Otsuse tegemise aeg ja koht 25.10.2019 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-12412
Tsiviilasi
X Xu hagi AS hüvitamiseks
Ida-Tallinna Keskhaigla
vastu
kahju
hagi hind 7000 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: X X (isikukood x, xxx, e-post: x); esindajad Hageja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Mariann Tusti (OÜ Mariann Tusti Advokaadibüroo, Kopli 25, Tallinn, epost: [email protected]); Hagihind
Menetluse liik
Kostja: AS Ida-Tallinna Keskhaigla (registrikood 10822068, Ravi 18, Tallinn, 10138 Harjumaa); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Xa Lõhmus-Ein (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, Ülikooli 4, Tartu, e-post: [email protected]). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata hageja 17.09.2019 menetlusdokument ja sxle lisatud tõendid, 19.09.2019 menetlusdokument, 29.09.2019 menetlusdokument ja sxle lisatud tõendid, 21.10.2019 menetlusdokument koos sxs esitatud taotlusega ning 24.10.2019 kordustaotlus.
2.Jätta rahuldamata kostja 07.08.2019 taotlus jätta läbi vaatamata hageja nõue kohustada kostjat sulgema ligipääs kõikidele isikutele iPatsiendis loetletud epikriisidele või alternatiivselt kustutama epikriisidest hageja poolt nimetatud terviseandmed (diagnoosid).
3.Jätta rahuldamata hageja nõue kohustada kostjat sulgema ligipääsu kõikidele isikutele iPatsiendis järgmistele epikriisidele või kustutama järgmistest epikriisidest järgmised terviseandmed (diagnoosid): 1) X X, haigusjuht nr x, diagnoos F 45,1; 2) X X, haigusjuht nr x, diagnoos F 45,1; 3) E. X, haigusjuht nr x, diagnoos nr F 45,1; 4) T. X, haigusjuht nr x, diagnoos nr F 45,1; 5) B. X, haigusjuht nr x, diagnoos nr K 58,9; 6) K. X, haigusjuht nr x, diagnoos nr F 45,1; 7) T. X, haigusjuht nr x, diagnoos F 45,1; 8) K. X, haigusjuht nr x, diagnoos nr F 45,1; 9) K. X, haigusjuht nr x, diagnoos nr F 45,3; 10) K. X, haigusjuht nr x, diagnoos nr F 45,0; 11) K. X, haigusjuht nr x, diagnoos nr F 45,0; 12) X X, haigusjuht nr x,
diagnoos K 58.9; 13) X X, haigusjuht nr x, diagnoos K 58.9; 14) X X, haigusjuht nr x, diagnoos nr K 58.9; 15) X X, haigusjuhu nr x sõnaline osa „dgn-tud ärritatud soole sündroom“.
2.Mõista hagejalt X Xult (isikukood x) kostja AS Ida-Tallinna Keskhaigla (registrikood 10822068) kasuks menetluskuludena välja kostja õigusabikulud 2670 (kaks tuhat kuussada seitsekümmend) eurot.
3.Mõista hagejalt X Xult (isikukood x) kostja AS Ida-Tallinna Keskhaigla (registrikood 10822068) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 2670 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Mõista hagejalt X Xult (isikukood x) riigi tuludesse välja riigi õigusabi tasu 552 (viissada viiskümmend kaks) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest 15 päeva jooksul. Tähtaegselt nõuetekohase tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tasumisega viivitamise korral tuleb maksta kuni kohustuse täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas nõude kostja vastu, sest tema hinnangul on kostja reumatoloog laimanud 15.12.2015 digiloos ja ipatsiendi epikriisis. Hageja pöördus 30.06.2015 seljavaludega kiropraktik X Kägo poole. Vastuvõtt oli Tallinnas Mustamäel Diabeedikeskuses. Hageja soovis, et kiropraktik parandaks seljavalu ja liikuvust. Kiropraktik lõi hagejat vasaku õla vastu mehhaanilise seadmega. Hageja vasaku õla luude asetus on nihkunud.
2.Septembris 2015 nihkusid hagejal öösel neli viis kaelalüli paigast. Samal ajal algas hagejal peapööritustõbi ja hagejal ei ole enam tasakaalu. Kaelakalle muutus paremale viltuseks, see on näha röntgenpiltidel. Hageja jalad lohisevad. Kaelalülide nihkumisest tuli 2 aasta jooksul selgrookõverdus.
3.26.10.2015 käis hageja kostja taastusraviarsti X Xi juures seoses põlvevaludega. Arst kirjutas digiloosse kaasuvaks diagnoosiks F 48,9 – muud neurootilised häired. 26.11.2015 kirjutas X epikriisi diagnoosi F 48,9. 15.12.2015 pöördus hageja seljavaludega X reumatoloog X Xi poole. Hageja kaebas seljavalude üle. 15.12.2016 reumatoloog X X kirjeldas erinevaid eelnevaid uuringuid, mis ei puuduta reumatoloogiat. Arst leidis, et midagi reumatoloogiliselt somaatilist ei ole. Ta lisas uueks diagnoosiks F 45,1 -somatoformsed häired, diferentseerumata somatoformne häire. Hageja pidas nii seda kui diagnoosi soole ärrituse kohta laimamiseks. Hageja leidis, et seda tal ei esine, sest ta muutis alates 2013. a toitumist ja peab toitumispäevikuid, millest nähtub, et toit on mitmekülgne.
4.18.03.2016 pöördus hageja seoses tasakaalu puudumisega X orinolarüngoloogi X X poole. Digiloos kirjutas X Xt, et on tegu peapööritustõvega, diagnoos - H 81,1. 15.04.2016 oli hagejal X Naistekliinikus laparoskoopiline operatsioon kõhuvalu põhjuste selgitamiseks. 11.05.2016 saatis X Xt hageja tasakaaluorgani uuringule.
5.Digiloos hakkas levima X Xi pandud diagnoos F-45,2. Mitte kordagi ei kasutanud taastusraviarst X X diagnoosi peapööritustõvele - H 81,1. 11.03.2016 pidas X põhihaiguseks diagnoosi F-45,1. Sama oli 25.11.2016, 06.02.2017, 13.10.2017, 09.02.2018.
6.Hageja pöördus 27.11.2017 x OÜ perearst X Xi poole. Digiloos kirjutas X X põhihaiguseks K 40,9 - kubemesonga kahtlus, aga kaasuvaks haiguseks F 45 -somatoformsed häired. Sama kordus 04.12.2017. 28.02.2018 pöördus hageja perearsti saatekirjaga gastroentroloog K. X poole. Hageja ootas neli kuud, kuid arst jättis ta ravist ilma. K. X piirdus vereproovi tegemisega ja kakaaugu katsumisega. Arst ei hakanud jämesoolest tulevat verelima ravima. Teine perearst OÜ x perearst T.X kirjutas digilukku saatekirja gastroentroloogile ja geneetikule, sest hageja kõht on haige. Põhihaiguseks oli K 29 – gastriit ja duodeniit. Hageja kõhuhaigust alles uuritakse.
7.Hageja leidis, et T. Xi pandud somatoformne häire F-45 on tegelikult A. X pandud diagnoos vertigo H 81,1. Hageja leidis, et tuleks kasutada õiget diagnoosi koodi, mis on H 81,1. Kostja reumatoloogi T. Xi pandud diagnoos F 45 põhjustas hagejale palju probleeme, sest ta ei saanud õigel ajal gastroenteroloogilisi uuringuid ja ravi. Digiloos hakkasid kasutama diagnoosi F 45 teisedki erialaarstid. Õiget diagnoosi H 81,1 ei kasutatud. Hageja pidas arusaamatuks, miks kasutas reumatoloog enda eriala piirest väljas olevat diagnoosi – F 45.
8.Hageja leidis, et kostja töötajad peavad lõpetama digiloos ja ipatsiendis hageja laimamise ega tohi kasutada diagnoosi F-45 ja soole ärritus. Vajadusel tuleb kasutada diagnoosi H 81,1. Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju 3500 eurot, mis tuleb kanda hageja kontole AS-s Swedbank.
9.Hagi täienduses jäi hageja mittevaralise kahju nõude juurde ning nõudis, et kostja parandaks ära i-patsiendis need digilood, kus seisab diagnoos F 45. Hagi täienduses 21.11.2018 jäi hageja samuti mittevaralise kahju nõude juurde ning nõudis, et kohus kohustaks kostjat kutsutama ipatsiendist epikriisid vale diagnoosiga F 45, F 45,1 ja F 45,3.
10.02.01.2019 hagi täienduses kordas hageja varasemaid väiteid. 26.10.2015 märkis kostja taastusraviarst X X hageja kaasuvaks diagnoosiks F 48,9 muud neurootilised häired. 15.12.2015 leidis X X, et hagejal on taustal somatoformne häire ja ärritunud soole sündroom. X X lisas epikriisi diagnoosi F 45,1. Hageja leidis, et sx diagnoosi panek ei olnud põhjendatud ja on tema
hilisematel arsti juurde pöördumistel tekitanud olukorra, kus arstid lähtuvad eelkõige F 45 diagnoosist ega võta hageja tervisekaebusi tõsiselt. See on põhjustanud hagejale üleelamisi, kuna ta pole saanud vajalikku ja asjatundlikku arstiabi. Nimetatud diagnoos jätab hagejast mulje, kui isikust, kes mõtleb oma kehalised kaebused välja ega vaja tegelikult ravi. Põhjendatud ei olnud ka ärritunud soole diagnoos, kuna sooleärritust pole hageja dr Xile kaevanud. Ärritunud soole sündroomile vastavaid sümptomeid pole hagejal esinenud. Ärritunud soole sündroomi diagnoos on mõjutanud teisi arste lähtuma dr. Xi poolt alusetult välja pandud diagnoosist ja hageja pole saanud adekvaatset ravi.
11.Hageja leidis, et tegu on diagnoosiveaga VÕS § 770 lg 1 ja lg 4 mõistes. Kostja vastutab hageja ees vähemalt hooletuse tõttu. Hagejale tekkinud mittevaralise kahju suurus on 3500 eurot. Alles 18.03.2016 sai hageja pöörduda AS X orinolarüngoloogi poole, kes diagnoosis hagejal vertigo, diagnoos H81.1. 15.04.2016 tehti hagejale AS X-s laparoskoopiline uuring kõhuvalu põhjuste selgitamiseks. Sx käigus vabastati hageja jämesoole liited. 11.05.2016 saadeti hageja tasakaaluorgani uuringule.
12.X X ei lähtunud diagnoosimisel mitte vertigost, vaid X Xi pandud diagnoosist F45. Hageja loetles üles kõik need korrad, kus diagnoos F 45, F 45.1 või F 45.3 määrati talle põhihaiguseks või kaasuvaks haiguseks. 12. mail saatis x ortopeed dr X hageja neurokirurgi konsultatsioonile seoses kaela probleemiga. 26.09.2017 märkis neurokirurg jälle diagnoosiks F45.8 ja soovitas psühhiaatri poole pöörduda. Ometi puudus ka visiidi ajal hagejal tasakaal.
13.27. novembril 2017 pöördus hageja perearst X X poole kirurgile saatekirja saamiseks. Epikriisis märkis perearst põhihaiguseks K.40.9 (kubemesonga kahtlus), kaasuvate haigustena M41.2 (muud skolioosid) ja jälle F45. 4. detsembril 2017 kirjutas perearst saatekirja gastroenteroloogile põhihaigusena R.10.4 (muu kõhuvalu) ja kaasuva haigusena F45. 28.02.2018 x dr K. X piirdus vereproovi tegemisega ja saatis hageja psühhiaatri juurde. Õnneks vahetus hageja perearst ja dr X X ei lähtunud F45 diagnoosist ja on saatnud hageja geneetiku, kirurgi ja gastroeneroloogi vastuvõtule.
14.Kuna diagnoos on kantud digiloosse, on see nähtav kõikidele hagejale tervishoiuteenust osutavatele isikutele. See võib mõjutada tervishoiuteenust osutavaid isikuid ja suhtuma hageja kaebustesse pealiskaudsemalt. Digilugu on nähtav hageja puhul kahes süsteemis. Esimene on riiklik Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse poolt hallatav Patsiendiportaal, kus patsiendil on võimalus ise sulgeda ligipääs andmetele. Teine on Ida-Tallinna Keskhaigla enda poolt hallatav iPatsient, kus patsient ei saa andmetele ligipääsu sulgeda. Patsiendiportaalis on hageja oma andmetele ligipääsu sulgenud. Hageja soovib kasutada õigust piirata ligipääsu oma terviseandmetele kostja hallatavas infosüsteemis iPatsient.
15.Hageja tugines VÕS § 770 lõikele 1 ja lõikele 4, §-le 104, § 134 lõikele 1 ja 2, samuti VÕS §-le 758, tervishoiuteenuse korraldamise seaduse §-le 593. Delikaatsete isikuandmete ja terviseandmete käsitlemist reguleerib Euroopa Liidu Isikuandmete Kaitse üldmäärus (GDPR). GDPR artikli 7 p 3 kohaselt on isikul võimalik tagasi võtta oma nõusolek isikuandmete töötlemiseks. Õigust andmete parandamiseks ja kustutamiseks kinnitavad määruse artiklid 16, 17 ja 21. Samas kehtib ka isikuandmete kaitse seadus, mille § 21 võimaldab isikul nõuda andmete parandamist ja kustutamist. IKS § 12 lg 7 sätestab isiku õiguse igal ajal tagasi võtta oma nõusoleku andmete töötlemiseks. Andmekaitse Inspektsiooni sotsiaalhoolekande ja tervishoiusektoris isikuandmete juhendi § 5.13 kohaselt on patsiendil õigus sulgeda ligipääs oma terviseandmetele (viitega TTKS § 59.3 lg 3 ja 4-le).
16.Hageja palus mõista kostjalt välja mittevaraline kahju ja kohustada kostjat kustutama iPatsiendi süsteemist järgmised epikriisid: X X, haigusjuht nr x, diagnoos F 45,1; X X, haigusjuht nr x, diagnoos F 45,1; E. X, haigusjuht nr x, diagnoos nr F 45,1; T. X, haigusjuht nr x, diagnoos nr F 45,1; B. X, haigusjuht nr x, diagnoos nr K 58,9; K. X, haigusjuht nr x, diagnoos nr
F 45,1; T. X, haigusjuht nr x, diagnoos F 45,1; K. X, haigusjuht nr x, diagnoos nr F 45,1, K. X, haigusjuht nr x, diagnoos nr F 45,3; K. X, haigusjuht nr x, diagnoos nr F 45,3; K. X, haigusjuht nr x, diagnoos nr F 45,0.
17.07.03.2019 seisukohtades juhtis hageja tähelepanu, et kostja kodulehe patsiendi alajaotuse kohaselt on patsiendil võimalik nõuda oma isikuandmete kustutamist. Hageja leidis, et tal on GDPR-st lähtuvalt õigus nõuda oma isikuandmete kustutamist sxs osas, mis puudutab hagiavalduses viidatud epikriisides sisalduvaid diagnoose F 45 ja K 58.9. Hageja viitas kostja kodulehe patsiendi alajaotuse punktidele 4, 4.3 ja 4.4. Diagnooside kustutamine epikriisidest on lubatud ning õigusaktidest ei tulene kostjale kohustust neid andmeid säilitada. Lisaks varasemale loetelule palus hageja kustutada diagnoosi ka X Xi vastuses saatekirjale nr x haigusjuht x, diagnoos F 45,1 ja X Xi haigusjuhus nr x, diagnoos K 58,9.
18.Raviviga seisneb ebaõige diagnoosi panemises ja seetõttu õige diagnoosi määramata jätmises. Ennekõike dr Xi määratud diagnoos F 45 on mõjutanud hilisemaid arste suhtuma hageja objektiivsetesse kaebustesse ebapiisava tähelepanuga. Seda seisukohta kinnitab ka asjaolu, et hageja viidatud füüsilised kaebused on hiljem leidnud kinnitust vastava diagnoosiga. Hageja viitas Riigikohtu lahenditele nr 2-15-8533, p 15 ja p 18, nr 2-15-5804, p 13 ja p 16, nr 32-1-171-10. Hageja tervislik seisund on halvenenud seoses diagnoosiveaga. Hagejal on püsinud füüsilised vaevused nagu valu, tasakaaluhäired. Sxle on lisandunud hingeline valu, kuna tema kannatusi on peetud ebaehtsateks. Seega on ravimata jätmine põhjustanud hagejale mittevaralist kahju.
19.Hagi täienduses 14.05.2019 lisas hageja oma nõudele neli epikriisi ja diagnoosi K 58,9. Nõude aluseks olevad asjaolud ei muutu. Hageja soovis täiendavalt järgmiste epikriiside kustutamist: X X, haigusjuht nr x, diagnoos K 58.9, X X, haigusjuht nr x, diagnoos K 58.9, X X, haigusjuht nr x, diagnoos nr K 58.9, X X, haigusjuhu nr x sõnaline osa „dgn-tud ärritatud soole sündroom“.
20.Kuna diagnoos on kantud digiloosse, on see nähtav kõikidele hagejale tervishoiuteenust osutavatele isikutele. Paratamatult võib see mõjutada tervishoiuteenust osutavaid isikuid lähtuma sxst diagnoosist ja suhtuma hageja kaebustesse pealiskaudsemalt. Patsiendiportaalis on hageja oma andmetele ligipääsu sulgenud. Hageja soovib kasutada õigust piirata ligipääsu oma terviseandmetele kostja hallatavas infosüsteemis iPatsient.
21.08.07.2019 seisukohtades kordas hageja varasemaid väiteid. Hageja ei nõustu käsitlusega, nagu välistaks GDPR artikkel 17 lg 3 tema võimaluse sulgeda ligipääs oma delikaatsetele isikuandmetele. Kostja on tuginenud tervishoiuteenuse osutaja dokumenteerimiskohustusele. Hageja pole keelanud teenuse osutamise dokumenteerimist. Andmete kandmisega epikriisi või digitaalsesse andmekogusse on tervishoiuteenuse osutaja oma dokumenteerimiskohustuse täitnud. Kohane ei ole kostja väide, et tehniliselt pole võimalik sulgeda ligipääsu hageja terviseandmetele.
22.Üleriigiliselt hallatav digitaalne andmekogu e-patsient (digilugu.e) võimaldab patsiendil endal sulgeda ligipääsu patsiendi otsustatud isikutele. Seega ei saa olla veenev väide, et üleriigilise andmesüsteemi puhul dokumenteerimiskohustuse olemasolu ei välista andmetele ligipääsu sulgemist. Samuti on üleriigilise andmekogu puhul tehniline lahendus loodud, mis tähendab, et seda saab teha või peab tegema kostja. GDPR artikkel 17 käsitleb andmete töötlemist ja järelikult ka dokumenteerimist. Seda õigust hageja ei vaidlustagi. Küll aga ei välista see artikkel andmete kustutamise õiguse realiseerimist sama määruse järgi. Kostja veebilehel patsiendile alajaotuses andmekaitse punktis 4.4. jaatatakse patsiendi õigust isikuandmete kustutamist nõuda. Iseenesest tekib küsimus, milliste andmete kustutamist kostja oma kodulehel silmas peab, kui midagi sulgeda ega kustutada ei saa. Kuna siiani pole hagejale teada, millised
on praegused võimalikud tehnilised lahendused määruse täitmiseks, esitas hageja oma nõude alternatiivselt.
23.Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju. Samuti palus hageja kohustada kostjat sulgema ligipääsu kõikidele isikutele iPatsiendis hageja loetletud epikriisidele või alternatiivselt need kustutama.
24.09.09.2019 leidis hageja, et kostja vastuväited on vastuolulised. Esitatud on tehnilist lahendust pakkuva ettevõtte selgitus, et süsteem kasutab kahetasandilist autentimist ja kolmandad isikud süsteemile ligi ei pääse. See on kahtlemata väga hea, et süsteem kasutab turvalist autentimist, kuid sxs ei seisne vaidluse sisu. Süsteemis sisalduvatele terviseandmetele on ligipääs kostja töötajatel, kes osutavad hagejale tervishoiuteenust. Sx üle pole siiani vaidlust olnud ja kostja on leidnud, et see on vältimatult vajalik tervishoiuteenuse osutamiseks ja et andmetele ligipääsu üldse tehniliselt sulgeda ei saagi. Hageja leidis, et kui sama toiming on võimalik üleriigilises süsteemis, peab see olema võimalik kostja puhul.
25.Kohus osundas, et diagnoosi õigsuse suhtes on võimalik pöörduda vastava komisjoni (TKE) poole. Hageja on seda teinud, asi pidi arutamisele tulema septembris, kuid komisjon vastas ootamatult, et kuna vaidlus on kohtus, lõpetatakse hageja pöördumise asjus menetlus. Alusetu on kostja väide, et hageja pole tõendanud diagnoosi viga. Vaidluse all ei ole konkreetne raviviga. Hageja ei ole esitanud dokumenteerimiskeeldu sisaldavat hagi. GDPR on otsekohalduv ja kostja ei ole toonud välja, millistel määrusest tulenevatel põhjustel ei ole võimalik hageja nõuet täita. Hageja ei ole esitanud nõudeid epikriiside osas, kus tervishoiuteenuse osutajaks pole kostja töötaja.
26.Hageja esitas 17.09.2019 seisukoha, kus leidis, et ta võib esitada uusi tõendeid, sest 21.08.2019 selgus tema viimane tõend. Kostja peab eemaldama valed diagnoosid ja pärast seda peab hageja saama digiloo avada. x raadios avaldas X X, et enne ei saa ärritunud soole leket diagnoosida, kui on välistatud hüpolaktaasia. x raadio saade on Internetist järelkuulatav. Seega oli hagejale enne hüpolaktaasia diagnoosimist ebaõige panna ärritunud soole diagnoosi. Kostja peab esitama reumatoloogi töökohustused või töölepingu, kust on näha, millised on tema töökohustused. Sealt selgub, et reumatoloogi kohustuste hulka ei kuulu psühhiaatrilise diagnoosi panek. Ühtegi gastroenteroloogilist uuringut X X ei teinud.
27.Kostja peab vastama küsimusele, kas fotol olev verelima on põhjustatud jämesoole sopistitõvest K 57,3, mis sai alguse 15.04.2016 tehtud operatsiooni tüsistusena. Kostja peab vastama küsimusele, kas see on raske haigus ja mis sxga kaasneb. Kostja peab vastama küsimusele, kas haigus on ravitav. Valed diagnoosid tuleb maha võtta, sest hagejal on tõendid, et need on ebaõiged. 07.11.2018 diagnoosis geneetik X X hagejal hüpoklaatsia ja järelikult oli Xi diagnoos vale. Ärritunud soole diagnoosi kajastasid kostja töötjatest veel U. X, E. X, B. X, X X ja R. X. Viimane kordas seda pärast 07.11.2018 geneetiku pandud diagnoosi. Kostjal tuleb eemaldada väär diagnoos K 58,9.
28.Reumatoloogi kohustuste hulka ei kuulu vale diagnoosi F 45, F 45,1 ja F 45,3 panek. Somatoformsed häired on välistatud, sest hageja kõhuvalu põhjus on selgunud. 15.04.2016 kostja juures tehtud ootamatu operatsioon tõi välja kõhuvalu põhjuse suurenemise. Operatsiooni käigus lõigati lahti liited. 30.09.2015 pani SA x arst R. X hagejale diagnoosiks K 57,3 ehk jämesoole sopistitõbi, mis ei olnud hageja vaevuste põhjuseks. Arst pidas vajalikuks günekoloogi konsultatsiooni. 08.10.2015 tegi hageja esmase visiidi günekoloogi juurde. 15.12.2015 pani X X ebaõige diagnoosi F 45, kuigi hagejat alles uuriti. 17.12.2015 tehti hagejale günekoloogiline ultraheli uuring ja edasi planeeriti talle operatsioon. Hagejale tehti operatsioon uuringu käigus 15.04.2016 ootamatult, ilma tema nõusolekuta. Operatsioon tekitas tüsistusi, jämesoolest hakkas tulema pidev verelima. Hagejal on kõhuvalu, teda ajab iiveldama.
29.Hageja leidis, et kostjal tuleb eemaldada digiloost ja iPatsiendist ebaõiged diagnoosid F 45, F 45,1 ja F 45,3. Hagejal on tekkinud mittevaraline kahju, sest kostja 15.04.2016 tehtud operatsiooni käigus vigastati hagejat. Pärast seda oli hageja 22 kuud ilma ravita. 19.09.2019 esitas hageja uue seisukoha, kus nõudis, et kostja peab kirjalikult kinnitama, et eksis diagnooside K58,9 ja F 45 panemisega. Kostja peab eemaldama väära diagnoosi K 58,9 või väljendi ärritunud soole sündroom digiloost ja iPatsiendi süsteemist. Kostja peab samuti eemaldama ebaõige diagnoosi F 45, F 45,1 ja F 45,3.
30.29.09.2019 leidis hageja, et tal oli tõendite hilinemisega esitamiseks mõjuvad põhjused. Tõendid selgusid pärast eelmenetluse lõppemist. 08.08.2019 esitas OÜ Vxe hagejale toidulisandi arve nr x, mis näitab, et soole lekke sündroomile on ravim väljaspool Eesti meditsiinisüsteemi erameditsiinis. Arve näitab, et hagejale on määratud ravi soole lekke sündroomi jaoks. Soole lekke sündroom oli hageja kõhuvalu põhjus, mitte kostja ebaõiged diagnoosid. 21.08.2019 esitas OÜ Xale hagejale toitumisterapeudi Eliisa Lukki konsultatsiooni arve. Tõend näitab, et hageja sai telefonikonsultatsiooni aja 21.08.2019. Hagejal raviti soole leket. 12.08. kuni 27.09.2019 laenutas hageja Tallinna Keskraamatukogust laenutatud raamatut „Isikupärane toitumine ja soolestik“. Tõend näitab, et Eestis teab hageja haigust soole leket vaid raamatu autor. Hageja sai raamatust teada, et tal on haruldane haigus.
31.21.10.2019 esitas hageja taotluse ekspertarvamuse saamiseks. Hageja leidis, et tema riigi õigusabi korras esindaja on unustanud talle teatada eksperdi määramise võimalusest ja teatada hagejale menetlustähtajad. Esindaja teatas, et tõendeid võib esitada kogu menetluse jooksul. Hageja leidis, et eksperdi määramine on vajalik. Hageja leidis, et eksperdilt tuleb küsida järgmised küsimused: 1) kas gastroenteroloogi kohustuseks on välistada enne kõik teised diagnoosid nagu hüpolaktaasia, tsüliaakia, kui ta paneb diagnoosi K 58,9; 2) kas diagnoos K 58,9 on välistusdiagnoos; 3) kas K 58,9 on ebaõige diagnoos, kui teised diagnoosid on välistamata; 4) kas K 58,9 on ebaõige diagnoos, kui hüpolaktaasia diagnoositakse pärast seda; 5) kas reumatoloogi kohustus on panna psühhiaatrilist diagnoosi F 45; 6) kas diagnoosid N 83,2 ja D 25,2 on psühhiaatrilised diagnoosid; 7) kas F 45 on ebaõige diagnoos, kui samal ajal on pandud diagnoosid N 83,2 ja D25,2; 8) kas jämesoole liidete vabastamine on operatsioon; 9) mis on vaba vedelik inimese kõhus; 10) kas vaba vedelikku esineb nii meestel kui naistel; 11) kas vaba vedelik võib olla soole lekke vedelik; 12) mida tähendab tsütoloogilise uuringu vastus; 13) kas laparoskoopilise instrumendiga vigastatud jämesoolest võib tulla verelima; 14) kas Eesti gastroenteroloog tegeleb soole lekke testimise ja raviga.
32.Hageja riigi õigusabi esindaja pidas kostja menetluskulusid liialt suurteks. Hageja esindaja pidas põhjendatud õigusabi osutamise mahuks umbes 12 tundi ja mõistlikuks tasumääraks 120 eurot tunnis.
KOSTJA VASTUVÄITED
33.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on osutanud hagejale tervishoiuteenust nõuetekohaselt ega ole jätnud hagejale osutamata vajalikku meditsiinilist ravi. Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Kostja viitas VÕS § 770 lõikele 1 ja lõikele 3, VÕS § 758 lõikele 2. Kostja on hagejale tervisehoiuteenuse osutamist nõuetekohaselt dokumenteerinud. Diagnoosivea esinemist peab tõendama hageja. Hageja ei ole ühegi tõendiga tõendanud, et talle pandud diagnoosid oleksid ebaõiged. Hageja enda arusaamad oma haigustest ei ole tõenditeks. Ka teised tervishoiuteenuse osutajad on hagejale pannud somatoformse häire diagnoose. Tartu Ülikooli Kliinikumi gastroenteroloogi hinnangul vajab hageja psühhiaatri konsultatsiooni. Seejuures oli hageja digilugu lukustatud ja X Xl ei olnud juurdepääsu teiste tervishoiuteenuse osutajate pandud diagnoosidele.
34.Ärritunud soole sündroomi diagnoosi ei ole pannud kostja töötaja reumatoloog X X. Reumatoloog X X on viidanud epikriisis (haigusjuht x) hagejale varasemalt määratud
diagnoosidele, sh ärritunud soole sündroomile. Reumatoloog X Xi poolt pandud diagnoosid on epikriisi alguses alapealkirja „Lõplik kliiniline diagnoos“ all – põhidiagnoos Somatoformsed häired F45.1 ja kaasuv haigus: spinaal- e lülisamba osteokondroos, täiskasvanute lülisamba osteokondroos L4/S1 M42.1.
35.Hageja väited mittevaralise kahju esinemise kohta on üldsõnalised ja tõendamata. Hagiavalduses ei ole toodud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et väidetavalt ebaõigete diagnooside panemine on tekitanud hagejale kahju. Kuigi hageja väidab, et ta ei ole saanud vajalikku ja asjatundlikku arstiabi, ei ole hageja põhistanud, milline „vajalik ja asjatundlik arstiabi“ on hagejal saamata jäänud. Hagiavaldusele lisatud tõendid ei tõenda hageja väiteid vajaliku ja asjatundliku arstiabi saamata jäämise kohta.
36.Hinnangu andmine sxle, kas hagejale on pärast reumatoloog X Xi ambulatoorse epikriisi nr x koostamist (so pärast 20.01.2016) osutatud tervishoiuteenuseid nõuetekohaselt või mitte, nõuab meditsiinialaseid eriteadmisi. Hageja esitatud epikriisid, röntgenipildid, fotod, teabe- ja infolehed ei tõenda hageja väiteid. Hageja on ka pärast 20.01.2016 käinud korduvalt erinevate tervishoiuteenuste osutajate juures vastuvõttudel ja talle on teostatud erinevaid analüüse ja uuringuid.
37.Perearst X Xi 04.12.2017 saatekirjas on märgitud, et hageja on viimase aasta jooksul käinud erinevate eriarstide juures ja teda on korduvalt uuritud. Hagejale on korduvalt tehtud suurel hulgal uuringuid, kuid uuringute tulemused on patoloogiata. Saatekirja kohaselt on perearst hagejale pikalt selgitanud, et talle on tehtud kõik võimalikud uuringud ja kaebuste orgaanilist põhjust pole leitud. Perearst on soovitanud hagejal pöörduda psühhiaatri poole.
38.Ambulatoorse epikriisi nr 1003472904 kohaselt on hageja 12.05.2017 käinud SA x ortopeedi X X vastuvõtul. Hagejale on tehtud röntgenograafia uuring ja suunatud neurokirurgi vastuvõtule. Ambulatoorse epikriisi nr x kohaselt on hageja käinud 26.09.2017 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla neurokirurgi X X vastuvõtul. Epikriisist nähtub, et patsiendile on tehtud MRTuuring peaajust ja kaelaosast ning see on olnud patoloogiata. On asutud seisukohale, et hageja ei vaja neurokirurgi abi. Samuti on märgitud, et „tegelikult on tegemist psühhiaatri ja perearsti haigega.“ Diagnoosiks on märgitud F 45.8 – muud täpsustatud somatoformsed häired.
39.Ambulatoorse epikriisi nr x kohaselt on hageja käinud 28.02.2018 SA x gastroenteroloogi X X vastuvõtul. Hageja digilugu oli lukustatud, mistõttu oli arsti info varasemate uuringute ja analüüside kohta piiratud. Gastroenteroloog on X X epikriisi märkinud: „patsient on varem 3-l korral käinud ka kliinikumis gastroenteroloogide vastuvõtul (2010, 2013 ja 2017), jäänud arvamus, et tegemist funktsionaalsete häiretega. Nõustun varasemate arvamustega, et orgaanilist seedetrakti haigust alust kahtlustada ei ole, peensoole täiendavat uuringut vajalikuks ei pea. Patsient vajab psühhiaatri konsultatsiooni.“
40.Hageja on esitanud kohtule epikriise, röntgenipilte, teabelehti, digiloo logiraamatu koopiaid, „Mauh paberi“, foto. Ükski hageja tõend ei tõenda väiteid sx kohta, et kostja on teinud diagnoosivigu ning hagejal on sxst tulenevalt kahju tekkinud. Röntgenipiltide ja epikriiside alusel hinnangu andmine hageja tervislikule seisundile ja/või arstide tegevusel eeldab eriteadmisi. Hageja selgitustest ei ole võimalik mõista, milliseid asjaolusid soovib hageja tõenditega tõendada. Lisade selgituses on hageja esile toonud asjaolusid, millistele ta hagis endas viidanud ei ole.
41.Hageja on esitanud sooleärrituse sündroomi teabelehe ja somatoformsete häirete teabelehe. Nende tõenditega on hageja soovinud tõendada, et meditsiin on ajale jalgu jäänud. Kostjale jäi ebaselgeks, millist tähtsust antud asjaolu hageja nõude lahendamisel omab. „Mauh paber“ on hageja enda koostatud dokument, mis on hageja enda väideteks, mitte tõendiks. Hageja on esitanud ka tõendid, milliste kohaselt on ta valudega viibinud erakorraliselt X-s ja Lääne-
Tallinna Keskhaiglas, kuid hageja ei ole selgitanud, milliseid asjaolusid ta nende tõenditega tõendada soovib.
42.Hageja nõudel kustutada iPatsiendi süsteemis epikriisid puudub õiguslik alus. Epikriiside kustutamine ei võimaldaks saavutada hageja soovitud eesmärki. iPatsient on haigla infosüsteemi üks osa. See on tehniline platvorm, mille kaudu on patsiendil mh võimalik tutvuda enda andmetega, mis on dokumenteeritud talle kostja juures tervishoiuteenuse osutamise käigus. Haigla infosüsteemi sisestatud andmed tekivad automaatselt iPatsienti. Üksnes poolikuid eprikiise ei ole patsiendil võimalik näha. Epikriisidega saab iPatsiendis tutvuda pärast nende kinnitamist.
43.iPatsient on sarnane lahendus tervise infosüsteemiga (digilooga), kuid erinevus on sxs, et kui digiloos saab patsient tutvuda kõigi tervishoiuteenuse osutajate poolt tema kohta dokumenteeritud teabega, siis iPatsiendis üksnes kostja dokumenteeritud teabega. Teistel tervishoiuteenuse osutajatel ei ole võimalik iPatsiendist hageja andmetega tutvuda. Isegi kui kustutada patsiendi andmed iPatsiendis (mis tehniliselt oleks keerukas ja kulukas ühe patsiendi andmete puhul), jääb epikriis haigla infosüsteemis alles. Kuna kõikidel tervishoiuteenuse osutajatel on TTKS § 593 alusel kohustus saata epikriis tervise infosüsteemi (digilugu), jääb hageja epikriis digiloos alles.
44.TTKS §-d 591-594 reguleerivad terviseinfosüsteemi puudutavaid küsimusi. Kostja viitas TTKS § 591 lõikele 1. iPatsient, millest hageja nõuab epikriiside kustutamist, ei ole tervise infosüsteemi osa. Seega ei kuulu hageja viidatud TTKS sätted kohaldamisele. Hageja taotleb epikriiside kustutamist, mitte diagnooside kustutamist epikriisis. Seega soovib hageja, et info sx kohta, et talle on kostja juures hageja nõudes loetletud epikriisides kajastatud tervishoiuteenust osutatud, kaoks. Selline tegevus oleks vastuolus VÕS §-ga 769, mis paneb tervishoiuteenuse osutajale kohustuse patsiendile tervishoiuteenuse osutamist nõuetekohaselt dokumenteerida ning sotsiaalministri 18.09.2008 määruse nr 56 Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord § 6 järgi vastavaid dokumente säilitada.
45.Hageja ei ole esitanud asja juurde E. X, T. X, T. X ja B. Xe poolt koostatud epikriise, mille kustutamist hageja nõuab. Hageja loetletud epikriiside numbrites esineb ebatäpsusi. Hageja ei nõustunud diagnoosiga F 45.1. Samas on hageja nõudnud ka selliste epikriiside kustutamist, kus sellist diagnoosi ei esine. X Xi 26.10.2015 koostatud epikriis nr x ei sisalda diagnoosi F 45.1. X Xi poolt 25.11.2016 koostatud epikriis x ei sisalda samuti diagnoosi F 45.1. Hageja ei ole selgitanud, millistel asjaoludel ja alusel tuleks epikriisid kustutada.
46.07.08.2019 leidis kostja jätkuvalt, et hageja mittevaralise kahju nõue on alusetu. Hageja väited diagnoosivigade ning kahju esinemise kohta on tõendamata. Hageja käis reumatoloog X Xi vastuvõttudel 15.12.2015-20.01.2016. Dr X Xi poolt hagejale pandud diagnoosid on somatoformsed häired, diferentseerumata somatoformne häire F 45.1 ja spinaal- e lülisamba osteokondroos, täiskasvanute lülisamba osteokondroos L4/S1 M42.1. Reumatoloog X X ei ole hagejal ärritunud soole sündroomi diagnoosinud. Ärritunud soole sündroomi on hagejal diagnoositud varasemalt ja epikriisis on seda kajastatud.
47.Diagnoosi alusetust ehk diganoosiviga peab tulenevalt TsMS § 230 lg 1 tõendama hageja. Hageja ei ole seda teinud. Kuna X X ei ole hagejale ärritunud soole diagnoosi pannud, ei ole tema tegevus hagejale kaasa toonud hageja väidetud tagajärgi. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud mittevaralise kahju nõude aluseks olevaid asjaolusid. Hageja ei ole tõendanud, et talle pandud ärritunud soole sündroomi ja somatoformse häire diagnoosid on mõjutanud teiste arstide tegevust nii, et hagejal on jäänud asjakohane ja õigeaegne ravi saamata. Hageja ei ole tõendanud asjakohase ja õigeaegse ravi mittesaamist.
48.Hageja enda tõenditest nähtub, et hagejale on osutatud tervishoiuteenuseid pärast detsembrit 2015, mil X X koostas vaidlustatud epikriisi. Hagejale ei ole pandud ainult diagnoose F 45 ja K
58.9.Kostja viitas dr X X ja dr X Xi koostatud epikriisidele. Hagejale on tehtud arvukalt erinevaid analüüse ja uuringuid. Hageja esitatud epikriisidest ei nähtu, et varasemad diagnoosid oleks kuidagi hagejale tervishoiuteenuste osutamist mõjutanud. Hageja ei ole täpsustanud, milliseid väidetud füüsilisi kannatusi on ta tulenevalt kostja tegevusest pidanud taluma, milles on seisnenud temasse halvustav suhtumine ja kes on hagejasse halvustavalt suhtunud. Hagiavaldusest ei selgu, millist tähtsust omavad nõude puhul hageja 26.09.2017 visiit neurokirurgi juurde, 27.11.2017 visiit perearsti juurde, perearsti saatekiri gastroenteroloogile ja hageja visiit Tartu Ülikooli Kliinikumi 28.02.2018.
49.Täpsustatud hagis on hageja nõudnud iPatsiendis ligipääsu sulgemist tema loetletud arstide koostatud epikriisidele või epikriisides diagnooside kustutamist. Epikriiside koostamisel on kostja täitnud tervishoiuteenuse osutajale VÕS § 769 tulenevat dokumenteerimiskohustust. Hagejal puudub alus nõuda epikriisidest osade diganooside kustutamist. Kostja osundas, et osasid epikriise on hageja loetlenud vaid hagi resolutsioonis ja neid ei ole hageja ise esitanud.
50.X Xi koostatud epikriisis nr x ei ole hagejale pandud diagnoosi F 45.1 ja puudub alus kustutada viide diagnoosile. Taastusraviarst X Xi koostatud epikriisidest ei ole esitatud epikriisi numbriga 20151026-396452/537146. Hagiavalduses on dr X Xi koostatud epikriis nr 20151026396452/16-27-845660. Nimetatud epikriisis on hagejale pandud järgmised diagnoosid: gonartroos e põlveliigese artroos, esmane kahepoolne gonartroos M17.0, kaasuv haigus: küfoos e küürselgsus ja lordoos e nõgusselgsus, muud ja täpsustamata küfoosid M40.2 ja muud neurootilised häired, täpsustamata neurootiline häire F48.9. Epikriis ei sisalda diagnoosi F 45.1. Hageja ei ole tõendanud, et dr X X oleks hagejale ebaõigesti pannud somatoformsete häirete (F 45.0, F45.1, F45.3) diagnoosid.
51.T. X koostatud epikriisi nr 20160413-146800/01-22-324298 ei ole hageja kohtule esitanud, kuigi kostja juhtis sxle tähelepanu 04.02.2019. Dr T. X koostatud epikriisi ei kajasta ka 02.10.2019 tõendite selgituse tabel. Hageja ei ole tõendanud, et T. X on pannud talle diagnoosi F 45.1 ja et esinevad alused sx diagnoosi kustutamiseks. Gastroenteroloog X Xe koostatud epikriisi nr x pole kohtule esitatud. Viide tõendile puudub ka tõendite selgituse tabelis 02.10.2019. Hageja ei ole tõendanud, et B. X on pannud talle diagnoosi K 58.9 ega toonud välja sx kustutamise faktilist ja õiguslikku alust.
52.Reumatoloog X X koostatud epikriisi nr x kohtule esitatud ei ole ja tõendit ei ole märgitud ka tõendite selgituse tabelis. Hageja ei ole tõendanud, et T. X on talle pannud diagnoosi F. 45.1 ja teinud seda ebaõigesti. 29.05.2019 kohtuistungil palus kohus hagejal kontrollida, kas kõik epikriisid, millistele hageja viitab, on tõenditena ka kohtule esitatud. Vaatamata sxle ei ole eelpool nimetatud epikriise asja juurde esitatud.
53.X X epikriisi nr x kohaselt käis hageja arsti vastuvõtul 10.02.2015 kuni 12.03.2015 ehk enne, kui ta käis dr X Xi vastuvõtul. Dr X X diagnoosis hagejal soole ärritussündroomi. Soole ärritussündroomi oli hagejal seega diagnoositud enne, kui dr X X koostas epikriisi nr xja sxs diagnoosi kajastas. Hagiavalduses ei ole põhjendatud ega tõendatud, et dr X X oleks hagejal soole ärritussündroomi diagnoosimisel teinud diagnoosivea. Epikriisis nr x diagnoosi K58.9 kustutamise nõudmiseks puudub alus.
54.Dieediõe X X koostatud epikriisi nr x pole hagile lisatud. Sx asemel on esitatud X X epikriis, mille kohta hageja ei ole nõuet esitanud. Dieediõde X X ei ole hagejale pannud diagnoose K 58.9 ehk soole ärritussündroom ja F 45.1 ehk somatoformne häire. Epikriisis on alapealkirja „Kaebused ja anamnees, objektiivne leid“ all loetletud hageja varasemad diagnoosid. Dieediõe X X diagnoosiks on söömise ning joomisega seotud sümptomid ja tunnused, ebanormaalne kaalukaotus R 63.4. Nimetatud diagnoosi osas pole hageja vastuväiteid esitanud.
55.Gastroenteroloog X Xi koostatud epikriisi nr x osas ei ole hageja selgitanud ega põhjendanud, miks ta soovib ligipääsu sulgemist epikriisile või diagnoosi kustutamist. Kostja nõustus, et X X pani hagejale diagnoosi K 58.9 ehk soole ärritussündroomon. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist oleks ebaõige diagnoosiga. Taastusravi arsti X Xu koostatud epikriisis nr x ei ole hagejale pandud diagnoosiks ärritatud soole sündroomi. Epikriisis on viidatud varasemale hageja diagnoosile.
56.Hagiavalduses nimetatud tervishoiu töötajatest on kostja töötajad reumatoloog X X, taastusarst X X, dieediõde X X, taastusarst X X, ortopeed X X, reumatoloog X X, gastroenteroloog X X, gastroenteroloog X X ja naistearst X X. Gastroenteroloogid X X ja X X olid varasemalt samuti kostja töötajad.
57.Hageja on palunud sulgeda ligipääsu iPatsiendis kolmandatele isikutele. Kostja osundas, et kolmandatel isikutel ei ole kunagi olnud ligipääsu hageja andmetele iPatsiendis. iPatsiendile on juurdepääs üksnes patsientidel. Iga kostja patsient pääseb iPatsiendi kaudu juurde temale kostja tervishoiuteenuse osutamisel dokumenteeritud andmetele. Kostja töötajatel, sh arstidel, ja teistel tervishoiuteenuse osutajatel ei ole juurdepääsu hageja andmetele iPatsiendis. Kostja esitas asja AS X 05.08.2019 kirja, kus viimane eeltoodut kinnitas.
58.Hageja viitab jätkuvalt TTKS § 593 lõigetele 3 ja 4, mis reguleerivad tervise infosüsteemi pudutavaid küsimusi. iPatsient, milles hageja nõuab epikriiside kustutamist, ei ole tervise infosüsteemi osa. Seega ei kuulu hageja viidatud TTKS sätted kohaldamisele. Hageja viidatud Andmekaitse Inspektsiooni seisukohad puudutavad andmetele juurdepääsu sulgemist tervise infosüsteemis, mitte tervishoiuteenuse osutaja enda infosüsteemis. Kui tervise infosüsteemis suletakse juurdepääs patsiendi andmetele, siis tervishoiuteenuse osutaja enda infosüsteemis jääb ja peab jääma arsti koostatud dokument alati arstile kättesaadavaks.
59.Hageja on ekslikult viidatud IKS §-le 21 ja § 12 lõikele 7. Kostja ei vaja hageja isikuandmete töötlemiseks hageja nõusolekut. Kostja viitas TTKS § 41 lõikele 1. TTKS isikuandmete töötlemist puudutavad normid on erinormid IKS normide suhtes. Tulenevalt VÕS § 769 ja TTKS § 41 lg 1 on tervishoiuteenuse osutajal kohustus töödelda, sh koguda ja seaduses ette nähtud aja jooksul säilitada, tervishoiuteenuse osutamiseks ja dokumenteerimiseks vajalikke isikuandmeid. Nimetatud kohustuse täitmiseks ei vaja tervishoiuteenuse osutaja patsiendi nõusolekut. VÕS regulatsioon ei näe ette, et patsient võiks tervishoiuteenuse osutaja sxst kohustusest vabastada.
60.Dokumenteerimiskohustus tuleneb kostjale ka Eesti Haigekassaga sõlmitud lepingust. Dokumenteerimiskohustus on ette nähtud sxks, et Haigekassa saaks kontrollida, kas patsiendile on osutatud ravi, mille eest haigekassale arve esitati. Haigekassa nõudel peab tervishoiuteenuse osutaja esitama tervishoiuteenuse osutamist kajastavad dokumendid. Juhul, kui tervishoiuteenuse osutamine on nõuetekohaselt dokumenteerimata, nõuab Haigekassa tervishoiuteenuse osutajalt vastava teenuse eest sxd summa tagasi.
61.Hageja on viidanud isikuandmete kaitse üldmäärusele, kuid on jätnud tähelepanuta, et määruse artikli 9 lg 2 p (i) on terviseandmete töötlemine lubatud, kui see on vajalik rahvatervise valdkonna avalikes huvides, nagu kaitse suure piiriülese terviseohu korral või kõrgete kvaliteedija ohutusnõuete tagamine tervishoiu ning ravimite või meditsiiniseadmete puhul, tuginedes liidu võiliikmesriigi õigusele, millega nähakse ette sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitseks, eelkõige ametisaladuse hoidmine. Kvaliteetse tervishoiuteenuse tagamiseks on vajalik, et tervishoiuteenuse osutaja töötleb patsiendi isikuandmeid. Eesti siseriiklik õigus võimaldab seda.
62.Puudub õiguslik alus nõuda, et juriidilisest isikust tervishoiuteenuse osutaja töötajad, kx kaudu vastav tervishoiuteenuse osutaja tegutseb, ei pääse juurde tervishoiuteenuse osutaja enda
dokumenteeritud terviseandmetele. Tervishoiuteenuse osutaja enda poolt tervishoiuteenuse osutamise käigus kogutud andmetele juurdepääsu puudumine ei võimaldaks tervishoiuteenuse osutajal nõuetekohaselt tervishoiuteenust osutada. Muuhulgas puuduks tervishoiutöötajatel, kes osutavad tervishoiuteenust juriidilisest isikust tervishoiuteenuse osutaja nimel, sel juhul võimalus tutvuda patsiendile teiste sama tervishoiuteenuse osutaja töötajate poolt tehtud uuringute ja analüüsidega, mis on diagnoosi panemise ja vajaliku ravi määramise eelduseks.
63.Hageja on viidanud kostja veebilehe patsiendi alajaotusele. Hageja viidatud punkt 4.4. annab õiguse „nõuda oma isikuandmete kustutamist isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud juhtudel, näiteks, kui võtate oma nõusoleku tagasi, v.a juhul, kui haiglal on õigusaktidest tulenev kohustus isikuandmeid säilitada.“ Käesoleval juhul on kostjal kohustus tulenevalt hagejale tervishoiuteenuse osutamisest hageja terviseandmeid säilitada.
64.Kostja leidis, et hageja nõue epikriisidest diagnooside kustutamiseks ja kõikidele isikutele iPatsiendis ligipääsu sulgemiseks epikriisidele tuleb jätta läbi vaatamata. Kostja viitas TsMS § 423 lg 1 punktidele 1 ja 2. Seadus ei anna patsiendile õigust nõuda dokumenteerimiskohustuse täitmisel koostatud epikriisidest andmete kustutamist. Samuti ei anna seadus hagejale õigust nõuda juurdepääsu sulgemist kolmandatele isikutele rakendusele (iPatsiendile), millele kolmandatel isikutel nagunii juurdepääs puudub. Juurdepääsu sulgemisega hageja andmetele ei ole võimalik saavutada hageja poolt taotletud eesmärki, s.o seda, et keegi, sh kostja enda töötajad, ei näeks kostja poolt dokumenteeritud hageja isikuandmeid.
65.07.10.2019 jäi kostja varasemate väidete juurde. Hageja on ekslikult leidnud 09.09.2019 seisukohtades, et süsteemis sisalduvatele terviseandmetele on ligipääs kostja töötajatel. iPatsiendi kaudu on ligipääs andmetele vaid hagejal endal. Kolmandatel isikutel ja kostja töötajatel ei ole juurdepääsu hageja andmetele iPatsiendis.
66.29.05.2019 istungil andis kohus hagejale aega nõude täpsustamiseks ja tõendite esitamiseks kuni 08.07.2019. Lõplike seisukohtade esitamiseks andis kohus hagejale aega kuni 09.09.2019. Hageja esitas 17.09.2019 uued seisukohad uute väidetega ja uued tõendid. Samuti on hageja esitanud taotluse, et kostja esitaks tõendeid ja vastuseid hageja küsimustele. Vastuste andmine eeldaks erialahinnangute andmist. 19.09.2019 esitas hageja dokumendi pealkirjaga „hageja nõuded“, milles ta täpsustas esitatud nõudeid.
67.Hageja on 17.09.2019.a ja 19.09.2019 menetlusdokumendis esitanud täiendavaid nõudeid diagnooside K 58.9, F 45.0, F 45.1 ja F 45.3 digiloost ja iPatsiendist eemaldamiseks. Samuti on hageja nõudnud kostjalt diagnoosi panekul eksimise kohta kirjalike kinnituste esitamist. Hageja on seega esitanud täiendavaid nõudeid. 29.09.2019 selgitas hageja tõendite hilinenult esitamist. Samas esitas hageja uusi sisulisi põhjendusi.
68.Kostja leidis, et hageja 17.09.2019, 19.09.2019 ja 29.09.2019 menetlusdokumendid ning neile lisatud tõendid tuleb jätta tähelepanuta. Kostja viitas TsMS § 330 lõikele 1 ja § 331 lõikele
1.Hageja esitas menetlusdokumendid olulise hilinemisega, milleks puudus mõjuv põhjus. Hageja seisukohtade ja tõendite arvestamine tooks kaasa asja lahendamise viibimise. Seisukohtade arvestamine eeldaks kostjale täiendava vastamistähtaja andmist ja kohtulahendi tegemise edasilükkamist.
69.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista õigusabikulud. Kostjale on osutatud õigusabi 22,25 tundi tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta. Kulud õigusabile on kokku 2670 eurot ilma käibemaksuta. Asja materjalidega tutvumisele ja vastuse koostamisele kulus 8 h. 29.05.2019 istungi ettevalmistamisele kulus 2,5 h. Esindamisele Harju Maakohtu 29.05.2019 istungil kulus 0,75 h. Hagiavalduse täpsustusega tutvumisele ja kostja 07.08.2019 vastuse koostamisele kulus 7 h. Hageja 09.09.2019, 17.09.2019. 19.09.2019 ja 29.09.2019
menetlusdokumentidega tutvumisele ja kirjalike seisukohtade koostamisele kulus 4 h. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt seaduses sätestatud määras.
KOHTU PÕHJENDUSED
70.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
71.Pooled ei vaidle käesolevas sx üle, et hagejale on osutanud tervishoiuteenuseid kostja töötajateks olevad tervishoiutöötajad ehk reumatoloog X X, taastusarst X X, dieediõde X X, taastusarst X X, ortopeed X X, reumatoloog X X, gastroenteroloog X X ja gastroenteroloog X X. Pooled ei vaidle sx üle, et tervishoiuteenuse osutamisel dokumenteeritud andmed ning raviarstide määratud diagnoosid on hagejale nähtavad kostja infosüsteemi iPatsient vahendusel.
72.Pooled vaidlevad sx üle, kas hagejal on õigus nõuda iPatsiendi süsteemis ligipääsu sulgemist tema osundatud epikriisides või epikriisides sisalduvate ja hageja viidatud diagnooside kustutamist. Pooled vaidlevad sx üle, kas hagejale ebaõigete diagnooside määramine hageja viidatud arstide poolt on hagejale tekitanud mittevaralise kahju. Hageja hilinemisega esitatud seisukohad, tõendid ja taotlused
73.29.05.2019 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 12-13) tegi kohus poolte nõusolekul määruse menetluse jätkamiseks kirjalikus menetluses. Kohus andis hagejale aega nõude täpsustamiseks ja tõendite esitamiseks kuni 08.07.2019. Kostjale andis kohus seisukohtade ja tõendite esitamiseks aega kuni 08.08.2019, misjärel luges kohus eelmenetluse lõppenuks. Kohus andis hagejale aega lõplike seisukohtade esitamiseks kuni 09.09.2019 ja teatas, et teeb kohtulahendi teatavaks 25.10.2019.
74.Hageja esitas kohtule tähtaegselt täiendavad seisukohad ning lõplikud seisukohad. Pärast kohtu antud kõigi tähtaegade möödumist asus hageja esitama uusi seisukohti, tõendeid ja taotlusi. 17.09.2019 esitas hageja menetlusdokumendi, mis sisaldas uusi faktilisi asjaolusid. Menetlusdokumentidele oli lisatud hulgaliselt uusi tõendeid. Hageja leidis muuhulgas, et sai raadiosaatest teada, miks on temale pandud ärritunud soole sündroomi diagnoos ebaõige. Menetlusdokumendis esitas hageja kostjale mitmeid tõenditega seotud nõudeid ning soovis, et kostja vastaks mitmetele hageja esitatud ja eriteadmiste valdkonda kuuluvatele küsimustele. Mittevaralise kahju nõude osas leidis hageja, et kostja põhjustas hagejale ootamatu ja ilma hageja loata 15.04.2016 tehtud operatsiooniga olukorra, mille tõttu hageja kõhuvalu suurenes. 19.09.2019 esitas hageja uue seisukoha, milles esitas kostja vastu uue nõude ning soovis kostjalt saada kirjalikku kinnitust hageja viidatud diagnooside ebaõigsuse kohta. 29.09.2019 menetlusdokumendis leidis hageja, et tal oli mõjuv põhjus tõendite hilinemisega esitamiseks. Toidulisandite arve esitati hagejale alles 08.08.2019 ning hageja sai telefonikonsultatsiooni teel ravi alles 21.08.2019. 27.09.2019 laenutas hageja Tallinna Keskraamatukogust raamatu, millest ta sai teada, et tal on haruldane haigus. Seega selgusid tõendid pärast eelmenetluse lõppemist.
75.21.10.2019 esitas hageja ekspertiisi määramise taotluse. Hageja väitis, et tema esindajalt sxd teabe kohaselt võib tõendeid esitada kogu menetluse jooksul. Hageja soovis, et ekspert vastaks 14-le tema esitatud küsimustele, sealhulgas küsimustele sx kohta, kas operatsiooni tõttu vigastatud jämesoolest võis tulla verelima, kas reumatoloogil on kohustus panna psühhiaatrilist diagnoosi ning kas vaba vedelikku esineb nii meestel kui naistel. 24.10.2019 esitas hageja samasisulise kordustaotluse.
76.Kostja leidis, et hageja eelviidatud menetlusdokumendid ja neile lisatud tõendid on esitatud hilinemisega. Kohtu antud tähtaega eirates on hageja asunud esitama uusi nõudeid ja uusi
põhjendusi. Hagejal puudus hilinemiseks mõjuv põhjus. Hageja seisukohtade arvestamine tooks kaasa asja lahendamise viibimise, sest kostjale tuleks anda täiendavalt aega seisukohtadele vastamiseks ja see tähendaks kohtulahendi tegemise edasilükkamist.
77.Kohus nõustub kostja seisukohtadega ja leiab, et hageja 17.09.2019 menetlusdokument ja sxle lisatud tõendid, 19.09.2019 menetlusdokument, 29.09.2019 menetlusdokument ja sxle lisatud tõendid, 21.10.2019 menetlusdokument koos sxs esitatud taotlusega ning 24.10.2019 kordustaotlus tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 329 lg 1 sätestab, et menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. TsMS § 329 lg 4 sätestab, et eelmenetluses võib kohus anda menetlusosalistele korraldusi dokumentide esitamiseks, täiendamiseks või selgitamiseks ja vastaspoole esitatud dokumentide suhtes arvamuse andmiseks ning tõendite esitamiseks kohtu määratud tähtaja jooksul. Menetlusosalistele tuleb kõikidest kohtu korraldustest teatada. TsMS § 330 lg 1 järgi tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. Käesolevas asjas andis kohus kirjalikus menetluses pooltele selged tähtajad seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Hageja esitas 17.09.2019, 19.09.2019, 29.09.2019, 21.10.2019 ja 24.10.2019 seisukohad koos täiendavate tõenditega kohtu antud tähtaegu oluliselt rikkudes.
78.TsMS § 330 lg 3 sätestab, et pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust, samuti tõendeid menetletakse TsMS §-s 331 sätestatud juhul ja korras. TsMS § 331 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline pärast sxks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Käesolevas asjas tooks hageja täiendavate seisukohtade, tõendite ja taotluste menetlemine kaasa asja lahendamise viibimist, sest kostjale tuleks anda aega kõigile seisukohtadele ja taotlustele vastamiseks. See tooks omakorda kaasa vajaduse lükata edasi lahendi tegemise aeg.
79.Ühtlasi tuleneb TsMS § 376 lõikest 1, et pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. TsMS § 376 lg 2 järgi nõustub kohus hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Antud juhul on hageja asunud pärast kohtu antud tähtaja möödumist ja eelmenetluse lõppemist esitama kostja vastu uusi nõudeid. Mittevaralise kahju nõude esitamisel on hageja asunud tuginema uuele hagi alusele ehk sxle, et talle tekitati kahju operatsiooniga. Sellisel viisil hagi muutmine eeldaks kostja või kohtu nõusolekut. Kohus ei anna hagejale hagi muutmiseks nõusolekut, sest seni esitatud faktiväited ja tõendid ei võimaldaks muudetud hagi lahendada kiiremini ja säästlikumalt.
80.Kohus selgitas hagejale, et viimasel tuleb täiendavate seisukohtade ja tõendite hilinemisega esitamisel põhistada mõjuva põhjuse olemasolu (toimiku 2. kd, lk 95). Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja põhistanud ega tõendanud hilinemiseks objektiivse mõjuva põhjuse olemasolu. 17.09.2019 menetlusdokumendiga koos on esitatud tõendid pärinevad enamikus ajavahemikust 30.09.2015 kuni 21.05.2019 ehk olid hagejal olemas enne kohtu antud tähtaja möödumist. Raamatu laenutamine pärast kohtu antud tähtaja möödumist ja hageja sooritatud toidulisandite ost koos telefoninõustamisele pöördumisega ei ole hinnatavad objektiivsete põhjustena. Lisaks ei ole seni esitatud nõuet arvestades võimalik menetlusdokumendist mõista, milliseid asjas tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid soovib hageja nende tõenditega tõendada.
Hageja on telefoninõustamist, toidulisandeid ja raamatut puuduvate tõenditega soovinud tõendada, et talle operatsiooniga tekitatud tervisekahjustus oli tõsine, kuid operatsiooni puudutavas osas on tegemist uue alusega, millele tuginedes on hageja soovinud mittevaralise kahju nõuet põhistada.
81.Riigikohus on leidnud, et mõjuv põhjus tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saanud (RK TKm 3-2-1-24-14, p 9. 3-2-1-58-07, p 10, 3-2-1-148-06, p 12, 2-15-2894, p 10). Asjaolu, et hageja on pärast kohtu antud tähtaja möödumist asunud raamatukogust laenutama raamatuid või ostma toidulisandeid, ei ole selliseks objektiivseks põhjuseks tõendite hilinemisega esitamisel, mida kohus saaks arvestada. Lisaks ei ole hageja ülejäänud tõendite puhul, samuti uute nõuete esitamisel ühelgi viisil põhistanud, milline oli mõjuv põhjus nende hilinemisega esitamisel.
82.Samuti ei saa kohus arvestada mõjuva põhjusena hageja tõendamata väiteid, milliste kohaselt ei teavitanud riigi õigusabi korras määratud esindaja eelmenetluses antud tähtaegadest ja avaldas hoopis, et tõendeid saab esitada kogu menetluse vältel. Need väited on vastuolus riigi õigusabi esindaja enda väidetega. Riigikohus on leidnud, et ainuüksi asjaolu, kui mõne toimingu tegemisega on hilinenud riigi õigusabi korras määratud esindaja, ei ole hinnatav objektiivse mõjuva põhjusena (RK TKo 2-15-2894, p 11). Kõike eeltoodut arvestades tuleb jätta läbi vaatamata hageja 17.09.2019 menetlusdokument ja sxle lisatud tõendid, 19.09.2019 menetlusdokument, 29.09.2019 menetlusdokument ja sx lisatud tõendid, 21.10.2019 menetlusdokument koos sxs esitatud taotlusega ja 24.10.2019 kordustaotlus. Kostja taotlus jätta epikriise puudutav nõue läbi vaatamata
83.Kostja esitas 07.08.2019 taotluse jätta hageja epikriiside kustutamist või neile ligipääsude sulgemist puudutav nõue läbi vaatamata. Kostja leidis, et seadus ei anna patsiendile õigust nõuda dokumenteerimiskohustuse täitmisel koostatud epikriisidest andmete kustutamist. Seadus ei anna hagejale õigust nõuda juurdepääsu sulgemist kolmandatele isikutele sellisele rakendusele, millele kolmandatel isikutel nagunii juurdepääs puudub. Kostja leidis, et hagiga ei ole võimalik saavutada hageja soovitud eesmärki.
84.TsMS § 423 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust (p 1) või kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (p 2). Käesoleval juhul ei ole kostja selgelt välja toonud, kummal õiguslikul alusel peaks kohus jätma hageja nõude osaliselt läbi vaatamata. Kostja vastuväiteid arvestades peaks kohus hindama tõendeid, sealhulgas hindama seda, mida hageja nõuab, mis on epikriisides kirjas ja milline on kostja loodud andmebaasi iPatsient sisu. Hagi läbivaatamata jätmisel TsMS § 423 alusel ei saa kohus hinnata tõendeid. Lisaks ei ole hagi läbivaatamata jätmine olukorras, kus hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada, mitte kohtu kohustus, vaid õigus (RK TKo 3-2-1-94-16, p 16). Eeltoodust lähtudes jätab kohus rahuldamata kostja 07.08.2019 taotluse jätta läbi vaatamata hageja nõue kohustada kostjat sulgema ligipääs kõikidele isikutele iPatsiendis loetletud epikriisidele või alternatiivselt kustutama epikriisidest hageja poolt nimetatud terviseandmed (diagnoosid). Hageja epikriise puudutav nõue
85.Hageja leidis, et kostja reumatoloog X X on 15.12.2015 hagejale pandud diagnoosiga hagejat laimanud. Samuti on hagejale ebaõige diagnoosi pannud kostja taastusraviarst X X. Hagejale on diagnoosideks määratud muud neurootilised häired või somatoformsed häired. X X pani alusetult
hageja diagnoosiks soole ärrituse. X Xi ebaõige diagnoos hakkas levima. Õige diagnoos oleks olnud H81.1, mis on vertigo ehk peapööritus. X Xi pandud diagnoos F45 põhjustas hagejale probleeme ja sama diagnoosi hakkasid kasutama teised arstid. Reumatoloog pani diagnoose, mis läksid tema erialast välja. Tegu on diagnoosiveaga.
86.Kuna diagnoos kanti digiloosse, oli see nähtav kõigile hagejale tervishoiuteenust osutavatele isikutele. See mõjutas neid ja nad suhtusid hageja kaebustesse pealiskaudselt. Riigi hallatavas patsiendiportaalis sai hageja andmed sulgeda, kuid kostja portaalis iPatsient mitte. Hagejal on õigus igal ajal tagasi võtta oma nõusolek isikuandmete töötlemiseks. Kostja kodulehelt on nähtav, et patsient saab nõuda andmete kustutamist. Hageja ei keela kostjal tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimist. Hageja pidas ebausutavaks kostja väidet, et tehniliselt pole võimalik ligipääsu andmetele sulgeda, kui üleriigilises süsteemis on see võimalik.
87.Hageja palus kohustada kostjat sulgema ligipääsu kõikidele isikutele iPatsiendis või alternatiivselt kustutama järgmistest epikriisidest järgmised teriseandmed ehk diagnoosid: 1) X X, haigusjuht nr x, diagnoos F 45,1; 2) X X, haigusjuht nr x, diagnoos F 45,1; 3) E. X, haigusjuht nr x, diagnoos nr F 45,1; 4) T. X, haigusjuht nr x, diagnoos nr F 45,1; 5) B. X, haigusjuht nr x, diagnoos nr K 58,9; 6) K. X, haigusjuht nr x, diagnoos nr F 45,1; 7) T. X, haigusjuht nr x, diagnoos F 45,1; 8) K. X, haigusjuht nr x, diagnoos nr F 45,1; 9) K. X, haigusjuht nr x, diagnoos nr F 45,3; 10) K. X, haigusjuht nr x, diagnoos nr F 45,0; 11) K. X, haigusjuht nr x, diagnoos nr F 45,0; 12) X X, haigusjuht nr x, diagnoos K 58.9; 13) X X, haigusjuht nr x, diagnoos K 58.9; 14) X X, haigusjuht nr x, diagnoos nr K 58.9; 15) X X, haigusjuhu nr x sõnaline osa „dgn-tud ärritatud soole sündroom“.
88.Kohus osundab, et 07.03.2019 täpsustas hageja oma nõuet ning palus diagnoosid kustutada ka X Xi saatekirja vastuses x, haigusjuhus ja X Xi haigusjuhus nr x. 29.05.2019 eelistungil selgitas kohus hagejale vajadust esitada nõude lõplik ja selge formuleering. Seejärel esitas hageja nõude täienduse 08.07.2019, milles ta enam ei nõudnud X Xi ja X Xi määratud diagnooside osas andmete kustutamist või neile ligipääsu piiramist. Seega leiab kohus, et antud kahe arsti määratud diagnoosi osas hageja nõuet ei esitanud. Hageja on nõude eset täpsustanud.
89.Kostja leidis, et ta on nõuetekohaselt dokumenteerinud hagejale osutatud tervishoiuteenust. Diagnoosiviga ei ole hageja tõendanud. Samu diagnoose on hagejale pannud ka teised tervishoiuteenuste osutajad ning seda olukorras, kus hageja digilugu oli lukustatud. Reumatoloog X X ei ole hagejale pannud ärritunud soole sündroomi diagnoosi, vaid ta on viidanud varem määratud diagnoosile. Hageja nõudel epikriiside või diagnooside kustutamiseks puudub õiguslik alus. iPatsient on haigla infosüsteemi üks osa. See on tehniline platvorm, mille kaudu on patsiendil võimalik tutvuda enda andmetega, mis on dokumenteeritud kostja juures tervishoiuteenuse osutamise käigus. Haigla infosüsteemi sisestatud andmed tekivad automaatselt iPatsienti. Erinevalt digiloost on iPatsiendis nähtavad üksnes kostja juures dokumenteeritud andmed. Kolmandatel isikutel ega teistel tervishoiuteenuste osutajatel ei ole võimalik tutvuda iPatsiendi andmetega. Isegi kui andmed iPatsiendist kustutada, mis on tehniliselt keerukas ja kulukas, jäävad need alles haigla infosüsteemi.
90.Määratud diagnooside kohta andmete kustutamine oleks vastuolus kostja VÕS §-st 769 tuleneva dokumenteerimiskohustusega ja kostja kohustusega andmeid säilitada muuhulgas sxks, et Eesti Haigekassa saaks kontrollida teenuste osutamist. Alusetu on hageja nõue sulgeda ligipääs iPatsiendis kolmandatele isikutele, sest hageja andmetele ei ole sxs süsteemis kolmandatel isikutel ligipääsu. Kostja töötajatel, sh arstidel, ja teistel tervishoiuteenuse osutajatel ei ole juurdepääsu hageja andmetele iPatsiendis. Hageja isikuandmete töötlemiseks ei ole kostjal vaja hageja nõusolekut ning antud osas kehtestab tervishoiuteenuste korraldamise seadus erireeglid. Lisaks ei saa hageja nõuda, et kostja tervishoiuteenuseid osutavad töötajad, kx kaudu kostja teenust osutab, ei pääseks ligi kostja enda dokumenteeritud andmetele, sest selline ligipääsu keelamine ei võimaldaks hagejale osutada nõuetekohast teenust.
91.Kohus nõustub kostja väidetega ja leiab, et hageja epikriise puudutava nõude ning alternatiivse nõude rahuldamiseks puudub õiguslik alus. VÕS § 769 näeb ette, et tervishoiuteenuse osutaja peab patsiendile tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima ning vastavaid dokumente säilitama. Patsiendil on õigus nende dokumentidega tutvuda ja saada neist oma kulul ärakirju, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 770 lg 3 näeb ette, et tervishoiuteenuse osutaja ja VÕS § 758 lõikes 2 nimetatud isiku vastutuse aluseks olevat asjaolu peab tõendama patsient, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata. Käesoleval juhul oli hagejale tervishoiuteenuse osutamine dokumenteeritud, mistõttu lasus hagejal kohustus tõendada, et kostja töötajad on talle määranud ebaõiged diagnoosid.
92.Sotsiaalministri 18.09.2008 määrusega tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise korra ja tingimuste kohta on kehtestatud tervishoiuteenuse osutamist tõendavate andmete loetelu ning dokumenteerimise ja andmete säilitamise kord. Määruse § 3 lg 1 sätestab, et tervishoiuteenuse osutajal on kohustus dokumenteerida tervishoiuteenuse osutamine, sealhulgas teenuse osutamine sidevahendite teel, järgides käesolevas määruses sätestatud andmekoosseise. Andmed dokumenteeritakse tervishoiuteenuse osutamise päeval või sxle järgneva tööpäeva jooksul, kui käesolevas määruses ei sätestata teisiti. Määruse § 3 lg 3 kohaselt dokumenteeritakse andmed loetavalt ja korrektselt. Dokumenteerida tuleb kõik asjaolud, mis omavad tervishoiuteenuse eesmärgist tulenevalt tähtsust. Määruse § 33 kohaselt on epikriis haigusloo üheks osaks. Eeltoodust tulenevalt peab tervishoiuteenuse osutaja muuhulgas dokumenteerima patsiendile pandud diagnoosi.
93.Käesoleval ajal kehtiv tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 41 reguleerib isikuandmete töötlemist. TTKS § 41 lg 1 näeb ette, et tervishoiuteenuse osutajal, kxl on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus, on õigus andmesubjekti nõusolekuta töödelda tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Muuhulgas on tervishoiuteenuse osutajal õigus töödelda isikuandmeid tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks (TTKS § 41 lg 11 p 1). Seega on õige kostja väide, et talle ei ole hageja isikuandmete töötlemiseks vajalik hageja nõusolek, mille viimane võiks igal ajal tagasi võtta.
94.TTKS § 42 lg 1 sätestab, et tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimisel on kohustuslik järgida dokumenteerimise nõudeid, kasutada riigi infosüsteemis ettenähtud klassifikaatoreid, loendeid, aadressiandmeid ja tervise infosüsteemi standardeid. TTKS § 42 lg 2 järgi võib tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid dokumente luua ja säilitada digitaalselt. Paberdokumendid, mis on digiteeritud, võib enne tähtaega hävitada, kui on tagatud nende terviklikkuse ja autentsuse säilimine ettenähtud säilitustähtaja jooksul. Seega lasub kostjal kui tervishoiuteenuse osutajal seadusest tulenev kohustus dokumenteerida teenuse osutamist ja sxga seotud andmeid säilitada. Andmeid tuleb TTKS § 42 lg 3 järgi säilitada 30 aastat.
95.Enne 15.03.2019 kehtinud redaktsioonis nägi TTKS § 41 lg 1 samuti ette, et tervishoiuteenuse osutajal, kxl on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus, on õigus andmesubjekti nõusolekuta töödelda tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke isikuandmeid, sealhulgas delikaatseid isikuandmeid. Samuti nägi varasemalt kehtinud TTKS § 42 lg 11, et tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid dokumente võis luua ja säilitada digitaalselt ning luua digitaalarhivaale, kui on tagatud nende terviklikkuse ja autentsuse säilimine ettenähtud säilitustähtaja jooksul ning need on korrastatud ja kirjeldatud arhiiviseaduse kohaselt.
96.Alates 15.01.2019 kehtiva isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 1 lg 1 p 1 sätestab, et antud seadus reguleerib füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel ulatuses, milles see täpsustab ja täiendab sätteid, mis sisalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). IKS § 25 lg 1
näeb ette, et andmesubjektil on õigus nõuda vastutavalt töötlejalt teda puudutavate ebaõigete faktidel põhinevate isikuandmete parandamist. Isikuandmete kustutamist saab IKS § 25 lg 3 alusel nõuda siis, kui isikuandmete töötlemine ei ole seaduse alusel lubatud, isikuandmete töötlemisel ei arvestatud isikuandmete töötlemise põhimõtteid või vastutav töötleja on kohustatud andmed kustutama täitmaks seadusest, kohtuotsusest, välislepingust või muust siduvast kokkuleppest tulenevat kohustust. Seega ei tulene kehtivast isikuandmete kaitse seadusest, et patsiendil oleks õigus nõuda tervishoiuteenuse osutajalt mistahes ajal ja viisil temale osutatud tervishoiuteenuste kohta dokumenteeritud andmete kustutamist. Patsient saaks nõuda üksnes ebaõigete andmete parandamist ehk ebaõige diagnoosi parandamist. Olukorras, kus patsiendi isikuandmeid on töödeldud seaduslikult tervishoiuteenuse osutamise käigus, isikuandmete töötlemise põhimõtteid ei ole rikutud ning seadus ei näe kustutamise kohustust ette, ei ole patsiendil õigus nõuda andmete kustutamist. Hageja ei ole väitnud, et tema isikuandmete töötlemine oleks iseenesest toimunud õigusvastaselt.
97.Varasemalt kehtinud redaktsioonis nägi IKS § 14 lg 1 p 1 samuti ette, et isikuandmete töötlemine on lubatud ilma andmesubjekti nõusolekuta, kui töötlemine toimub seaduse alusel. Seega ei olnud kostjal ka varasema isikuandmete kaitse seaduse redaktsiooni alusel vajalik hageja andmete töötlemiseks hageja nõusolekut.
98.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 2016/679 kehtestatud isikuandmete kaitse üldmäärus jõustus Eesti suhtes 25.05.2018. Kohus osundab, et määruse tõlgendamisel tuleb muuhulgas lähtuda määruse preambulas määratletud põhimõtetest. Määruse preambula p 4 näeb muuhulgas ette, et õigus isikuandmete kaitsele ei ole absoluutne õigus, vaid seda tuleb kaaluda vastavalt sx ülesandele ühiskonnas ning tasakaalustada muude põhiõigustega vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele. Punkti 46 kohaselt tuleb isikuandmete töötlemist pidada seaduslikuks ka siis, kui see on vajalik andmesubjekti või muu füüsilise isiku eluliste huvide kaitsmiseks. Määruse preambula punktist 53 tuleneb, et liikmesriikidel on õigus säilitada või kehtestada täiendavaid tingimusi terviseandmete töötlemiseks.
99.Määruse artikli 4 punkti 10 kohaselt loetakse kolmandaks isikuks sellist füüsilist või juriidilist isikut, avaliku sektori asutust, ametit või organit, kes ei ole andmesubjekt ise, vastutav töötleja, volitatud töötaja ja isik, kes võib isikuandmeid töödelda vastutava töötleja või volitatud töötleja otseses alluvuses. Seega olukorras, kus hageja terviseandmed on kättesaadavad vaid hagejale endale ning kostja töötajatele, kes osutavad hagejale tervishoiuteenust, ei ole need andmed iseenesest kättesaadavad kolmandatele isikutele. Määruse artikli 4 p 15 kohaselt loetakse terviseandmeteks füüsilise isiku füüsilise ja vaimse tervisega seotud isikuandmed, sealhulgas temale tervishoiuteenuste osutamist käsitlevad andmed, mis annavad teavet tema tervisliku seisundi kohta. Vaidlus puudub sx üle, et kostja töötajate koostatud epikriisid sisaldavad hageja terviseandmeid.
100.Määruse artikli 6 lg 1 p c kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik muuhulgas siis, kui see on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks. Määruse artikli 6 lg 1 p d järgi on töötlemine seaduslik ka siis, kui see on vajalik andmesubjekti või mõne muu füüsilise isiku eluliste huvide kaitsmiseks. Määruse artikli 9 lg 1 kohaselt on keelatud töödelda muuhulgas isiku terviseandmeid. Artikli 9 lg 2 p h järgi keeldu ei kohaldata, kui töötlemine on vajalik muuhulgas meditsiinilise diagnoosi panemiseks, tervishoiuteenuste või sotsiaalhoolekande või ravi võimaldamiseks või tervishoiu- või sotsiaalhoolekandesüsteemi ja –teenuste korraldamiseks, tuginedes liidu või liikmesriigi õigusele või tervishoiutöötajata sõlmitud lepingule ja eeldusel, et sama artikli lõikes 3 toodud tingimused on täidetud ja kaitsemeetmed rakendatud. Artikli 9 lg 4 järgi võivad liikmesriigid säilitada või kehtestada täiendavad tingimused, sealhulgas piirangud seoses geneetiliste, biomeetriliste või terviseandmete töötlemisega. Eeltoodust tuleneb, et Eestil oli õigus määruse kohaselt ette näha tervishoiuteenuse osutaja õigus töödelda patsiendi terviseandmeid ilma patsiendi nõusolekuta. Tegemist ei ole sellise isikuandmete töötlemise olukorraga, kus üksnes isiku enda nõusolekust sõltuks, millal võib tema andmeid töödelda ja
millal mitte.
101.Määruse artikli 16 kohaselt on andmesubjektil on õigus nõuda, et vastutav töötleja parandaks põhjendamatu viivituseta teda puudutavad ebaõiged isikuandmed. Võttes arvesse andmete töötlemise eesmärke, on andmesubjektil õigus nõuda mittetäielike isikuandmete täiendamist, sealhulgas täiendava õiendi esitamise teel. Eeltoodust tuleneb, et hagejal on õigus nõuda talle pannud ebaõige diagnoosi parandamist.
102.Määruse artikkel 17 lg 1 näeb ette, et andmesubjektil on õigus nõuda, et vastutav töötleja kustutaks põhjendamatu viivituseta teda puudutavad isikuandmed ja vastutav töötleja on kohustatud kustutama isikuandmed põhjendamatu viivituseta, kui kehtib üks järgmistest asjaoludest: isikuandmeid ei ole enam vaja sxl eesmärgil, millega seoses need on kogutud või muul viisil töödeldud (a); andmesubjekt võtab töötlemiseks antud nõusoleku tagasi vastavalt artikli 6 lõike 1 punktile a või artikli 9 lõike 2 punktile a ning puudub muu õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks (b); andmesubjekt esitab vastuväite isikuandmete töötlemise suhtes artikli 21 lõike 1 kohaselt ja töötlemiseks pole ülekaalukaid õiguspäraseid põhjuseid või andmesubjekt esitab vastuväite isikuandmete töötlemise suhtes artikli 21 lõike 2 kohaselt (c); isikuandmeid on töödeldud ebaseaduslikult (d); isikuandmed tuleb kustutada sxks, et täita vastutava töötleja suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega ette nähtud juriidilist kohustust (e); isikuandmeid koguti seoses artikli 8 lõikes 1 osutatud infoühiskonna teenuste pakkumisega (f). Seega ei ole andmesubjekti õigus nõuda teda puudutavate andmete kustutamist absoluutne ega sõltu ainult andmesubjekti soovist.
103.Diagnoosi panemiseks või tervishoiuteenuse osutamiseks ei ole andmesubjekti nõusolek andmete töötlemiseks vajalik, mistõttu ei saa andmesubjekt andmete töötlemise nõusolekut antud osas tagasi võtta ega nõuda andmete kustutamist. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud muid määruse artiklis 17 toodud asjaolusid, mis võimaldaksid tal nõuda andmete kustutamist. Lisaks näeb määruse artikli 17 lg 3 p b ette, et sama artikli esimest ja teist lõiget ei kohaldata sel määral, mil isikuandmete töötlemine on vajalik sxks, et täita vastutava töötleja suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega ette nähtud juriidilist kohustust, mis näeb ette isikuandmete töötlemise, või täita avalikes huvides olevat ülesxt või teostada vastutava töötleja avalikku võimu. Kohus on juba osundanud, et Eesti õigus näeb tervishoiuteenuse osutajale ette terviseandmete dokumenteerimise ja säilitamise kohustuse. Eeltoodut kokku võttes nõustub kohus kostja väidetega, et kehtivatest õigusaktidest ei tulene hagejale absoluutset õigust nõuda temale määratud diagnooside kustutamist epikriisidest.
104.Kohus samuti nõustub kostja väidetega, et hageja on nõude esitamisel ekslikult tuginenud õigusnormidele, mis reguleerivad ligipääsu tervishoiu infosüsteemile. TTKS § 591 lg 1 sätestab, et tervise infosüsteemis töödeldakse tervishoiuvaldkonnaga seotud andmeid tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks, tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendi õiguste tagamiseks ning rahva tervise kaitseks, sealhulgas terviseseisundit kajastavate registrite pidamiseks, tervisestatistika tegemiseks ja tervishoiu juhtimiseks. TTKS § 591 lg 2 järgi on tervise infosüsteemi vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium. Tervise infosüsteemis töödeldakse TTKS § 591 lg 4 kohaselt lisaks patsiendiga seotud andmetele ravijärjekordadega seotud andmeid. Andmeid edastavad tervise infosüsteemi TTKS § 592 kohaselt tervishoiuteenuste osutajad.
105.TTKS § 593 lg 1 näeb ette, et patsiendil on juurdepääs oma isikuandmetele tervise infosüsteemis. Patsiendi elu või tervise kaitseks võib tervishoiuteenuse osutaja andmete infosüsteemi edastamisel määrata kuni kuuekuulise tähtaja, mille jooksul saab patsient esmakordselt tutvuda isikuandmetega ainult tervishoiutöötaja vahendusel. TTKS § 593 lg 2 järgi on ligipääs andmetele ka tervishoiuteenuse osutajal TTKS § 41 lõigetes 1-12 sätestatud eesmärkidel ja korras. TTKS § 593 lg 3 näeb ette, et patsiendil on õigus keelata sama paragrahvi lõigetes 2 ja 21 nimetatud isikute juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele.
Hageja on eeltoodud sätetest teinud ebaõige järelduse, et need sätted kohalduvad automaatselt ka kostja enda infosüsteemis säilitatavatele andmetele. Tervishoiu infosüsteem on üleriigiline andmeid sisaldav süsteem, mis tagab tervishoiuteenuse osutajatele ligipääsu patsiendi terviseandmetele ka siis, kui teenust on osutanud teised meditsiiniasutused. Vaidlus puudub sx üle, et hageja on ligipääsu oma andmetele antud süsteemis sulgenud. Hageja ei ole aga tõendanud, et mistahes kolmandatel isikutel on ligipääs hageja terviseandmetele kostja infosüsteemis või et kolmandad isikud omavad ligipääsu hageja terviseandmetele kostja loodud platvormi iPatsient kaudu.
106.Kostja esitas kohtule AS X kinnituse (toimiku 2. kd, lk 26-27), mille kohaselt pakub iPatsient autenditud kasutajale ehk patsiendile võimalust vaadata ainult enda andmeid. Keegi peale kasutaja tema andmeid näha ei saa. iPatsiendi portaal ise andmeid ei hoia ehk neid ei salvestata eraldi andmebaasi, vaid võimaldab lihtsalt päringuid sooritada. Andmed ise asuvad haigla infosüsteemi andmebaasis. Seega ei nähtu kogutud tõenditest, et kolmandad isikud omaksid juurdepääsu hageja nendele terviseandmetele, milliseid on dokumenteerinud kostja. Hageja nõue kohustada kostjat sulgema ligipääsu kõikidele isikutele iPatsiendis hageja loetletud epikriisidele tuleb jätta rahuldamata, sest see on tõendamata ja alusetu.
107.Menetluse käigus on hageja muuhulgas tuginenud ka sxle, et tema õigus nõuda andmete kustutamist nähtub kostja enda kodulehelt. Kas või millise teabe kostja tegelikult avaldanud on, ei ole hageja tõendanud. Kostja on väitnud, et tema kodulehel avaldatud informatsiooni kohaselt on patsiendil õigus nõuda isikuandmete kustutamist vaid isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud juhtudel, välja arvatud juhul, kui haiglal on õigusaktidest tulenev kohustus isikuandmeid säilitada. Kohus leiab, et õigusaktidest ei tulene patsiendile absoluutset õigust nõuda mistahes ajal mistahes dokumenteeritud terviseandmete kustutamist.
108.29.05.2019 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 12-13) selgitas kohus hagejale, et Eestis kehtivad õigusaktid ei anna patsiendile õigust igal ajal loobuda oma andmete töötlemise nõusolekust. Kohus selgitas, et hageja saaks nõuda ebaõige diagnoosi parandamist, kui ta tõendaks diagnoosi ebaõigsust. Vaatamata kohtu selgitustele ei tõendanud hageja üheski osas, et mõni talle pandud diagnoos oleks ebaõige. Kuna hageja ei ole tõendanud diagnooside ebaõigsust, ei saa ta nõuda diagnooside kustutamist ka andmete parandamise nõudena.
109.Juhul, kui hageja oleks tõendanud talle pandud diagnooside ebaõigsust, ei ole hageja vaatamata kohtu selgitustele tõendanud, et kõik tema väidetud raviarstid on pannud talle diagnoose, milliste kustutamist ta nõuab. 29.05.2019 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 12-13) selgitas kohus hagejale vajadust kontrollida, kas kõik epikriisid, milliste osas soovis hageja nõuet esitada, olid kohtule esitatud. Kuigi hageja esitas kohtule täiendavaid epikriise, ei ühti kõik hageja nõudes toodud epikriiside numbrid ja diagnooside numbrid tõenditest nähtuvaga.
110.Hageja esitas kohtule taastusraviarsti X Xi koostatud epikriisi, haigusjuht nr 20151026396452 (toimiku 1. kd, lk 19). Arst on märkinud sxs muuhulgas kaasuvaks haiguseks „muud neurootilised häired, täpsustamata neurootiline häire F48.9“. Hageja on nõudnud antud epikriisi osas diagnoosi F45.1 kustutamist, kuid sellist diagnoosi hagejale epikriisi kohaselt määratud ei ole. Sama arst X X koostas 26.11.2015 vastuvõtu kohta haigusjuhu 20151026-396452 (toimiku
1.kd, lk 20), kus on korratud sama diagnoosi. Selgitusena on arst märkinud, et patsiendi kaebused jätavad suuresti somatoformsete vaevuste mulje, ei ole vastavuses objektiivse leiuga. Puuduvad viited diagnoosile F45.1.
111.X X koostas vastuvõttude kohta perioodil 15.12.2015 kuni 20.01.2016 haigusjuhu nr x (toimiku 1. kd, lk 21-26), milles ta on hageja põhidiagnoosiks märkinud somatoformsed häired, diferentseerumata somatoformne häire F 45.1. Kaasuvaks haiguseks on arst märkinud spinaalehk lülisamba osteokondroosi. Haiguse kulgemise osas on arst märkinud andmed hageja enda kirjelduste kohaselt ja lähtuvalt varasematest sissekxtest. Soole ärritussündroomi osas on X X
viidanud hageja varasemale arstivisiidile 12.11.2015 ning taastusraviarsti külastusele 26.10.2015. Arvamuse osas on arst märkinud, et hagejal on kahe alumise lülivaheketta kergekujuline diskopaatia ja vastav kerge spondülartroos ja muud midagi reumaatiliselt somaatilist ei leidu. Taustal on hagejal arsti hinnangul somatoformne häire, ilmselt c. irritabile. Hagejale on soovitatud taastusravi. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kostja väidetega, et reumatoloog X X ei ole määranud hageja diagnoosiks ärritunud soole sündroom.
112.26.10.2015 kuni 11.03.2016 vastuvõttude kohta on taastusravi arst X X koostanud haigusjuhu nr x (toimiku 1. kd, lk 35), milles hageja põhidiagnoosiks on somatoformsed häired, diferentseerumata somatoformne häire F 45.1. Arst on soovitanud harjutusi. Arsti selgituste kohaselt ei ole hageja olnud valmis arutama psüühikaga seonduvat ega nõus pöörduma psühhiaatri poole. 25.11.2016 visiidi kohta sama arsti koostatud haigusjuhust nr x (toimiku 1. kd, lk 34) nähtub, et hageja põhidiagnoosiks on endiselt märgitud somatoformne häire. Haiguse kulgemise osas on arst kirjeldanud erinevaid hagejale tehtud uuringuid, mis on kõik jäänud leiuta. 06.02.2017 taastusraviarsti X Xi koostatud haigusjuhust nr x (toimiku 1. kd, lk 35) nähtub, et somatoformsed häired, somatoformne vegetatiivne düsfunktsioon koodiga F45.3 on hagejale märgitud kaasuvaks haiguseks. Hageja põhidiagnoosiks on skolioos ehk vildakselgsus. Arsti kirjelduse kohaselt keeldus hageja arutamast psühhoteraapia võimalusi, hageja idee orgaanilisest kõhupatoloogiast oli tugevalt fikseerunud. 13.10.2017 kuni 18.10.2017 vastuvõttude kohta koostatud haigusjuhus nr x on raviarst X X märkinud hageja kaasuvaks haiguseks somatoformseid häireid, somatisatsioonihäiret F 45. Arst on endiselt hagejale pidanud vajalikuks psühhiaatri konsultatsiooni, mida hageja arutada ei soovinud. 09.02.2018 haigusjuhus nr x on taas somatoformsed häired märgitud üheks hageja kaasuvaks haiguseks.
113.Seega nähtub esitatud tõenditest, et X X on osades epikriisides määranud hagejale küll hageja vaidlustatud diagnoosid, kuid asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et diagnoosid oleksid ebaõiged. Samuti ei saa asjas kogutud tõenditest järeldada, et diagnoosi määramisel oleks X X lähtunud vaid X Xi määratud diagnoosist. Haigusloo sissekxtest nähtub, et hagejale on tema kaebuste alusel tehtud korduvalt erinevaid uuringuid, mis on jäänud leiuta. Kuna uuringud on jäänud leiuta, on arst teinud järelduse, et hageja vaevused on seotud tema psüühikaga.
114.Üldõe X X 27.01.2016 visiidi kohta koostatud haigusjuhust nr x (toimiku 2. kd, lk 8) nähtub, et hageja diagnoosiks olid söömise ja joomisega seotud probleemid. Anamneesis on viidatud hagejale varasemalt pandud diagnoosile ehk soole ärritussündroomile. Üldõde soovitas hagejale koostada päevamenüü, süüa liha ning talle selgitatud tema psühholoogilist laadi aistinguid, millel ei ole seost toitumisega. Seega ei nähtu tõendist, et X X oleks hagejale pannud hagis vaidlustatud diagnoosi F45.1. Diagnoosi koodiks oli R63.4, mida hageja vaidlustanud ei ole.
115.Taastusraviarst X X on 27.12.2018 koostanud haigusjuhu nr x (toimiku 2. kd, lk 10), kus hageja diagnoosiks on märgitud spondüloos. Hagejale on soovitatud massaaži ja füsioteraapiat. Hageja on antud epikriisi osas nõudnud sõnade „dgn-tud ärritatud soole sündroom“ kustutamist. Tegemist ei ole X Xu määratud diagnoosiga, vaid varasemate hageja terviseandmete kirjeldamisega.
116.Kostja gastroenteroloog X X 10.02.2015 kuni 12.03.2015 vastuvõttude kohta koostatud haigusjuhust nr x (toimiku 2. kd, lk 6-7) nähtub, et hagejale on kaasuvaks diagnoosiks märgitud soole ärritussündroom K 58.9. Samas nähtub haigusjuhust, et diagnoosi määramisele eelnesid analüüsid, samuti arvestas raviarst teisi varasemaid uuringuid.
117.Gastroenteroloog X Xi 16.11.2016 vastuvõtu kohta koostatud haigusloost nr x (toimiku 2. kd, lk 9) nähtub, et hagejale on kaasuvaks diagnoosiks määratud soole ärritussündroom ehk K58.9. Anamneesis on kirjeldatud hagejale tehtud uuringuid, mis on jäänud leiuta. Seetõttu oli diagnoosiks soole ärritussündroom. Lõppastmes on arst leidnud, et hageja kaebuste põhjuseks ei
ole seedetrakti haigus ja kaebused sobivad soole ärritussündroomile. Raviarst soovitas antidepressandi lisamist raviskeemile.
118.Ortopeed X X 13.04.2016 koostatud haigusjuhus nr x (toimiku 2. kd, lk 31) on hageja põhidiagnoosiks on märgitud somatormsed häired F45.1. Hageja saadeti arsti vastuvõtule kaela ja ülaselja skolioosi kahtlusega. Patsiendi kaebused ja rüht ning uuringud ei langenud kokku. Digiloole ja patsiendi kaebustele viidates leidis arst, et tegu on pigem psühhiaatrilise haigusega ning hageja vajab psühhiaatri konsultatsiooni ja ravi.
119.Reumatoloog X X on 22.08.2016 koostanud haigusjuhu nr x (toimiku 2. kd, lk 32), kus hageja põhidiagnoosiks on märgitud somatoformsed häired F 45.1. Kirjelduse kohaselt tegi hagejale muret osteoartriit. Raviarst leidis, et hagejal ei ole muutusi seisundis võrreldes varasemaga ja somaatilist haigust tal ei esine, vaid tal on kerge spondüloartroos.
120.Gastroenteroloog X X on koostanud 09.05.2016 haigusjuhu nr x (toimiku 2. kd, lk 33). Hageja põhidiagnoosiks on märgitud Colon irritabile K58.9 Arsti kirjelduste kohaselt olid hagejal aastaid kestnud hulgikaebused kõhu osas ja talle oli tehtud uuringuid, kus midagi ei tuvastatud. Seetõttu leidis arst, et varasem diagnoos ehk soole ärritussündroom on põhjendatud.
121.Kokkuvõttes leiab kohus, et ühegi hageja vaidlustatud ja arsti määratud diagnoosi puhul ei ole tegemist olukorraga, kus raviarst oleks diagnoosi määranud üksnes mõne teise arsti tuvastatule tuginedes. Arvestatud on hageja terviseseisundit tervikuna, tema kaebuste kirjeldusi, tema tegelikku tervislikku seisundit ning uuringute tulemusi. Hagejale korduvalt tehtud uuringud jäid leidudeta, hageja kaebused ei olnud kooskõlas tema tegeliku tervisliku olukorraga.
122.Hageja esitas kohtule soole ärritussündroomi teabelehe (toimiku 1. kd, lk 27), mille kohaselt on tegemist soole talitushäirega, mida esineb ligi 20%-l täiskasvanutest. Sündroomiga kaasneb valu alakõhus, rooja kontsistentsi muutus, limaeritus. Hageja esitatud infolehe kohaselt (toimiku
1.kd, lk 28) tähendab diagnoosi kood F 45.1 diferentseerumata somatoformset häiret, mille puhul on hulgaliselt mitmesuguseid ja püsivaid kehalisi kaebusi. Diagnoosi kood F 45 tähendab somatoformseid häireid, millele on iseloomulikud püsivad somaatilised sümptomid, mille puhul vaatamata uuringutele ei leita organnilist alust. Patsiendid on reeglina vastu püüdlustele seostada kaebusi psühholoogiliste põhjustega. Nende häirete korral võib tavaliselt näha tähelepanu otsivat käitumist ning eriti patsientidel, kes on solvunud sxst, et neil ei õnnestunud veenda arsti oma haiguse kehalises olemuses ja edasiste uuringute vajaduses. Eeltoodud tõendite alusel ei saa kohus teha iseseisvaid meditsiinilisi järeldusi ega tuvastada, et hagejal tegelikult soole ärritussündroomi või somatoformseid häireid ei esinenud.
123.Hageja esitas raviarst X X koostatud haigusjuhu nr x (toimiku 1. kd, lk 29), milles hagejale on diagnoosiks määratud 18.03.2016 toimunud vastuvõtul healoomuline paroksüsmaalne peapööritus ehk vertigo. Ainuüksi antud diagnoosi olemasolu ei tõenda, et hageja hagis vaidlustatud diagnoosid olid ebaõiged. Hageja esitas ka healoomulise asendipeapöörituse infolehe (toimiku 1. kd, lk 30). 11.05.2016 on X Xt koostatud haigusjuhu nr x (toimiku 1. kd, lk 32), kus hagejale on diagnoosiks määratud vestibulaarfunktsiooni häired.
124.Kohus leiab, et hagejale määratud diagnooside ebaõigsust ei tõenda ka teised asjas kogutud tõendid. Teiste raviarstide määratud diagnoosid ja hagejale teostatud uuringud pigem kinnitavad määratud diagnooside õigsust. Kostja töötaja X X on 20.04.2016 koostanud haigusloo nr x (toimiku 1. kd, lk 31). Haigusloo anamneesis on märgitud, et hageja kaebas kroonilist kõhuvalu 4 aastat. Hageja suunati plaanilisele diagnostilisele laparoskoopiale, kus valu põhjus ei selgunud. Arst pidas võimalikuks, et tegu on psühhosomaatilise valuga ja hagejale on soovitatud psühhiaatri konsultatsiooni.
125.Perearst X Xi koostatud digiloo haigusjuhtumist nr 31216-1 (toimiku 1. kd, lk 38-41)
nähtub, et hageja tuli esimesele visiidile 27.11.2017 ja esitas kaebusi ebatavalises sõnastuses. Hageja kaebas igapäevase kõhuvalu ja iivelduse ja kaevalu üle. Hageja soovis saatekirju gastroenteroloogile, kirurgile ja taastusraviarstile. Arst on märkinud, et hageja on viimase aasta jooksul käinud erinevate eriarstide juures ja teda on korduvalt tulemusteta uuritud. Perearst kutsus hageja vastuvõtule, et selgitada psühhiaatri konsultatsiooni vajalikkust. Perearst on psühhiaatri konsultatsiooni pidanud vajalikuks.
126.Perearst X Xi sissekxtest digiloosse 2018. ja 2019. aastal (toimiku 1. kd, lk 43-47) nähtub, et hagejale anti saatekiri geneetikule, sest hageja kaebused olid seotud toitumisega. Samuti saatis perearst hageja kirurgi korduvale vastuvõtule. 12.05.2017 on hageja käinud x ortopeed X X vastuvõtul (toimiku 1. kd, lk 89-90), kus hageja diagnoosiks on määratud täiskasvanute lülisamba osteokondoos. Arst saatis hageja edasi neurokirurgi konsultatsioonile. 26.09.2017 käis hageja SA-s X neurokirurgi X X vastuvõtul (toimiku 1. kd, lk 91), kus on leitud, et hageja ei vaja neurokirurgi abi. Arst on samuti leidnud, et hageja näol on tegelikult tegemist psühhiaatri ja perearsti haigega, kxl on somatoformne häire. Diagnoosiks on hagejale määratud F45.8 muud täpsustatud somatoformsed häired.
127.28.02.2018 käis hageja x gastroenteroloogi X X vastuvõtul (toimiku 1. kd, lk 92-94). Vastuvõtule saabumise ajal oli arsti jaoks hageja digilugu lukustatud. Hageja kaebas kehavedeliku kogunemise üle alakõhtu ja kõhuvalu üle. Hagejale tehti uuringud, kuid informatsioon varasemate uuringute kohta oli piiratud. Arst on viidanud, et hageja on ka varem käinud kolmel korral gastroenteroloogi vastuvõtul. Arst leidis, et puudub alus kahtlustada hageja seedetrakti orgaanilist haigust, vaid patsient vajab psühhiaatri konsultatsiooni. Kohus osundab, et diagnoosi määramisel ei saanud X X lähtuda hagejale varasemalt pandud diagnoosidest, sest need ei olnud talle kättesaadavad.
128.Patsiendi EMO kaardist nähtub, et hageja läks vastuvõtule 20.10.2017 ja kurtis kaheksandat päeva kestva kõhuvalu üle. Hagejale tehti uuringud ja vaba vedelikku ei leitud. Hageja maksas oli väike hemangioom, muus osas patoloogilised leiud puudusid. 23.10.2017 läks hageja ise x (toimiku 1. kd, lk 98-99), kus ta taas kurtis kõhuvalu, kuid patoloogiaid hagejal ei leitud. 20.03.2018 on hageja käinud SA X erakorralise meditsiini osakonnas x vastuvõtul (toimiku 1. kd, lk 100-102). Saabudes kurtis hageja kõhuvalu, kuid erakorralist haigust tal ei diagnoositud ja soovitati minna günekoloogi vastuvõtule. 18.10.2018 käis hageja samas haiglas üldarsti vastuvõtul (toimiku 1. kd, lk 103-105), kus ta diagnoosiks oli emaka täpsustamata müoom. Samas oli märgitud, et diagnoos vajab günekoloogi juures täpsustamist. Vaba vedelikku hagejal kõhus ei leitud.
129.Kokkuvõttes ei tõenda ükski arstiabi osutaja kui eriteadmisi omava isiku koostatud tõend käesolevas asjas seda, et mõni hagejale pandud diagnoos oleks olnud ebaõige. Kohus ei saa lugeda mõnda hagejale pandud diagnoosi ebaõigeks ainult hageja enda koostatud seletuste, arvamuste või järelduste alusel. Kohus selgitas hagejale vajadust oma väiteid tõendada, kuid hageja seda ei teinud kohtu määratud tähtaja jooksul.
130.Eeltoodut kokku võttes tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kohustada kostjat sulgema ligipääsu kõikidele isikutele iPatsiendis järgmistele epikriisidele või kustutama järgmistest epikriisidest järgmised terviseandmed (diagnoosid): 1) X X, haigusjuht nr x, diagnoos F 45,1; 2) X X, haigusjuht nr x, diagnoos F 45,1; 3) E. X, haigusjuht nr x, diagnoos nr F 45,1; 4) T. X, haigusjuht nr x, diagnoos nr F 45,1; 5) B. X, haigusjuht nr x, diagnoos nr K 58,9; 6) K. X, haigusjuht nr x, diagnoos nr F 45,1; 7) T. X, haigusjuht nr x, diagnoos F 45,1; 8) K. X, haigusjuht nr x, diagnoos nr F 45,1; 9) K. X, haigusjuht nr x, diagnoos nr F 45,3; 10) K. X, haigusjuht nr x, diagnoos nr F 45,0; 11) K. X, haigusjuht nr x, diagnoos nr F 45,0; 12) X X, haigusjuht nr x, diagnoos K 58.9; 13) X X, haigusjuht nr x, diagnoos K 58.9; 14) X X, haigusjuht nr x, diagnoos nr K 58.9; 15) X X, haigusjuhu nr x sõnaline osa „dgn-tud ärritatud soole sündroom“.
Hageja mittevaralise kahju nõue
131.Lisaks epikriise puudutavale nõudele esitas hageja mittevaralise kahju nõude ja palus kostjalt mittevaralise kahjuna välja mõista 3500 eurot. Hageja leidis, et X Xi pandud diagnoos põhjustas hagejale palju probleeme, sest ta ei saanud õigel ajal gastroenteroloogilisi uuringuid ja ravi. Hagejale pandi ebaõige diagnoos ja seejärel jäeti määramata õige diagnoos. Hageja tervis halvenes seoses diagnoosiveaga. Hagejal on püsinud füüsilised vaevused nagu valu, tasakaaluhäired. Sxle on lisandunud hingeline valu, kuna hageja kannatusi on peetud ebaehtsateks. Kostja leidis, et hageja ei ole põhistanud ega tõendanud mittevaralise kahju nõude aluseks olevaid asjaolusid. Hageja ei ole tõendanud diagnoosiviga. Hageja ei ole põhistanud, milline vajalik abi on tal jäänud saamata. Hageja esitatud tõendid tõendavad vastupidist, sest hageja on korduvalt käinud eriarstide vastuvõttudel ja teinud uuringuid. Hageja ei ole välja toonud, kes või millal ei ole tema kaebusi tõsiselt võtnud.
132.Kohus nõustub kostja seisukohtadega ja leiab, et hageja mittevaralise kahju nõue ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kohus selgitas hagejale vajadust põhistada ja tõendada mittevaralise kahju nõude aluseks olevaid asjaolusid juba hagi käiguta jätmise määruses 12.10.2018 (toimiku
1.kd, lk 76-77). 29.05.2019 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 12-13) selgitas kohus hagejale uuesti vajadust välja tuua ja tõendada mittevaralise kahju nõude aluseks olevaid asjaolusid. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma nõuet täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
133.VÕS § 134 lg 1 sätestab, et lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Raviteenuse osutamisel sõlmivad pooled lepingu ning raviteenuse osutamisel ebaõige diagnoosi määramine on kohtu hinnangul iseenesest selliseks lepingu rikkumiseks, mis annaks patsiendile õiguse nõude mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja ei ole aga vaatamata kohtu selgitustele tõendanud, et mõni talle pandud diagnoosidest oleks olnud ebaõige. Hageja ei ole tõendanud ega põhistanud, et kostja oleks rikkunud raviteenuse osutamise lepingut.
134.VÕS § 134 lg 2 näeb ette, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Hageja ei ole tõendanud, et tema tervist oleks mistahes viisil kahjustatud. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks vajalik ravi või arstiabi jäänud saamata. Kohus nõustub kostja väidetega, et asjas kogutud tõendite kohaselt on hageja korduvalt käinud erinevate eriarstide juures ja talle on tehtud mitmeid erinevaid uuringuid. Hageja ei ole põhistanud, milline abi jäi tal saamata. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et mõni tervishoiuteenuse osutaja oleks hagejasse või tema terviskaebustesse suhtunud ilma piisava tõsiduseta. Kuna hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue 3500 eurot on põhistamata ja tõendamata, tuleb see jätta rahuldamata.
135.29.05.2019 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 12-13) palus kohus selgitada hagejal kõigi esitatud tõendite asjakohasust. Vaatamata kohtu selgitustele ei põhistanud hageja paljude esitatud tõendite asjakohasust. Hageja ei põhistanud, milliseid asjas tähtsust omavaid asjaolusid ta soovis tõendada maksekorraldusega Kiropraktikakliinikule 75 euro tasumise kohta (toimiku 1. kd, lk 18), fotoga oma väljaheitest (toimiku 1. kd, lk 42), enda koostatud toitumuspäevikuga (toimiku
1.kd, lk 54-66), enda koostatud loeteluga väljaheidete kohta (toimiku 1. kd, lk 95) ja röntgenülesvõtetega (toimiku 1. kd, lk 197). Kohus leiab, et hageja nõuet arvestades on tegemist asjakohatute tõenditega, mida kohus ei hinnanud. Kohus ei saa ainuüksi hageja enda koostatud seletustest ja hageja enda koostatud andmetest lähtudes tuvastada mõne hagejale pandud diagnoosi ebaõigsust. Samuti ei saa kohus ise teha röntgenülesvõtetest meditsiinilisi järeldusi.
Menetluskulud
136.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kx kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
137.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista õigusabikulud. Kostjale on osutatud õigusabi 22,25 tundi tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta. Kulud õigusabile on kokku 2670 eurot ilma käibemaksuta. Asja materjalidega tutvumisele ja vastuse koostamisele kulus 8 h. 29.05.2019 istungi ettevalmistamisele kulus 2,5 h. Esindamisele Harju Maakohtu 29.05.2019 istungil kulus 0,75 h. Hagiavalduse täpsustusega tutvumisele ja kostja 07.08.2019 vastuse koostamisele kulus 7 h. Hageja 09.09.2019, 17.09.2019. 19.09.2019 ja 29.09.2019 menetlusdokumentidega tutvumisele ja kirjalike seisukohtade koostamisele kulus 4 h. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt seaduses sätestatud määras.
138.Hageja riigi õigusabi esindaja pidas kostja menetluskulusid liialt suurteks. Hageja esindaja pidas põhjendatud õigusabi osutamise mahuks umbes 12 tundi ja mõistlikuks tasumääraks 120 eurot tunnis. Kohus hageja esindaja seisukohtadega ei nõustu. Arvestades vaidluse sisu ja keerukust, on kostja esindaja tunnitasu mõistlik ja põhjendatud. Kostja esindaja ajakulu seisukohtade koostamiseks, materjalide ja tõenditega tutvumiseks on põhjendatud ning kooskõlas kohtule esitatud seisukohtade ning tõendite mahu ja sisuga. Hageja ise on toonud kostjale kaasa täiendavaid menetluskulusid seoses uute seisukohtade esitamisega pärast kohtu antud tähtaja möödumist. Kohus leiab, et hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 2670 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt TsMS § 177 lg 4 alusel kostja kasuks välja mõista viivis menetluskulude summalt 2670 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
139.13.11.2018 määrusega rahuldas kohus hageja riigi õigusabi taotluse. 25.10.2019 määrustega lõpetas kohus hagejale riigi õigusabi andmise ning määras riigi õigusabi tasu suuruseks 552 eurot. Kohus ei andnud hagejale riigiõigusabi ilma kohustuseta hüvitada sxga seotud kulud. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17 lg 6 näeb ette, et RÕS § 17 lõigete 1 ja 4 alusel riigi õigusabi andmise lõpetamise korral vabaneb riigi õigusabi osutanud advokaat õigusabi andmise kohustusest ning kohus määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks temale riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse. Samaaegselt määrab kohus RÕS §-s 25 ettenähtud korras kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile makstav summa.
140.RÕS § 25 lg 1 näeb ette, et Pärast isikule õigusteenuse osutamise lõpetamist määrab kohus RÕS §-s 23 ettenähtud korda järgides kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. RÕS § 23 lg 1 kohaselt määrab kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses või jätab need kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides. RÕS § 27 lg 1 p 1 järgi ei pea riigi õigusabi saaja riigi õigusabi tasu ega riigi õigusabi kulusid hüvitama ning temale tagastatakse hüvitamiskohustuse täitmiseks tasutud ettemaks, kui tsiviilasja lahendamisel
mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – sxs osas, milles kohtukulud kannab vastaspool. Käesolevas asjas ei mõistetud hageja menetluskulusid välja kostjalt, sest hagi jäi rahuldamata. Seetõttu tuleb riigi õigusabi kulud jätta hageja kanda.
141.Hagejalt tuleb riigi tuludesse välja mõista riigi õigusabi tasu 552 (viissada viiskümmend kaks) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest 15 päeva jooksul. Hagejal tuleb täita kohtulahend riigi õigusabi tasu osas TsMS § 179 lg-te 5 ja 6 alusel 15 päeva jooksul alates jõustumisest, misjärel võib sx saata sundtäitmisele. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal TsMS § 179 lg 9 alusel tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.