Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

detailplaneering. Hagiavalduse kohaselt oli kostja halduskohtule esitatud kaebus põhjendamatu ning tegemist oli kaebeõiguse kuritarvitamisega. Hagiavalduse järgi kostja ei nõustunud ka temale pakutud kompromissiga. Hagiavalduse järgi tõi detailplaneeeringu vaidlustamine kostja poolt kaasa hagejate kinnisvara müügitehingu nurjumise, mis omakorda tekitas hagejatele kahju maaklerile tasutava maakleritasu ulatuses ehk summas 210 000 eurot. Kostja vaidles hagile vastu ning palus menetlusdokumendi taotluste p-des 1–5 kohtul: lõpetada hagi menetlus, kuna esinevad hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused; lõpetada hagi menetlus, kuna põlisrahva (antud juhul kostja) suhtes käesoleva hagi menetlemine ei ole üldse Harju maakohtu pädevuses vaid allub põlisrahva traditsioonilisele õiguse mõistmise institutsioonile; sundlõpetada hagejad ja kogu E T majandustegevus ning määrata isikule eluaegne majandustegevuse keeld, seoses tegevusega mis on põlisrahva ja inimvaenulik ja muu hulgas kodanike põhiseaduse vastane; sundlõpetada Eesti Keskerakond, Eesti Reformierakond ja Erakond Isamaa, seoses tegevusega mis on põlisrahva vaenulik ja muu hulgas kodanike põhiseaduse vastane; tunnustada Eestimaa põlisrahva õigusi oma maale ja territooriumitele, mis on hõlmavad kogu Eesti Vabariigi ja kõigi omavalitsuste territooriumit, ning et Eesti Vabariigil ja kohalikel omavalitsustel on ÜRO Põlisrahvaste õiguste deklaratsioonist tulenevalt kohustus enne iga seadusliku ja haldusliku meetme võtmist või projektide loastamist, mis võivad põlisrahva maad ja rahvast puudutada, kohustus saada põlisrahva pälitoluseltsi ja esindusorganisatsiooni – Eestimaa iga puudutaud Maakonna Rahvakogult – eelnev vaba nõusolek meetmete ja projektide realiseerimiseks. Hagejad leidsid oma 22.07.2019 menetlusdokumendis Harju Maakohtu pädevuse osas, et hagi on esitatud kostja elukohajärgsele kohtule, mistõttu omab Harju Maakohus pädevust hagi menetlemiseks. Muude kostja taotluste osas leidsid hagejad, et taotlused on õigusliku aluseta ja väljuvad tsiviilasja 2-19-4926 raamidest. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p-de 5, 6 ja 8 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega, isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega või heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Põhiseaduse (PS) § 15 kohaselt igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Kohus märgib, et kostja halduskohtusse pöördumine ei ole käsitletav VÕS § 1045 lg 1 p-des 5, 6 või 8 sätestatud juhtudena ega ka mõne muu õigusvastase kahju tekitamise juhuna. Kohtusse pöördumise õigus on kostja põhiõigus PS § 15 kohaselt ning kaebeõiguse kasutamist kostja poolt ei saa käsitelda selle õiguse kuritarvitamisena ja õigusvastase käitumisena. Samuti ei ole õigusvastane kompromissist keeldumine või hagejatelt suurema kompromissi summa küsimine. Eelnevast tuleneb, et hagejate õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hagejate esitatud faktiliste väidete õigsust. Seega tuleb hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. 2(2)

Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kuivõrd hagejad on esitanud oma nõuded solidaarselt ja TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, tuleb menetluskulud jätta solidaarselt hagejate kanda. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 2 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus selgitab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks täiendavalt pärast käesoleva määruse jõustumist. Kostja 16.06.2019 menetlusdokumendis esitatud taotluste p 1 osas märgib kohus, et kohus ei saa käesolevalt keelduda hagi menetlusse võtmisest, sest kohus on hagi juba oma 18.04.2019.a määrusega menetlusse võtnud. Küll aga jätab kohus käesoleva määrusega menetlusse võetud hagi läbi vaatamata. Kostja 16.06.2019.a menetlusdokumendi taotluste p 2 osas märgib kohus, et kohtu pädevuse ja kohtualluvuse kindlakstegemisel lähtub kohus seadusest ning TsMS § 79 lg 1 kohaselt võib füüsilise isiku vastu esitada hagi tema elukoha järgi. Kuna kostja elab XXX (so Harjumaal), siis on hagi esitatud õigesti Harju Maakohtule. Kostja 16.06.2019 menetlusdokumendi taotluste p 3–5 osas nõustub kohus hagejatega, et taotlused on õigusliku aluseta ja väljuvad tsiviilasja 2-19-4926 raamidest. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, tuleb jätta rahuldamata kostja M H 16.06.2019 menetlusdokumendi taotluste p-d 1–5.

/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik

3(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.