid. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumise tõttu (TsMS § 632) ning juhindudes
13(14)
Tsiviilasi nr: 2-18-11566 TsMS § 652 lg-tes 3 ja 4 ei võta ringkonnakohus nimetatud dokumente asja materjalide juurde.
60.Ringkonnakohus määras apellatsioonkaebuse esitamisel kostjate apellatsioonkaebuse hinnaks kahju hüvitamise nõudes 20 000 eurot, kuid õige hind on 12 000 eurot, arvestades maakohtu otsuse vaidlustamise ulatust selles nõudes. Kostja I tasus riigilõivu 750 eurot, kuid oleks pidanud tasuma 600 eurot. Seega tuleb kostjale I tagastada enamtasutud riigilõiv 150 eurot samale kontole, millelt riigilõiv tasuti. Menetluskulude jaotus
61.Hagejad esitasid hagis ühe nõude kostja I vastu ja teise nõude solidaarselt kostjate vastu, mõlemad nõuded rahuldati maakohtus osaliselt. Kuna üks nõuetest oli suunatud vaid kostja I vastu leidis maakohus põhjendamatult, et kostjatel tuleb menetluskulud kanda võrdselt. Ringkonnakohtus rahuldati kostja I osas esitatud apellatsioonkaebus osaliselt. Arvestades vaidluse asjaolusid, mh ka seda, et kostjad olid kahju hüvitise nõudes nõus sõlmima hagejatega kompromissi ning hagi ja kaebuse rahuldamise ulatust jaotab ringkonnakohus menetluskulud järgmiselt. YY ja XX hagis CC vastu leppetrahvi nõudes jätta maakohtus kantud poolte menetluskulud nende endi kanda, ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud jätta 80 % ulatuses CC kanda ja 20 % ulatuses YY ja XX kanda. YY ja XX hagis CC ja Q vastu solidaarselt kahju hüvitamise nõudes jätta YY ja XX menetluskulud maakohtus 50 % ulatuses solidaarselt CC ja Q kanda, ülejäänud ulatuses poolte endi kanda, ringkonnakohtus kantud YY ja XX menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt CC ja Q kanda, kostjate menetluskulud nende endi kanda.
62.Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-le
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik