XX hagi AS Ida-Tallinna Keskhaigla vastu AS IdaTallinna Keskhaigla infosüsteemis töödeldavate andmete kustutamiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.10.2019 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
0 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX 23.11.2019 apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX, e-post:XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Leino Biin (e-post:XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): AS Ida-Tallinna Keskhaigla (registrikood 10822068, Ravi 18, Tallinn, 10138 Harjumaa), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein (e-post:XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 25.10.2019 otsus tühistada osaliselt, osas, milles maakohus tegi menetluskulude jaotuse, jättes kõik menetluskulud hageja kanda ja osas, milles mõistis hagejalt riigituludesse välja RÕA tasu ja kulud. Tühistatud osas teha uus otsus, millega jaotada uuesti menetluskulud. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Kehtiva kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-18-12412
3.1.Jätta läbi vaatamata hageja 17.09.2019 menetlusdokumendi ja sellele lisatud tõendid, 19.09.2019 menetlusdokumendi, 29.09.2019 menetlusdokumendi ja sellele lisatud tõendid, 21.10.2019 menetlusdokumendi koos selles esitatud taotlusega ning 24.10.2019 kordustaotluse;
3.2.Jätta rahuldamata kostja 07.08.2019 taotlus jätta läbi vaatamata hageja nõue kohustada kostjat sulgema ligipääs kõikidele isikutele iPatsiendis loetletud epikriisidele või alternatiivselt kustutama epikriisidest hageja poolt nimetatud terviseandmed (diagnoosid);
3.3.Jätta rahuldamata hageja nõue kohustada kostjat sulgema ligipääsu kõikidele isikutele iPatsiendis järgmistele epikriisidele või kustutama järgmistest epikriisidest järgmised terviseandmed (diagnoosid): 1) BB, haigusjuht nr ÜÜÜ, diagnoos F 45,1; 2) YY, haigusjuht nr KKK, diagnoos F 45,1; 3) GG, haigusjuht nr XXX, diagnoos nr F 45,1; 4) QQ, haigusjuht nr YYY, diagnoos nr F 45,1; 5) RR, haigusjuht nr CCC, diagnoos nr K 58,9; 6) TT, haigusjuht nr ZZZ, diagnoos nr F 45,1; 7) VV, haigusjuht nr WWW, diagnoos F 45,1; 8) TT, haigusjuht nr VVV, diagnoos nr F 45,1; 9) TT, haigusjuht nr OOO, diagnoos nr F 45,3; 10) TT, haigusjuht nr HHH, diagnoos nr F 45,0; 11) TT, haigusjuht nr RRR, diagnoos nr F 45,0; 12) DD, haigusjuht nr PPP, diagnoos K 58.9; 13) MM, haigusjuht nr XXX, diagnoos K 58.9; 14) EE, haigusjuht nr SSS, diagnoos nr K 58.9; 15) HH, haigusjuhu nr FFF sõnaline osa „dgn-tud ärritatud soole sündroom“;
3.5.Menetluskulud maakohtus jätta hageja XX kanda, va RÕA tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
3.6.Mõista XX-lt AS-i Ida-Tallinna Keskhaigla kasuks välja õigusabikulud 2670 eurot ja viivis menetluskulude summalt 2670 eurolt alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;
3.7.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda, va RÕA tasu ja kulud ning riigilõiv, mille tasumisest oli hageja vabastatud ning mis tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hageja nõue, kostja vastuväited ja maakohtu otsus. 1.XX (hageja) esitas hagi AS Ida-Tallinna Keskhaigla (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamise ja kostja infosüsteemis töödeldavate andmete (epikriiside) kustutamiseks (ligipääsu sulgemiseks) kohustamise nõudes. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt on hagejale osutanud tervishoiuteenuseid kostja töötajateks olevad tervishoiutöötajad ehk reumatoloog BB, taastusarst YY, dieediõde MM, taastusarst HH, ortopeed QQ, reumatoloog VV, gastroenteroloog RR ja gastroenteroloog EE. Pooled ei vaidle selle üle, et tervishoiuteenuse osutamisel dokumenteeritud andmed ning raviarstide määratud diagnoosid on hagejale nähtavad kostja infosüsteemi iPatsient vahendusel. Hageja nõuab iPatsiendi süsteemis ligipääsu sulgemist tema osundatud epikriisides või epikriisides sisalduvate ja hageja viidatud diagnooside, sh valediagnooside kustutamist. 2(6)
Tsiviilasi nr: 2-18-12412 Hageja arvates on hagejale ebaõigete diagnooside määramine hageja viidatud arstide poolt tekitanud mittevaralise kahju.
2.Dr.B poolt epikriisi lisatud diagnoosi F 45,1 panek ei ole põhjendatud ning on hageja hilisematel arsti juurde pöördumistel tekitanud olukorra, kus arstid lähtuvad eelkõige F 45 diagnoosist ega võta hageja tervisekaebusi tõsiselt. See on põhjustanud hagejale üleelamisi, kuna ta pole saanud vajalikku ja asjatundlikku arstiabi. Nimetatud diagnoos jätab hagejast mulje, kui isikust, kes mõtleb oma kehalised kaebused välja ja ei vaja tegelikult ravi. Samuti pole põhjendatud dr.B poolt pandud C.irritabile diagnoos, kuna sooleärritust pole hageja dr.B-le kaevanud. Kuna diagnoos on kantud digiloosse, on see nähtav kõikidele hagejale tervishoiuteenust osutavatele isikutele ja see võib mõjutada nimetatud isikuid suhtuma hageja kaebustesse pealiskaudsemalt.
3.Valediagnoose kajastati edasi, epikriisid olid digiloost nähtavad kõigile meedikutele. Kostja väärdiagnoosid on hagejale kahju tekitanud ka teistes meditsiiniasutustes, kostja ei oska kõhuvalu kaasaegselt diagnoosida ega tegele soole lekke testimise ja raviga. Kui väärad diagnoosid on kostja andmebaasis, siis patsient raskele haigusele ravi ei saa. 4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on osutanud hagejale tervishoiuteenust nõuetekohaselt ega ole jätnud hagejale osutamata vajalikku meditsiinilist ravi. Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Kostja viitas VÕS § 770 lõikele 1 ja lõikele 3, VÕS § 758 lõikele 2. Kostja on hagejale tervisehoiuteenuse osutamist nõuetekohaselt dokumenteerinud. Diagnoosivea esinemist peab tõendama hageja. Hageja ei ole ühegi tõendiga tõendanud, et talle pandud diagnoosid oleksid ebaõiged. Hageja enda arusaamad oma haigustest ei ole tõenditeks. Ka teised tervishoiuteenuse osutajad on hagejale pannud somatoformse häire diagnoose. Tartu Ülikooli Kliinikumi gastroenteroloogi hinnangul vajab hageja psühhiaatri konsultatsiooni. Seejuures oli hageja digilugu lukustatud ja OO-l ei olnud juurdepääsu teiste tervishoiuteenuse osutajate pandud diagnoosidele. 5.Maakohus tegi 25.10.2019 otsuse, millega jättis: (1) läbi vaatamata hageja 17.09.2019 menetlusdokumendi ja sellele lisatud tõendid, 19.09.2019 menetlusdokumendi, 29.09.2019 menetlusdokumendi ja sellele lisatud tõendid, 21.10.2019 menetlusdokumendi koos selles esitatud taotlusega ning 24.10.2019 kordustaotluse; (2) rahuldamata kostja 07.08.2019 taotluse jätta läbi vaatamata hageja nõue kohustada kostjat sulgema ligipääs kõikidele isikutele iPatsiendis loetletud epikriisidele või alternatiivselt kustutama epikriisidest hageja poolt nimetatud terviseandmed (diagnoosid); (3) rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat sulgema ligipääsu kõikidele isikutele iPatsiendis järgmistele epikriisidele või kustutama järgmistest epikriisidest järgmised terviseandmed (diagnoosid): 1) BB, haigusjuht nr ÜÜÜ, diagnoos F 45,1; 2) YY, haigusjuht nr KKK, diagnoos F 45,1; 3) GG, haigusjuht nr XXX, diagnoos nr F 45,1; 4) QQ, haigusjuht nr YYY, diagnoos nr F 45,1; 5) RR, haigusjuht nr CCC, diagnoos nr K 58,9; 6) TT, haigusjuht nr ZZZ, diagnoos nr F 45,1; 7) VV, haigusjuht nr WWW, diagnoos F 45,1; 8) TT, haigusjuht nr VVV, diagnoos nr F 45,1; 9) TT, haigusjuht nr OOO, diagnoos nr F 45,3; 10) TT, haigusjuht nr HHH, diagnoos nr F 45,0; 11) TT, haigusjuht nr RRR, diagnoos nr F 45,0; 12) DD, haigusjuht nr PPP, diagnoos K 58.9; 13) MM, haigusjuht nr XXX, diagnoos K 58.9; 14) EE, haigusjuht nr SSS, diagnoos nr K 58.9; 15) HH, haigusjuhu nr FFF sõnaline osa „dgn-tud ärritatud soole sündroom“; (4) rahuldamata hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude 3500 eurot; (5) menetluskulud hageja XX kanda ja mõistis hagejalt: (5.1.) kostja kasuks välja kostja õigusabikulud 2670 eurot ja viivise menetluskulude summalt 2670 eurolt alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; (5.2.) riigi tuludesse riigi õigusabi tasu 552 eurot ning määras, et nimetatud summa tuleb
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-18-12412 tasuda lahendi jõustumisest 15 päeva jooksul. Tähtaegselt nõuetekohase tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tasumisega viivitamise korral tuleb maksta kuni kohustuse täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus 6.Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palus: tunnistada 25.10.2019 otsus kehtetuks ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks; muuta hagi alust ja eset ning rahuldada eksperdi taotlus; võtta juurde uued tõendid; hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis summas 3500 eurot; kohustada kostjat parandama oma andmebaasis ära järgmised väärad diagnoosid: K 58,9, F 45,0, F 45,1, F 45,3 või leidma alternatiivi; kohustada kostjat taotlema Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuselt patsiendiportaalist digilugu.ee väärdiagnooside K 58,9, F 45,0, F 45,1, F 45,3 parandamist või muud lahendust; kohustada kostjat parandama väärdiagnoosid K 58,9, F 45,0, F 45,1, F 45,3. Menetluse edasine käik 7.Tallinna Ringkonnakohus keeldus 20.03.2020 määrusega menetlusse võtmast XX apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 25.10.2019 otsuse peale osas, milles apellant palub maakohtu otsuse tühistamist ja: 1) kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitise summas 3500 eurot väljamõistmist; 2) kostja kohustamist parandada oma andmebaasis ära järgmised väärad diagnoosid: K 58,9, F45,0, F 45,1, F 45,3 või leida alternatiiv, 3) kostja kohustamist taotleda Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuselt patsiendiportaalist digilugu.ee väärdiagnooside K 58,9, F45,0, F 45,1, F 45,3 parandamist või muud lahendust; 4) kostja kohustamist parandada väärdiagnoosid K 58,9, F45,0, F 45,1, F 45,3.
8.Tallinna Ringkonnakohus määras võtta XX apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 25.10.2019 otsuse peale muus osas menetlusse, so osas, milles apellant palub maakohtu otsuse tühistamist menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Määras jätkata apellant XX-le menetlusabi andmist ja lugeda ta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 184 lg 4 alusel vabastatuks apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu summas 75 eurot tasumisel. Selgitas apellandile, et TsMS § 190 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Vastustaja vastus 9.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
Ringkonnakohtu seisukoht
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles maakohus tegi menetluskulude jaotuse selliselt, et jättis kõik menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt riigituludesse välja RÕA tasu ja kulud. Tühistatud osas teha uus otsus, millega anda uus menetluskulude jaotus. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
11.Maakohus jaotas menetluskulud selliselt, et jättis kõik maakohtus kantud menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt riigituludesse menetluskuludena välja tasu osutatud õigusabi eest summas 552 eurot ning määras, et nimetatud summa tuleb tasuda määruse jõustumisest 15 päeva jooksul. Tähtaegselt nõuetekohase tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tasumisega viivitamise korral tuleb
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-18-12412 hagejal maksta kuni kohustuse täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 12.Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas on hagejalt riigi õigusabi tasu ja kulude riigituludesse nõudmine ebaõiglane. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldanud 13.11.2018 määrusega (I kd, tlk 143-144). Nimetatud määruse põhjendustes on maakohus leidnud, et hageja on isik, kes ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest ning tema huvid võivad jääda kohtumenetluses advokaadi abita kaitseta. Maakohus on ka märkinud RÕS § 8 sätestatud riigi õigusabi andmise viisid (so 1) õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 2) õigusabi andmine kohustusega ühekordse maksena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 3) õigusabi andmine kohustusega osamaksetena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud), kuid jätnud sisuliselt otsustamata, millistel tingimustel hageja riigi õigusabi saab. Selliselt on maakohus rikkunud RÕS § 15 lg 5 esimest lauset, mille kohaselt määratakse riigi õigusabi andmise määruses kindlaks käesoleva seaduse § 8 kohane riigi õigusabi andmise viis ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt §-le 16. Ka Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt oleks maakohus pidanud sellise otsustuse tegema koheselt riigi õigusabi taotluse rahuldamisel. 13.Riigi õigusabi seaduses sisaldub erikord riigi õigusabi korras kantud kulude riigi õigusabi saajalt väljamõistmiseks. RÕS § 15 lg 5 ja § 16 lg 1 järgi tuleb juba riigi õigusabi määramisel vastavalt RÕS §-le 8 kindlaks määrata, kas riigi õigusabi saaja peab saadud õigusabi eest ka midagi edaspidi riigile maksma. Seega peab riigi õigusabi saajale juba riigi õigusabi saamisel olema selge, mis tingimustel ta seda kokkuvõttes saab. Kui riigi õigusabi antakse hüvitamiskohustuseta, tähendab see kolleegiumi arvates, et hüvitamiskohustust ei tulene ka juhul, kui menetluses tehakse lahend tema kahjuks. Kui kohus soovib jätta võimaluse, et hagi rahuldamata jätmise korral mõistetakse riigi õigusabi saajalt kulud riigi kasuks välja, tuleb riigi õigusabi anda hüvitamiskohustusega ja täpsustada, et hüvitamiskohustus on üksnes juhul, kui lahend kohtumenetluses tehakse riigi õigusabi saaja kahjuks. Hüvitamiskohustusega riigi õigusabi andmisel on kohtul TsMS § 190 lg-t 7 kohaldades võimalik isikut ka hüvitamiskohustusest vabastada või seda kohustust leevendada (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.02.2013 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12, p 23). 14.Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul esineb alus hageja vabastamiseks menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest TsMS § 190 lg 7 alusel, olenemata asjaolust, et apellatsioonkaebuse esitaja sellele õiguslikule alusele ise tuginenud ei ole. 15.TsMS § 190 lg 7 tulenevalt võib kohus käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 16.Nimetatud sätte kohaldamise osas on Riigikohus asunud seisukohale, et selle kohaldamine kohtu algatusel ei ole vastuolus TsMS § 5 lg-s 1 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatakse, millal kohus teeb menetlustoimingud menetlusosaliste taotlusel ning millal kohus tegutseb omal algatusel. TsMS § 190 lg-s 7 sätestatu võimaldab kohtul esitatud asjaolude alusel otsustada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise üle (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.06.2010 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-21-56-10, p 9).
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-18-12412
17.Ringkonnakohus on seisukohal, et kuivõrd maakohus on jätnud 13.11.2018 määruses otsustamata, millistel tingimustel hageja riigi õigusabi saab, on hagejalt määratud riigi õigusabi osutanud esindaja tasu ja kulude väljamõistmine alusetu, mistõttu tuleb vaidlustatud otsus selles osas tühistada. Seda seisukohta ei väära ka asjaolu, et maakohtu menetluses on pooleli määruskaebemenetlus maakohtu määruse peale, millega RÕA osutanud advokaadile mõisteti välja riigilt RÕA tasu ja kulud (II kd, tlk 149), st see määrus ei ole jõustunud, kuna hageja leidis, et teda esindanud advokaadil puudub õigus sellisel määral tasu saada. 18.Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu alusel tuleb hageja apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada ning teha uus menetluskulude jaotus, mille kohaselt menetluskulud maakohtus tuleb jätta hageja XX kanda, va RÕA tasu ja kulud, mis tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda.
19.Muus osas jätta menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine muutmata. Kuna hagi jäeti rahuldamata, siis jättis maakohus põhjendatult kostja menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas menetluskulude nimekirja (II kd, tlk 106). Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu (II kd, tlk 108), kuid ei toonud esile millise toimingu osas ei ole kostja menetluskulu osaliselt või täielikult põhjendatud. Hageja nõustus, et õigusteenuse tunnihind on mõistliku suurusega. Ringkonnakohus leiab, et maakohtule ei saa ette heita diskretsioonipiiride ületamist kostja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabiteenuste ajakulu ja teenuse hinna kindlaksmääramisel. Maakohus on selles osas oma seisukoha kujunemist jälgitavalt põhjendanud. Seega hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude rahalise suuruse muutmiseks alus puudub. Menetluskulude jaotus 20.Kuna lõpptulemusena tuleb apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt, siis arvestades menetlusse võetud apellatsioonkaebuse osa ja vaidluse asjaolusid ringkonnakohtus ning apellatsioonkaebuse osalist rahuldamist, tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda, va hagejale antud menetlusabi riigilõivu tasumiseks ning RÕA tasu ja kulude osas, mis tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda kooskõlas TsMS § 190 lg-s 4 sätestatuga (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-19-13 p 15).
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm Krista Kirspuu kohtunik kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.